Nigula looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine
Vastu võetud 30.11.1995 nr 358
Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada:
1) Nigula looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Nigula looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).
2. Kehtestada, et Nigula looduskaitseala valitsejaks on Nigula Looduskaitseala direktor.
3. Keskkonnaministeeriumil esitada Rahandusministeeriumile ettepanekud maamaksu korrigeerimise kohta tulenevalt käesoleva määruse punktist 1.
4. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a. määruse nr. 497 «Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta» (ENSV Teataja 1979, 43, 521) punkti 2 alapunktid 2 ja 5 ning lisa nr. 1 punktid 1 ja 2.
|
Peaminister Tiit VÄHI
Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigikantselei sekretariaadi direktor |
|
|
Nigula looduskaitseala kaitse-eeskiri
I. ÜLDSÄTTED
1. Nigula looduskaitseala (edaspidi looduskaitseala) moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a. määrusega nr. 242 (ENSV Teataja 1957, 14, 125) ning reorganiseeriti Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a. määrusega nr. 497 (ENSV Teataja 1979, 43, 521) ja 1994. aastal tulenevalt kaitstavate loodusobjektide seadusest (RT I 1994, 46, 773). Looduskaitseala maa-ala on võetud riikliku kaitse alla.
2. Looduskaitseala kaitse tugineb Eesti Vabariigi seadustele, Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrustele ning teistele õigusaktidele.
3. Looduskaitseala on loodud soostiku ja seda ümbritsevate metsade säilitamiseks looduslikus olekus ning looduslike elukoosluste dünaamika uurimiseks, tagades protsesside loodusliku kulgemise.
4. Looduskaitseala maa-ala on määratletud «Nigula looduskaitseala välispiiri kirjeldusega».
5. Looduskaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks vööndiks: loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
6. Kõikide vööndite ja alavööndite, samuti kohustustega koormatavate alade piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.
7. Looduskaitseala ja tema vööndite piiride kirjeldus on koostatud tagastatud talumaade osas seisuga 1. september 1995.a. ja ülejäänud talumaade osas 1939. aasta kinnistukaardi, Urissaare metskonna osas 1986. aasta metsakorralduse andmete ning riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.
II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
8. Inimeste viibimine loodusreservaadis ja sätestatud juhtudel ka sihtkaitsevööndis on keelatud. Liikumine eramaal johtub asjaõigusseadusest, kusjuures sihtkaitse- ja piiranguvööndis olevad erateed ja -rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks. Telkimine, laagrissejäämine ja tuletegemine on lubatud üksnes selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.
9. Mootorsõidukitega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ning jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu on looduskaitsealal keelatud, välja arvatud kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustööde käigus. Veesõidukite kasutamine looduskaitsealal on keelatud.
10. Järelevalve-, pääste- ja teadustööde korraldamine ja tegemine looduskaitsealal toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korra kohaselt.
11. Metsanduslik tegevus looduskaitsealal toimub kooskõlas looduskaitse põhimõtetega eeldusel, et säilib metsa juhtfunktsioon ning ei kahjustata selle ilmet ja tervistavaid omadusi. Looduskaitsealal lubatavad metsanduslikud tööd määratakse kindlaks vöönditi. Keelatud on lõppraied, uute metsakultuuride rajamine, puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuurides, energiapuistute rajamine ning keemiline võsatõrje.
12. Looduskaitseala territoorium ei ole jahimaa-ala. Vastavalt vajadusele toimub ulukite arvukuse reguleerimine vöönditi, keskkonnaministri määrusega kinnitatud korra kohaselt.
13. Kalapüük on looduskaitsealal keelatud.
14. Looduskaitseala valitseja nõusolekuta on kogu looduskaitsealal keelatud:
1) valla üldplaneeringu, ehitusmääruse ja asula detailplaneerimisprojekti
ning maakorralduskava kinnitamine;
2) maa sihtotstarbe muutmine;
3) metsakorralduskava kinnitamine;
4) tegevusloa väljaandmine, kui seadused ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud
kord ei sätesta teisiti;
5) geoloogilised uuringud;
6) veekogude kuju ja veetaseme muutmine, sealhulgas sildade ja truupide
rajamine;
7) organiseeritud turismi ja massiürituste, sealhulgas spordiürituste
korraldamine;
8) kaitseväeõppuste ja sõjaliste harjutuste korraldamine, kui Vabariigi
Valitsuse kehtestatud kord ei sätesta teisiti.
15. Looduskaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja ja projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama looduskaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Looduskaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Sõltumatu (tellitava) ekspertiisi tegemise vajaduse korral on looduskaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, informeerides sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.
Raieloa taotluse vaatab looduskaitseala valitseja läbi ning annab oma nõusoleku või motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral esitab omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.
16. Looduskaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel teostab looduskaitseala valitseja riigi ostueesõigust vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõikele 5.
III. LOODUSRESERVAAT
17. Loodusreservaat on looduskaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena.
18. Looduskaitsealal on Urissaare reservaat, kuhu kuuluvad:
Häädemeeste vallas Urissaare metskonna kvartalid 85, 86, 87 (ainult
kvartalite 78 ja 79 vahelise sihi mõttelisest sirgjoonelisest pikendusest lääne
poole jääv osa), 102, 114, 115 (ainult kvartalite 78 ja 79 vahelise sihi
mõttelise sirgjoonelise pikenduse ja kvartali 115 põhjapiiri lõikepunkti ning
kvartali 114 kagunurka ühendavast sirgest loode poole jääv osa).
19. Loodusreservaadis on keelatud:
1) majandustegevus ning loodusvarade kasutamine;
2) inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel
Vabariigi Valitsuse kehtestatud korra kohaselt.
20. Loodusreservaadi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse metsandusliku reservaadi staatuses (juhtfunktsioon – looduskaitse; metsa kui ökosüsteemi säilitamine üksnes looduslike protsesside tulemusena).
21. Loodusreservaadi maa on riigi looduskaitsemaa ning see jäetakse riigi omandisse maareformi seadusega sätestatud korras.
IV. SIHTKAITSEVÖÖND
22. Sihtkaitsevöönd on looduskaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
23. Looduskaitseala sihtkaitsevöönd jaguneb mittemajandatavaks ja majandatavaks alavööndiks.
24. Looduskaitsealal on üks sihtkaitsevööndi mittemajandatav alavöönd – Nigula
sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Häädemeeste vallas Urissaare metskonna kvartalid 68, 69 (ainult eraldised
1–3), 76–84, 87 (ainult kvartalite 78 ja 79 vahelise sihi mõttelisest sirgjoonelisest
pikendusest ida poole jääv osa), 88–90 ja 115 (ainult eraldised 10–25
täielikult ja eraldise 8 kvartalite 78 ja 79 vahelise sihi mõttelise
sirgjoonelise pikenduse ja kvartali 115 põhjapiiri lõikepunkti ning kvartali
114 kagunurka ühendavast sirgest ida poole jääv osa), 119, 120 (ainult
eraldised 1–42 ja 52–58), 121 (ainult eraldised 1–4, 10, 12, 14, 15, 16, 24,
25, 29–32 täielikult ning eraldise 8 põhja-lõunasuunalisest kraavist ida poole
jääv osa), 122 ja 123;
Tali vallas Järve järvest lähtuva kraavi paremkaldale jääv maa kuni
Uue-Järve talu (6A) piirikupitsani nr. 12. Uue-Järve talu (6A) piirikupitsa nr.
12 ja Urissaare metskonna kvartali 122 eraldise 6 loodenurga vahelisest sirgest
lääne poole jäävate Paru (19), Uue-Paru (19A), Uue-Paru (19B) ja Tipu (59)
talude maa.
25. Mittemajandatavas sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja
loodusvarade kasutamine, välja arvatud järgmine looduskaitseala valitseja
igakordsel nõusolekul lubatav tegevus:
1) inimeste viibimine;
2) teedele, jalgradadele ja sihtidele langenud puude eemaldamine;
3) olemasolevate teede ja jalgradade hooldustööd;
4) tehispesade rajamine ja olemasolevate tehispesade korrashoid;
5) kvartali 68 eraldistes 5, 6 ja 9 kultuurpuistu erivanuseliseks puistuks kujundamiseks
tehtav valikraie;
6) marjade ja seente korjamine.
26. Mittemajandatava sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse metsandusliku reservaadi staatuses (juhtfunktsioon – looduskaitse; metsa kui ökosüsteemi säilitamine üksnes looduslike protsesside tulemusena).
27. Mittemajandatava sihtkaitsevööndi maa on riigi looduskaitsemaa ning see jäetakse riigi omandisse maareformi seadusega sätestatud korras.
28. Looduskaitsealal on viis sihtkaitsevööndi majandatavat alavööndit:
1) Laiksaare sihtkaitsevöönd, mis koosneb kahest lahustükist ja kuhu
kuuluvad:
Häädemeeste vallas Urissaare metskonna kvartalid 64 (kogu looduskaitsealale
jääv osa), 65, 66 ja 67 ning lahustükina kvartalid 69 (ainult eraldised 4–8),
70 ja 71;
2) Kuuselohu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Häädemeeste vallas Urissaare metskonna kvartalid 101, 112, 113 ja 118;
3) Järve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Häädemeeste vallas Urissaare metskonna kvartal 115 (ainult eraldised 26, 27,
31, 32 ja 34) ja 120 (ainult eraldised 43–51);
Tali vallas Nigula talu (20) (ainult kahe loode-kagusuunalise kraavi vahele
jääv osa), Peedu talu (1) (Pikksaare–Peedu teest lääne ja Kõveri kraavist põhja
poole jääv osa), Sillaotsa talu (28) (ainult Rannametsa jõest lääne poole jääv
osa), Peratsaare talu (9) (ainult Rannametsa jõest lääne ja lõuna poole jääv
osa) ning Ura jõe ja Uue-Järve talu (6A) läänepiiri vahele jääv maa;
4) Kolbergi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Häädemeeste vallas Kaubaru talu (21) (ainult metsamaa), Sooniidi talu (A82)
(ainult metsamaa), Vahenurme talu (A520) (ainult metsamaa), Nigula talu (A521)
(Urissaare metskonna kvartalist 120 lääne poole jääv osa), Kolmearu talu (A519)
(ainult põhja-lõunasuunalisest kraavist ida poole jääv osa) ja Aaviku talu
(A518) (ainult põhja-lõunasuunalisest kraavist ida poole jääv osa), Suuremetsa
talu (A517) (ainult metsamaa), Lauka talu (A516) (ainult Urissaare metskonna
kvartalist 120 lääne poole jääv metsamaa), talundi 47 lahusmaatükk ning
tagavaramaa lit. A ja B osas;
5) Strupa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Häädemeeste vallas Urissaare metskonna kvartal 121 (ainult eraldised 5–7,
11, 13, 17–23, 26–28 täielikult ning eraldise 8 põhja-lõunasuunalisest kraavist
lääne poole jääv osa talundi A2096 maal) ning Härgmäe talu (85A) (ainult
metsamaa), Leppoja talu (A87), Dukkuri talu (3) (ainult metsamaa), Strupeichi
talu (4) (ainult metsamaa), Kõrtsi talu (62) lahusmaatükk, Rosti talu (8)
(ainult metsamaa) ning kvartali 123 lõunapiiri ja Massiaru–Tuuliku tee vahele
jääv maa.
29. Sihtkaitsevööndi majandatavas osas on looduskaitseala valitseja
igakordsel nõusolekul lubatud järgmine tegevus ja loodusvarade kasutamine:
1) olemasolevate teede, jalgradade, ehitiste ja õhuliinide hooldustööd;
2) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine ning uute
ehitiste ja rajatiste püstitamine, kusjuures looduskaitseala valitsejal on
õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest
lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi;
3) hooldus- ja valikraie, kusjuures looduskaitseala valitsejal on õigus
esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali väljaveo ning puistu
lõppkoosseisu ja täiuse osas;
4) marjade ja seente korjamine;
5) poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik
tegevus nagu niitmine, karjatamine.
30.Sihtkaitsevööndi majandatava alavööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; metsa säilitamine bioloogilise mitmekesisuse ja kaitseala maastikuilme säilitamiseks).
V. PIIRANGUVÖÖND
31. Piiranguvöönd on looduskaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.
32. Looduskaitseala piiranguvöönd jaguneb kaheksaks alavööndiks:
1) Mäeküla piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:
Häädemeeste vallas Aavistu (A601), Marina (A602), Saareste (A603), Piiri
(A608), Hermeste (A609), Nigula (A35) ja Lagasteniidu talu (35B), samuti talude
36 ja 40 maa ning maatüki XXXI looduskaitsealale jääv osa;
2) Uuemaa piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:
Häädemeeste vallas Soo-otsa (A78), Soosilla (A79) (välja arvatud metsamaa),
Salumetsa (105), Soobiku (103), Lauka (A516) (välja arvatud metsamaa) ja
Suuremetsa talu (A517) maa;
3) Kaubaru piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:
Häädemeeste vallas Kaubaru (21) (välja arvatud metsamaa), Kaubaru (21a) ning
Mäe talu (A591) maa.
Lahustükina kuuluvad vööndisse Häädemeeste vallas Aaviku (A518) (ainult
põhja-lõunasuunalisest kraavist lääne poole jääv osa) ning Kolmenurga talu
(A519) (ainult põhja-lõunasuunalisest kraavist lääne poole jääv osa) maa;
4) Härgmäe piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:
Häädemeeste vallas Murru (A83), Tammelaane (A84) ja Härgmäe talu (A85)
(välja arvatud metsamaa) maa;
5) Rosti piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:
Häädemeeste vallas Asuja talu (77) ja Rosti talu (8) maa (välja arvatud
metsamaa) ning Murru talu (A83) ja Tuule talu (1) lahusmaatükid (välja arvatud
metsamaa);
6) Pikksaare piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:
Tali vallas Künnapuu (19), Künnapuu (19a), Pikksaare Johani (8), Nigula (20)
(välja arvatud metsamaa), Pikksaare Peetri (18) ja Luhasaadu talu (21) maa;
7) Peratsaare piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:
Tali vallas Peedu (1) (Pikksaare–Peedu teest ida ja Kõveri kraavist lõuna
poole jääv osa), Sillaotsa (28) (ainult Rannametsa jõest ida poole jääv osa),
Peratsaare (9) (ainult Rannametsa jõest ida ja põhja poole jääv osa), Järve (6)
(Urissaare metskonna kvartal 115 (ainult eraldised 28, 29, 30 ja 33) ning
Urissaare metskonna piirist ida poole jääv osa) ja Uue-Järve talu (6A) maa;
8) Tuski piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:
Tali vallas Uue-Järve talu (6A) piirikupitsa nr. 12 ja Urissaare metskonna
kvartali 122 eraldise 6 loodenurga vahelisest sirgest ida poole jäävate Paru
(19), Uue-Paru (19B) ja Tipu talu (59) maa. Samuti Urissaare metskonna piirist
ida poole jäävate B40, Lepina (17), Lauri (11), Uue-Lauri (11A) ja Tuule talu
(1) maa.
33. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev
majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja II osas keelatud ja
järgmine tegevus:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning uute maaparandussüsteemide
rajamine;
4) lõppraie.
34. Looduskaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:
1) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd;
2) maa kasutamine prügi, väetiste, heitmete ja mürkkemikaalide
ladustamiskohana;
3) mineraalväetiste ja mürkkemikaalide kasutamine põllumajanduskõlvikutel, metsamaadel
ning looduslikel rohumaadel;
4) puidu varumine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid
raieaja, metsamaterjali väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;
5) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine ning uute
ehitiste ja rajatiste püstitamine, kusjuures looduskaitseala valitsejal on
õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest
lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi;
6) ulukite arvukuse reguleerimine.
35. Piiranguvööndi poollooduslikes kooslustes on nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik kohustuslik tegevus nagu niitmine, karjatamine, veekogu kallaste hooldustööd.
36. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; maastikuilme säilitamiseks).
VI. LÕPPSÄTTED
37. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
38. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid pooled võivad vaidluse lahendamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
|
Kinnitatud |
Nigula looduskaitseala välispiiri kirjeldus
Nigula looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Künnapuu talu (19) maa loodenurgast mööda kinnistu läänepiiri lõunasse Urissaare metskonna kvartali 71 põhjatipuni ning seejärel mööda sihiteed edelasse, jättes looduskaitsealale kvartalid 71, 70, 69 ,68, 67, 66 ja 65. Kvartali 65 loodenurgast jätkub piir mööda kraavi lõunasse kvartali 77 loodenurgani ning kulgeb piki teid mööda Haavistu talu (A601) põhja- ja läänepiiri, Marina (A602), Saareste (A603), Piiri (A608), Hermiste (A609) ja Nigula talu (A35) läänepiiri. Nigula talu maa lõunatipust suundub piir mööda Häädemeeste jõe kraavi edelasse kuni Urissaare metskonna kvartali 101 kirdenurgani, jätkub mööda kvartali 101 põhja- ja läänepiiri ning kvartalite 112 ja 118 läänepiiri. Uuemaa külas järgib piir Soo-otsa (A78), Salumetsa (105) ja Soobiku talu (103) läänepiiri ning Lauka talu (A516) lääne- ja loodepiiri. Edasi kulgeb piir mööda Lauka (A516), Suuremetsa (A517) ja Aaviku (A518) talu läänepiiri kuni ida- läänesuunalise kraavini, misjärel suundub mööda kraavi allavoolu kuni Massiaru–Tuuliku maanteeni.
Looduskaitseala lõuna- ja idapiiriks on Massiaru–Tuuliku–Tali maantee kuni Kõveri oja truubini, Kõveri oja kraav kuni Soka–Pikksaare teeni, Soka–Pikksaare tee kuni Künnapuu (19a) talu kirdenurgani ning Künnapuu (19a) ja Künnapuu (19) talu põhjapiir kinnistu loodenurgani.
Märkus.
Piirikirjeldus on koostatud tagastatud talumaade osas seisuga 1. september
1995. a. ja ülejäänud talumaade osas 1939. aasta kinnistukaardi ning Urissaare
metskonna osas 1986. aasta metsakorralduse andmete alusel.
Facebook
Twitter