Emil Rutiku kaebuse läbi vaatamata jätmine
Vastu võetud 27.10.2017 nr 46
Kaebuse asjaolud
Emil Rutiku (registreerimisnumber 192) kandideeris 2017. a kohalikel valimistel Kuusalu vallas Valimisliidu Üks Kuusalu Vald nimekirjas.
17.10.2017 esitas Emil Rutiku riigi valimisteenistusele ja Kuusalu Valla Valimiskomisjonile avalduse puuduste kohta valimiste korralduses. Avalduse kohaselt toimus 17.10.2017 Kuusalu valla hääletamistulemuste kummalisi muutusi. Mandaat liikus Valimisliit Ühine Kodu kandidaadilt Urmo Ristisaarelt Valimisliit Arenev Kuusalu vald Madis Jõgile. Võrdlusarvude vahed on avaldajal ja viidatud kahel kandidaadil vaid kümnendiku suurused ja need on kogu aeg muutunud. Avaldaja märgib, et temale teadaolevalt hääletamissedelite reaalset ülelugemist 16.10.2017 valimisjaoskondade hääletamistulemuste kontrollimise käigus valla valimiskomisjoni poolt ei toimunud. Kuusalu Valla Valimiskomisjoni koosoleku protokolli nr 10 kohaselt võttis valla valimiskomisjon valimisjaoskondadelt materjalid vastu 15.09.2017, aga vastuvõtmise protokoll on allkirjastatud hoopis 17.10.2017. Emil Rutiku palus kontrollida KOVVS § 55 nõuete täitmist, korraldada avalik hääletamissedelite ülelugemine ja võimaldada tal sellest osa võtta. Võrdlusarvude erinevus annab talle põhjust arvata, et ka väike viga võib mandaatide jaotust mõjutada.
Riigi valimisteenistus edastas avalduse Kuusalu Valla Valimiskomisjonile, kes vastas 18.10.2017.
Kuusalu Valla Valimiskomisjoni 18.10.2017 vastuse kohaselt alustas valla valimiskomisjon 16.10.2017 kell 10.00 häälte ülelugemist, millest oli eelnevalt teavitatud valla kodulehe kaudu. Häälte ülelugemisel osales vaatlejana Eesti Keskerakonna esindaja Hilleri Treisalt. Häälte lugemisel selgus, et valimisjaoskonna nr 2 ja nr 3 hääletamistulemuste protokoll ei klapi hääletamissedelite arvuga. Muudatused on kirjeldatud valla valimiskomisjoni 16.-17.10.2017 koosoleku protokollis nr 11.
Valimiskomisjon selgitas protokolli nr 10 allkirjastamise kohta, et see koostati 17.10.2017. Vastav protokoll ei olnud kohustuslik. Valimiskomisjon koostas protokolli komisjoni liikmete töö fikseerimiseks, sest protokoll on hiljem aluseks valimiskomisjoni liikmetele töötasu arvestamisel. Protokolli koostamisel on tehtud viga koosoleku toimumise kuupäevas, 15.09.2017 asemel peab olema õige 15.10.2017. Valla valimiskomisjon leidis, et häälte arvu muutumisega 16.-17.10.2017 ei ole mingit segadust, kuna nendel päevadel luges valimiskomisjon üle sedeleid ja kontrollis üle protokolle. Kontrollimise käigus avastas komisjon vigu ja fikseeris need valimistulemuste ja hääletamistulemuste protokollides, mille komisjon kinnitas 17.10.2017.
Kuusalu Valla Valimiskomisjoni vastuse edastas riigi valimisteenistus Emil Rutikule 19.10.2017.
Kaebuse sisu
23.10.2017 esitas Emil Rutiku kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebaja taotleb Kuusalu Valla Valimiskomisjoni 18.10.2017 otsuse nr 4-2.2/34767-1, 15.10.2017 otsuse nr 10 ja 16.-17.10.2017 otsuse nr 11 tühistamist ja riigi valmisteenistuse toimingu, millega edastati Kuusalu Valla Valimiskomisjoni 18.10.2017 otsus nr 4-2.2/3467-1 Emil Rutikule ning jäeti muud toimingud alustamata ja korraldused tegemata, seadusevastaseks tunnistamist.
Kaebaja ei nõustu Kuusalu Valla Valimiskomisjoni 18.10.2017 vastusega, mistõttu esitab kaebaja KOVVS mõistes kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. 19.10.2017 esitas riigi valimisteenistus valla valimiskomisjoni vastuse kaebajale, millega kaebajale sai teatavaks valimiskomisjoni seisukohad, samuti et riigi valimisteenistus ei kavatse ette võtta ühtegi toimingut avalduses esile toodud asjaolude või rikkumiste täiendavaks kontrollimiseks või puuduste kõrvaldamiseks.
Kaebuse aluseks olevad täiendavad asjaolud on järgmised.
15.10.2017 kl 22.00 paiku avaldati veebilehel valimised.ee esialgsed Kuusalu valla valimistulemused, mille järgi VL Ühine Kodu sai 9, VL Üks Kuusalu vald 5 ja EKRE 2 mandaati ning Reformierakond, Keskerakond ja VL Arenev Kuusalu vald igaüks 1 mandaadi.
Kuusalu Valla Valimiskomisjoni protokolli nr 10 kohaselt võeti 15.10.2017 kl 20-23 vahel vastu kõigi nelja Kuusalu valla valimisjaoskonna korrektsed materjalid, kuid protokolli kuupäev oli märgitud vale ja protokoll koostati 17.10.2017.
Kuusalu Valla Valimiskomisjoni korraldatud hääletamissedelite teistkordsel ülelugemisel osales vaatlejana Hilleri Treisalt, kelle selgituste kohaselt mh loeti valimiskomisjoni koosolekul üle vaid üksikuid hääletamissedeleid, ülejäänud sedeleid ümbrikest välja ei võetud, valijate nimekirju ei vaadatud, valijate nimekirja kantud valijate arvu ei vaadatud, ei kontrollitud, mitu sedelit oleks pidanud olema jaoskonnas kokku, kusjuures valimiskomisjoni koosolek lõppes juba kl 10.50 ning edaspidistest koosolekutest teda ei teavitatud, mistõttu puudus tal vältimatult vajalik teave osalemaks 16.10.2017 ja 17.10.2017 jätkatud koosolekutel vaatlejana. Valimiskomisjoni koosoleku protokoll nr 11 kajastab esmaspäeval toimunut vaatlejast hoopis teistmoodi. Selle järgi katkes koosolek samal päeval alles kl 14.30 ja jätkus teisipäeval kell 11.30. Kaebaja märgib, et teisipäeva osas ei olnud mingit avalikku teavitamist toimunud. Koosoleku protokolli nr 11 järgi tuvastati häälte arvudes mõnede kandidaatide osas küll eksimusi, kuid rohkem selgitusi eksimuste olemuse, isiku ega sisu osas protokollist nr 11 ega mujalt avalikest dokumentidest ei leia.
Teisipäeval kl 12-13 vahel muutusid hääletamistulemused ja ka mandaatide jaotus. VL Ühine Kodu tulemus vähenes 8 mandaadile, välja jäi Urmo Ristisaar (37 häält, võrdlusarv 143,778) ja VL Arenev Kuusalu vald sai mandaadi juurde, sisse sai Madis Jõgi (42 häält, võrdlusarv 144,500). Tähelepanu köitsid üliväikesed vahed esimeste välja jäänud kandidaatide võrdlusarvus, nende võrdlusarvude muutus ning tulemuste ümardused. Seega ei ole välistatud, et ka väiksema vea korral muutub õiguspärane volikogu koosseis ning ei saa välistada, et kaebaja oleks saanud siis volikokku pääseda.
Kaebuse õigusliku põhjendusena märgib kaebaja, et Kuusalu Valla Valimiskomisjon on rikkunud eelkõige KOVVS §-s 1, §-s 234, §-s 55 ja §-s 56 sätestatud nõudeid. Rikutud on hääletamissedelite ülelugemise nõudeid, sest kõiki häälte ülelugemist ei ole toimunud. Igal juhul ei kajastu kõigi häälte ülelugemine üheski protokollist. Valimiskomisjon ei teavitanud avalikkust hääletamissedelite ülelugemise koosolekute täpsetest aegadest, mistõttu ei saanud ka vaatlejad vaadelda valimiskomisjoni tegevust ja toiminguid seadusega nõutud ulatuses (KOVVS § 234 lg 1 rikkumine).
Pole välistatud, et kaebaja õigusi on rikutud, kuivõrd hääletamistulemuste õigsuses ei ole võimalik seadusega ettenähtud ulatuses veenduda. Valimiskomisjoni eksimuse korral mõne hääletamissedeli ülelugemisel ei ole välistatud, et kaebajal oleks olnud õigus saada volikogu liikmeks. Valimistulemuse kujunemine ehk mandaatide jaotus ei ole arusaadav ega kontrollitav. VL Ühine Kodu sai 41% häältest aga 42,1% mandaate, VL Üks Kuusalu Vald sai 27,3% häältest aga 26,3% mandaatidest, EKRE sai 9,3% häältest aga 10,5% mandaatidest, VL Arenev Kuusalu vald 9,1% häältest aga 10,5% mandaatidest. Seega piisab mõnest üksikust valesti loetud hääletamissedelist, et muuta hääletamistulemusi ja sellega seoses tuvastada kaebaja õiguste rikkumine.
Kuusalu Valla Valimiskomisjon on läinud vastuollu KOVVS §-s 55 sätestatuga. Protokollist nr 11 ei nähtu, et oleks toimunud hääletamissedelite ülelugemine. Protokoll kajastab vaid üksikuid toiminguid (ülelugemisi) üksikute ümbrikute ja hääletamissedelite osas. Isegi nende puuduste osas, kus tuvastati häälte arvus „inimlik eksimus“, ei ole protokollis kajastatud KOVVS § 55 lg 2 esimese lause järgi nõutud teavet selle kohta, mis tingisid sellise erinevuse. Valimiskomisjoni väide, et tegemist oli „inimliku eksimusega“, ei ole piisav, et kajastada hääletamistulemustes erinevusi tinginud asjaolusid. Vastasel juhul oleks äärmiselt lihtne põhjendada mistahes erisusi üheainsa sõnapaariga „inimlik eksimus“, mille tulemusel saaks vältimatult kahjustada KOVVS § 55 lg 1 viimases lauses sätestatud kontrollikohustuse toime ja tähendus.
KOVVS § 55 lg 2 kolmas lause näeb ette, et lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsuse valla valimiskomisjon. Selline otsustus aga puudub, sest protokoll nr 11 (ega ükski teine protokoll) ei kajasta lõplikku hääletamistulemust. Seega on Kuusalu Valla Valimiskomisjon rikkunud KOVVS § 55 lg 2 sellega, et jättis lõplikud hääletamistulemused nõuetekohase otsusega avalikustamata ja protokollimata. Samuti on jäetud koostamata ja avalikustamata seaduse nõuetele vastav otsus ja protokoll valimistulemuste kohta, mistõttu on valimiskomisjon rikkunud lisaks ka KOVVS § 55 lg-s 11 ja 12 sätestatud nõudeid. Kaebaja märgib, et nt 2013. a Kuusalu valla volikogu valimistel koostati põhjalik protokoll, nagu nähtub kaebusele lisatud dokumendist (Lisa 7) ja mis praeguste valimiste puhul koostatud ei ole.
Lisaks eelnevale on kaebus põhjendatud ka sellega, et protokoll nr 10 ei kajastanud protokolli koostamise kuupäeva õigesti. Ühtlasi ei saa antud juhul tähelepanuta jätta ka asjaolu, et Kuusalu volikokku pääsenud reformierakondlaste esinumber Margus Soom on häälte ostmise kahtlustusega uurimise all. Seega on veelgi enam alust kaebuses esitatud asjaolusid kontrollida.
Kuusalu Valla Valimiskomisjoni selgitus
Kuusalu Valla Valimiskomisjon esitas selgituse 25.10.2017 kirjaga. Selgituse kohaselt on koosoleku protokollis nr 11 märkimata, et 16.10.2017 loeti üle kõigi nelja valimisjaoskonna sedelid, mille juures viibis ka Hilleri Treisalt. 16.10.2017 leiti puudusi jaoskonnas nr 3. Kuna tekkis kahtlus, et ka protokollides võib olla vigu, kontrollis komisjon 17.10.2017 üle protokollid ja valijate nimekirjad ning sedelite arvu. Selle tulemusena avastas komisjon jaoskonnas nr 2 puudusi. Kuusalu valla kodulehel oli teade, et häälte lugemist alustatakse esmaspäeval kell 10.00. Vaatleja Hilleri Treisalt väidab, et esmaspäeval 16.10.2017 koosolek lõppes kell 10.55. Samas aga oma edaspidises selgituses väidab ta, et valimiskomisjoni esimees tegi ettepaneku, et kontrollida üle kandidaadi nr 116 e-hääled ja kas protokolli märgitud 9 häält on õiged. Sellest järeldub, et ta oli teadlik valimiskomisjoni töö jätkumisest. Hilleri Treisalt otsustas ära minna, aga valimiskomisjon jätkas tööd. Ka Hilleri Treisalti väide, et lõplikult lubati protokoll selliste tähelepanekutega vormistada, viitab komisjoni töö jätkumisele. Kuusalu Valla Valimiskomisjoni eesmärk oli kontrollida kõiki valimisi puudutavaid materjale ja avastada vead ning eksimused. Kontrolli tulemusel avastatud vead mõjutasid hääletustulemusi. Hääletamissedelite üle lugemisel ei klappinud sedelite arv jaoskonnakomisjoni protokollis olevate numbritega. Valla valimiskomisjon oma protokollis parandas leitud vead ja jaoskonnakomisjonide protokolle ei muutnud.
Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht
1. Kaebuse kohaselt on kaebuse taotluses vaidlustatud Kuusalu Valla Valimiskomisjoni otsuseid. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et tegemist on:
1) Kuusalu Valla Valimiskomisjoni 18.10.2017 vastusega Emil Rutiku avaldusele (kiri nr 4-2.2/3467-1);
2) komisjoni 15.10.2017 koosoleku protokolliga nr 10;
3) komisjoni 16.-17.10.2017 koosoleku protokolliga nr 11.
2. Sisuliselt on kaebaja vaidlustanud Kuusalu Valla Valimiskomisjoni toiminguid, s.t kas hääled loeti ja hääletamistulemused tehti Kuusalu Valla Valimiskomisjonis kindlaks KOVVS § 55 nõuete kohaselt. Vastavalt KOVVS § 55 lõikele 3 koostab valla või linna hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta valla või linna valimiskomisjoni protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokollis märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. Seetõttu tuleb hääletamistulemuste vaidlustamise tähtaega hakata lugema protokolli allkirjastamise päevast. Hääletamis- ja valimistulemuste protokollid allkirjastas Kuusalu Valla Valimiskomisjoni esimees 17.10.2017. KOVVS § 66 lõike 1 punkt 2 sätestab, et kaebus esitatakse kolme päeva jooksul vaidlustava otsuse või toimingu tegemisest. Seega tulnuks kaebus esitada hiljemalt 20.10.2017, mistõttu kaebus ei ole esitatud tähtaegselt.
3. Lisaks taotleb kaebaja riigi valimisteenistuse selle toimingu seadusevastaseks tunnistamist, millega edastati Kuusalu Valla Valimiskomisjoni 18.10.2017 kiri nr 4-2.2/3467-1 kaebajale ning jäeti muud toimingud alustamata ja korraldused tegemata. KOVVS § 64 sätestab, et kaebuse saab esitada vaid isik, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Riigi valimisteenistuse kiri on sisult selgitustaotlusele vastuse edastamine ning Kuusalu Valla Valimiskomisjoni 18.10.2017 kirja edastamine kaebajale ei saanud rikkuda kaebaja õigusi.
4. KOVVS § 65 lõige 3 sätestab, et kui kaebus ei vasta KOVVS § 65 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuetele või kaebus on esitatud KOVVS § 64 ja § 66 lõikes 1 ettenähtud korda rikkudes, võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata. Ülaltoodust tulenevalt jätab Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse läbi vaatamata.
5. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab täiendavalt, et kaebaja esitas riigi valimisteenistusele 17.10.2017 avalduse puuduste kohta valimiste korralduses KOVVS § 62 lõike 1 alusel. Valla või linna valimiskomisjon ei ole valimiste korraldaja, seega tema tegevuse kohta esitatud avaldusele KOVVS § 62 lõikes 1 sätestatu ei laiene. Sisult oli tegemist selgitustaotlusega, mille riigi valimisteenistus edastas vastamiseks Kuusalu Valla Valimiskomisjonile, kuna selgitust sooviti valla valimiskomisjoni toimingute kohta häälte teistkordsel lugemisel. Sellega tagas riigi valimisteenistus, et avaldaja sai oma avaldusele pädevalt organilt vastuse. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul on riigi valimisteenistus toiminud avalduse menetlemisel õigesti. Avalduses taotletud ettekirjutuste tegemiseks Kuusalu Valla Valimiskomisjonile riigi valimisteenistusel pädevus puudus.
6. Vabariigi Valimiskomisjon on kaebuse asjaolude pinnalt tuvastanud puudusi Kuusalu Valla Valimiskomisjoni dokumentide vormistamises. Vabariigi Valimiskomisjon juhib sellele tähelepanu eraldi kirjaga Kuusalu Valla Valimiskomisjoni esimehele.
Lähtudes KOVVS § 65 lõikest 3 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:
jätta Emil Rutiku kaebus läbi vaatamata.
Vastavalt KOVVS §-le 661 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.
Meelis Eerik
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees
Facebook
Twitter