Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Heilo Aadla kaebuse läbivaatamine

Vastu võetud 27.10.2021 nr 29

Kaebuse sisu

Heilo Aadla esitas 20. oktoobril 2021 (postiga Tartu Linna Valimiskomisjoni aadressile) kaebuse valimiskorralduse rikkumise kohta Tartu linna valimisjaoskonnas nr 6. Kaebuse kohaselt läks kaebaja hääletama 17. oktoobril 2021 umbes kell 19.58 ning eeldas, et talle võimaldatakse valimisjaoskonnas nr 6 teha vaba ja kaalutletud otsus 2,5 tunni jooksul.

Kaebaja leiab, et tema kui valija õigusi on rikutud, kuna tal ei lastud valida kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 1 lõikes 1 sätestatu kohaselt. Kaebaja soov oli langetada kaalutletud otsus, lähtudes printsiibist, et valimised on ühetaolised, kuid seda valimisjaoskonna nr 6 töötajad talle ei võimaldanud. Kaebaja luges ajalehest „Postimees” artiklit, mis tutvustas sotsiaalmeedia postitust, mille järgi lisandus pärast elektroonilise hääletamise lõppu 16. oktoobril 2021 kell 20.00 2,5 tunni jooksul 2298 lisahäält. Sellest tulenevalt eeldas ta, lähtudes valimisseaduses toodud ühetaolisuse printsiibist, et ka temal võimaldatakse teha vaba ja kaalutletud otsus 2,5 tunni jooksul. Seda talle ei võimaldatud, sest kell 20.20 sundisid turvamehed teda lahkuma. Kaebaja leiab, et tema valimisprotsess ei olnud vaba ega ühetaoline. Teda survestati hääletama enneaegselt (hääletas kell 20.17) füüsilise jõu ähvarduse sunnil.

Kaebaja taotleb:
1) KOVVS § 1 lõikes 1 sätestatud valimiste ühetaolisuse ja vabaduse legitimeerimist 2021. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel;
2) pärast seaduses sätestatud elektrooniline hääletamise lõppu laekunud 2298 lisahääle tühistamist ning juhul, kui neid lisahääli pole võimalik tuvastada, kogu elektroonilise hääletamise tühistamist.

Tartu Linna Valimiskomisjoni seisukoht

Tartu Linna Valimiskomisjon selgitab, et kaebuse esitaja väited tema hääletamise ajal valimisjaoskonnas toimunud hirmutamise ja survestamise kohta ei ole korrektsed. Olukord kujunes kõigile osapooltele ebamugavaks eelkõige seetõttu, et kaebaja ise ei käitunud heauskselt. Isik saabus valimisjaoskonda mitte hea kavatsusega hääletada, vaid kavatsusega valimisprotsessi venitada. Heilo Aadla andis oma sellisest kavatsusest (oodata valiku langetamisega 2,5 tundi) jaoskonnakomisjonile kohe pärast hääletamissedeli saamist teada, mispeale jaoskonnakomisjon selgitas talle korduvalt, et hääletamine lõppeb/lõppes valimispäeval kell 20.00 (KOVVS § 44 lg 1) ning võimalust hääletamistoimingu sooritamiseks veel 2,5 tunni jooksul talle anda ei saa.

Kuna tegemist oli valimispäeva õhtuga ja jaoskonnakomisjon pidi alustama kohustuslike toimingutega hääletamistulemuste kindlakstegemiseks, andis jaoskonnakomisjon Heilo Aadlale hääletamisotsuse tegemiseks aega 15 minutit ja selgitas talle, et pärast nimetatud aja möödumist palutakse tal hääletamisruumist lahkuda. Samuti selgitati talle, et kui ta jaoskonnakomisjoni korraldustele ei allu, kaasatakse turvatöötajad ja ta eemaldatakse hääletamisruumist.

KOVVS § 45 kirjeldab küll hääletamise käiku valimisjaoskonnas ning KOVVS § 44 sätestab hääletamise algus- ja lõpuaja, kuid need sätted ei reguleeri küsimust, kui pikk peab olema valijale hääletamistoimingu läbiviimiseks ette nähtud aeg. Tartu Linna Valimiskomisjon leiab, et hääletajale tuleb valimisjaoskonnas tagada hääletamistoimingu läbiviimiseks mõistlik aeg. Mõistlik aeg on määratlemata õigusmõiste, mille sisu määratlemisel tuleb lähtuda konkreetsetest aset leidnud asjaoludest. Võttes arvesse, et kaebuse esitaja sisenes valimisjaoskonda umbes kell 19.58 (vt kaebaja enda selgitusi), täitis valimissedeli umbes kella 20.17 ajal ja lahkus valimisjaoskonnast umbes kell 20.20, ei saa nõustuda, et mõistlikku aega hääletamisotsuse tegemiseks ei olnud tagatud. Seejuures ei hirmutatud ega survestatud kaebajat, vaid tuletati talle meelde, et hääletamine lõppes kell 20.00 (KOVVS § 44 lõige 1) ning selgitati, et jaoskonnakomisjoni liikme korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele (KOVVS § 40 lõige 3).

Isegi kui teoreetiliselt möönda, et mingis teises situatsioonis võib ka jaoskonnas hääletamisel olla võimalik, et isikul võtab oma otsuse kujundamine aega näiteks 2,5 tundi ja seda on võimalik teha konkreetses asukohas ilma valimiste korraldamist segamata, oli vaidlusalune olukord sellest erinev. Elektroonilise hääletamise tehnilised eripärad ei saa siinkohal olla õigustuseks võrdse kohtlemise nõudmisel. Kaebaja kirjeldatud asjaoludel vabade ja ühetaoliste valimiste põhimõtet ei ole rikutud.

Riigi valimisteenistuse seisukoht

Riigi valimisteenistus selgitab, et elektrooniline hääletamine lõppes 16. oktoobril 2021 kell 20.00. Valijad, kes olid alustanud elektroonilist hääletamist (tuvastanud valijarakenduses oma isiku ID-kaardi või mobiil-ID-ga) enne kella 20.00, said võimaluse elektrooniline hääletamine lõpetada. Selleks on elektroonilise hääletamise süsteemis antud võimalus hääle andmiseks 15 minuti jooksul pärast kella 20.00. Sellest tulenevalt muutus ka elektrooniliselt hääletanute arv valimised.ee veebilehel veel pärast kella 20.00, kuna hääletamisest osavõtu statistika uuenes jooksvalt 15-minutise intervalliga. Kaebaja arusaam sellest, et elektroonilisel hääletamisel sai häält anda kuni kella 22.30-ni, ei vasta tegelikkusele ja põhineb ajakirjanduses avaldatud valeväidetel. Elektroonilise hääletamise süsteem edastas elektrooniliselt hääletanute arvu valimiste infosüsteemile kell 20.03, seejärel viidi läbi elektrooniliste häälte ülelugemine ja lõplik arv edastati valimiste infosüsteemi kell 21.05. Valimiste infosüsteemist avaldati veebilehel andmed intervalliga (mis on ~15 minutit), seega veebilehele võisid need andmed üles minna veel hiljem.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht ja põhjendused

1. Kaebaja vaidlustab, et tal ei lastud Tartu linna valimisjaoskonnas nr 6 hääletada vabalt ja kaalutletult, piirates selleks ettenähtud aega. Sisuliselt on vaidlustatud jaoskonnakomisjoni tegevust hääletamise korraldamisel. Seega on isik kaebeõiguslik.

2. Kaebus esitati Tartu Linna Valimiskomisjoni aadressile posti teel. Kaebus on postitatud 20. oktoobril 2021, linna valimiskomisjon sai selle kätte 21. oktoobril 2021 ning edastas Vabariigi Valimiskomisjonile. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et kaebus on tähtaegne, kuna on postitatud 3 päeva jooksul vaidlustatud jaoskonnakomisjoni toimingust (17. oktoobrist 2021).

3. KOVVS § 44 lõige 1 sätestab, et valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. Seadus ei sätesta, kuidas toimida juhul, kui valija on valimisjaoskonnas pärast hääletamise lõppu kell 20.00. Valijal peab olema võimalik hääletada olenemata jaoskonnakomisjoni töökoormusest või tegevusest. Seetõttu on põhjendatud, et hääletamisruumis viibiv valija saab hääletamise lõpule viia pärast hääletamise lõppu kell 20.00. Jaoskonnakomisjonil tuleb sel juhul anda hääletamistoimingu sooritamiseks mõistlik aeg. Kaebusest nähtub, et valijale anti hääletamiseks 15–20 minutit, mis on piisav aeg hääletamistoimingu lõpule viimiseks. Nagu kaebusest nähtub, ei olnud kaebajal hääletamisel mitte ajapuudus, vaid soov hääletada sama kaua, kui hääletas ajakirjanduse andmetel elektrooniliselt hääletav valija. Seetõttu ei piiranud jaoskonnakomisjon ebaproportsionaalselt valija õigust hääletada, vaid valija ise seadis endale ajapiirangu. Jaoskonnakomisjonil on seadusejärgsed ülesanded ja toimingud, mille läbiviimist tuleb alustada esimesel võimalusel pärast hääletamise lõppemist valimispäeva õhtul (vt KOVVS § 54). Seaduse mõttega ei oleks kooskõlas, kui jaoskonnakomisjon lükkab nende toimingute tegemise edasi mitmeks tunniks vastavalt valija soovile.

4. Täiendavalt vaidlustab kaebaja elektroonilise hääletamise korraldust ning nõuab pärast 16. oktoobri 2021 kella 20.00 laekunud lisahäälte tühistamist. Vabariigi Valimiskomisjon mõistab kaebaja vaidlustatava toiminguna riigi valimisteenistuse toimingut võimaldada elektrooniliselt hääletada pärast kella 20.00 ja võtta sellised hääled arvesse. Kaebaja heidab ette, et jaoskonnas hääletajaid ja elektrooniliselt hääletajaid ei koheldud võrdselt. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et elektrooniline hääletamine ja jaoskonnas hääletamine on erinevad hääletamise viisid ja põhiseadus ei nõua, et kõikidele valimisõiguslikele isikutele peab olema ilmtingimata tagatud absoluutselt võrdsed võimalused teha valimistoimingut ühel viisil. Seaduses ette nähtud erinevate hääletamisviiside kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras. Inimeste täieliku faktilise võrdsuse tagamine valimisõiguse teostamisel ei ole põhimõtteliselt võimalik ega põhiseaduslikult nõutav. Samale järeldusele on jõudnud ka Riigikohus (PSJKo 5-17-32, p 20). Viidatud toiming puudutab teiste valijate elektroonilist hääletamist, täpsemalt nende võimalust alustatud hääletamine lõpule viia, ning ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Samuti ei mõjutanud elektrooniline hääletamine kaebaja võimalust anda hääl valimisjaoskonnas. Seetõttu jätab Vabariigi Valimiskomisjon elektroonilist hääletamist puudutava nõude osas kaebuse läbi vaatamata.

5. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kaebus hääletamise korralduse kohta Tartu linna valimisjaoskonnas nr 6 jätta rahuldamata ning elektroonilist hääletamist puudutava nõude osas läbi vaatamata.

Lähtudes KOVVS § 65 lõikest 3 ja 66 lõike 3 punktist 1, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

1) jätta Heilo Aadla kaebus Tartu linna valimisjaoskonna nr 6 jaoskonnakomisjoni toimingu kohta rahuldamata;
2) ülejäänud osas jätta kaebus läbi vaatamata.

Vastavalt KOVVS §-le 66¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.