Osmussaare maastikukaitseala moodustamine, Osmussaare, Üügu ja Ohessaare maastikukaitsealade kaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine
Vastu võetud 14.03.1996 nr 78
Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõigete 2 ja 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Moodustada Osmussaare maastikukaitseala ning kinnitada selle välispiiriks Osmussaare rannajoon.
2. Kinnitada:
1) Osmussaare maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Üügu maastikukaitseala
kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
3) Üügu maastikukaitseala välispiiri
kirjeldus (juurde lisatud);
4) Ohessaare maastikukaitseala
kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
5) Ohessaare maastikukaitseala
välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).
3. Kehtestada, et:
1) Osmussaare maastikukaitseala
valitseja on Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri Kaitseala Läänemaa Keskuse
direktor;
2) Üügu ja Ohessaare maastikukaitsealade valitseja on Saare
maavanem.
4. Keskkonnaministeeriumil esitada Rahandusministeeriumile ettepanekud maamaksu korrigeerimise kohta tulenevalt käesoleva määruse punktist 2.
5. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korralduse nr 331-k (ENSV Teataja 1959, 29, 160) lisa nr 1 «Riikliku kaitse alla võetud maastiku üksikelementide nimestiku» punktid 15 ja 24.
| Peaminister Tiit VÄHI | |
| Keskkonnaminister Villu REILJAN | |
| Riigisekretär Uno VEERING |
|
Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 14. märtsi 1996. a määrusega nr 78 |
Osmussaare maastikukaitseala kaitse-eeskiri
I. ÜLDSÄTTED
1. Osmussaare maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) kaitse tugineb Eesti Vabariigi seadustele, Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrustele ning teistele õigusaktidele.
2. Kaitseala on loodud haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse koosluste kaitseks.
3. Kaitseala maa-alaks on kogu Osmussaare territoorium.
4. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
5. Kaitseala vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.
6. Kaitseala vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja NSV Liidu Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse 1985. a topograafilise kaardi (mõõtkava 1:25 000) alusel.
II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
7. Inimeste viibimine on lubatud kogu kaitseala territooriumil. Telkimine, laagrisse jäämine ja tuletegemine on lubatud üksnes selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.
8. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal
keelatud:
1) saare arengukava, üldplaneeringu, ehitusmääruse, asula
detailplaneerimisprojekti ja maakorralduskava kinnitamine;
2)
tegevusloa väljaandmine, kui seadused ja Vabariigi Valitsuse poolt
kehtestatud kord ei sätesta teisiti;
3) maa sihtotstarbe
muutmine;
4) olemasolevate ehitiste ja teede hooldustööd, kusjuures
kaitseala valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja
maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi;
5)
geoloogilised uuringud ja üldgeoloogilised uurimistööd;
6)
metsanduslikud tööd;
7) organiseeritud turismi ning
massiürituste korraldamine.
9. Jahipidamine kaitsealal on lubatud kaitseala valitseja loal vastavalt seadustele ja kehtivatele jahieeskirjadele.
10. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja ja projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Sõltumatu (tellitava) ekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, informeerides sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.
Kaitseala valitseja vaatab raieloa taotluse läbi ning annab oma nõusoleku või motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral esitab omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.
11. Kaitsealal on keelatud rändrahnude ja nende rühmade kahjustamine.
12. Kaitseala puhkemajanduslik kasutamine määratakse arengukava alusel. Kaitseala on avalikuks kasutamiseks valitseja poolt määratava külastuskvoodi alusel ning tasuta.
III. SIHTKAITSEVÖÖND
13. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujunevate koosluste ja eluta looduse komplekside kaitseks.
14. Sihtkaitsevöönd hõlmab saare rannikualad. Vööndi piir kulgeb majaka territooriumilt mööda teed kagu suunas kuni Lilla hamne järvest lõuna poolt idakirde suunas kulgeva teeni ja edasi mööda nimetatud teed kuni saare kirderannikul kulgeva teeni ning edasi mööda nimetatud teed loode suunas kuni majaka territooriumini, kusjuures majaka territoorium ei jää sihtkaitsevööndisse.
15. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja
loodusvarade kasutamine, välja arvatud marjade ja seente korjamine, ning
järgmine kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatav tegevus:
1)
olemasolevate ehitiste ja teede hooldustööd, kusjuures kaitseala
valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja
maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi;
2)
niitmine ja karjatamine;
3) metsanduslikud tööd.
16. Sihtkaitsevööndi maa on riigi looduskaitsemaa ning see jäetakse riigi omandisse maareformi seadusega sätestatud korras.
IV. PIIRANGUVÖÖND
17. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel kinnitatud käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.
18. Kaitseala piiranguvöönd hõlmab maa-ala saare keskosas, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
19. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega
kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja
II osas keelatud ja järgmine tegevus:
1) maavarade ja
maa-ainese kaevandamine;
2) veekogude veetaseme muutmine ja nende
kallaste kahjustamine;
3) maaparandussüsteemide rajamine.
20. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis
lubatud:
1) liiva ja kruusa võtmine omatarbeks;
2) uute
ehitiste ja rajatiste püstitamine ning kommunikatsioonide rajamine,
kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja
maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi;
3)
prügi ja heitmete ladustamine selleks ettenähtud kohtades.
V. LÕPPSÄTTED
21. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
22. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid pooled võivad vaidluse lahendamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
|
Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 14. märtsi 1996. a määrusega nr 78 |
Üügu maastikukaitseala kaitse-eeskiri
I. ÜLDSÄTTED
1. Üügu maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati maastiku üksikelemendina «Üügu pank» Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k (ENSV Teataja 1959, 29, 160).
Kaitseala maa-ala on riikliku kaitse all.
2. Kaitseala kaitse tugineb Eesti Vabariigi seadustele, Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrustele ning teistele õigusaktidele.
3. Kaitseala maa-ala on määratletud Üügu maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.
4. Kaitseala piir kantakse riiklikusse maakatastrisse.
II. KAITSEALA KAITSEKORD
5. Kaitseala maa-ala on piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Saare maakonna Muhu valla talude 27 ja Andovälja (M17) pangapealsest pinnasteest põhja (kirde) poole jäävad osad.
6. Kaitseala piires olevad erateed ja -rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.
7. Kaitseala piires ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata oma maal teiste isikute viibimist seoses teadusliku uurimistöö, järelevalve või päästetöödega.
8. Kaitseala valitsejal on õigus rajada kaitseala piires olevale kinnisasjale teaduslikel või hariduslikel eesmärkidel ajutist ehitist.
9. Kaitsealal on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud seadustega ja käesoleva kaitse-eeskirjaga keelatud tegevus.
10. Kaitsealal on keelatud:
1) mootorsõidukitega
liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ning jalgratastega
liiklemine väljaspool teid ja radu;
2) telkimine ja lõkke
tegemine;
3) prahi mahapanek;
4) kaitstava objekti ilme rikkumine;
5)
uute maaparandussüsteemide rajamine;
6) maavarade ja maa-ainese
kaevandamine;
7) kivististe ja mineraalide kogumine;
8) lõppraie.
11. Kaitseala valitseja igakordse nõusolekuta on
kaitsealal keelatud:
1) maa sihtotstarbe muutmine;
2)
ehitustegevus;
3) valla üldplaneeringu, ehitusmääruse ja kaitseala
hõlmava detailplaneeringu ning maakorralduskava kinnitamine;
4)
tegevusloa väljaandmine, kui seadused ja Vabariigi Valitsuse poolt
kehtestatud kord ei sätesta teisiti;
5) metsakorralduskava
kinnitamine;
6) kadastiku hooldus- ja raietööd;
7) uute
metsakultuuride rajamine;
8) teede, õhuliinide ja muude
kommunikatsioonide rajamine;
9) geoloogilised uuringud ja
üldgeoloogilised uurimistööd;
10) massiürituste
korraldamine.
12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja ja projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.
Sõltumatu (tellitava) ekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, informeerides sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.
Raieloa taotluse läbivaatamiseks ning oma nõusoleku või motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamiseks on kaitseala valitsejal aega mitte rohkem kui kümme päeva.
13. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel teostab kaitseala valitseja riigi ostueesõigust vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõikele 5.
III. LÕPPSÄTTED
14. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
15. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kas poolte omavahelisel kokkuleppel või viimase mittesaavutamisel, kohtu korras. Pooled võivad vaidluse lahendamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
|
Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 14. märtsi 1996. a määrusega nr 78 |
Üügu maastikukaitseala välispiiri kirjeldus
Kaitseala põhjapiiriks on mere veepiir. Maismaal on kaitseala idapiiriks Saare maakonna Muhu valla Andovälja (M17) talu idapiir veepiirist kuni panga peal kulgeva loode-kagusuunalise pinnasteeni. Edasi kulgeb piir mööda pinnastee põhjaserva kuni talu 27 lahusmaatüki läänepiirini ning piki seda põhja suunas kuni veepiirini.
Piiri kirjeldus on koostatud talumaade osas vastavalt 1939. a kinnistutele ja riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.
|
Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 14. märtsi 1996. a määrusega nr 78 |
Ohessaare maastikukaitseala kaitse-eeskiri
I. ÜLDSÄTTED
1. Ohessaare maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati maastiku üksikelemendina «Ohessaare pank» Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k (ENSV Teataja 1959, 29, 160).
Kaitseala maa-ala on riikliku kaitse all.
2. Kaitseala kaitse tugineb Eesti Vabariigi seadustele, Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrustele ning teistele õigusaktidele.
3. Kaitseala maa-ala on määratletud Ohessaare maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.
4. Kaitseala piir kantakse riiklikusse maakatastrisse.
II. KAITSEALA KAITSEKORD
5. Kaitseala maa-ala on piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Saare maakonna Torgu valla talude 82, 88, 89, 566, 547, 555 ja A537 lahusmaatükkide kaitsealasse jäävad osad.
6. Kaitseala piires olevad erateed ja -rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.
7. Kaitseala piires ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata oma maal teiste isikute viibimist seoses teadusliku uurimistöö, järelevalve või päästetöödega.
8. Loodusobjekti valitsejal on õigus rajada kaitseala piires olevale kinnisasjale teaduslikel või hariduslikel eesmärkidel ajutist ehitist.
9. Kaitsealal on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud seadustega ja käesoleva kaitse-eeskirjaga keelatud tegevus.
10. Kaitsealal on keelatud:
1) mootorsõidukitega
liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ning jalgratastega
liiklemine väljaspool teid ja radu;
2) telkimine ja lõkke
tegemine;
3) prahi mahapanek;
4) maavarade ja maa-ainese
kaevandamine;
5) kivististe ja mineraalide kogumine;
6) kaitstava
objekti loodusliku ilme rikkumine;
7) ehitus- ja kaevetööd;
8)
teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine.
11. Kaitseala valitseja igakordse nõusolekuta on
kaitsealal keelatud:
1) maa sihtotstarbe muutmine;
2) valla
üldplaneeringu, ehitusmääruse ja kaitseala hõlmava detailplaneeringu
ning maakorralduskava kinnitamine;
3) tegevusloa väljaandmine, kui
seadused ja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kord ei sätesta
teisiti;
4) geoloogilised uuringud ja üldgeoloogilised uurimistööd;
5)
massiürituste korraldamine.
12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja ja projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.
Sõltumatu (tellitava) ekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, informeerides sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.
13. Kaitsealal on maastiku ilme tagamiseks kohustusliku tegevusena ette nähtud niitmine ja/või lammaste karjatamine.
14. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel teostab kaitseala valitseja riigi ostueesõigust vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõikele 5.
III. LÕPPSÄTTED
15. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
16. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kas poolte omavahelisel kokkuleppel või, viimase mittesaavutamisel, kohtu korras. Pooled võivad vaidluse lahendamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
|
Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 14. märtsi 1996. a määrusega nr 78 |
Ohessaare maastikukaitseala välispiiri kirjeldus
Kaitseala lääne- ja põhjapiiriks on mere veepiir. Maismaal on kaitseala kirdepiiriks Saare maakonna Torgu valla talu A537 lahusmaatüki idapiir 50 meetri ulatuses tavalisest veepiirist. Edasi kulgeb piir mõttelise sirgena asimuudil 257° kuni pinnasteeni ning jätkub mööda nimetatud pinnastee lääneserva lõuna suunas. Kohas, kus panga astang lõpeb, pöördub piir läände kuni mere veepiirini.
Piiri kirjeldus on koostatud talumaade osas vastavalt 1939. a kinnistutele ja riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.
Facebook
X.com