Kisejärve maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine
Vastu võetud 18.06.1996 nr 173
Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada:
1) Kisejärve maastikukaitseala
kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Kisejärve maastikukaitseala
välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).
2. Määrata Kisejärve maastikukaitseala valitsejaks Võru maavanem.
3. Keskkonnaministeeriumil esitada Rahandusministeeriumile ettepanekud maamaksu korrigeerimise kohta tulenevalt käesoleva määruse punktist 1.
Peaminister Tiit VÄHI
Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING |
|
Kisejärve maastikukaitseala kaitse-eeskiri
I. ÜLDSÄTTED
1. Kisejärve maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Võru RSN TK 16. märtsi 1983. a otsusega nr 89 Kisejärve järvekaitsealana. Kaitseala maa on võetud riikliku kaitse alla.
2. Kaitseala maa-ala on määratletud Kisejärve maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.
3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
4. Kaitseala kõikide vööndite ja alavööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.
5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele, Misso metskonna osas vastavalt Eesti Metsakorralduskeskuse 1992. aasta Misso metskonna puistuplaanile ning riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10000) alusel.
II. KAITSEALA KAITSEKORRA ÜLDNÕUDED
6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, välja arvatud sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele, kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.
7. Telkimine, laagrisse jäämine ning lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ette nähtud ja tähistatud kohtades.
8. Kaitseala metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse ning lubatud metsanduslikud tööd sätestatakse vöönditi. Raieload tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga.
9. Jahipidamine ja kalapüük kaitsealal toimuvad vastavalt kehtivale seadusele ja käesolevale kaitse-eeskirjale.
10. Maastikukaitsealal on keelatud:
1) maavarade ja
maa-ainese kaevandamine;
2) uute maaparandussüsteemide rajamine;
3)
mootorsõidukite ja jalgratastega liiklemine väljaspool selleks
ettenähtud teid ja radu, välja arvatud kaitse-eeskirjaga lubatud metsa-
ja põllumajandustöödel;
4) vee-mootorsõidukitega
liiklemine;
5) uute metsakultuuride rajamine, puhtpuistute
kujundamine varem rajatud metsakultuurides, energiapuistute rajamine
ning keemiline võsatõrje.
11. Kaitseala valitseja igakordse nõusolekuta on
keelatud:
1) maa sihtotstarbe muutmine;
2) maa- ja
metsakorralduskavade kehtestamine;
3) valla üldplaneeringu
kehtestamine ning ehitusmääruse kinnitamine;
4)
geoloogilised uuringud;
5) tegutsemisloa väljaandmine, kui seadused
ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud kord ei sätesta teisiti;
6)
veekogude veetaseme ja kuju muutmine, samuti sildade ja truupide
rajamine;
7) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide
rajamine ning ehitiste püstitamine, olemasolevate maaparandusobjektide
korrastamine;
8) organiseeritud massiürituste (osalejate arvuga üle
150 inimese) korraldamine.
12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse- eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja ja projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Sõltumatu (tellitava) ekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, informeerides sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.
Raieloa taotluse vaatab kaitseala valitseja läbi ning annab oma nõusoleku või saadab motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral esitab omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.
13. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel teatatakse sellest kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimiseks kaitseala valitsejale.
III. SIHTKAITSEVÖÖND
14. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.
15. Kaitseala sihtkaitsevöönd jaguneb mittemajandatavaks ja majandatavaks alavööndiks.
16. Kaitsealal on üks sihtkaitsevööndi mittemajandatav
alavöönd:
Selsisoo sihtkaitsevöönd,
kuhu kuuluvad Misso vallas Misso metskonna kvartalid 38 (ainult
eraldiste 13 ja 14 kaitsealale jäävad osad), 39, 40, 41 (ainult
eraldised 1 ja 2 täielikult ning eraldiste 3 ja 4 kaitsealale jäävad
osad), 57, 58, 59 (ainult eraldised 1, 2, 5–7, 21–29 täielikult ning
eraldiste 4 ja 8 kaitsealale jäävad osad) ning Preeksa-Mihkli (108) talu
maa kaitsealale jääv osa.
17. Mittemajandatavas sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 1. märtsist kuni 1. septembrini, välja arvatud järelevalve-, pääste- ja teaduslikel välitöödel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
18. Mittemajandatavas sihtkaitsevööndis on lubatud hooldustööd kaitstavate liikide elutingimuste säilitamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras välja antud loa alusel.
19. Mittemajandatavas sihtkaitsevööndis on keelatud
majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud:
1)
marjade ja seente korjamine 1. septembrist kuni 1. märtsini;
2)
olemasolevate teede ja radade hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel
nõusolekul.
20. Sihtkaitsevööndi mittemajandatava alavööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina).
21. Sihtkaitsevööndi mittemajandatava alavööndi maa on riigi looduskaitsemaa ning see jäetakse riigi omandisse maareformi seadusega sätestatud korras.
22. Kaitsealal on sihtkaitsevööndi kaks majandatavat
alavööndit:
1) Pahijärve sihtkaitsevöönd,
kuhu kuuluvad Misso vallas Misso metskonna kvartal 16 ja Põnni (103)
talu Misso-Tsiistre maanteest ida poole kaitseala piiresse jääv osa;
2)
Sõdaaluse sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad
Misso vallas Misso metskonna kvartalid 15 (ainult eraldised 7–10
täielikult ning eraldiste 6 ja 11 Kisejärve ja Luikjärve vahelisest
kraavist lõuna poole jäävad osad), 23, 43 (välja arvatud Põdrametsa
talu (61) maale jääv osa) ning 44 (ainult Misso-Tsiistre maanteest lääne
poole jääv osa).
23. Sihtkaitsevööndi majandatavas alavööndis on lubatud
järgmine majandustegevus ja loodusvarade kasutamine:
1) marjade
ja seente korjamine ning muude metsa kõrvalsaaduste (välja arvatud
samblad, samblikud, puukoor ja vaik) varumine;
2) olemasolevate
teede, radade ja õhuliinide hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel
nõusolekul;
3) valikraie, kusjuures kaitseala valitsejal on
õigus esitada nõudeid raieaja, väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja
täiuse osas;
4) Sõdaaluse sihtkaitsevööndis kalapüük;
5)
Sõdaaluse sihtkaitsevööndis kraavide puhastamine ja hooldustööd
kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul.
24. Sihtkaitsevööndi majandatava alavööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).
IV. PIIRANGUVÖÖND
25. Piiranguvöönd on maastikukaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.
26. Piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
27. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; maastikuilme säilitamine).
28. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega
kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja
II osas keelatud ning järgmine tegevus:
1) lõppraie, välja
arvatud turberaie;
2) prügi ja heitmete ladustamine, välja arvatud
kohaliku olmeprügi ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala
valitsejaga kooskõlastatud kohtades.
V. LÕPPSÄTTED
29. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
30. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid pooled võivad vaidluse lahendamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
|
Kisejärve maastikukaitseala välispiiri kirjeldus
Kisejärve maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Misso vallas Misso-Tsiistre maantee ja Misso metskonna kvartali 44 lõunapiiri ristumiskohast kvartalite 44 ja 43 lõunapiiri mööda läände kuni Põdrametsa (61) talu kirdepiirini, edasi nimetatud talupiiri mööda loode suunas kuni kvartali 43 läänepiirini ning edasi kvartalite 43 ja 23 läänepiiri ning kvartali 15 lääne- ja edelapiiri mööda kuni Niilo (180) talu lõunatipuni. Edasi kulgeb piir mööda Niilo (180) talu edelapiiri kuni Põnni-Kärina pinnasteeni ja jätkub nimetatud pinnasteed mööda põhja suunas kuni Järve (214) talu loodepiirini ning edasi mööda seda kirde ning kagu suunas kuni Põnni (103) talu Kisejärve äärse lahustüki loodepiirini, seejärel mööda seda piiri kirdesse kuni nimetatud lahustüki kirdetipuni ning edasi mööda Misso-Tsiistre maanteele suunduvat metsateed kagusse kuni Misso-Tsiistre maanteeni. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud maantee idaserva kirdesse kuni haritava maa alguseni Põnni (103) kinnistul, seejärel mööda haritava maa lõunaserva algul kirde, edasi põhja ja kirde suunas ning jätkub Põnni (103) talu idatipust loodesse kulgeva piiri mõttelist sirgjoonelist pikendust mööda kagu suunas nimetatud talupiirini, seejärel mööda seda kagu, edela ja lääne suunas kuni Misso metskonna kvartali 16 kirdetipuni. Edasi kulgeb piir mööda kvartalite 16 ja 24 idapiiri kuni Põnni (102) talu Vuhjärve äärse lahustüki lõunapiirini, seejärel mööda seda Misso-Tsiistre maanteeni ja edasi nimetatud maanteed mööda lõuna ja kagu suunas kuni lõikumiseni kvartali 44 lõunapiiriga.
Lahustükina kuulub kaitseala juurde maa-ala Misso vallas, mille piir kulgeb Misso metskonna kvartali 59 kagutipust lääne suunas mööda kvartalite 59, 58 ja 57 lõunapiiri ning seejärel mööda kvartali 57 läänepiiri kuni kvartali loodetipuni. Edasi jätkub piir Kuura jõge mööda põhja suunas kuni Kärina-Kuura teeni, seejärel mööda Preeksa-Mihkli (108) talu lõunapiiri (Misso metskonna kvartali 38 eraldiste 13 ja 14 põhjaosas) ida suunas kuni kvartali 39 loodepiirini ja edasi mööda nimetatud piiri kvartali 39 loodetipuni ning sealt sirgjoonena kirde suunas kuni Kotli maaüksuse loodetipuni. Piir jätkub nimetatud maaüksuse läänepiiri mööda lõuna suunas kuni kvartali 41 eraldise 1 kirdetipuni. Edasi kulgeb piir kvartali 41 kirdepiiri mööda kagu ja ida suunas kuni Põdrametsa (61) talu läänepiirini ja mööda nimetatud piiri edelasse kuni kvartalit 59 loode-kagusuunaliselt läbiva kraavini. Nimetatud kraavi mööda jätkub piir kagu ja ida suunas kuni kvartali 59 idapiirini ning siis nimetatud piiri mööda kuni kvartali 59 kagutipuni.
Kisejärve maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele, Misso metskonna osas vastavalt Eesti Metsakorralduskeskuse 1992. aasta Misso metskonna puistuplaanile ning riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10000) alusel.