Teksti suurus:

Kollektiivlepingu seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1993, 20, 353

Kollektiivlepingu seadus

Vastu võetud 14.04.1993

(õ) 3.12.2008 12:15

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 28. aprilli 1993. a.
otsusega nr. 80

I peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse ülesanne

Käesolev seadus määrab kindlaks kollektiivlepingu sõlmimise ja täitmise õiguslikud alused.

§ 2. Üldpõhimõtted

(1) Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid.

(2) Tööandjate ühing või liit ühendab teatud tegevusharu või muul alusel juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kes on tööandjad töölepingu seaduse tähenduses, ning kaitseb ja esindab oma liikmete huve töösuhetes.

(3) Töötajate ühing või liit ühendab töötajaid tegevusharude, ettevõtete, asutuste, muude organisatsioonide või kutsealade (ametite) järgi ja vastavalt põhikirjale kaitseb ja esindab neid töösuhetes.

§ 3. Kollektiivlepingu pooled

(1) Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne.

(2) Kollektiivleping sõlmitakse: 1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel; 2) tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel; 3) tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel; 4) töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel, samuti töötajate ühingute paikkondlike liitude, tööandjate liidu ja kohalike omavalitsuste vahel.

§ 4. Kollektiivlepingu rakendusala

(1) Kollektiivleping laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Kollektiivlepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või muus õigusaktis ettenähtust, on kehtetud.

(3) Töötajale laienevate erinevate kollektiivlepingute sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam.

II peatükk

KOLLEKTIIVLEPINGU VORM JA SISU

§ 5. Kollektiivlepingu vorm

(1) Kollektiivleping sõlmitakse kirjalikult.

(2) Kollektiivlepingu lisad on lepingu lahutamatu osa ning nendel on kollektiivlepinguga võrdne juriidiline jõud.

§ 6. Kollektiivlepingu sisu

(1) Käesoleva seaduse § 3 2.lõike punktides 1-3 loetletud poolte vahel sõlmitava kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata:

1) palgatingimused;
2) töötingimused;
3) töö- ja puhkeaja tingimused;
4) töölepingu peatumise, muutmise ja lõpetamise tingimused, pideva tööstaaþi arvutamise eeskirjad sama tööandja juures;
5) töötajate koondamise tingimused, korra ja tagatised koondamise puhul;
6) töökaitse tingimused;
7) kutse-, täiendus- ja ümberõppe tingimused ja abi töötutele;
8) tagatised ja hüvitused, mida pooled peavad vajalikuks;
9) kollektiivlepingu täitmise kontrollimise ja vajaliku informatsiooni andmise korra;
10) kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise korra;
11) täiendava vastutuse kollektiivlepingu täitmata jätmise eest;
12) töötajate ja tööandjate nõudmiste esitamise korra kollektiivse töötüli puhul;
13) tingimused, millega reguleeritakse muud kollektiivlepingu poolte vahelised suhted.

(2) Käesoleva seaduse § 3 2.lõike punktis 4 nimetatud poolte vahel sõlmitava kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata:

1) palga alammäära ning selle korrigeerimise korra, lähtudes elukalliduse tõusust;
2) täiendavad töökaitsetagatised;
3) täiendavad tööhõivetagatised;
4) muud täiendavad tööalased tagatised, mida pooled peavad vajalikuks;
5) kollektiivlepingu täitmise kontrollimise ja vajaliku teabe saamise korra.

(3) Kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata töötajaid esindava isiku täiendavad õigused ja tagatised töösuhetes.

III peatükk

KOLLEKTIIVLEPINGU SÕLMIMINE, KEHTIVUS JA MUUTMINE

§ 7. Kollektiivlepingu sõlmimise kord

(1) Kollektiivleping sõlmitakse käesolevas seaduses ettenähtud lepingupoolte vahel läbirääkimiste teel vastastikuse usalduse ja vajaliku informatsiooni alusel.

(2) Kollektiivlepingu projekti valmistab ette läbirääkimiste algataja ja esitab selle kirjalikult teisele poolele koos teatega soovist läbirääkimisi alustada.

(3) Pooled alustavad läbirääkimisi seitsme päeva jooksul pärast vastava teate saamist.

(4) Läbirääkimiste pidamiseks määravad pooled oma esindajad. Omavahelisel kokkuleppel võivad töötajate ühingud või liidud moodustada ühise esinduse ning sõlmida ühise kollektiivlepingu.

(5) Läbirääkimisi peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal. Läbirääkimiste pidamiseks tööajal vabastatakse poolte kokkuleppel nende esindajad põhitööst keskmise palga säilitamisega.

§ 8. Poolte õigused ja kohustused

(1) Pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele ja kollektiivlepingu projekti koostamisele asjatundjaid ja eksperte ning moodustada pariteetsel alusel töörühmi. Asjatundjate ja ekspertide kutsumisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool.

(2) Läbirääkimistel osalevate poolte esindajad, asjatundjad, eksperdid ja teised kollektiivlepingu projekti väljatöötamisega seotud isikud peavad hoidma neile teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladusi. Seda nõuet rikkunud isikud kannavad vastutust seadusega ettenähtud korras.

§ 9. Tagatised

Läbirääkimistes osalevaid poolte esindajaid ei või läbirääkimiste ajal distsiplinaarkorras karistada, samuti tööandja algatusel nendega töölepingut lõpetada, tulenevalt töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16,241) § 91 1.lõike punktist 4 . Nendega võib tööandja algatusel töölepingu lõpetada vaid seaduse §-s 94 ettenähtud korras.

§ 10. Kollektiivlepingu sõlmimisel tekkivate vaidluste lahendamine

Kollektiivlepingu sõlmimisel tekkivad vaidlused lahendatakse kollektiivse töötüli lahendamise seaduse alusel.

§ 11. Jõustumine ja kehtivus

(1) Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Kollektiivlepingu kehtivus on üks aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

(3) Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (edaspidi - pidama töörahu).

(4) Ettevõtte, asutuste või muu organisatsiooni reorganiseerimine, alluvuse, omaniku või omandivormi muutumine ei lõpeta kollektiivlepingu kehtivust. Omandivormi muutumisel on lepingupooltel õigus sõlmida uus kollektiivleping seaduses sätestatud korras.

(5) Kollektiivlepingu kehtivuse lõppedes on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi, välja arvatud kohustus pidada töörahu.

§ 12. Kollektiivlepingu avalikustamine

(1) Sõlmitud kollektiivleping peab olema kättesaadav kõigile, keda see puudutab.

(2) Tööandja on kohustatud tutvustama kollektiivlepingut ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni kõigile töötajatele, samuti uutele töötajatele nende tööleasumisel.

§ 13. Kollektiivlepingu muutmine ja täiendamine

Kollektiivlepingut täiendatakse ja muudetakse kollektiivlepingus ettenähtud korras. Kui nimetatud korda ei ole kindlaks määratud, siis muudetakse või täiendatakse kollektiivlepingut seaduses sätestatud korras.

IV peatükk

KOLLEKTIIVLEPINGU TÄITMISE KONTROLLIMINE, VAIDLUSTE LAHENDAMINE JA VASTUTUS

§ 14. Täitmise kontrollimine

(1) Kollektiivlepingu täitmist kontrollivad poolte volitatud esindajad.

(2) Kollektiivlepingu kohta informatsiooni andmise ja täitmise kontrollimise kord määratakse kollektiivlepinguga.

§ 15. Täitmisel tekkivate vaidluste lahendamine

Kollektiivlepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse vastvalt kollektiivlepingus ettenähtud korrale ja kollektiivse töötüli lahendamise seadusele.

§ 16. Vastutus

Kollektiivlepingus ettenähtud kohustuste mittetäitmisel kannab süüdiolev pool vastutust seaduses ja kollektiivlepingus ettenähtud korras.

V peatükk

SEADUSE RAKENDAMINE

§ 17. Kollektiivlepingud ja kokkulepped, mis on sõlmitud enne käesoleva seaduse jõustumist, kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.

§ 18. ENSV töökoodeksi II peatükk (ENSV Teataja 1972,28, lisa nr.1; 1984, 16, 178; 49, 577; 1988, 39, 376) tunnistatakse kehtetuks.


Riigikogu esimees Ü. Nugis



Õiend

Lisatud avaldamisandmed.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json