Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni põhimääruse ja hädaolukordadest informeerimise korra kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1996, 49, 956

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni põhimääruse ja hädaolukordadest informeerimise korra kinnitamine

Vastu võetud 28.06.1996 nr 181

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628) paragrahvi 21 lõike 2, eriolukorra seaduse (RT I 1996, 8, 164) paragrahvi 11 ning erakorralise seisukorra seaduse (RT I 1996, 8, 165) paragrahvi 8 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

Kinnitada:
1) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni põhimäärus (juurde lisatud);
2) «Hädaolukordadest informeerimise kord» (juurde lisatud).

Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 1995. a määruse nr 109 «Riigi kriisikeskuse asutamine» (RT I 1995, 32, 397) punkt 3 ja Vabariigi Valitsuse 15. augusti 1995. a määruse nr 297 «Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitamine ning Riigi Kriisikeskuse reorganiseerimine» (RT I 1995, 69, 1153) punkt 1 Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni põhimääruse kinnitamise osas.

  Peaminister Tiit VÄHI
  Siseminister Märt RASK
  Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Tarmo MÄND


  Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 28. juuni 1996. a määrusega nr 181

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni põhimäärus

I. ÜLDSÄTTED

1. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni (edaspidi komisjon) põhiülesanneteks on:
1) riikliku kriisipoliitika väljatöötamine ning asjaomaste valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste tegevuse koordineerimine ja suunamine kriisiolukordade prognoosimisel, ennetamisel ning ühiste tegevuskavade väljatöötamisel;
2) Vabariigi Valitsusele ülevaadete esitamine, soovituste andmine ja ettepanekute tegemine kriisiolukordi puudutavates küsimustes;
3) Vabariigi Valitsuse ülesandel asjaomaste valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste tegevuse koordineerimine kriisiolukordade lahendamisel.

2. Kriisiolukorrana mõistetakse käesolevas põhimääruses:
1) hädaolukorda, milleks on ohuolukord, mis võib laieneda ja põhjustada erakorralise seisukorra või eriolukorra väljakuulutamise ja mille kõrvaldamiseks on vajalik mitme valitsusasutuse ja kohaliku omavalitsuse kooskõlastatud tegevus komisjoni koordineerimisel;
2) eriolukorda vastavalt eriolukorra seadusele;
3) erakorralist seisukorda vastavalt erakorralise seisukorra seadusele.

3. Komisjoni koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus, kusjuures komisjoni esimehe nimetab peaminister ning komisjoni esimehe asetäitjaks on Siseministeeriumi kantsler ja komisjoni sekretäriks Riigikantselei koordinatsioonidirektor.

4. Komisjon juhindub oma tegevuses põhiseadusest ja muudest seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigusaktidest.

II. KOMISJONI ÜLESANDED JA ÕIGUSED

5. Komisjon oma põhiülesannete täitmiseks:
1) töötab välja riiklikku kriisipoliitikat, suunab ja koordineerib asjaomaste valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste tegevust kriisiolukordade prognoosimisel ning ennetamisel;
2) töötab asjaomaste valitsusasutuste ettepanekuid arvestades välja ühised tegevuskavad ja tegevussuunad kriisiolukordi puudutavates küsimustes;
3) kogub, töötleb ja analüüsib regulaarselt teavet ohu prognoosimiseks, selle ennetamiseks ja kõrvaldamise kavandamiseks ning esitab analüüsi tulemused peaministrile;
4) annab Vabariigi Valitsusele arvamuse ohueelse seisundi, samuti tekkinud ohu iseloomu, ulatuse ja kõrvaldamise abinõude ning eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamise vajaduse kohta;
5) annab Vabariigi Valitsusele ja eriolukorra juhile arvamuse abinõude rakendamise kohta eriolukorra ajal ning eriolukorra lõpetamise vajaduse kohta;
6) annab Vabariigi Valitsusele ja erakorralise seisukorra juhile arvamuse abinõude rakendamise kohta erakorralise seisukorra ajal;
7) koordineerib Vabariigi Valitsuse ülesandel valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste tegevust tekkinud hädaolukorra kõrvaldamisel;
8) avaldab info- ja muid väljaandeid ning massiteabevahendites informatsiooni ja selgitusi kriisiolukordadega seotud küsimustes;
9) korraldab asjaomaste ministeeriumide ja muude valitsusasutuste esindajate nõupidamisi.

6. Komisjonil on õigus:
1) anda komisjoni pädevusse kuuluvates küsimustes ülesandeid valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste ametiisikutele ja kuulata neid ära;
2) esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid kõigis kriisiolukordadesse puutuvates küsimustes;
3) moodustada töörühmi, alakomisjone ja operatiivgruppe;
4) saada valitsusasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt vajalikke materjale ja statistilisi andmeid;
5) kuulata ära ja kaasata üksikute probleemide lahendamisse asjaomaste ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste asjatundjaid ning vastava ala teadlasi ja praktikuid;
6) sõlmida lepinguid tasulise uurimistöö ja ekspertiiside tegemiseks.

7. Komisjoni esimehel on õigus:
1) esindada komisjoni riigivõimu- ja valitsusasutustes;
2) kutsuda kokku komisjoni istungeid ja kirjutada alla dokumentidele;
3) kutsuda komisjoni tööst vajaduse korral sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu;
4) nimetada ametisse ja vabastada ametist komisjoni palgalisi töötajaid;
5) kinnitada töörühmade, alakomisjonide ja operatiivgruppide koosseisud ja nimetada nende juhid.

8. Vabariigi Valitsuselt saadud pädevuse piires on komisjoni korraldused tegevuse koordineerimiseks kriisiolukorra lahendamisel kohustuslikud kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ja nende ametiisikutele.

III. KOMISJONI TÖÖKORRALDUS

9. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul aga komisjoni esimehe asetäitja, kusjuures nad ei tohi üheaegselt Eestist lahkuda. Kriisiolukorras kutsutakse komisjoni esimees või tema asetäitja viivitamata Eestisse tagasi.

10. Komisjoni esimees ja tema asetäitja on kohustatud teatama teineteisele ja komisjoni sekretärile oma äraolekust Eestist.

11. Komisjoni korralised istungid toimuvad vastavalt komisjoni esimehe poolt kinnitatud plaanile, kuid mitte harvem kui üks kord kuus.

12. Komisjoni erakorralised istungid kutsutakse kokku vastavalt vajadusele. Komisjoni korralised ja erakorralised istungid kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni esimehe asetäitja. Sellise kriisiolukorra tekkimisest teadasaamisel, millega seoses on komisjoni koordineerimisel vaja kiiresti rakendada vältimatuid abinõusid, kutsub komisjoni istungi viivitamata kokku Päästeameti juhtimiskeskuse korrapidaja.

13. Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab komisjoni esimehe hääl. Kriisiolukorras teeb komisjoni esimees otsuse ainuisikuliselt pärast vastavat nõupidamist komisjoni liikmetega.

14. Komisjoni otsused vormistatakse protokollina või komisjoni esimehe korraldusena. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja sekretär. Korraldusele kirjutab alla komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni esimehe asetäitja.

15. Komisjoni alakomisjonid on ajutised või alalised. Alalist alakomisjoni juhib komisjoni liige.

16. Alakomisjonide juhid esitavad vähemalt üks kord kvartalis komisjonile aruande alakomisjoni tööst.

17. Komisjoni tööorganiks on Riigikantselei koordinatsioonidirektori büroo.

IV. KOMISJONI FINANTSEERIMINE

18. Komisjoni teenindab Riigikantselei. Komisjoni tegevuseks vajalikud palgalised ametikohad nähakse ette Riigikantselei koosseisus.

19. Komisjonil on oma eelarve, mis on Riigikantselei eelarve osa.


  Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 28. juuni 1996. a määrusega nr 181

Hädaolukordadest informeerimise kord

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolev kord sätestab riigiasutuste ning valla- ja linnavalitsuste kohustused informatsiooni edastamisel hädaolukordade kohta.

2. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) hädaolukord – erakorraline sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab avalikku turvalisust, ähvardades paljude inimeste elu ja tervist ja/võitekitades ulatuslikku majanduslikku kahju. Hädaolukord võib üle kasvada kriisiolukorraks;
2) kriisiolukord (kriis) – hädaolukord, mille lahendamiseks on vajalik mitme valitsusasutuse ja kohalike omavalitsuste kooskõlastatud tegevus Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni koordineerimisel. Kriisiolukorra lahendamiseks võib olla vajalik eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamine.

II. HÄDAOLUKORRAD, MILLEST INFORMEERITAKSE PÄÄSTEAMETIT

3. Valitsusasutused ning nende poolt hallatavad riigiasutused peavad informeerima operatiivselt Päästeametit järgmistest hädaolukordadest:

1) Justiitsministeerium:
    Vanglate Amet:
    – massilised korratused kinnipidamiskohtades;

2) Kaitseministeerium:
    – grupiviisiline allumatus väeosades;
    – relvastatud rünnakud kaitseväeosade või Kaitseliidu vastu;
    – relvastatud konflikt kaitseväelaste gruppide vahel või kaitseväelaste gruppide ja teiste ministeeriumide valitsemisalas olevate relvastatud struktuuride vahel;
    – röövid või ulatuslikud vargused relva- ja laskemoonaladudes;
    – lahingumoona või lõhkeaineladude plahvatused ulatuslike tagajärgedega;

3) Keskkonnaministeerium:
    – erakordne külm või kuumus, erakordsed lumeolud (saata ilmaennustus);
    – tugevad tormid, millega võivad kaasneda suured purustused ja metsakahjustused (saata ilmaennustus);
    – liigsademetest põhjustatud üleujutused ja uputused, paisude ja tammide läbimurded;
    – ehitiste avariid ja hädaseisundid, kommunikatsioonide katkemine;
    – mere saastamine naftasaaduste või muude keskkonnaohtlike ainetega;
    – Tallinna ja Narva veevarustussüsteemi kuuluvate siseveekogude (Ülemiste järv, Narva veehoidla jt) saastamine;
    – ulatuslikud õhusaastamised;
    – metsade ja turbarabade põlengud;

4) Majandusministeerium:
    – riikliku aktsiaseltsi Silmet radioaktiivsete jäätmete hoidla piirdevalli purunemine;
    – aktsiaseltsi ALARA halduses olevate radioaktiivsete jäätmete hoidlate kaitsekatete purunemine, mille tulemusel tekib reaalne paikkonna radioaktiivse saastumise oht;
    – toiduainetetööstuse tooraine või toodangu mikrobioloogiline, keemiline või radioaktiivne saastumine;
    – ammoniaagi leke või avarii ettevõtetes, kus ammoniaaki toodetakse (AS Nitrofert) või kasutatakse külmutusseadmetes (külmhooned, liha ja piima töötlevad ettevõtted, õlletehased);
    – Balti Elektrijaama ja Eesti Elektrijaama tuhaväljade tammide purunemine, millega kaasneb suurte leeliselise vee koguste sattumine keskkonda;
    – Narva Hüdroelektrijaama tammi purunemine või veetaseme selline langus Narva veehoidlas, mis ei võimalda tagada Balti Elektrijaama ja Eesti Elektrijaama tehnilist veevarustust;
    – Narva jõe ummistumine jää ja lobjakaga Vasknarvas või kärestikulisel alal, mis võib põhjustada Balti Elektrijaama ja Eesti Elektrijaama tehnilise veevarustuse katkemise;
    – Iru Elektrijaama magistraalsoojatoru lõhkemine kütteperioodil, mis võib põhjustada Lasnamäe elamurajooni soojavarustuse katkemise rohkem kui 24 tunniks;
    – diversiooniaktid või tehnilised avariid elektrijaamades või elektrijaotusseadmetes ja alajaamades, mis võivad põhjustada linnade või suurte piirkondade elektrienergiata jäämise;
    – elektrienergia katkestus, mille tagajärjel võib tekkida uputus kaevanduses;
    – lõhkeainevarude hävimine kaevandustes õnnetusjuhtumi või diversiooniakti tagajärjel;
    – tulekahju kaevanduses;
    – kütuseterminaali põleng või plahvatus;
    – avarii magistraalgaasijuhtmes;
    – kaevurite ja elektrijaamade töötajate streik, mille tagajärjel võib osaliselt või täielikult seiskuda põlevkivi ja elektrienergia tootmine ning tarnimine tarbijaile;

5) Põllumajandusministeerium:
    – karantiinse ohtliku loomataudi esinemine;
    – karantiinsete ohtlike taimekahjurite ja -haiguste massiline esinemine;

6) Siseministeerium:
    Päästeamet:
    – loodus- ja tehnogeensed õnnetused;
    – tulekahjud ja plahvatused;
    – transpordiõnnetused ja -avariid;
    – paikkonna keemiline või radioaktiivne saastumine;
    Piirivalveamet:
    – relvastatud konfliktid piiril;
    – relvastamata isikute massilised piiriületused;
    – relvastatud piiririkkujate ja kurjategijate gruppide tegevus piirivööndis;
    – ujuvvahendite avariid, mis ohustavad inimelusid või millega kaasnevad tulekahjud, veealade laialdane reostamine ja inimohvrid;
    – laevahukk või selle oht;
    – inimeste massilise hukkumise oht jää lagunemisel;
    – lennuaparaatide hädamaandumised merel ja lennuõnnetused mere kohal;
    Kaitsepolitseiamet:
    – lennuki, laeva, rongi või bussi kaaperdamine;
    – pantvangide võtmine poliitilisel eesmärgil;
    – inimohvritega või riiklikult tähtsate objektidega seotud pommiähvardused ja -plahvatused;
    – atentaadid, välisriikide diplomaatiliste esinduste vastu suunatud terroriaktid;
    Politseiamet:
    – sabotaažiaktid riiklikult tähtsates asutustes ja ettevõtetes;
    – massirahutused;
    – etnilised rahutused;
    – näljastreigid, mis võivad leida laia ühiskondliku kõlapinna;
    – üldstreigid;
    – pantvangide võtmine väljapressimise eesmärgil;
    – röövid pankades, sideasutustes ja ettevõtete kassades;
    – ootamatud pangakriisid, mis võivad viia klientide korvamatute kahjudeni ja usalduse järsu langemiseni panganduse vastu;
    – hoonete ebaseaduslikud hõivamised;

7) Sotsiaalministeerium:
    – epideemiad, nakkushaiguste puhanguline levik piirkonniti;
    – massilised mürgistused;
    – loodus- või tehnogeensed õnnetused, mille puhul olemasolev tervishoiusüsteem ei suuda kõigile abivajajatele tagada õigeaegset meditsiinilist abi;

8) Teede- ja Sideministeerium:
    Lennuamet:
    – pommiähvardused või -plahvatused lennujaamades või Eesti õhuruumis asuva õhusõiduki pardal;
    – õhusõidukite katastroofid ja hädamaandumised;
    – rünnak lennuliikluse juhtimiskeskusele või väljaspool lennujaamu asuvatele aeronavigatsioonilistele objektidele;
    – pantvangide võtmine lennujaamades;
    – õhusõidukite kaaperdamine lennujaamades või Eesti õhuruumis;
    – tulekahju reisiterminaalides või õhusõidukites;
    – ulatuslik kütuseleke lennuväljade territooriumil;
    Maanteeamet:
    – riigimaanteede, sildade ja viaduktide purustused või ulatuslikud kahjustused, mille on tekitanud loodusjõud või diversiooniaktid;
    – erakorraliste ilmastikutingimuste tõttu tekkinud liiklustakistused riigimaanteedel;
    – ulatuslikud loodusreostused või nende ärahoidmise vajadus, mis tingib uute ümbersõidu- või juurdepääsuteede rajamise;
    – raskete tagajärgedega liiklusõnnetused või riigimaanteede kasutamise ja kaitse eeskirja rikkumise tõttu tekkinud avariid, mis võivad põhjustada liikluse katkemise või sulgemise rohkem kui 12 tunniks;
    Veeteede Amet:
    – laevahukk või selle oht;
    – laevade avariid, kokkupõrked ja madalikele sattumised, millega kaasnevad tulekahjud, merereostused või inimohvrid;
    riigiettevõte Eesti Raudtee:
    – raudteeavariid või rongiõnnetused, millega kaasnevad tulekahjud, keskkonnareostus või inimohvrid, või raudteeliikluse katkemine rohkem kui 12 tunniks;
    – raudteesildadele ja viaduktidele tekitatud ulatuslikud kahjustused, mis võivad põhjustada raudteeliikluse katkemise või sulgemise rohkem kui 12 tunniks;
    sideasutused (riigiettevõte Eesti Telekom, Elekterside Inspektsioon, Riiklik Meresidesõlm):
    – rahvusvaheliste telefonikaugejaamade hõivamine kuritegeliku grupeeringu poolt või rivist välja langemine diversiooniakti või tehnilise avarii tagajärjel;
    – Tallinna teletorni või muude Ringhäälingu Saatekeskuse peajaamade rivist välja langemine diversiooniakti või tehnilise avarii tagajärjel;
    – raadioseadmete ebaseaduslik kasutamine, millega võib kaasneda rahvusvaheliste hädaabikanalite või Eesti elutähtsate teenistuste side häirimine, või Eesti põhiseadusliku korra ohustamine;
    – meresidesüsteemi ulatuslikud avariid;

9) Välisministeerium:
    – Eesti Vabariigi välisesinduse hõivamine asukohariigi valitsuse poolt kontrollitava üksuse või teenistuse poolt;
    – Eesti Vabariigi diplomaatilise esindaja pantvangi võtmine välisriigis;
    – Eestis asuva välisriigi diplomaatilise esinduse vastu suunatud terroriaktid;

10) Riigikantselei:
    Valitsusside asutus:
    – sidesüsteemide rivist välja langemine diversiooniaktide või tehniliste avariide tagajärjel.

4. Esmast informatsiooni käesoleva korra punktis 3 loetletud hädaolukordade kohta peab Päästeametile edastama iga riigiasutus ning valla- ja linnavalitsus.

Vajaduse korral informeerivad riigiasutused ning valla- ja linnavalitsused Päästeametit ka kõigist muudest erakorralistest sündmustest, millel on ilmsed häda- või kriisiolukorra tunnused.

III. INFORMATSIOONI EDASTAMISE KORD HÄDAOLUKORDADE PUHUL,
MILLEST INFORMEERITAKSE PÄÄSTEAMETIT

5. Päästeametit informeeritakse hädaolukordadest häirekeskuste kaudu, välja arvatud käesoleva korra punktis 8 nimetatud juhul.

6. Hädaolukorrast tuleb operatiivselt informeerida selle maakonna häirekeskust, mille territooriumil hädaolukord on tekkinud. Tallinnas tekkinud hädaolukorrast tuleb informeerida Tallinna linna häirekeskust.

7. Maakondlikud ja Tallinna linna häirekeskused edastavad neile saabunud informatsiooni hädaolukorra kohta operatiivselt Päästeameti juhtimiskeskusele.

8. Ministeeriumid, muud Tallinnas asuvad valitsusasutused ja riiklike ettevõtete peakontorid, saades ametkondliku teavitamissüsteemi kaudu kohapealt teate hädaolukorra kohta, edastavad saabunud informatsiooni vahetult Päästeameti juhtimiskeskusele.

9. Maakondlikule ja Tallinna linna häirekeskusele edastatakse informatsioon järgmiselt:

Informatsiooni 
liik
Info edastamise vahendid Edastamise tähtaeg Informatsiooni sisu Märkused
Esmane info telefon
faks
raadio
käsipost
viivitamata hädaolukorrast teatanud ametkond; teate edastaja (nimi, ametikoht, telefon, faks); hädaolukorra kirjeldus, toimumiskoht ja -aeg; ohvrid; evakueerimisvajadus; purustused; riskihinnang; kaasatud jõud; kiiresti vajatav abi; ametkonna koordinaator; juht sündmuskohal; side sündmuskohaga; informeeritud ametkonnad täpsustatud andmed edastada 30 min jooksul, võimaluse korral faksiga
Info sündmuste arengu kohta faks,
telefon
iga 60 minuti järel ettekanne olukorrast (ettekande vormi kinnitab Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon) kui maakonna kodanikukaitse komisjon (KKK) on tegevusse rakendatud, siis vahendab häirekeskus infot KKK-le
Info olukorra järsust muutumisest telefon viivitamata    

10. Päästeameti juhtimiskeskusele edastakse informatsioon järgmiselt:

Informatsiooni 
liik
Info edastamise vahendid Edastamise tähtaeg Informatsiooni sisu Märkused
Esmane info telefon
faks
raadio
käsipost
viivitamata hädaolukorrast teatanud ametkond; teate edastaja (nimi, ametikoht, telefon, faks); hädaolukorra
kirjeldus, toimumiskoht ja -aeg; ohvrid; evakueerimisvajadus; purustused; riskihinnang; kaasatud jõud; kiiresti vajatav abi; ametkonna koordinaator; juht sündmuskohal; side sündmuskohaga; informeeritud ametkonnad
täpsustatud andmed edastada 30 min jooksul, võimaluse korral faksiga
Esmane ettekanne sündmusest faks,
telefon,
elektrooni-
line post
30 minutit esmane ettekanne sündmusest (ettekande vormi kinnitab Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon)  
Info sündmuste arengu kohta faks,
telefon
iga 60 minuti järel ettekanne olukorrast (ettekande vormi kinnitab Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon)  
Info olukorra järsust muutumisest telefon viivitamata    

11. Hädaolukordade reguleerimismehhanismi käivitamiseks maakondlik või Tallinna linna häirekeskus:
– annab häire operatiivteenistustele;
– edastab Päästeameti juhtimiskeskusele esmase informatsiooni;
– informeerib maakonna kodanikukaitse komisjoni;
– edastab Päästeameti juhtimiskeskusele esmase ettekande sündmuse kohta.

12. Hädaolukordade puhul, mis nõuavad sündmuste pidevat jälgimist ja analüüsi, vahendab maakondlik või Tallinna linna häirekeskus operatiivset informatsiooni Päästeameti juhtimiskeskusele, maakonna asjaomastele ametkondadele ja maakonna kodanikukaitse komisjonile.

13. Hädaolukordade reguleermismehhanismi käivitamiseks Päästeameti juhtimiskeskus:
– annab häire operatiivteenistustele;
– informeerib Päästeameti vastutavat töötajat (valveohvitseri);
– informeerib Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimeest (tema äraolekul komisjoni esimehe asetäitjat) ja Riigikantselei koordinatsioonidirektorit.

14. Saanud teada kriisiolukorra tekkimisest, millega seoses on vajalik kiiresti rakendada edasilükkamatuid meetmeid, kutsub Päästeameti juhtimiskeskuse korrapidaja viivitamata kokku Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni.

15. Kriisiolukorra puhul saadab Päästeameti juhtimiskeskus kohe peaministrile, Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul peaministrile, Vabariigi Presidendile ja kaitseväe juhatajale esmase ettekande sündmuste kohta ja kontrollib selle kättesaamist telefoni teel. Edasise informatsiooni saatmist korraldab Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon.

16. Muude hädaolukordade puhul informeerib Päästeameti juhtimiskeskus peaministrit, Vabariigi Presidenti ja kaitseväe juhatajat vastavalt Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonilt saadud korraldustele.

17. Hädaolukordade puhul, mis nõuavad sündmuste pidevat jälgimist ja analüüsi, vahendab Päästeameti juhtimiskeskus operatiivset informatsiooni Riigikantselei koordinatsioonidirektori büroole.

Märkus. Kriisiolukordade loetelu ja kriteeriumid kinnitab Vabariigi Valitsus eraldi õigusaktiga.