Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1997, 19, 308 Muraka looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 25.02.1997 nr 43 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Muraka looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Muraka looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud). 2. Määrata Muraka looduskaitseala valitsejaks Ida-Viru maavanem.   Peaminister Tiit VÄHI Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING   Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25. veebruari 1997. a. määrusega nr.  43 Muraka looduskaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Muraka looduskaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Vabariigi Valitsuse 11. mai 1938. a.  otsusega maa-alade looduskaitse alla võtmise kohta (RT 1938, 49, 456) Ratva rabareservaadina, Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a.  määrusega nr. 242 «Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» (ENSV Teataja 1957, 14, 125) kinnitati Muraka raba botaanilis-zooloogiliseks keelualaks ning Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a. määrusega nr. 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1981, 22, 311) nimetati ümber Muraka sookaitsealaks. 2. Kaitseala maa-ala on määratletud Muraka looduskaitseala välispiiri kirjeldusega. 3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. 4. Kaitseala vööndite ja alavööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse. 5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1 : 20 000) ning Eesti Metsakorralduskeskuse Iisaku, Maidla, Mäetaguse, Oonurme ja Tudulinna metskondade 1995. aasta puistuplaanide alusel ning talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele. II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirjaga sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks. 7. Telkimine, laagrisse jäämine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ja eramaa omanikul omal maal või maavaldajal oma valduse piires. 8. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel, samuti liiklemisel mootorsaanidega mööda kaitseala valitsejaga kooskõlastatud marsruute huntide arvukuse reguleerimisel. 9. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse vöönditi. Keelatud on uute metsakultuuride rajamine, puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuuride alal, energiapuistute rajamine ning keemiline võsatõrje. 10. Jahipidamine ja kalapüük kaitsealal on keelatud. Ulukite arvukuse reguleerimine sätestatakse vöönditi vastavalt keskkonnaministri 14. septembri 1994. a. määrusega nr. 40 «Rahvusparkides ja looduskaitsealadel ulukite arvu reguleerimise korra kehtestamine» (RTL 1994, 44, lk. 1523) kinnitatud korrale. 11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) maa sihtotstarbe muutmine; 2) maa- ja metsakorralduskavade kehtestamine; 3) valla üldplaneeringu kehtestamine ja ehitusmääruse kinnitamine; 4) ettevõtja tegutsemisloa väljaandmine, kui seadused ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud kord ei sätesta teisiti; 5) geoloogilised uuringud; 6) veekogude kuju ja veetaseme muutmine, samuti sildade ja truupide rajamine; 7) rahvaürituste (osalejate arv üle 50) korraldamine. 12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa andjale ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Sõltumatu (tellitava) ekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Kaitseala valitseja vaatab raieloa taotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 13. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel teatatakse sellest kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimiseks kaitseala valitsejale. III. SIHTKAITSEVÖÖND 14. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 15. Kaitseala sihtkaitsevöönd jaguneb mittemajandatavaks ja majandatavaks alavööndiks. 16. Kaitsealal on 7 sihtkaitsevööndi mittemajandatavat alavööndit: 1) Ratva raba sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Maidla vallas Mäetaguse metskonna kvartalid 122 (ainult kaitsealale jääv osa), 123 (ainult eraldised 11 ja 12), 134 (ainult eraldis 18), 135 (ainult eraldised 13–16), 136 (ainult eraldised 16–18 ja 27–32), 141 (ainult eraldised 13 ja 14), 142 (ainult eraldised 22, 24 ja 25), 143 (ainult eraldised 3–27), 144, 145 (ainult eraldised 7–13, 16–20 ja 24 täielikult ning eraldiste 2, 3 ja 6 Tarumaa–Varessaare teest ida poole jääv osa), 146 (ainult eraldised 4, 7, 8 ja 13 täielikult ning eraldiste 3, 11 ja 12 Tarumaa–Varessaare teest ida poole jääv osa), 147, 148, 149, 150, 160 (ainult eraldised 3–6, 8, 9, 12 ja 15–18 täielikult ning eraldiste 1, 2, 7 ja 11 Tarumaa–Varessaare teest ida poole jääv osa), 161, 162, 163, 171 (ainult eraldised 3–5, 7, 12, 13 ja 15 täielikult ning eraldiste 6, 10, 11 ja 14 Tarumaa–Varessaare teest ida poole jääv osa), 172, 173, 177 ja 178; Mäetaguse vallas Mäetaguse metskonna kvartalid 124 (ainult eraldis 6), 125 (ainult eraldised 7 ja 8), 126, 127 (ainult eraldis 19), 128 (ainult eraldis 26), 151 ja 157; 2) Kaukvere sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Maidla vallas Oonurme metskonna kvartalid 46, 47, 55, 56 ja 60; 3) Muraka raba sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Maidla vallas Maidla metskonna kvartal 266, Oonurme metskonna kvartalid 29, 48 (ainult eraldised 12 ja 13), 49 (ainult eraldised 8–12), 50 (ainult eraldised 4, 7 ja 8), 51, 57, 61, 62 ja 63, Mäetaguse metskonna kvartalid 129, 145 (ainult eraldised 1, 4, 5, 14, 15 ja 21–23 täielikult ning eraldiste 2, 3 ja 6 Tarumaa–Varessaare teest lääne poole jääv osa), 146 (ainult eraldised 1, 2, 5, 6, 9 ja 10 täielikult ning eraldiste 3, 11 ja 12 Tarumaa–Varessaare teest lääne poole jääv osa), 159, 160 (ainult eraldised 10, 13 ja 14 täielikult ning eraldiste 1, 2, 7 ja 11 Tarumaa–Varessaare teest lääne poole jääv osa), 171 (ainult eraldised 1, 2, 8 ja 9 täielikult ning eraldiste 6, 10, 11 ja 14 Tarumaa–Varessaare teest lääne poole jääv osa), 176, 180 (ainult eraldised 1–3, 6–8, 11, 14 ja 16–24 täielikult ning eraldise 4 Varessaare teest lääne poole jääv osa), 181 (ainult eraldised 13, 14 ja 17–21 täielikult ning eraldise 11 Varessaare teest lõuna poole jääv osa), 182 (ainult Varessaare teest lõuna poole jääv osa) ja 183 (ainult Varessaare teest lõuna poole jääv osa); Mäetaguse vallas Mäetaguse metskonna kvartal 207, Iisaku metskonna kvartal 1 ja Tudulinna metskonna kvartalid 34, 35, 36, 37 ja 38; Tudulinna vallas Oonurme metskonna kvartalid 73 (ainult eraldised 4–7 ja 13–18), 79 (ainult eraldised 1–10, 19–24 ja 34; nii riigi kui ka Võhkasaare (46) talu maa), 80, 88 (ainult riigi maa) ja 89 (nii riigi kui ka Raja–Kristjani (41) talu maa) ning Tudulinna metskonna kvartalid 39, 40, 41, 42 (nii riigi kui ka Mäurasaare (A47) talu maa), 43 (ainult eraldis 1 täielikult ja eraldise 2 loode-kagusuunalisest kraavist kirde poole jääv osa), 46 (ainult eraldised 1–45 ja 70–79 täielikult ning eraldise 50 kraavist loode poole jääv osa; nii riigi kui ka Suuresaare (65) ja Köstre (18) talu maa), 47 (ainult eraldised 1–6, 14–16, 20 ja 25–33 täielikult ning eraldise 7 kraavist lääne poole jääv osa ja eraldise 21 kraavist edela poole jääv osa; Mäurasaare (A47) talu maa), 48 (Mäurasaare (A47) talu maa), 61 (ainult eraldised 1, 2, 5, 15 ja 16 täielikult ning eraldise 4 kraavist kirde poole jääv osa) ja 62 (ainult eraldised 1–10 ja 12–18); 4) Heinassaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Maidla vallas Mäetaguse metskonna kvartalid 174, 175, 179, 184 ja 185 (ainult eraldised 1–10); 5) Arvila sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Mäetaguse vallas Mäetaguse metskonna kvartalid 63 (ainult eraldised 4–13) ja 74; 6) Matkasoo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Mäetaguse vallas Iisaku metskonna kvartalid 79, 115, 116, 117, 118, 132, 133, 134, 135, 136, 138, 148, 149, 150, 151, 152, 153 ja 154; Iisaku vallas Iisaku metskonna kvartalid 161, 162, 163, 164, 165, 166, 175, 182 (ainult eraldised 1–5 ja 7–11, nii riigi kui ka Vahemetsa (A26) talu maa), 183 (nii riigi kui ka Vahemetsa (A26) talu maa), 184, 185, 186, 187 (ainult eraldised 4–7, 12–14 ja 23–25; nii riigi kui ka Vahemetsa (A26) talu maa), 188 (ainult riigi maa osas), 189, 190, 191, 192 (nii riigi kui ka talu A110 maa) ja 200 (ainult eraldised 11 ja 12); 7) Pasti sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Tudulinna vallas Oonurme metskonna kvartal 196 (ainult eraldised 1–5 ja 7 täielikult ning eraldise 8 kraavist põhja poole jääv osa). 17. Arvila, Matkasoo ja Pasti sihtkaitsevööndites on keelatud inimeste viibimine 1. veebruarist kuni 30. juunini ja Ratva raba sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 15. juulini, välja arvatud teaduslikel välitöödel ning järelevalve- ja päästetöödel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 18. Mittemajandatavas sihtkaitsevööndis on lubatud hooldustööd kaitstavate liikide elutingimuste säilitamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras välja antud loa alusel. 19. Mittemajandatavas sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud: 1) marjade ja seente korjamine, kui käesoleva kaitse-eeskirja punktis 17 pole sätestatud teisiti; 2) ulukite arvukuse reguleerimine 1. septembrist kuni 31. jaanuarini kaitseala valitseja nõusolekul; 3) teede ja jalgradade hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul; 4) punktides 20, 21 ja 22 sätestatud tegevus. 20. Muraka raba sihtkaitsevööndis on lisaks punktis 19 sätestatud tegevusele lubatud: 1) Oonurme metskonna kvartali 89 eraldise 1 kasutamine heinamaana; 2) Tudulinna metskonna kvartali 43 eraldistes 1 ja 2 ning kvartali 46 eraldistes 1–5, 10, 11, 36–39, 41–45, 77 ja 79 valikraie ja kraavide sulgemistööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul. 21. Matkasoo sihtkaitsevööndis on lisaks punktis 19 sätestatud tegevusele lubatud 1. augustist kuni 31. detsembrini valikraie Iisaku metskonna kvartali 163 eraldistes 3 ja 7–9, kvartali 187 eraldistes 4, 5, 12–14 ja 23–25 ja kvartali 200 eraldistes 11 ja 12 kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul. 22. Heinassaare sihtkaitsevööndis on lisaks punktis 19 sätestatud tegevusele lubatud valikraie Mäetaguse metskonna kvartali 185 eraldises 6 kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul. 23. Sihtkaitsevööndi mittemajandatava alavööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina). 24. Sihtkaitsevööndi mittemajandatava alavööndi maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse Eesti Vabariigin maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796) paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel. 25. Kaitsealal on 9 sihtkaitsevööndi majandatavat alavööndit: 1) Tarumaa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Maidla vallas Mäetaguse metskonna kvartalid 130 (ainult eraldised 17–21), 137 (ainult eraldised 1–6 ja 8–9), 138 (ainult eraldised 9–17), 139 (ainult eraldised 10–14), 140, 141 (ainult eraldised 1–12) ja 142 (ainult eraldised 18–21 ja 23); 2) Varessaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Maidla vallas Mäetaguse metskonna kvartalid 180 (ainult eraldised 5, 9, 10, 12, 13 ja 15 täielikult ning eraldise 4 Varessaare teest ida poole jääv osa), 181 (ainult eraldised 1–10, 12, 15 ja 16 täielikult ning eraldise 11 Varessaare teest põhja poole jääv osa), 182 (ainult Varessaare teest põhja poole jääv osa) ja 183 (ainult Varessaare teest põhja poole jääv osa). Lahustükina kuuluvad vööndisse Maidla vallas Mäetaguse metskonna kvartalid 164, 165, 166 ja 185 (ainult eraldised 12–14); 3) Ratvajärvesoo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Mäetaguse vallas Mäetaguse metskonna kvartalid 127 (ainult eraldised 1–18) ja 128 (ainult eraldised 8–25); 4) Saarevälja sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Mäetaguse vallas Iisaku metskonna kvartalid 9, 10, 11 (ainult eraldised 1–9), 17 (ainult eraldised 1–11), 18 (ainult eraldised 1–7, 9 ja 11), 19 (ainult eraldised 1 ja 2) ja 23 (ainult eraldised 1 ja 4). Lahustükina kuulub vööndisse Mäetaguse vallas Iisaku metskonna kvartal 78; 5) Leterma sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Mäetaguse vallas Iisaku metskonna kvartalid 120 (kogu kaitsealale jääv osa; nii riigi kui ka talude A13, A29a ja A47 maa), 121 (kogu kaitsealale jääv osa; nii riigi kui ka talude A47 ja A28 maa), 137 (nii riigi kui ka talu A13 maa), 139 (ainult eraldised 1, 2 ja 8–14; nii riigi kui ka talu A28 maa) ja 155 (ainult eraldised 1–4 ja 7–17); Iisaku vallas Iisaku metskonna kvartalid 156 (ainult eraldised 7–16; nii riigi kui ka talude A26, A85, A91 ja A89 maa), 157 (ainult eraldised 3 ja 5; nii riigi kui ka talude A26, A85, A91 ja A89 maa), 167, 168 (nii riigi kui ka talude A91, A89, A84, A86, A94, A88 ja A90 maa), 169 (ainult eraldised 1, 3, 4 ja 11; nii riigi kui ka talude A91, A89, A84, A86, A94, A88 ja A90 maa), 176, 177, 178 (ainult eraldised 1, 2, 7–12 ja 15–19; nii riigi kui ka talude A90 ja A87 maa) ja 193 (nii riigi kui ka talu A110 maa); 6) Härjaoja sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Iisaku vallas Härjaoja (25) talu maa kaitsealale jääv osa; 7) Raja soo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Iisaku vallas Iisaku metskonna kvartalid 243, 244 (ainult riigi maa eraldistel 1–9 ja 11–16), 254, 255, 265, 266 ja 276; 8) Suuressaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Tudulinna vallas Tudulinna metskonna kvartalid 43 (ainult eraldised 3–16 täielikult ning eraldise 2 kraavist edela poole jääv osa), 44 (nii riigi kui ka Rajasaare (113) talu maa), 45 (nii riigi kui ka Suuresaare (65) talu maa), 46 (ainult eraldised 46–69, 80 ja 81; Suuresaare (65) talu maa), 53 (ainult eraldised 1–8), 54 (ainult eraldised 1, 3–7, 14 ja 17 täielikult ning eraldiste 2 ja 9 kraavist põhja poole jäävad osad; nii riigi kui ka Suuresaare (65) ja Treieri (18) talu maa), 57 (ainult eraldised 1–18; Suuresaare (65) ja Treieri (18) talu maa), 58 (ainult eraldised 1, 2, 5, 13, 14 ja 17–20; Suuresaare (65) ja Treieri (18) talu maa), 60 (nii riigi kui ka Suuresaare (65) talu maa), 61 (ainult eraldised 3, 6–14 ja 17–25 täielikult ning eraldise 4 kraavist edela poole jääv osa) ja 62 (ainult eraldis 11). Lahustükina kuulub vööndisse Tudulinna vallas Tudulinna metskonna kvartal 47 (ainult eraldised 8–13, 17–19 ja 22–24 täielikult ning eraldise 7 kraavist ida poole jääv osa ja eraldise 21 kraavist kirde poole jääv osa; Mäurasaare (A47) talu maa). Teise lahustükina kuuluvad vööndisse Tudulinna vallas Tudulinna metskonna kvartalid 49 ja 50; 9) Palkmetsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Tudulinna vallas Oonurme metskonna kvartalid 179 (ainult eraldised 7 ja 8 täielikult ning eraldise 6 kraavist ida poole jääv osa), 180, 189 (ainult eraldised 4–8, 10 ja 12 täielikult ning eraldise 2 kraavikolmnurgast kirde poole jääv osa) ja 190 (ainult eraldised 1–8 ja 12–20 täielikult ning eraldise 9 loode-kagusuunalisest kustutatud sihist edela poole jääv osa). 26. Sihtkaitsevööndi majandatavas alavööndis on lubatud järgmine majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, kui punktis 28 ei ole sätestatud teisiti: 1) marjade ja seente korjamine; 2) ehitiste, teede, jalgradade ja õhuliinide hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi; 3) ulukite arvukuse reguleerimine 1. septembrist kuni 31. jaanuarini kaitseala valitseja nõusolekul; 4) valikraie kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas; 5) punktis 27 sätestatud tegevus. 27. Sihtkaitsevööndi majandatavas alavööndis on lisaks punktis 26 sätestatud tegevusele lubatud: 1) Tarumaa, Varessaare, Ratvajärvesoo, Suuressaare ja Palkmetsa sihtkaitsevööndites kraavide hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul; 2) Leterma ja Härjaoja sihtkaitsevööndites rohumaade niitmine ja loomade karjatamine; 3) Suuressaare sihtkaitsevööndis rohumaade niitmine ja loomade karjatamine ning hoonestuse taastamine kas kaitseala või kinnistu tarbeks, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi. 28. Sihtkaitsevööndi majandatavas alavööndis on erinevalt punktis 26 sätestatust keelatud: 1) raietööd Tarumaa sihtkaitsevööndis Mäetaguse metskonna kvartali 141 eraldistes 8–12, Leterma sihtkaitsevööndis Iisaku metskonna kvartali 120 eraldistes 6 ja 7 ning Suuressaare sihtkaitsevööndis Tudulinna metskonna kvartali 57 eraldistes 9, 14 ja 15 ning kvartali 58 eraldistes 5, 13, 14, 17 ja 19; 2) metsatööd ja maaparandustööd Varessaare, Raja soo ja Palkmetsa sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 31. juulini. 29. Sihtkaitsevööndi majandatava alavööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse ning bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine). IV. PIIRANGUVÖÖND 30. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. 31. Kaitseala piiranguvöönd jaguneb 5 alavööndiks: 1) Arvila piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Mäetaguse vallas Mäetaguse metskonna kvartalid 62 (ainult eraldised 12, 14, 15 ja 17), 73 (ainult eraldised 6–8 ja 10–14) ja 85; 2) Metsküla piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Mäetaguse vallas Mäetaguse metskonna kvartalid 155 ja 158; 3) Leterma piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Mäetaguse vallas Iisaku metskonna kvartalid 139 (ainult eraldised 3–7 ja 15–19; nii riigi kui ka talude A28 ja A41 maa) ja 155 (ainult eraldised 5 ja 6; nii riigi kui ka talu A41 maa); 4) Roostoja piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Iisaku vallas Iisaku metskonna kvartalid 232 (nii riigi kui ka Suur- ja Uus-Roostoja (A2) talu maa), 245 (ainult eraldised 10–12 ja 14; ainult riigi maa osas), 256 (ainult riigi maa osas) ja 267; 5) Ruutu piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Tudulinna vallas Oonurme metskonna kvartalid 179 (ainult eraldised 1–5, 9 ja 10 täielikult ning eraldise 6 kraavist lääne ja põhja poole jääv osa), 189 (ainult eraldised 1, 3, 9 ja 11 täielikult ning eraldise 2 kraavikolmnurgast lääne ja kagu poole jääv osa), 190 (ainult eraldised 11, 21 ja 22 täielikult ning eraldise 9 loode-kagusuunalisest kustutatud sihist kirde poole jääv osa), 195 ja 196 (ainult eraldised 6 ja 9–11 täielikult ning eraldise 8 kraavist lõuna poole jääv osa). 32. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja üldpõhimõtete alusel keelatud ning järgmine keelatud tegevus: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine; 2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine; 3) lõppraie, välja arvatud turberaie; 4) jahipidamine, välja arvatud ulukite arvukuse reguleerimine 1. augustist kuni 31. jaanuarini kaitseala valitseja nõusolekul; 5) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine, välja arvatud Leterma piiranguvööndis õuemaa ja haritava maa piires; 6) prügi ja heitmete ladustamine, välja arvatud Leterma piiranguvööndis kohaliku olmeprügi ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades; 7) punktis 33 sätestatud tegevus. 33. Lisaks punktis 32 keelatud tegevusele on Arvila, Roostoja ja Ruutu piiranguvööndites keelatud ehitiste, teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine ja rajatiste püstitamine ning 1. veebruarist kuni 31. juulini kõik metsa- ja maaparandustööd. 34. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud: 1) uute veekogude rajamine; 2) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd, valikkuivendus ja kultuurtehnilised tööd; 3) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine ning uute rajatiste püstitamine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi; 4) puidu varumine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas. 35. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse ning bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine). V. LÕPPSÄTTED 36. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seadusega ettenähtud korras. 37. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid pooled võivad vaidluse lahendamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.   Keskkonnaminister Villu REILJAN   Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25. veebruari 1997. a. määrusega nr. 43 Muraka looduskaitseala välispiiri kirjeldus Muraka looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Tudulinna, Mäetaguse ja Iisaku valdade ühisest piiripunktist Härjaojal Tudulinna vallas mööda Tudulinna metskonna kvartalite 50 ja 49 lõunapiiri lääne suunas ning edasi mööda kvartalite 46 ja 62 idapiiri lõuna suunas kuni Roostoja–Kellassaare teeni ning seejärel mööda nimetatud teed kvartalite 62 ja 61 lõunapiiril lääne suunas kuni kvartali 61 läänepiirini, edasi mööda seda ja kvartali 60 lõuna- ja läänepiiri ning kvartali 46 lõunapiiri kuni Suuressaare teeni ning edasi mööda seda lõuna suunas ja Treieri (12) ning Suuresaare (65) talu maa edelapiiri loode suunas kuni kvartali 54 eraldiseni 5. Edasi kulgeb piir kvartalis 54 mööda eraldise 5 kagupiiri edela suunas ja eraldise 9 idapiiri lõuna suunas kuni kraavini eraldise 11 põhjapiiril, jätkub mööda nimetatud kraavi lääne suunas läbi kvartalite 54 ja 53 kuni kvartali 53 läänepiirini ning edasi mööda seda ja kvartali 44 läänepiiri ning Oonurme metskonna kvartali 89 lõuna- ja läänepiiri, kvartali 88 lõuna- ja läänepiiri, kvartali 85 lõunapiiri ning kvartali 79 lõuna- ja kagupiiri kuni nimetatud kvartali eraldise 32 idapiiril kulgeva põhja-lõunasuunalise kraavini. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud kraavi ja selle mõttelist sirgjoonelist pikendust põhja suunas läbi kvartalite 79 ja 73 kuni kvartali 73 põhjapiirini ning edasi mööda seda kuni kvartali 59 idapiirini. Seejärel kulgeb piir Maidla vallas mööda kvartali 59 ida- ja põhjapiiri, kvartali 55 läänepiiri, kvartali 46 lääne- ja põhjapiiri, kvartali 47 põhja- ja idapiiri ning kvartali 57 põhjapiiri kuni Ojamaa jõeni (Suurkraavini). Edasi kulgeb piir mööda seda allavoolu läbi kvartalite 48, 49 ja 50 kuni kvartali 51 läänepiirini, seejärel mööda kvartalite 51 ja 29 läänepiiri ning Maidla metskonna kvartali 266 lääne- ja loodepiiri ja Mäetaguse metskonna kvartali 129 loodepiiri kuni nimetatud kvartali põhjanurgani. Piir jätkub mööda Murakaraba kraavi kvartali 129 idapiiril lõuna suunas kuni kvartali 130 eraldise 18 põhjanurgast algava harukraavini ning edasi mööda seda läbi kvartalite 130, 137, 138, 139 ja 142 kuni Murakaraba kraavini ning edasi mööda seda läbi kvartalite 142, 143, 134, 135, 136, 122 ja 123 kuni vallapiirini. Edasi kulgeb piir Mäetaguse vallas mööda Murakaraba kraavi läbi kvartalite 124 ja 125 kuni kvartalini 126, seejärel mööda kvartali 126 lääne-, põhja- ja kirdepiiri ning kvartali 127 kirdepiiri kuni kvartali 128 eraldise 8 läänenurgani. Seejärel kulgeb piir mööda kvartalit 128 läbivat kraavi ida suunas kuni nimetatud kvartali eraldise 7 kagunurgani ja edasi mööda nimetatud kraavi kirde suunas kuni kvartali 128 põhjapiirini ning mööda seda kuni kvartali 151 loodepiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 151 loode-, põhja- ja kirdepiiri ning kvartali 151 idapiiril kulgevat Lemmiku peakraavi kuni kvartali 154 edelanurgani, edasi mööda kraavi kvartali 155 põhja- ja idapiiril, mööda kvartali 155 lõunapiiri, kvartali 158 ida- ja lõunapiiri, kvartali 157 lõunapiiri, kvartalite 150, 166 ja 185 kagupiiri, kvartali 184 kagu- ja lõunapiiri, kvartali 183 lõunapiiri ja Iisaku metskonna kvartali 1 kirde-, ida- ja kagupiiri kuni nimetatud kvartali kagunurgani. Edasi kulgeb piir mööda põlise riigimetsamaa ja talumaa vahelist piiri edelasse läbi kvartalite 11, 19, 18, 17 ja 23, edasi mööda Mäetaguse metskonna kvartali 207 idapiiri, Tudulinna metskonna kvartali 38 idapiiri, Iisaku metskonna kvartali 78 kirde- ja kagupiiri ning kvartali 79 kirdepiiri kuni Saarevälja ojani.  Piir jätkub mööda nimetatud oja kvartali 79 kirdepiiril ning kvartalite 116, 117 ja 118 põhjapiiril kuni kvartali 118 eraldise 1 põhjanurgani ja seejärel mööda kvartali 118 põhjapiiri, kvartali 119 edela-, lõuna- ja kagupiiri ning kvartali 137 põhjapiiri kuni kvartali 120 läänepiirini. Edasi kulgeb piir mööda Mäetaguse jõge läbi kvartalite 120 ja 121 kuni kvartali 139 põhjapiirini ning seejärel mööda kvartali 139 põhja- ja idapiiri ning kvartali 155 idapiiri kuni Mäetaguse jõeni. Piir jätkub Iisaku vallas mööda Mäetaguse jõge läbi kvartalite 156, 157, 169, 178 ja mööda kvartali 193 kirdepiiri kuni nimetatud kvartali idanurgani. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 193 kagupiiril asuvat kraavi edela suunas kuni Pungerja (Roostoja) jõeni ning edasi mööda seda kuni kvartali 192 lõunanurgani. Edasi kulgeb piir mööda kvartalite 192, 191, 190, 189 ja 188 lõunapiiri kuni Vana-Roostoja (I) maaüksuse piirini, edasi mööda nimetatud maaüksuse kirdepiiri loode suunas ja loodepiiri edela suunas kuni Roostoja–Taga-Roostoja teeni ning edasi mööda seda läbi kvartalite 200, 187 ja 182 ning läbi Härjaoja (25) talu maa kuni Härjaoja sillani ja seejärel mööda Härjaoja oja ülesvoolu kuni Tudulinna, Iisaku ja Mäetaguse valdade ühise piiripunktini. Lahustükina kuulub kaitseala juurde maa-ala, mille piir kulgeb Mäetaguse vallas Mäetaguse metskonna kvartali 85 loodenurgast mööda kvartali 73 lõunapiiri kuni nimetatud kvartali eraldise 12 läänepiiril kulgeva põhja-lõunasuunalise k raavini ning edasi mööda seda läbi kvartalite 73 ja 62 kuni kvartali 62 eraldise 12 põhjapiiril kulgeva loode-kagusuunalise kraavini ning edasi mööda seda kagu suunas kuni kvartali 63 läänepiirini.  Edasi kulgeb piir mööda kvartali 63 läänepiiri kuni nimetatud kvartali eraldise 4 põhjapiiril kulgeva kraavini ning edasi mööda seda kuni kvartali 63 idapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartalite 63, 74 ja 85 idapiiri lõuna suunas kuni kvartali 85 lõunapiiril kulgeva kraavini ning edasi mööda seda kuni kvartali 85 läänepiirini ja seda mööda kuni kvartali 85 loodenurgani. Teise lahustükina kuulub kaitseala juurde maa-ala, mille piir kulgeb Tudulinna vallas Oonurme metskonna kvartali 180 idanurgast mööda nimetatud kvartali kirde- ja loodepiiri, kvartali 179 loode- ja edelapiiri, kvartali 189 edelapiiri, kvartali 195 edela- ja kagupiiri, kvartali 196 kagupiiri, kraavi kvartalite 196 ja 190 idapiiril ja kvartali 190 eraldise 10 lõunapiiril ning seejärel mööda kvartali 190 eraldise 10 läänepiiri kuni kvartali 180 idanurgani. Kolmanda lahustükina kuulub kaitseala juurde maa-ala, mille piir kulgeb Iisaku vallas Iisaku metskonna kvartali 232 kagunurgast mööda kvartali 232 ida-, põhja- ja läänepiiri, kvartalite 243, 254 ja 265 läänepiiri, kvartali 276 lääne-, lõuna- ja idapiiri, kvartali 266 lõunapiiri, kvartali 267 lõuna- ja idapiiri ning kvartali 256 idapiiri kuni põlise riigimetsamaa ja talumaa vahelise piirini, edasi mööda seda läbi kvartalite 256, 245 ja 244 kuni kvartali 244 põhjapiirini ning mööda seda kuni kvartali 232 kagunurgani. Muraka looduskaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1 : 20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Iisaku, Maidla, Mäetaguse, Oonurme ja Tudulinna metskondade 1995. aasta puistuplaanide alusel ning talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele.   Keskkonnaminister Villu REILJAN