Teksti suurus:

Kultuurimälestiseks tunnistamine

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:käskkiri
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:24.04.2014
Avaldamismärge:RT III, 30.04.2014, 1

Kultuurimälestiseks tunnistamine

Vastu võetud 24.04.2014 nr 134

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1, § 25 lõigete 1, 4 ja 5 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut.



I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Miinisadama ajalooliste hoonete kultuurimälestiseks tunnistamise ettepaneku tegi Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Esitatud info põhjal algatas Muinsuskaitseamet mälestiseks tunnistamise menetluse.

Miinisadama neli hoonet võeti Muinsuskaitseameti peadirektori 26. juuni 2008. a käskkirjaga nr A-21 ajutise kaitse alla, et tagada nende säilimine vajalike menetlustoimingute läbiviimise ajaks, sh et teha kindlaks asja vastavus mälestise tunnustele. Ajutise kaitse kehtivuse aja jooksul ei jõutud hooneid mälestiseks tunnistada.

Nelja ajutise kaitse alla võetud Miinisadama hoone osas tuvastas eksperdihinnang mälestise tunnused kolmel hoonel. Samale järeldusele jõudis 17.09.2013. a Muinsuskaitse Nõukogu ning tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Miinisadama laohoone, aku- ja torpeedokoda ning katlamaja koos korstnaga kultuurimälestiseks ehitismälestise liigina.

Vastavus mälestise tunnustele

Miinisadama hooned on ehitatud 1913.–1918. a. Need on osa I maailmasõja eel tollase Venemaa pealinna Peterburi kaitseks rajama hakatud ulatuslikust merekaitsesüsteemist, mis koosnes Eesti ja Soome rannikul ja saartel asunud positsioonidest ning maismaal asunud logistilisest võrgustikust. Kõik kolm mälestiseks tunnistatavat hoonet kuuluvad Tallinna Miinisadama ajaloolisesse hoonekompleksi, mis kuulus Peeter Suure Merekindluse juurde. Need on väheseid Eestis säilinud militaarsadama hooneid, mis on samas ka arhitektuurselt ja insenertehniliselt silmapaistvad.

Miinisadama ladu on säilinud algses mahus, algse välisilme ja põhikonstruktsioonidega. See on neoklassitsistliku vormikeelega, arvatavasti raudbetoonist kandekonstruktsioonidega ja keraamilistest tellistest välisvoodriga hoone. Säilinud on välisdekoor (risaliidid, pilastrid, hammaskarniis), algseid avatäiteid, interjööris peatrepp, põrandarööpad ja vagonetid, luukidega põrandašaht.

Miinisadama aku- ja torpeedokoda on äärmiselt haruldane ja varajane raudbetoonist koorikkonstruktsiooniga hoone. Hoone on säilinud algses mahus, algse välisilme ja põhikonstruktsioonidega. Säilinud on välisdekoor (sümmeetriline raudbetoonsõrestik, mille vahel kvaadritena vormistatud betoon), katuste raudbetoonist koorik- ja tugikonstruktsioonid, katuseakende konstruktsioonid, interjööris sisetrepp ning Eesti arhitektuuris väga erandlikuna ka mõned valubetoonist aknaraamid.

Miinisadama katlamaja põhimaht on säilinud algse välisilme ja enamuse konstruktsioonidega. Algne katusekonstruktsioon on asendatud terasfermide ja betoonplaatidega. Põhimahule on tehtud juurdeehitusi, kuid need on algsest mahust kergesti eristatavad ja vajadusel eemaldatavad. Korsten on säilinud algsel kujul. Sisseseade ei ole säilinud.

Kaitsevööndi määramine

Muinsuskaitseseaduse § 25 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Selle ülesandeks on tagada kinnismälestise vaadeldavus, sh kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus ning kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis.

Miinisadama laole, aku- ja torpeedokojale ning katlamajale koos korstnaga moodustatakse ühine kaitsevöönd, kuna need asuvad lähestikku ja moodustavad ajaloolise terviku. Kaitsevöönd hõlmab mälestiste aluse kinnistu Tööstuse tn 54a ja Tööstuse tn 52e ja osaliselt kinnistamata riigimaad EHAK koodiga 0614. Muinsuskaitseamet on menetluse käigus mälestiste ühise kaitsevööndi suurust võrreldes algse ettepanekuga vähendanud. Suurema kaitsevööndi järgi puudub vajadus, kuna Tööstuse tn äärsete eramajade, garaažide ja Kalaranna tänava kaitsevööndisse haaramine ei mõjuta olulisel määral mälestiste vaadeldavust ega keskkonda, küll aga põhjustaks suuremale hulgale omanikele muinsuskaitseseadusest tulenevaid piiranguid.

Menetlusosaliste seisukohad

Kõik kolm mälestiseks tunnistatavat hoonet kuuluvad Eesti riigile. Riigivara valitsejaks on Kaitseministeerium. Kaitseministeeriumile on antud võimalus tutvuda eksperdihinnanguga asja mälestise tunnustele vastavuse kohta, kavandatava kaitsevööndi kaardiga ja avaldada nende kohta arvamust. Kaitseministeerium on andnud arvamuse, kus nõustub mälestiseks tunnistamise ettepanekuga. Kavandatavate mälestiste kaitsevööndi omanikke on mälestiseks tunnistamise protsessist samuti teavitatud, isikud ei ole vastuväiteid ega arvamusi esitanud.


II KAITSE ALLA VÕTMINE

Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras.

Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ning Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku tulemusena on tehtud ettepanek Miinisadama kolme ajaloolise hoone mälestiseks tunnistamise kohta, kuna neid hooneid on hinnatud oluliseks tsaariaegse militaararhitektuuri hästi säilinud kompleksseks näiteks.

Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade.

Sõjaväesadamate ehitisi on Eestis säilinud üksikuid ja Miinisadama ehitiste kompleks on nende kõige terviklikumalt säilinud ning olulisem näide. See kompleks peegeldab nii tsaari-Venemaa 20. saj alguse militaararhitektuuri kui ka Eesti, Venemaa ja Soome poliitilist ja sõjaajalugu. Hooned on stiililiselt ja materjalikasutuselt mitmekesised ja Eesti kontekstis uudsed (ennekõike raudbetooni ulatusliku kasutuse poolest) ning kõrge ehituskvaliteediga. Säilinud hooned illustreerivad militaararhitektuuri omapära, et sõjaväe tarbehooneid, st neid, mis ei olnud otseselt sõjaliste funktsioonidega, püüti teostada nii esteetiliselt kui ka tehniliselt moodsatena. Tegemist on Eesti kontekstis haruldase ajaloolise hoonetüübi (sõjasadama logistiline ehitis) hästi säilinud näidetega ja oma ajastu kultuuripildis arhitektuurselt ning insener-tehniliselt oluliste hoonetega, mis moodustavad tervikliku ansambli. Ehitised väärivad mälestisteks tunnistamist ning edasist kompleksset korrastamist.

Miinisadama hoonetega samatüübilisi objekte Eestis säilinud ei ole. Samast ajastust pärit Paldiski sõjasadam Harjumaal on hävitatud, seal on säilinud ainult Katariina kai, mis on mälestisena kaitse all. Ka Läänemaal paiknenud Rohuküla sõjasadama hoonestus on enamuses hävitatud. Alles on mõned arhitektuurselt huvipakkuvad hooned nagu ohvitseride kasiino, veepuhastusjaam ja elektrijaama varemed, kuid ükski neist ei ole praeguse seisuga mälestisena kaitse all.

Miinisadama kompleks on väärtuslik ka Tallinna mereäärse hoonestuse ja linnaehitusliku kujunemise seisukohalt. Alates tsaariajast kuni tänaseni on Miinisadam säilitanud laias laastus oma algse funktsiooni sõjasadamana, moodustades koos teiste piirkonnas säilinud tsaariaegsete sõjaväeehitistega suurema kroonuarhitektuuri kompleksi. Seega omavad käsitletavad hooned ka linnaehitusajaloolist väärtust kui piirkonna ajaloolise identiteedi olulised kandjad. Mälestiseks tunnistatavad ehitised on küll praegu valdavalt konkreetse funktsioonita ning restaureerimata, kuid ala on jätkuvalt Kaitseväe, täpsemalt mereväebaasi kasutuses.

Mälestiseks tunnistamisel on kaalutud kaitse ulatust ja kaitserežiimi otstarbekust. Menetluses oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga ei ole kõnealusele alale ette nähtud miljööväärtuslikku hoonestusala kehtestamist ega muid piiranguid. Dokumenteerimine ja arvele võtmine ei ole piisav, sest ei taga objektide säilimist pikemas perspektiivis, vaid on üksnes informatiivse tähendusega. Objektide osade kaitse ei ole otstarbekas, kuna hooned on väärtuslikud tervikliku kompleksina. Tallinna Linnavalitsuse 6. novembri 2013. a korraldusega nr 1541-k on algatatud Miinisadama ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu eskiislahenduses on käsitletavad hooned juba mälestistena märgitud ning kavandatud need korrastada olemasolevas mahus. Hoonete mälestiseks tunnistamine on seega detailplaneeringuga kavandatuga kooskõlas.


III OTSUS

1. Tunnistada kultuurimälestiseks mälestise liigiga ehitismälestis:
1.1 Miinisadama ladu (Harju maakond Tallinna linn Tööstuse tn 54a)
1.2 Miinisadama aku- ja torpeedokoda (Harju maakond Tallinna linn Tööstuse tn 54a)
1.3 Miinisadama katlamaja koos korstnaga (Harju maakond Tallinna linn Tööstuse tn 54a)

2. Kehtestada käesoleva käskkirja punktis 1.1–1.3 nimetatud mälestiste asukohad vastavalt kaartidele käskkirja lisades 1–3 ja mälestiste kaitsevöönd vastavalt kaardile käskkirja lisas 4.1

3. Punktides 1.1–1.3 nimetatud mälestiste andmed, asukohad ja kaitsevööndi piir kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukohad ja kaitsevööndi piir kantakse lisaks Maa-ameti kaardile.

4. Muinsuskaitseametil teavitada otsusest mälestiste omanikku või valdajat ja viia läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2.

5. Käesoleva käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis.

6. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

1 Mälestiste asukohad ja kaitsevöönd on märgitud käskkirja lisades esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee/) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

Urve Tiidus
Minister

Lisa 1 Miinisadama lao kaart

Lisa 2 Miinisadama aku- ja torpeedokoja kaart

Lisa 3 Miinisadama katlamaja koos korstnaga kaart

Lisa 4 Miinisadama lao, Miinisadama aku- ja torpeedokoja ja Miinisadama katlamaja koos korstnaga kaitsevööndi kaar

/otsingu_soovitused.json