Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine
Vastu võetud 20.06.1995 nr 244
Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada:
1) Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Soomaa rahvuspargi välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).
2. Kehtestada, et Soomaa rahvuspargi valitsejaks on Soomaa rahvuspargi direktor.
3. Keskkonnaministeeriumil esitada Rahandusministeeriumile ettepanekud maamaksu korrigeerimise kohta tulenevalt käesoleva määruse punktist 1.
4. Muuta osaliselt Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1993. a. määrust nr. 387 «Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodustamine» (RT I 1994, 3, 20), jättes punktist 1 välja sõnad «käesoleva määruse lisas nr. 1 ettenähtud piires (Pärnu ja Viljandi maakond)» ning tunnistada kehtetuks nimetatud määruse lisa nr. 1 «Soomaa rahvuspargi piiri kirjeldus».
|
Minister peaministri ülesannetes Endel LIPPMAA Põllumajandusminister Riigisekretär Uno VEERING |
|
|
Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskiri
I. ÜLDSÄTTED
1. Soomaa rahvuspark (edaspidi rahvuspark) on moodustatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1993. a. määrusega nr. 387 (RT I 1994, 3, 20) ning määratud rahvuspargiks kaitstavate loodusobjektide seadusega (RT I 1994, 46, 773). Rahvuspargi maa-ala on võetud riikliku kaitse alla.
2. Rahvuspargi kaitse tugineb Eesti Vabariigi seadustele, Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrustele ning muudele õigusaktidele, mis on käesoleva kaitse-eeskirja aluseks.
3. Rahvuspargi maa-ala on kindlaks määratud Soomaa rahvuspargi välispiiri kirjeldusega.
4. Rahvuspargi maa-ala jaotub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks vööndiks: loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
5. Kõikide vööndite ja alavööndite, samuti kohustustega koormatavate alade piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.
6. Rahvuspargi ja tema vööndite piirikirjeldus on koostatud talumaade osas vastavalt 1938. aasta kinnistutele; Kaansoo, Tipu, Vanaveski ja Vastemõisa metskonna osas 1990. aasta ning Põlendmaa ja Taali metskonna osas 1988. aasta metsakorralduse andmete alusel.
II. RAHVUSPARGI KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
7. Majandustegevus ja loodusvarade kasutamine toimub rahvuspargis kooskõlas looduskaitse põhimõtetega ja viisil ning määral, mis ei kahjusta rahvuspargi loodust ega mõjuta oluliselt maastiku üldilmet.
8. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu rahvuspargi maa-alal, välja arvatud loodusreservaadis ning sätestatud erijuhtudel sihtkaitsevööndis.
9. Liikumine eramaal johtub asjaõigusseadusest ja kaitstavate loodusobjektide seadusest. Sihtkaitse- ja piiranguvööndis olevad erateed ja -rajad (sealhulgas kallasrajad) on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks. Kinnisasja omanik peab lubama tema kinnistut läbiva jalg- või talitee kasutamist kohalike tavade kohaselt.
10. Telkimine, laagrissejäämine ja tuletegemine on lubatud üksnes selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.
11. Mootorsõidukitega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ning jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu on keelatud, välja arvatud kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- või põllumajandustöödel nii, et ei kahjustataks looduslikke või poollooduslikke kooslusi. Huntide arvukuse reguleerimisel on lubatud kasutada mootorsaane rahvuspargi valitsejaga kooskõlastatud marsruutidel.
12. Metsanduslik tegevus toimub kooskõlas käesoleva kaitse-eeskirjaga ning metsakorralduskavaga eeldusel, et säilib metsa juhtfunktsioon. Rahvuspargi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse ning lubatavate metsanduslike tööde ulatus sätestatakse vöönditi.
Keelatud on tehnoloogiate või tehniliste vahendite kasutamine, mis kahjustavad metsapinnast ja kasvavaid puid, puhtpuistute kujundamine ja keemiline võsatõrje.
13. Rahvuspargi territoorium ei ole jahimaa-ala. Vastavalt vajadusele toimuv ulukite arvukuse reguleerimine sätestatakse vöönditi keskkonnaministri määrusega kehtestatud korra kohaselt. Ulukite arvukuse reguleerimisel on keelatud ajujaht ning püüniste (välja arvatud eluspüügipüünised) kasutamine.
14. Kalapüük rahvuspargis toimub vastavalt kalapüügiseadusele, kalapüügieeskirjadele ja käesolevale kaitse-eeskirjale. Iga-aastase püügilimiidi ja -tingimused kehtestab rahvuspargi valitseja ettepanekul maavalitsus.
15. Rahvuspargi valitseja nõusolekuta on keelatud:
1) valla üldplaneeringu, ehitusmääruse, asula detailplaneerimisprojekti
ning maa- ja metsakorralduskava kinnitamine;
2) maa sihtotstarbe muutmine;
3) ettevõtja tegutsemisloa väljaandmine vastavalt äriseadustikule
Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras;
4) geoloogilised uuringud;
5) uute veekogude rajamine, veekogude kallaste, kuju või veetaseme
muutmine, samuti sildade, truupide ja veetõkete rajamine;
6) maastikku rikkuva või looduskeskkonda reostada võiva objekti
rajamine;
7) organiseeritud turismi ja massiürituste, sealhulgas spordivõistluste
korraldamine;
8) kaitseväeõppuste ja sõjaliste harjutuste läbiviimine, kui Vabariigi
Valitsuse poolt kehtestatud kord ei sätesta teisiti.
16. Käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel esitab vastava loa, projekti või kava taotleja rahvuspargi valitseja nõusoleku saamiseks rahvuspargi valitsejale kirjaliku taotluse. Rahvuspargi valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Sõltumatu (tellitava) ekspertiisi tegemise vajaduse korral on rahvuspargi valitsejal õigus pikendada oma nõusoleku või keeldumise esitamist ekspertiisiakti saamiseni, informeerides sellest nii nõusoleku taotlejat kui loa väljaandjat.
Raieloa taotluse vaatab rahvuspargi valitseja läbi ning annab oma nõusoleku või saadab motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral esitab omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul.
17. Järelevalve-, pääste- ja teadustööde korraldamine ja tegemine rahvuspargis toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale.
18. Rahvuspargi piires oleva kinnistu võõrandamisel teostab rahvuspargi valitseja riigi ostueesõigust vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõikele 5.
III. LOODUSRESERVAAT
19. Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega osa, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena.
20. Rahvuspargis on Tuhametsa reservaat, kuhu kuuluvad:
Kõpu vallas Tipu metskonna kvartalid 29 (ainult eraldised 3–10), 30 (ainult eraldised 1–15 täielikult ning eraldis 18 osas, mis jääb põhja-lõunasuunalisest kraavist ja selle mõttelisest pikendusest lääne poole; nii riigi kui ka talude 27, 96, 97a, 97b, 98 lahusmaatükid), 36 (ainult eraldised 4, 5 ja 7–13), 37 (ainult eraldised 1–10, 12 ja 13 täielikult ning eraldised 11 ja 16 osas, mis jääb põhja-lõunasuunalisest soodist lääne poole; nii riigi kui ka talude A119, 93 ja 14 lahusmaatükid), 42 (ainult eraldised 2–5 ja 10) ja 43 (ainult eraldised 1–20 täielikult ning 21 osas, mis jääb põhja-lõunasuunalisest soodist lääne poole; nii riigi kui ka talude 14, 85, 160, A95, A94, A105 lahusmaatükid).
21. Loodusreservaadis on keelatud:
1) majandustegevus ning loodusvarade kasutamine;
2) inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja
päästetöödel vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale;
3) ulukite arvukuse reguleerimine.
22. Loodusreservaadi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse reservaadi staatuses (juhtfunktsioon – looduskaitse; metsa kui ökosüsteemi säilitamine üksnes looduslike protsesside tulemusena).
23. Loodusreservaadi maa on riigi looduskaitsemaa ning see jäetakse riigi omandisse maareformi seadusega sätestatud korras.
IV. SIHTKAITSEVÖÖND
24. Sihtkaitsevöönd on rahvuspargi osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
25. Rahvuspargi sihtkaitsevöönd jaguneb majandustegevuseta alavööndiks ja majandatavaks alavööndiks.
26. Rahvuspargis on 10 majandustegevuseta alavööndit:
1) Kuresoo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Tori vallas Aleviira talu (152) maa Riisa–Rabasaare teest ida poole jääv osa, maatüki IV maa Riisa–Rabasaare teest ida poole jääv osa, Jaagusaare talu (15) maa Riisa–Rabasaare teest ja Aru maaparandusobjektist kagu poole jääv osa, Aadu talu (145) maa Aru maaparandusobjekti piirdekraavist ida poole jääv osa, Aru talu (150) maa Aru maaparandusobjekti piirdekraavist ida poole jääv osa, Möldre talu (149) maa Aru ja nr. 4–2 maaparandusobjektide piirdekraavist ida poole jääv osa kuni maaparandusobjekti nr. 4–2 kagunurgani ja sellest lähtuvast kirde-edelasuunalisest kraavist kagu poole jääv osa, Kalmeti talu (147) maa maaparandusobjekti nr. 4–2 kagunurgast lähtuvast kirde-edelasuunalisest kraavist ja Hoolmiku maaparandusobjekti piirdekraavist ida poole jääv osa ning lahustükk kuni Pärnu maakonna piirini, Nõmme talu (146) maa Hoolmiku maaparandusobjekti piirdekraavist ida poole jääv osa kuni Pärnu maakonna piirini, Everti talu (140) maa Hoolmiku maaparandusobjekti piirdekraavist ida poole jääv osa kuni Pärnu maakonna piirini, Õueaseme talu (138) maast Hoolmiku maaparandusobjekti piirdekraavist ida poole ja Riisa–Karusekose teest põhja poole jääv osa koos lahustükiga, Õueaseme talu (138a) maa Hoolmiku maaparandusobjekti piirdekraavist ida poole jääv osa, Kaeardi talu (141) maa Hoolmiku maaparandusobjekti piirdekraavist ida poole ja Riisa–Karusekose teest põhja poole jääv osa (kahe lahustükina), Kärdi talu (142) maa lahustükk, Nõmme talu (148) maa lahustükk, Jaagusaare talu (151) maa Riisa–Karusekose teest põhja poole jääv osa ja lahustükk Viljandi maakonna piiril, Meriva talu (152) maa Hoolmiku maaparandusobjektist ida pool olev lahustükk, Arro talu (150) maa Riisa–Karusekose teest põhja poole jääv osa, Everti talu (144) maa Hoolmiku maaparandusobjekti piirdekraavist ida poole ja Riisa–Karusekose teest põhja poole jääv osa.
Vändra vallas Saaresoo talu (9) maa Navesti vasakkalda osa (välja arvatud haritav ja hoonetealune maa), Saaresoo talu (8) maa Navesti vasakkalda osa, Raba talu (200) maa, Tammiku talu (322) maa, Poriste talu (284) maa (välja arvatud haritav ja hoonetealune maa), Kingatu talu (161) maa Navesti vasakkalda osa, Pärnaaugu talu (XI) maa (välja arvatud haritav ja hoonetealune maa), Leetva talu (158) maa (välja arvatud haritav ja hoonetealune maa), Oja talu (158) maa (välja arvatud haritav ja hoonetealune maa), Raiesmiku talu (317) maa, Leetva-Linnuoja talu (157) maa, Leetva talu (X) maa, Leetva-Tõnise talu (154) maa, Täkusaare talu (A182) maa Navesti vasakkalda osa (välja arvatud haritav ja hoonetealune maa).
Suure-Jaani vallas Kaansoo metskonna kvartalid 56, 57, 69 (ainult eraldis 40 ja eraldise 41 kraavist lõuna poole jääv osa), 83 (ainult eraldised 1, 2 ja 19), 98 (ainult eraldised 10–13, 19–23, 25, 26 ning eraldise 27 kraavist lääne poole jääv osa), 114 (ainult eraldised 2, 10–17, 26–32, 35–36), 115, 116, 117, 118 (ainult eraldised 1–10, 12–36 ning eraldise 11 kraavist lääne poole jääv osa), Vastemõisa metskonna kvartalid 4 (ainult eraldised 1–10 täielikult ning eraldis 15 osas, mis jääb Hüpassaare ojast (kraavist) loode poole; nii riigi maa kui ka talude 14, 10, 11, 8, 9, 3, 4, 5, A18, A19, 15, 1, 12, 7, 6, 17 lahusmaatükkide osas), 5 (ainult eraldised 1–6 ja 11 täielikult ning eraldis 7 osas, mis jääb loode-kagusuunalisest kraavist kirde poole ja eraldis 10 osas, mis jääb Hüpassaare oja (kraavi) paremkaldale (nii riigi maa kui ka talu A65 maa osas), 6 (ainult eraldised 1 ja 2 täielikult ning eraldised 3 ja 6 läänepoolseimast kraavist lääne poole jäävas osas), 9 (ainult eraldised 1–4, 6–8 ja 15–17; nii riigi maa kui ka talu A65 maa osas), 11 (ainult eraldised 1–3 ja 21–23; nii riigi maa kui ka talude 19, 13, 2, 17 ja 6 lahusmaatükkide osas), 12 (ainult eraldise 1 Hüpassaare oja paremkaldale jäävas osas talude 6, 7 ja 12 maal);
Vastemõisa vallas Vastemõisa metskonna kvartalid 1, 2 [nii riigi kui ka Toonoja talude ja Räsu talu (A183) maa osas], 3 [ainult eraldised 1–36 täielikult ning eraldise 37 kaguosas olevast kraavist loode poole jääv osa; nii riigi maa kui ka Räsu talu (A183) maa osas], 24 (ainult eraldised 1–17 täielikult, eraldise 20 kraavist põhja poole jääv osa ning eraldise 23 Riisa–Karusekose teest põhja poole jääv osa; nii riigi maa kui ka talude 138, 140, 146, 147, 148, 149, 151 ja 152 lahusmaatükkide osas), 25 (ainult eraldised 1 ja 2 täielikult ning eraldiste 3 ja 4 kraavist loode poole jääv osa), 26 (ainult eraldised 1, 3 ja 5), 27 (ainult eraldised 1 ja 2), 28 (ainult eraldised 1–3), 29, 30, 31, 32 (ainult eraldised 1–6, 9 ja 10 täielikult ning eraldised 7 ja 8 põhja-lõunasuunalisest kraavist ja selle mõttelisest pikendusest lääne poole jäävas osas; nii riigi maa kui ka talu 87 osas), 33 (ainult eraldised 1–23 ja 33 täielikult, eraldis 32 osas, mis jääb eraldise 31 idaserval oleva kraavi mõttelisest sirgjoonelisest pikendusest lääne poole; nii riigi maa kui ka talude 56, 68, 74, 75, 84, 87, 94 ja 95 lahusmaatükkide osas), 34 (ainult eraldised 1–14 ja 16–20), 36, 47 (nii riigi maa kui ka talude A56 ja A70 maa osas), 48 [nii riigi maa kui ka Lemjõe talu (A70) maa osas], 49 (ainult eraldised 1–16), 50, 51 (nii riigi maa kui ka talude 87 ja A61 lahusmaatükkide osas), 52 (nii riigi maa kui ka talude A61 ja 38 lahusmaatükkide osas; samuti talu 38 Sandra–Mulgi sihtkaitsevööndist lääne poole jääv lahusmaatükk).
2) Karusekose sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Vastemõisa vallas Vastemõisa metskonna kvartalid 54 (ainult eraldised 3–6), 55 (ainult eraldised 4–19; nii riigi maa kui ka maatükk IV) ning 56 (ainult eraldised 2–7, 10, 11, 13, 14 täielikult ning eraldis 1 osas, mis jääb eraldise 7 idapiiri mõttelisest sirgjoonelisest pikendusest lääne poole; nii riigi maa kui ka maatükk IV);
3) Lemmjõe keele sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Vastemõisa vallas Vastemõisa metskonna kvartalid 64 (nii riigi kui ka talu A55 maa) ja 67 (ainult eraldised 7 ja 8);
4) Kikepera sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Tori vallas Taali metskonna kvartalid 77 (ainult eraldised 7–12), 94 (ainult eraldised 12–14), 95, 123 (ainult eraldised 1–20 ja 22–45 täielikult ja eraldise 21 maanteest ida poole jääv osa), 124 [nii riigi kui ka talude 208 ja Songa talu (83) maa], 125, 126 [nii riigi maa kui ka Songa talu (83) ja talude 175A, 192A, 109 ja 75 maa osas] ja kvartal 138.
Paikuse vallas Põlendmaa metskonna kvartalid 14, 27 [nii riigi kui ka Otsa talu (A29) maa, Nurme talu (A27) maa, Kivioja talu (A16) maa, Teorehe talu (A17) maa, Niidu talu (A18) maa], 42 [nii riigi maa kui ka Teorehe talu (A17) maa, Niidu talu (A18) maa, Tammani talu (A65) maa, August Brechti omanduses olnud talu (A66) maa, Urumarja talu (A4) maa, Mäeoja talu (A19) maa], 43, 44, 65 [nii riigi maa kui ka Mäeoja talu (A19) maa, Müüri talu (A20) maa, Kiigearu talu (A21) maa, Kivissaare talu (A22) maa, Alliksaare talu (A23) maa, Veskeoja talu (A24) maa, Savioja talu (A25) maa, Saare talu (A26) maa], 109, 119 (ainult eraldised 2–6, 16–21), 120, 130 (ainult eraldised 5, 6), 131 (välja arvatud eraldise 1 Laasioja vasakkalda osa), 132, 143 (ainult eraldised 4–8, 11, 12 täielikult ja eraldise 3 Laasioja paremkalda osa), 152 (ainult eraldised 7–10, 13–15 täielikult ja eraldise 4 Laasioja paremkalda osa), 153, 159 (ainult eraldised 5–14 täielikult ning eraldiste 3 ja 4 Laasioja paremkalda osa).
Kõpu vallas Tipu metskonna kvartalid 8 (ainult eraldised 1–9 nii riigi kui ka talude 29, 30, 46b, 46, 96, 98 maa), 15 (ainult eraldised 1–4, 10–14 täielikult ning eraldiste 5 ja 15 läänepoolseimast kraavist läände jääv osa; nii riigi kui ka talude A145 ja 90/109 maa), 20 (nii riigi kui ka talu 90/109 maa), 21 (ainult eraldised 1–13, 17, 18 täielikult ning eraldise 16 kraavist lääne poole jääv osa; nii riigi kui ka talude 90/109, A133, A145, 27, 28, 37, 128, 150 ja 21 maa), 29 (ainult eraldised 1 ja 2), 36 (ainult eraldised 1–3 ja 6), 42 (ainult eraldised 1 ja 6–9), 49, 50 (nii riigi kui ka talude A105, A102 ja A13 maa), 63 (ainult eraldised 1–18; nii riigi kui ka talude 42, 17 ja A119 maa), 64 (ainult eraldised 1–9), 69 (ainult eraldised 1–5; nii riigi kui ka talu A6 maa), 76 (ainult eraldised 1–3; nii riigi kui ka talude A6, 42 ja 17 maa), 99 (ainult eraldised 1–10), 100 (ainult eraldised 1–5, 8–13), 101, 102 (ainult eraldised 1–4, 6–8, 10).
Lahustükina kuuluvad vööndisse Tori vallas Taali metskonna kvartalid 71 [nii riigi kui ka Muraka talu (91) maa, Tani talu (102) maa, Jõesoo talu (135) maa, Allika talu (149) maa ja maatükk XLIV] ja 96 (ainult eraldised 1–4 täielikult ja eraldise 9 Vireksaare–Kompusselja teest põhja poole jääv osa);
5) Laasioja sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad kahe lahustükina:
Paikuse vallas Põlendmaa metskonna kvartalid 40 [nii riigi maa kui ka Nurme talu (A27) maa, Kivioja talu (A16) maa, Teorehe talu (A17) maa, Niidu talu (A18) maa], 41 [nii riigi maa kui ka Niidu talu (A18) maa, Tammanni talu (A65) maa, talu A66 maa, Urumarja talu (A4) maa, Mäeoja talu (A19) maa], 64 [ainult eraldis 1 täielikult ning eraldise 2 kraavist lääne poole jääv osa; Urumarja talu (A4), Mäeoja talu (A19) ja Müüri talu (A20) maa], 84, 85 [nii riigi maa kui ka Veskeoja talu (A24) maa, Savioja talu (A25) maa, Saare talu (A26) maa, Savimäe talu (A2) maa];
6) Pääsma laane sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Kõpu vallas Tipu metskonna kvartalid 53 (ainult eraldised 1–15), 58 (ainult eraldised 8, 13 ja 14), 59, 60 (ainult eraldised 1–8, 16, 19–24), 66 (nii riigi kui ka talu A160 maa), 67, 68 (ainult eraldised 1–3), 71 (ainult eraldised 5, 13–17, 20, 21 täielikult ning eraldiste 12 ja 19 kraavist kirde poole jääv osa; nii riigi kui ka talude A160 ja A162 maa), 72, 73 (ainult eraldised 1, 2 ja 4), 79 (ainult eraldised 1–5);
7) Venesauna sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Kõpu vallas Tipu metskonna kvartalid 109 ja 121 (ainult eraldised 1–15, 17–20).
Lahustükina kuulub vööndisse Kõpu vallas Tipu metskonna kvartal 122 (ainult eraldised 2–17);
8) Öördi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Vastemõisa vallas Vastemõisa metskonna kvartalid 95, 96, 123, 124 (nii riigi kui ka talu 96 maa), 138 (ainult eraldised 1–4, 7, 9–18 ning eraldiste 5 ja 8 kraavist edela poole jääv osa), 139 (ainult eraldised 6, 10–16 ning eraldiste 3 ja 7 kraavist edela poole jääv osa), 140 (ainult eraldised 5–14 täielikult ja eraldise 3 oja vasakkalda osa), 143, 144, 145 (ainult eraldised 1–4, 6–9, 16–27).
Kõpu vallas Tipu metskonna kvartalid 7 (ainult eraldised 5–8) 14, 26, 35, 48, 56, 57, 74 (ainult eraldis 22), 75, 80 (ainult eraldised 4–13), 81 (ainult eraldised 1–10), 82, 92 (ainult eraldised 9–18, 25–33), 93, 94 (nii riigi kui ka talude 67, 62 ja 61 maa), 96 (ainult eraldised 1–4; nii riigi kui ka talude 48, A1, 89 ja 27 maa), 97 (ainult eraldised 1, 3 ja 5), 111 (ainult eraldised 6–7), 112 (ainult eraldised 1–4), 113 (ainult eraldised 1–6, 10–13), 125 (ainult eraldised 6–8), 126 (ainult eraldised 1–14), 127 (ainult eraldised 1–6), 128 (ainult eraldised 1, 2 ja 4), 147 (ainult eraldised 1–4), 148 (ainult eraldised 1–7); Vanaveski metskonna kvartalid 1 (ainult eraldised 36–39), 6 (ainult eraldised 1, 2, 23–27), 13 (ainult eraldised 1–7, 9–18; nii riigi kui ka talude 38 ja 42 maa), 14 (ainult eraldised 7–11; talude 38 ja 42 maa), 22 (ainult eraldised 1–11; nii riigi kui ka talude 75, 39, 66 ja 53 maa), 23 (ainult eraldis 1; talu 42 maa) ja 32 (ainult eraldised 1–3; nii riigi kui ka talude 53, 67, 62 ja 61 maa);
9) Valgeraba sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Vastemõisa vallas Vastemõisa metskonna kvartalid 74 (ainult eraldised 26–29 täielikult, eraldise 18 kraavist lõunapoole jääv osa ning eraldiste 21 ja 25 kraavist kagu poole jäävad osad), 75 (ainult eraldised 3–19), 76 (ainult eraldised 1–3, 12–19), 78 (ainult eraldised 7–9 ja 13–21 täielikult ning eraldiste 10, 11 ja 12 Paelamaa oja vasakkalda osad; nii riigi kui ka talude 189, 83, 111, 82, 224, A148 maa), 79 (ainult eraldised 2–20), 80 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 106 (ainult eraldised 1–3 ja 6–11 täielikult ning eraldise 4 kraavist põhja poole jääv osa), 107 (nii riigi kui ka talu 191 maa), 108 (nii riigi kui ka talu A7 maa), 109, 110, 111 (ainult eraldised 16, 20 ja 21 täielikult ning eraldiste 9 ja 22 Paelamaa oja vasakkalda osad), 119 (ainult eraldised 1, 2, 7, 9, 10 täielikult ning eraldiste 3 ja 5 Paelamaa oja vasakkalda osad), 120 (ainult eraldised 18, 19), 133 (ainult eraldis 4 täielikult ning eraldiste 2, 3 ja 9 kraavist kagu poole jäävad osad), 134 (ainult eraldised 1–3 täielikult ja eraldiste 4 ja 5 kraavist põhja poole jäävad osad), 135 (ainult eraldised 1 ja 2 täielikult ning eraldiste 3 ja 5 kraavist põhja poole jäävad osad), 136 (ainult eraldiste 1, 4 ja 8 kraavist põhja poole jäävad osad), 137 (ainult eraldised 1–4 ja 6–7 täielikult ning eraldise 5 kraavist ida poole jääv osa), 154 (ainult eraldised 3, 4 ja 15 täielikult ja eraldiste 1, 2, 8, 12, 13, 14 ja 16 kraavist kirde poole jäävad osad), 155 (ainult eraldis 1 täielikult ning eraldiste 2, 3, 12 ja 13 kraavist põhja poole jäävad osad), 156 (ainult eraldised 1–4, 8–10 ja 12 täielikult ning eraldise 11 kraavist põhja poole jääv osa), 157 (ainult eraldised 5, 11 ja 12 täielikult ning eraldiste 6 ja 10 kraavist lõuna poole jääv osa), 158 (ainult eraldised 19, 20 ja 22 täielikult ning eraldiste 18 ja 21 ida-läänesuunalisest kraavist lõuna poole jäävad osad), 162 (ainult eraldised 1–3 ja 5–14 täielikult ning eraldiste 4, 15 ja 16 kraavist põhja poole jääv osa).
10) Paelamaa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Vastemõisa vallas Vastemõisa metskonna kvartalid 114 [ainult eraldised 23 ja 24; Paelamaa (XXXIX) talu maa] ja 122 [ainult eraldised 1–8, 11 ja 20; nii riigi kui ka Paelamaa (XXXIX) ja Lepalohu (A146) talu maa].
27. Sihtkaitsevööndi majandustegevuseta alavööndis on keelatud
inimtegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud:
1) inimeste viibimine, kui punktis 29 ei sätestata teisiti;
2) marjade ja seente korjamine;
3) teedele ja jalgradadele kukkunud puude eemaldamine ning
võõrpuuliikide väljaraie;
4) olemasolevate teede ja jalgradade hooldustööd rahvuspargi valitseja
igakordsel nõusolekul;
5) inimtegevuse tagajärjel sulgunud looduslike vooluteede avamine
rahvuspargi valitseja igakordsel nõusolekul;
6) tehispesade rajamine I kategooria looduskaitsealustele
liikidele ning olemasolevate tehispesade korrashoid vastavalt Vabariigi
Valitsuse kehtestatud korrale;
7) huntide arvukuse reguleerimine 1. novembrist 15. märtsini
rahvuspargi valitseja tähtajalise liikumisloa alusel.
28. Lisaks punktis 27 sätestatud tegevusele on
sihtkaitsevööndi majandustegevuseta alavööndis rahvuspargi valitseja igakordsel
nõusolekul lubatud:
1) Kuresoo sihtkaitsevööndis heinamaade niitmine alates
1. juulist;
2) Kuresoo sihtkaitsevööndis valikraie Poriste talu (284),
Saaresoo talu (9) ja Leetva talu (158) maal;
3) Kikepera sihtkaitsevööndis Taali metskonna kvartali 94
eraldisel 12 ning kvartali 95 eraldistel 1–3 valikraie
2050. aastani;
4) Laasioja sihtkaitsevööndis Laasioja puhastamine vasakkaldalt ja
Laasiojal kopratammide eemaldamine;
5) ulukite arvukuse reguleerimine.
29. Erinevalt punktis 27 sätestatust on Kikepera, Valgeraba ja Paelamaa sihtkaitsevööndis keelatud inimeste viibimine rahvuspargi valitseja tähtajalise liikumisloata 1. veebruarist 31. juulini.
30. Majandustegevuseta sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse reservaadi staatuses (juhtfunktsioon – looduskaitse; metsa kui ökosüsteemi säilitamine üksnes looduslike protsesside tulemusena).
31. Majandustegevuseta sihtkaitsevööndi maa on riigi looduskaitsemaa ning see jäetakse riigi omandisse maareformiseadusega sätestatud korras.
32. Rahvuspargis on 12 sihtkaitsevööndi majandatavat alavööndit:
1) Halliste luha sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Tori vallas Taali metskonna kvartalid 70 [nii riigi kui ka Kaeardi talu (141) maa, Kangro talu (139) maa, Parumetsa talu (376A) maa, Pealttalu (375A) maa, Koobi talu (378A) maa, Rähna talu (143) maa, maatükk LVIII, Tõnumurru talu (207) maa, Lingi talu (377A) maa, maatükk LIII, Müüri talu (131) maa, Oreküla talu (231) maa], 78 [nii riigi kui ka Lingi talu (377A) maa, Oreküla talu (231) maa, Tõnumurru talu (207) maa, Rätsepa talu (147) maa], 79 [ainult eraldis 2; Kaeardi talu (141) maa], 80 [ainult eraldis 6; Terama talu (135) maa ja Lohu talu (135b) maa], 81 [H. Riismanni talu (374) maa, Jaagusaare talu (151) maa kahes osas, J. Riismanni talu (381A) maa, Aadu talu (145) maa, Möldre talu (149) maa, Riisa-Kärdi talu (143A) maa kahes osas, Terama (Üleoja) talu (136) maa, Terama talu (135) maa kahes osas, R.Riisi talu (379A) maa], 99 [nii riigi kui ka Männiku talu (188) maa, Oreküla talu (231) maa, Posti talu (191) maa, Oreküla talu (227) maa, Selja talu (75) maa kahes osas, Veltsi talu (175A) maa, Saarmakose talu (192A) maa, Levi talu (109) maa], 100 [nii riigi kui ka Õueaseme talu (138) maa kahes osas, Kärdi talu (142) maa, Kaeardi talu (141) maa, Kärdi talu (143) maa, Hoolmiku talu (140) maa, Everti talu (144) maa, Aadu talu (145) maa, Luha talu (325) maa, Nuppu talu (137) maa, Meriva talu (152) maa, Müüri talu (133) maa], 101 [ainult eraldised 1, 5–8, 15–21; Kaeardi talu (141) maa, Kärdi talu (142) maa, Kärdi talu (143) maa, Hoolmiku talu (140) maa, Everti talu (144) maa, Möldre talu (149) maa, Aadu talu (145) maa, Luha talu (325) maa, Terama talu (135) maa, Nuppu talu (137) maa], 102 [ainult eraldised 4–13; Terama (Üleoja) talu (136) maa, Terama talu (135) maa, Lohu talu (135B) maa, talu 325A maa, Luha talu (325) maa], 127 [ainult eraldised 1–3 ja 16–19; Terama talu (135) maa, Nuppu talu (137) maa kahes osas, Meriva talu (152) maa, Terama talu (136) maa, Terama talu (135A) maa, Lohu talu (135B) maa, Müüri talu (133) maa], samuti järgmiste talude lahusmaatükid Halliste jõest lääne pool, Halliste ja Kõpu jõe vahel ning Kõpu jõe paremkaldal nii Riisa–Karusekose teest kui ka Hoolmiku maaparandusobjektist lõuna pool: Kangru talu (139) maa, Everti talu (144) maa, Hoolmiku talu (140) maa, Kaeardi talu (141) maa, Kärdi talu (142) maa, Kärdi talu (143) maa, Rätsepa talu (147) maa, Aadu talu (145) maa, Kangro talu (139) maa, Arro talu (150) maa, Nõmme talu (146) maa, Ooreküla talu (231) maa, Möldre talu (149) maa, Jaagusaare talu (151) maa, talu 143A maa, Nõmme talu (148) maa, maatükk Lit.A, Päästale talu (128) maa, Tohera talu (153) maa; Õueaseme talu (138) maa, talu 138A maa.
Vastemõisa vallas Vastemõisa metskonna kvartalid 24 (ainult eraldised 22 ja 24–36 täielikult ning eraldise 23 Riisa–Karusekose teest lõuna poole jääv osa; talude 138 ja 140 maa, metsavahi A154 palgamaa, maatükid lit.F, lit.G ja lit.H), 25 [ainult eraldised 12–20; Karusekose talu (A155) maa ja metsavahi A154 palgamaa], 26 [ainult eraldised 13–15; Karusekose talu (A155) maa ja maatükk I], 27 (ainult eraldised 7 ja 8; maatükid II ja III), 28 (ainult eraldised 12–14; talu A56 maa ning maatükid V ja VI), 53 [ainult eraldised 1 ja 4; Karusekose talu (A155) maa ja maatükk lit.O], 54 [ainult eraldised 1 ja 2; Karusekose talu (A155) maa ning maatükk I], 55 (ainult eraldised 1–3; maatükid II ja III), 168 (ainult eraldised 1–6 ja 11 täielikult ning eraldis 9 maatüki lit.L osas; talude 148, 147, 140 ja 137 maa ning maatükid lit.J, lit.K ja lit.L) ja 169 [ainult eraldised 1–12 ja 16; Karusekose talu (A155) maa ning maatükid lit.K, lit.L, lit.M, lit.N ja lit.O].
Kõpu vallas Tipu metskonna kvartalid 1 (talude 1, 14, 20A, 26, 28, 29, 30, 38, 46, 46b, 96 ja 98 lahusmaatükid), 2 [talude 10, 151, 2, 5B, 49, 41, A189, 80, 4, 75, 9, 34, 11, Kingu (A196), A195, Niite (A194) ja A197 maa], 8 (ainult eraldised 10–12; talude 14, 95, 90/109, 49, 25, A198 ja 63 maa), 9 (nii riigi kui ka talude 9, 34, 11, 63 ja A197 maa), 15 (ainult eraldised 6–9, 16, 17 täielikult ning eraldised 5 ja 15 osas, mis jääb läänepoolseimast kraavist itta; talude 14, 95, 90/109, A145, 25, 49, 34, 7, 150, 15, 52, 12, 23, 22, 28, 16 ja 55 maa), 16 (nii riigi kui ka talude A198, A142, A143, A134, A136, A144, A141, A140, A133, A132, A191 ja A139 maa), 21 (ainult eraldised 14, 15 ja 19 täielikult ning eraldise 16 põhja-lõunasuunalisest kraavist ida poole jääv osa; talude 28, 27, 37, 31, 55, 56, 6, 128, 150, 21, 27 ja 8 maa), 22 (nii riigi kui ka talude A132, A50, A51, A87, A52 ja A139 maa), 30 (ainult eraldised 16, 17, 19, täielikult ning eraldis 18 osas, mis jääb põhja-lõunasuunalisest kraavist ja selle mõttelisest pikendusest ida poole; talude 8, A144, 102 ja A137 maa), 31 (nii riigi kui ka talude A52, A53, A54, A55, A56 ja A57 maa), 37 (ainult eraldised 14 ja 15 täielikult ning eraldised 11 ja 16 osas, mis jääb põhja-lõunasuunalisest soodist ida poole; talude 102, A137, A138, 93, 14, 82, 90/109 ja A166 maa ning maatükk I), 38 (nii riigi kui ka talude A57, A99, A59, A64, A79 ja A65 maa), 43 (ainult eraldised 22–25 täielikult ning eraldise 21 põhja-lõunasuunalisest soodist ida poole jääv osa; talude 14, 85, A160, A93, A138, A166, A182, A3, A97, A91, A88, A114, A60 ja A62 maa), 44 [ainult eraldised 1–4 ja 8 täielikult ning eraldis 9 osas, mis jääb põhja-lõunasuunalisest kraavist ning selle mõttelisest sirjoonelisest pikendusest lääne poole; talude A65, A101, A66, A69, A70, A61, A34, A67, A182 (Lepakose), A183 (Pääsma) maa], 51 (nii riigi kui ka talude A88, A105, A102, A13, A59, A45, A114, A60 ja A62 maa) ja 52 (nii riigi kui ka talude A62, A115, A21, A22 ja A26 maa);
2) Vireksaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Tori vallas Taali metskonna kvartalid 94 (ainult eraldised 1–11, 15–20), 96 (ainult eraldised 10–17 täielikult ja eraldise 9 Vireksaare–Kompusselja teest lõuna poole jääv osa), 97 (ainult eraldised 2, 3, 5–10, 12–20), 98 (ainult eraldised 23–34);
3) Piirinõmme sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Paikuse vallas Põlendmaa metskonna kvartalid 107, 108 [ainult eraldis 8; Pajuoja talu (A10) maa], 117, 118 [nii Pajuoja talu (A10) maa kui ka riigimaa, sealhulgas Pöörikaasiku (66) metsavahikoha maa], 119 [ainult eraldised 1, 7–15 nii Pajuoja talu (A10) maa kui ka riigi maa osas, sealhulgas Pöörikaasiku (66) metsavahikoha maa], 130 [ainult eraldised 1–4 ja 11–19 riigi maa, sealhulgas Pöörikaasiku (66) metsavahikoha maa osas], 131 (ainult eraldise 1 Laasioja vasakkalda osa).
Lahustükina kuuluvad vööndisse Paikuse vallas Põlendmaa metskonna kvartalid 62 ja 63;
4) Pöörikaasiku sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Paikuse vallas Põlendmaa metskonna kvartalid 143 (ainult eraldised 1, 2, 9, 10 täielikult ning eraldise 3 Laasioja vasakkaldale jääv osa), 150, 151, 152 (ainult eraldised 1–3, 5, 6, 11, 12 täielikult ja eraldise 4 Laasioja vasakkalda osa), 156, 157, 158 ja 159 (ainult eraldised 1 ja 2 täielikult ning eraldiste 3 ja 4 Laasioja vasakkalda osa);
5) Tõrvaaugu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Paikuse vallas Põlendmaa metskonna kvartal 160.
Kõpu vallas Tipu metskonna kvartalid 99 ainult (eraldised 11–20), 100 (ainult eraldised 6 ja 7), 114, 134 ja 156;
6) Räksi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Kõpu vallas Tipu metskonna kvartalid 85 (ainult eraldised 9, 21–29 nii riigi kui ka talude A165, 70, 31, 32, 25, 37 ja 38 maa, 86 (nii riigi kui ka talu A149 maa), 89 (ainult eraldised 4–15; nii riigi kui ka talude 25, 32, 37, 38, 42, 16 ja 3 maa, 90 nii riigi kui ka talude 42 ja 3 maa;
7) Tipu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Kõpu vallas talude A1, A2, A5, A6, A74, A10, A75, A11, A76, A12, A35, A28, A33, A27, A29, A106, A36, A30, A107, A24, A161, A37, A38, A77, A40, A100, A41, A42, A78, A43, A44, A46, A47, A98, A48 ja A149 (välja arvatud Tipu metskonna kvartalile 86 jääv osa) lahusmaatükid Halliste jõe luhas Pääsma laane sihtkaitsevööndi ja Venesauna (Halliste-Jaani) talu vahelisel alal, samuti talude Läti metsnik (A176) (välja arvatud haritav ja hoonetealune maa), Tammearu (A173) (välja arvatud haritav ja hoonetealune maa), Sanni (A174) (välja arvatud haritav ja hoonetealune maa), Raiestiku (A172), Pauna (103) (ainult vasakkalda osa), Halliste-Jaani (19) (välja arvatud haritav ja hoonetealune maa), talu 18 ja Möldri (19a) (välja arvatud haritav ja hoonetealune maa) maa;
8) Mardu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Kõpu vallas Tipu metskonna kvartalid 19 [ainult eraldised 3–13; nii riigi kui ka Väike-Mardu (A164) talu maa], 25 [nii riigi kui ka Väike-Mardu (A164) talu maa], 27 (ainult eraldised 7–17), 28, 33 (ainult eraldised 6–20), 34, 40 (ainult eraldised 6, 7, 11–16), 41, 46 (ainult eraldised 13–21), 47 ja 55 (ainult eraldised 6–13, 16–23).
Lahustükina kuuluvad vööndisse Kõpu vallas Tipu metskonna kvartalid 73 (ainult eraldised 5–18) ja 74 (ainult eraldised 8–11);
9) Tõramaa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Vastemõisa vallas Vastemõisa metskonna kvartalid 91 (ainult eraldised 20, 22–24, 26–29, 36–40, 50–54 täielikult ning eraldiste 21 ja 39 oja paremkaldale jääv osa; nii riigi kui ka talu A72 maa) ja 92 (ainult eraldised 3, 6–14; nii riigi kui ka talu A72 maa);
10) Sandra–Mulgi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Vastemõisa vallas Vastemõisa metskonna kvartalid 32 (ainult eraldised 11–17 täielikult ning eraldised 7 ja 8 põhja-lõunasuunalisest kraavist ja selle mõttelisest pikendusest ida poole jäävas osas; talude 100, 97a ja 92 maa), 33 (ainult eraldised 24–31 täielikult ning eraldis 32 osas, mis jääb eraldise 31 idaserval oleva kraavi mõttelisest sirgjoonelisest pikendusest ida poole; talude 92, 93, 84, 95, 94, 81a, 90, 87, 91, 231 ja A134 lahusmaatükid), 34 (ainult eraldis 15; talu 91 maa), 72 [nii riigi maa kui ka maatükid B49a (lit.M) ja B3a (lit.O)], 73 [ainult eraldised 1–4, 10–27; nii riigi maa kui ka maatükid B3a (lit.O), B46 (lit.P), B52 (lit.R), B50a (lit.S) ja B4a (lit.T)], 74 (ainult eraldised 13–20, 22–24 täielikult ning eraldiste 8, 9 ja 10 kraavist lõuna poole jäävad osad, eraldise 18 kraavist põhja poole jääv osa ning eraldiste 21 ja 25 kraavist loode poole jäävad osad), 103 (ainult eraldised 1–5 ja 8 nii riigi kui ka talude 120, 120a, 126, 130 ja 131 maa), 105, 173 [talude 92, 93, A132, 88, 89, 96, 100, 101, 97, 293, 196, 197, 156 ja 85 maa, samuti maatükid VIII, IX, X, XII, XIII, B1a (lit.K)], 174 [ainult eraldised 2–8, 10–18; talude 134, 85, 203, A129, B56, B58, B57, 89a, 88, 84, 293, B11a, B7a, B48a, B62a, B57, B59a, B8a, B2a maa, samuti maatükid X, XIII ja B1a (litK)]; samuti järgmiste talude lahusmaatükid Lemmjõe ääres: 92, 93, 85, 86, A132, Alt49, 84, 98, 99, 96, 100, 101, 97, 293, 91, 120, 97a, 89, 78, 115, 88, B47a (lit.M), B49a (lit.M), B11a (lit.L) ning järgmiste talude maa Raudna jõe luhas: Kuuse-Käära (124) (välja arvatud haritav ja hoonetealune maa), 97, Sandra (134) (välja arvatud haritav ja hoonetealune maa), Arumetsa (300) (välja arvatud haritav ja hoonetealune maa), Ojametsa (301) (välja arvatud haritav ja hoonetealune maa), Jõekäära (A122) (välja arvatud haritav ja hoonetealune maa), Sandra metsavahi (A121) (välja arvatud haritav ja hoonetealune maa), A120 ja Sandrapiilu (133) (välja arvatud haritav ja hoonetealune maa) maa.
11) Miiliaugu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Vastemõisa valla Vanaveski metskonna kvartalid 114 (ainult eraldised 16–26) ja 123 (ainult eraldised 1–8 ja 10 täielikult ning eraldiste 9, 11, 12 ja 18 metsateest põhja poole jääv osa);
12) Ruunaraipe–Sauga sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Vastemõisa valla Vanaveski metskonna kvartalid 129, 130, 131 (ainult eraldised 6, 12 ja 13 täielikult ning eraldised 1, 2, 5, 14 ja 15 osas, mis jääb kvartalit läbivast kraavist lääne poole), 132, 136, 137 ja 138 (ainult eraldised 1–7, 13–17).
Lahustükina kuuluvad vööndisse Vastemõisa valla Vanaveski metskonna kvartalid 119 (ainult eraldised 23–25 täielikult ning eraldiste 21 ja 22 kraavist ida poole jääv osa; nii riigi kui ka talude 124, A25 ja 52 maa), 120 (ainult eraldised 8–20 täielikult ning eraldiste 5 ja 6 ida-läänesuunalisest kraavist lõuna poole jäävad osad; nii riigi kui ka talu 124 maa), 121 (ainult eraldis 14 täielikult, eraldiste 12 ja 13 ida-läänesuunalisest kraavist lõuna poole jääv osa ning eraldise 15 kraavist põhja poole jääv osa; nii riigi kui ka talude 291 ja A7 maa).
33. Sihtkaitsevööndi majandatavas alavööndis on lubatud järgmine
majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, kui punktis 34 ei sätestata
teisiti:
1) ehitiste, teede, jalgradade ja õhuliinide hooldustööd rahvuspargi
valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures rahvuspargi valitsejal on õigus
esitada maastikuarhitektuurilistest ja looduskaitselistest kaalutlustest
lähtuvaid tingimusi ning teha ettekirjutusi vastavalt kehtestatud korrale;
2) raietööd rahvuspargi valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures
rahvuspargi valitseja võib kehtestada raiete tegemise ja metsamaterjali
väljaveo ajalisi piiranguid. Rahvuspargi valitseja nõusolekul on lubatud
metsakultuuride rajamine metsa uuendamise eesmärgil;
3) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste (välja arvatud
samblad, samblikud, puukoor, vaik, jõulukuused) varumine;
4) ulukite arvukuse reguleerimine;
5) kalapüük;
6) poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks
vajalik tegevus nagu niitmine või karjatamine;
7) vanade karjääride tasandustööd paiga loodusliku ilme taastamiseks rahvuspargi
valitseja igakordsel nõusolekul;
8) kraavide puhastamine ja hooldustööd rahvuspargi valitseja igakordsel
nõusolekul;
9) maastikku sobivate heinaküünide ehitamine;
10) endiste sildade taastamine rahvuspargi valitseja igakordsel
nõusolekul.
34. Sihtkaitsevööndi majandatavas alavööndis on erinevalt
punktis 33 sätestatule keelatud:
1) Pöörikaasiku sihtkaitsevööndis inimeste viibimine rahvuspargi
valitseja tähtajalise liikumisloata 1. märtsist 15. juulini;
2) Vireksaare sihtkaitsevööndis raietööd Taali metskonna
kvartali 96 eraldistel 9–11 ja 13–15;
3) Mardu sihtkaitsevööndis raietööd Tipu metskonna kvartali 28
eraldistel 17 ja 18, kvartali 34 eraldistel 11 ja 12,
kvartali 41 eraldistel 12 ja 14 ning kvartali 55
eraldistel 7, 10, 11, 12, 13 ja 19.
35. Sihtkaitsevööndi majandatavas alavööndis poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik kohustuslik tegevus nagu niitmine, puu- ja põõsarinde harvendamine, veekogude kallaste hooldustööd jne. sätestatakse järgmiselt:
Halliste luha, Tipu ja Sandra–Mulgi sihtkaitsevööndis puisniitude ja luha ilme ning liigilise koosseisu säilitamiseks on kohustuslik puu- ja põõsarinde harvendamine ning puisniitude ja luha niitmine.
36. Puisniitude taastamiseks ja hooldamiseks tehtavateks raieteks antakse raieluba keskkonnaministri kehtestatud soodushindadega.
37. Sihtkaitsevööndi majandatava alavööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse. Metsa juhtfunktsioon on looduskaitse (metsa säilitamine rahvuspargi maastikuilme mitmekesistamiseks).
V. PIIRANGUVÖÖND
38. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimusi.
39. Piiranguvöönd on rahvuspargi piires olev maa-ala, mis ei kuulu reservaati ega sihtkaitsevööndisse.
40. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas
olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja II osas
keelatud ning järgmine keelatud tegevus:
1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud eramaa omanikul
liiva- ja kruusavõtt oma tarbeks;
2) lõppraie;
3) jahipidamine, välja arvatud ulukite arvukuse reguleerimine;
4) uute maaparandussüsteemide rajamine;
5) looduslike veekogude kallaste kahjustamine.
41. Rahvuspargi piiranguvööndis on lisaks üldnõuetes sätestatule
rahvuspargi valitseja nõusolekuta keelatud:
1) vanade karjääride rekonstrueerimine;
2) valikkuivendus ja kultuurtehnilised tööd;
3) raietööd, kusjuures rahvuspargi valitseja võib kehtestada raiete
tegemise ja metsamaterjali väljaveo ajalisi piiranguid. Rahvuspargi valitseja
nõusolekul on lubatud metsakultuuride rajamine metsa uuendamise eesmärgil;
4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ning looduslikul
rohumaal;
5) maaparandussüsteemide rekonstrueerimine;
6) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
7) teede, kommunikatsioonide ja uute ehitiste rajamine;
8) prügi ja jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti.
42. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse. Metsa juhtfunktsioon on looduskaitse (metsa säilitamine rahvuspargi maastikuilme mitmekesistamiseks).
43. Teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamiseks ning uute ehitiste ja rajatiste püstitamiseks on rahvuspargi valitsejal õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi vastavalt kehtestatud korrale.
VI. LÕPPSÄTTED
44. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
45. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid pooled võivad vaidluse lahendamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
|
Kinnitatud |
Soomaa rahvuspargi välispiiri kirjeldus
Soomaa rahvuspargi (edaspidi rahvuspark) põhjapiiriks Viljandimaal on Navesti jõgi Halliste jõe suudmest kuni Arjadi oja suudmeni, kust kulgeb piki Arjadi oja Kaansoo metskonna kvartalini 99. Alates kvartali 99 eraldisest 9 kulgeb välispiir piki kraavi lõunaedelasse kuni kvartalini 119, sealt edasi piki kraavi lõunasse kuni eraldiseni 32, jätkudes piki kvartalite 119 ja 131 vahelist sihti 230 m itta ning pöördudes siis mööda kraavi edelasse kuni kvartali 131 eraldiseni 22. Järgnevalt on välispiiriks kvartali 131 eraldise 23 põhja- ja idapiir, edasi kirde-edelasuunaline kraav läbi Vastemõisa metskonna kvartalite 7 ja 6, seejärel kvartalite 6 ja 10 vaheline piirisiht ning kvartalite 5 ja 9 vaheline piirisiht kuni Hüpassaare ojani (kraavini). Edasi kulgeb välispiir piki Hüpassaare oja (kraavi) lõunasse ja edelasse kuni kvartalini 4, seejärel mööda kvartalite 4 ja 12 vahelist piirisihti lõunasse ning kvartalite 12 ja 38 vahelist piirisihti itta kuni Ilbaku–Kuusekäära teeni.
Mööda Ilbaku–Kuusekäära teed suundub välispiir kirde ja edela suunas Lemmjõe sillani, seejärel mööda Lemmjõge pärivoolu kuni Paelamaa oja suudmeni ning mööda Paelamaa oja kuni Raudmetsa talu (58) maani. Edasine välispiir kattub Raudmetsa ja Pilliroo (57) talu maa lõuna- ja idapiiriga ning seejärel Vastemõisa metskonna kvartali 80 idapiiriga, kusjuures rahvusparki ei kuulu kvartali 80 eraldised 6, 13, 14, 15 ja 16. Välispiir jätkub kvartali 110 eraldiste 10 ja 15 idapiirina ja pöördub seejärel piki Paelamaa oja (kraavi) kagusse läbi kvartalite 111, 119 ja 120. Kvartali 120 eraldise 19 kagutipust suundub välispiir mööda kraavi kirdesse ja itta kuni kvartali 122 eraldiseni 13, kattub seejärel kvartali 122 läänepiiriga, kulgeb piki Paelamaa vahtkonna teed itta kvartali 115 edelanurka ning sealt lõunasse kvartalite 114 ja 122 idapiirina kuni Kiviniidu teeni. Edasi suundub välispiir mööda Kiviniidu teed kuni kvartali 158 kirdenurgani, siis mööda Murru teed kvartali 159 eraldise 15 kirdetipuni, järgides seejärel kvartalite 159 ja 163 idapiiri (kusjuures kvartali 163 eraldis 17 jääb rahvuspargist välja), Vanaveski metskonna kvartalite 114 ja 123 idapiiri (kusjuures Aaviku talu (132) maa kvartali 114 eraldises 25 ja kvartali 123 eraldistes 8, 13 kuni 17, 22, 23 ja 26 jääb rahvuspargist välja). Välispiir järgib kvartali 132 põhjapiiri ning seejärel Kivistiku talu (A15) maa lõunapiiri, jätkudes mööda Sauga oja kuni selle suubumiseni Raudna jõkke.
Rahvuspargi välispiir kulgeb allavoolu piki Raudna jõge kuni selle ühinemiseni Kõpu jõega, jätkub 130 m allavoolu kuni põhjakirdest suubuva kraavini, läheb mööda seda põhjakirdesse kuni Vanaveski metskonna piirini ning järgib seejärel kvartali 134 lõuna- ja läänepiiri, kvartali 128 läänepiiri, kvartali 119 lõuna-, lääne- ja põhjapiiri ning kvartali 111 lõuna- ja idapiiri. Edasi suundub välispiir mööda Ivaski–Kuusekäära teed lääne suunas kuni Vastemõisa metskonna kvartali 131 edelanurgani, läheb sealt mööda kraave Kõpu jõeni ning mööda Kõpu jõge ülesvoolu kuni Vanaveski metskonna kvartali 1 loodenurgani. Sealt kulgeb välispiir mööda Vastemõisa ja Vanaveski metskonna vahelist piiri lõunasse, jätkudes mööda Uia oja läbi Vanaveski metskonna kvartalite 1, 6, 13, 14, 23, 22, 32 ja 43 ning Tipu metskonna kvartalite 95, 96 ja 98. Seejärel kattub välispiir Tipu metskonna kvartalite 98 ida- ja lõunapiiriga, kvartali 97 lõunapiiriga ja 400 m ulatuses kvartali 128 idapiiriga, jätkudes piki kvartaleid 128 ja 131 läbivat kraavi edela suunas kuni kvartali 131 lõunapiirini. Edasi on välispiiriks kvartali 131 lõuna- ja edelapiir, kvartali 151 põhjapiir, kvartali 150 põhja- ja läänepiir ning kvartali 149 lõunapiir kuni Kõpu–Tipu maantee äärse elektriliini trassi servani. Mööda elektriliini kirdeserva läbib välispiir Tipu metskonna kvartalid 149, 148, 147, 126, 125, 113, 112 ja 111, jätkub seejärel kvartali 111 põhja- ja läänepiirina ning kvartali 122 idapiirina. Kvartali 122 eraldise 17 kagunurgast kulgeb välispiir piki kraavi ja eraldise 10 lõunapiiri lääneedelasse ning läheb eraldise 10 lõunatipust piki kraavi Halliste jõeni. Piki Halliste jõge jätkub välispiir 0,8 km allavoolu kraavi suudmeni, suundub mööda kraavi edelasse kuni kvartali 142 põhjapiirini ning seejärel mööda kvartali 121 lõuna- ja läänepiiri, kvartali 109 läänepiiri, kvartali 108 põhjapiiri ja kvartali 91 idapiiri loode suunas kuni Tipu–Räksi teeni. Edasi kattub välispiir lääne suunas 1800 m ulatuses Räksi teega, seejärel Tipu metskonna kvartalite 88 ja 87 lõunapiiriga, kvartali 102 ida- ja lõunapiiriga, kvartalite 115, 135 ja 157 idapiiriga ning siis Tipu ja Välinõmme metskonna vahelise piiriga.
Pärnumaa osas kattub välispiir Põlendmaa ja Välinõmme metskonna vahelise piiriga kuni Põlendmaa metskonna kvartali 156 edelanurgani. Sealt alates on rahvuspargi välispiiriks kvartali 156 lääne- ja põhjapiir, kvartali 150 lääne- ja põhjapiir, kvartalite 142 ja 130 läänepiir, kvartali 118 lõunapiir, kvartali 117 lõuna- ja läänepiir, kvartalite 107 ja 84 läänepiir, kvartali 63 lõunapiir, kvartali 62 lõuna- ja läänepiir ning kvartalite 40, 27 ja 14 läänepiir. Taali metskonnas järgib välispiir kvartali 137 ida- ja põhjapiiri, kvartalite 123 ja 95 läänepiiri (kusjuures rahvuspargist jääb välja kvartali 123 eraldise 21 teest lääne poole jääv osa), kvartali 94 lääne- ja loodepiiri ning kvartali 71 lääne-, põhja- ja idapiiri. Seejärel suundub välispiir lõunasse, jättes rahvuspargist välja Taali metskonna kvartali 96 eraldised 5, 6, 7 ja 8 ning edasi Kompusselja–Vireksaare teed pidi kuni kvartali 97 eraldiseni 4. Sealt kagu suunas läheb välispiir mööda kvartali 97 eraldiseni 4 ja 11 edelapiiri ning mööda kvartali 98 keskosa ida-läänesuunalist kraavi kuni eraldiseni 22, jättes rahvuspargist välja Vireksaare talu maa. Edasiseks välispiiriks on Taali metskonna kvartali 75 lõunapiir, kvartali 76 lõuna- ja idapiir, kvartali 69 lääne- ja põhjapiir, kvartali 70 põhjapiir, misjärel välispiir suundub mööda kvartali 62 eraldise 28 kirdepiiri loodesse ja eraldise 14 läänetipust mööda põhjapoolseimat kraavi ning selle mõttelist sirgjoonelist pikendust kuni kvartali idapiirini. Edasi kulgeb välispiir mööda kraave, järgides talu 147 lahusmaatüki läänepiiri, talu 143 lahusmaatüki läänepiiri, talu 151 lõuna- ja idapiiri kuni lahusmaatüki kirdenurgani, kust suundub mööda edela-kirdesuunalist kraavi 200 meetrit kirdesse ning mööda talude 142 ja 144 lahusmaatükkide põhjapiiri kuni Halliste jõeni. Mööda Halliste jõge kulgeb välispiir Riisa sillani, sealt mööda Riisa–Jõesuu maanteed kuni Taali metskonna kvartali 54 läänenurgani, mööda kvartali 54 läänepiiri Navesti jõeni ja piki Navesti jõge kuni Halliste jõe suudmeni.
Facebook
Twitter