Teksti suurus:

Pagulaste seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1997, 19, 306

Pagulaste seadus

Vastu võetud 18.02.1997

 

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 6. märtsi 1997. a. otsusega nr. 93

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Käesolev seadus reguleerib Eestis varjupaigataotleja ja pagulase õiguslikku seisundit ja viibimise aluseid, lähtudes ÜRO pagulasseisundi konventsioonist (edaspidi konventsioon) ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokollist (edaspidi protokoll).

§ 2. Toiminguid sooritavad asutused

Käesolevast seadusest tulenevaid toiminguid sooritavad Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutused.

§ 3. Varjupaigataotleja

Varjupaigataotleja (edaspidi taotleja) on välismaalane, kes Eestis viibides, sealhulgas piiripunktis, taotleb Vabariigi Valitsuselt varjupaika.

§ 4. Pagulane

Pagulane on käesoleva seaduse tähenduses ja kooskõlas konventsiooniga välismaalane,

1) kes vastab konventsiooni artikli 1 määratlusele koos protokolli artikli 1 täiendusega;

2) kellele Vabariigi Valitsus on andnud varjupaiga.

§ 5. Varjupaiga andmine

(1) Vabariigi Valitsus võib varjupaiga anda taotlejale,

1) kellel on põhjust karta, et teda võidakse tema kodakondsusjärgses riigis või alalisel asukohamaal kiusata taga rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast ja kes ei suuda või kes eespool nimetatud kartuse tõttu ei taha saada oma kodakondsusjärgselt riigilt või alaliselt asukohamaalt kaitset või kes ei suuda või nimetatud kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda;

2) kes on saabunud Eestisse vahetult oma kodakondsusjärgsest riigist või alaliselt asukohamaalt või kes on saabunud Eestisse mõne muu riigi kaudu, kus välismaalast samuti ohustab käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tagakiusamine või väljasaatmine riiki, kus pagulast ohustab nimetatud tagakiusamine;

3) kes on esitanud Vabariigi Valitsusele varjupaigataotluse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud tingimuse puudumisel võidakse taotlejale anda varjupaik üksnes vastavalt välislepingule.

(3) Pagulase taotluse alusel võidakse anda varjupaik ka pagulase abikaasale või alaealisele lapsele, kui ta viibib väljaspool Eestit ning vastab konventsiooni ja protokolli pagulase-mõiste määratlusele.

§ 6. Varjupaiga andmisest keeldumine

(1) Varjupaika ei anta taotlejale, kes omab ÜRO asutuste või allasutuste, välja arvatud ÜRO pagulaste ülemkomissari kaitset või abi või kelle puhul on kaalukaid põhjusi arvata, et

1) ta on pannud toime rahvusvahelistes õigusaktides määratletud rahuvastase kuriteo, sõjakuriteo või inimsusevastase kuriteo, või

2) ta on enne Eestisse saabumist toime pannud raske mittepoliitilise kuriteo, või

3) ta on süüdi ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus olevate tegude toimepanemises.

(2) Vabariigi Valitsus keeldub, kooskõlas konventsiooniga, varjupaiga andmisest taotlejale, kes on taotlenud varjupaika või saanud varjupaiga mõnes teises riigis või kelle puhul on kaalukaid põhjusi arvata, et

1) ta võib ohustada Eesti riigi julgeolekut või avalikku korda, või

2) ta on saabunud Eestisse majanduslikel, sotsiaalsetel või muudel kaalutlustel, mis ei ole kooskõlas konventsiooni ja protokolli pagulase-mõiste määratlusega.

§ 7. Taotleja ja pagulase õigused ja kohustused

(1) Taotlejale ja pagulasele kindlustatakse Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja muudest õigusaktidest ning konventsioonist ja protokollist, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest tavadest tulenevad õigused ja vabadused.

(2) Taotlejal on õigus:

1) saada teavet keeles, mida ta mõistab, varjupaigataotluse menetluse kohta ja sellega seotud õigustest ja kohustustest;

2) olla ühenduses ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ametiga (UNHCR) ja teiste pagulaste õigusi kaitsvate organisatsioonidega;

3) omada esindajat varjupaigataotluse menetlemisel;

4) saada kirjalik põhjendatud otsus varjupaiga andmisest keeldumise kohta.

(3) Pagulasel on õigus:

1) olla ühenduses ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ametiga ja teiste pagulaste õigusi kaitsvate organisatsioonidega;

2) saada kirjalik põhjendatud otsus varjupaiga äravõtmise kohta.

(4) Taotleja on kohustatud igakülgselt kaasa aitama varjupaiga taotlemise asjaolude selgitamisele ning esitama kõik andmed ja dokumendid, mis kinnitavad tema taotluses esitatud asjaolusid.

5) Taotleja ja pagulane on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ning täitma Eesti õigusakte.

(6) Pagulasele laienevad välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1994, 41, 658; 1995, 57, 981) §-s 15 sätestatud kohustused nagu ka samas paragrahvis sätestatud subjektide kohustused pagulase suhtes.

(7) Taotlejal ja pagulasel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. 

2. peatükk

TAOTLEJA VASTUVÕTMINE, VARJUPAIGA TAOTLEMINE JA PAGULASSEISUNDI TUVASTAMINE

§ 8. Esmane küsitlus

(1) Välismaalasega, kes Eestis viibides, välja arvatud piiripunktis, teatab oma soovist taotleda varjupaika, viib Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus läbi esmase küsitluse tema Eestisse saabumise asjaolude ja varjupaiga taotlemise põhjuste kohta.

(2) Esmane küsitlus viiakse läbi Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(3) Pärast esmast küsitlust ja vormikohase taotluse esitamist Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutusele võetakse taotleja vastu vastuvõtukeskuses.

§ 9. Taotluse kiirmenetlus

(1) Välismaalase suhtes, kes Eesti piiripunktis esitab vormikohase taotluse varjupaiga saamiseks Eestis, viib Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus läbi taotluse kiirmenetluse.

(2) Kiirmenetluse käigus viib Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus läbi taotleja esmase küsitluse, kontrollib esitatud dokumentide õigsust, taotleja usutavust ning vastavust käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud tingimustele. Seejärel langetab Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus põhjendatud otsuse taotleja koheseks tagasisaatmiseks või pagulasseisundi tuvastamiseks vastuvõtukeskusse lähetamiseks.

(3) Kiirmenetluse läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Kiirmenetluse vältel ei lubata taotlejal piiripunktist lahkuda, välja arvatud tagasipöördumiseks varjupaigataotlusest loobumisel.

§ 10. Vastuvõtukeskus

(1) Vastuvõtukeskus on riigiasutus, mille ülesandeks on korraldada taotlejale vajalike teenuste osutamist.

(2) Vastuvõtukeskuse haldamise, töökorralduse ja eeskirjad kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Vastuvõtukeskus korraldab taotlejale vastavalt vajadusele toetusena:

1) ajutise majutamise;

2) toitlustamise ja varustamise esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning rahaga hädapärasteks pisikulutusteks Vabariigi Valitsuse kehtestatud määra piires;

3) esmaabi ja meditsiinilise kontrolli;

4) hädavajalikud tõlketeenused ja eesti keele õpetamise;

5) informeerimise tema õigustest ja kohustustest;

6) muud esmavajalikud teenused.

(4) Vastuvõtukeskus säilitab taotleja isikuandmed ja muud dokumendid ning tagab nende konfidentsiaalsuse.

(5) Vastuvõtukeskus annab taotlejale tunnistuse, millel on taotleja foto, nimi, vastuvõtukeskuse nimetus, tunnistuse kehtivusaeg ja taotleja allkiri ning mis tõendab taotleja õigust viibida tunnistuse kehtivusaja ulatuses Eestis, kuid mitte ületada riigipiiri. Tunnistuse vormi ning väljaandmise, väljavahetamise, äravõtmise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(6) Taotleja on kohustatud täitma vastuvõtukeskuse eeskirju ja võtma osa vastuvõtukeskuse poolt korraldatud tegevusest.

§ 11. Varjupaiga taotlemine

(1) Taotleja taotleb varjupaika Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse kaudu.

(2) Vormikohases taotluses märgib taotleja oma ees- ja perekonnanime, teised nimed, kui need kuuluvad varjupaigataotleja isikuandmete hulka, sünniaja ja -koha, kodakondsuse, alalise asukohamaa ja riigi, mille kaudu taotleja saabus Eestisse, hariduse, elukutse, emakeele ja võõrkeeled, mida taotleja valdab, üksikasjaliku põhjenduse, miks ta taotleb Eestis varjupaika, ning annab allkirja.

(3) Alaealise taotleja eest esitab taotluse tema vanem või eestkostja. Juhul kui alaealisel taotlejal ei ole vanemat või eestkostjat, määrab kohus vastuvõtukeskuse ettepanekul talle eestkostja.

(4) Taotluse vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.

(5) Taotlusele lisab taotleja:

1) isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid, kui need taotlejal on;

2) haridust ja töökäiku tõendavad dokumendid, kui need taotlejal on;

3) elulookirjelduse, milles taotleja näitab ära oma päritolu, tööalase, sõjaväelise ja poliitilise tegevuse, kohtuliku karistatuse, perekonnaseisu ning andmed abikaasa ja alaealiste laste kohta ning varandusliku seisu ja sissetulekud;

4) muud tõendid, mis näitavad taotleja vastavust konventsiooni ja protokolli pagulase-mõiste määratlusele, kui need taotlejal on.

(6) Kui taotleja on kirjaoskamatu või tema tervislik seisund ei võimalda oma käega dokumente täita, teeb seda taotleja ütluste järgi Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse poolt selleks volitatud riigiametnik.

(7) Vastuvõtukeskuses viib Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus taotlejaga läbi põhjaliku küsitluse tema Eestisse saabumise asjaolude ja varjupaiga taotlemise põhjuste kohta. Küsitluse tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Vastuvõtukeskuses viibiv taotleja daktüloskopeeritakse ja fotografeeritakse.

§ 12. Pagulasseisundi tuvastamine

(1) Taotluse vaatab läbi Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus.

(2) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollib valitsusasutus esitatud dokumentide ja andmete õigsust, taotleja usutavust ning vastavust käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud tingimustele, analüüsib taotluse põhjendatust ning teeb Vabariigi Valitsusele põhjendatud ettepaneku anda taotlejale varjupaik või jätta taotlus rahuldamata.

(3) Taotlejale, kelle taotlus on jäetud rahuldamata, teeb Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, selle mittetäitmisel saadab Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus ta Eestist välja.

3. peatükk

PAGULASE VASTUVÕTMINE JA TEMA SOTSIAALSED ÕIGUSED

§ 13. Vastuvõtmise korraldamine

(1) Välismaalane, kellele on antud varjupaik, lahkub vastuvõtukeskusest.

(2) Valitsusasutus korraldab vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale ja kokkuleppel kohaliku omavalitsusega pagulaste asumise kohalikesse omavalitsusüksustesse, pidades silmas pagulaste proportsionaalset jaotumist omavalitsusüksuste vahel ning elamis- ja töötamisvõimalusi.

(3) Pagulase vastuvõtmist korraldab kohalik omavalitsus, osutades pagulasele kaasabi:

1) elukoha leidmisel;

2) töökoha leidmisel;

3) sotsiaal- ja tervishoiuteenuste saamisel;

4) tõlke ja eesti keele õppimise korraldamisel;

5) koolituse ja kultuuriteenuste saamisel;

6) oma õiguste ja kohustuste kohta teabe saamisel;

7) muude küsimuste lahendamisel.

(4) Pagulase vastuvõtmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määrades ja korras.

§ 14. Pagulase sotsiaalsed õigused

(1) Pagulasel on Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku elatusraha, lastetoetust, tööturuteenuseid ja töötu riiklikku abiraha, sotsiaaltoetusi ja muud abi Eesti alalise elanikuga samadel alustel, mis on sätestatud seadustes, ja Vabariigi Valituse poolt kehtestatud tingimustel ja korras.

(2) Kohalik omavalitsus võib maksta pagulasele, kelle varaline seis ei võimalda elamist korraldada omal kulul, ühekordset toimetulekutoetust.

(3) Pagulasele, kes pöördub tagasi oma kodakondsusjärgsesse riiki, alalisele asukohamaale või asub ümber muusse riiki, võib Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras maksta riigieelarvest ühekordset toetust ulatuses, mis korvab täielikult või osaliselt tema reisikulud.

(4) Füüsiline või juriidiline isik võib osaleda pagulase vastuvõtmisel ja tema toetamisel, andes majanduslikku või muud abi. Abiandmist koordineerib kohalik omavalitsus.

4. peatükk

PAGULASE DOKUMENDID

§ 15. Elamisluba

1) Välismaalasele, kellele Vabariigi Valitsus on andnud varjupaiga, annab Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus tähtajalise elamisloa kehtivusega kuni kaks aastat.

(2) Pagulase tähtajalist elamisluba võib valitsusasutus pikendada, kui asjaolud, mis tingisid temale varjupaiga andmise, ei ole ära langenud.

(3) Pagulase tähtajalise elamisloa pikendamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(4) Pagulase abikaasale, kes ei ole Eesti kodanik ega pagulane, võib valitsusasutus anda elamisloa samadel alustel kui Eestis alaliselt elava isiku abikaasale vastavalt välismaalaste seaduse § 12 lõikele 2.

(5) Pagulase alaealisele lapsele, kes ei ole Eesti kodanik ega pagulane, annab valitsusasutus sama liiki ja sama kehtivusajaga elamisloa mis pagulasele.

(6) Alalise elamisloa võib valitsusasutus anda pagulasele välismaalaste seaduse § 12 lõikes 3 sätestatud tingimustel.

§ 16. Tööluba

(1) Välismaalasele, kes on saanud varjupaiga, võib Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus anda tööloa kehtivusega kuni kaks aastat, määratlemata selles tööandjat.

(2) Pagulase tööluba võib valitsusasutus pikendada või anda uue tööloa, kui pagulasel on kehtiv elamisluba.

§ 17. Elamis- ja tööloa tühistamine

Pagulase elamis- ja tööloa tühistab Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus seoses pagulasseisundi lõppemisega.

§ 18. Teised dokumendid

(1) Pagulasele, kellel ei ole kehtivat reisidokumenti, võib Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus anda konventsiooni artiklis 28 sätestatud reisidokumendi kehtivusega kuni kaks aastat. Reisidokumendi kehtivust võib pikendada juhul, kui asjaolud, mis tingisid pagulasele varjupaiga andmise, ei ole ära langenud.

(2) Muid riigi poolt väljaantavaid dokumente antakse pagulasele samadel alustel kui teistele elamisloa alusel Eestis viibivatele välismaalastele.

(3) Reisidokumendi vormi, väljaandmise, väljavahetamise, äravõtmise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

5. peatükk

GULASSEISUNDI LÕPPEMINE

§ 19. Pagulasseisundi lõppemise alused

Välismaalane lakkab olemast pagulane kooskõlas konventsiooniga, kui:

1) ta pöördub vabatahtlikult tagasi kodakondsusjärgsesse riiki või alalisele asukohamaale või annab ennast vabatahtlikult selle riigi kaitse alla, või

2) asub omal vabal tahtel alaliselt elama mõnda muusse riiki,

3) saab omal vabal tahtel tagasi varem kaotatud kodakondsuse, või

4) saab Eesti või mõne muu riigi kodakondsuse, või

5) ei vaja enam Eesti riigi kaitset, kuna asjaolud, mis tingisid varjupaiga andmise, on ära langenud, või

6) kui varjupaik võetakse ära käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 20. Eestist lahkumine seoses pagulasseisundi lõppemisega

Välismaalasele, kelle pagulasseisund on lõppenud, teeb Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus ettekirjutuse Eestist lahkuda, välja arvatud juhul, kui välismaalasel on tekkinud muu õiguslik alus Eestis viibimiseks.

§ 21. Välja- või tagasisaatmise lubamatus

(1) Eesti Vabariik ei saada taotlejat või pagulast välja ega tagasi riiki, kus tema elu või vabadus on ohus mingisse rassi, rahvusesse või usku või sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata taotlejale või pagulasele, kelle suhtes on põhjendatud kartus, et ta võib asetada ohtu riigi julgeoleku või kes on kohtuotsuse alusel mõistetud süüdi eriti raskes kuriteos ja on seetõttu ühiskonnaohtlik.

§ 22. Varjupaiga äravõtmine

Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse põhjendatud ettepanekul võtab Vabariigi Valitsus varjupaiga ära välismaalaselt, kellele on antud varjupaik käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele mittevastavatel asjaoludel, või pagulasseisundit välistavate asjaolude ilmnemisel, mis on sätestatud käesoleva seaduse §-s 6, või vastavalt kohtuotsusele isikult, kes on süüdi mõistetud raskes kuriteos ja kelle jätkuv Eestis viibimine on ohuks Eesti julgeolekule või avalikule korrale.

6. peatükk

LÕPPSÄTTED

§ 23. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

(1) Pagulaste probleemide lahendamisel teeb Eesti Vabariik koostööd ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ametiga, aidates teda konventsiooni ja protokolli kohaldamise järelevalves.

(2) Eesti Vabariik tagab konventsiooni ja protokolli järgsete kohustuste täitmise ja edastab Ülemkomissari Ametile teavet ning statistilisi andmeid järgmiste asjaolude kohta:

1) pagulaste olukord;

2) konventsiooni ja protokolli kohaldamine;

3) pagulaste kohta kehtivad ja kehtestatavad õigusaktid.

§ 24. Välismaalase passi kasutamine

Kuni konventsiooni artiklis 28 sätestatud reisidokumendi väljaandmiseni Eestis võidakse käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud pagulasele anda välismaalase pass, millesse on tehtud eesti ja inglise keeles kanne «28. juuli 1951. a. konventsioon» ning mille kehtivus on kuni kaks aastat. Välismaalase passi väljaandmine toimub kooskõlas välismaalaste seadusega.

§ 25. Muudatus välismaalaste seaduses

Välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1994, 41, 658; 1995, 57, 981) § 3 lõikes 2 asendatakse sõna «Põgenike» sõnaga «Pagulaste».

§ 26. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub üheaegselt konventsiooniga.

 

Riigikogu esimees Toomas SAVI

 

/otsingu_soovitused.json