Teksti suurus:

Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1995, 82, 1427

Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Vastu võetud 18.10.1995 nr 337

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:
1) Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Viidumäe looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Kehtestada, et Viidumäe looduskaitseala valitsejaks on Viidumäe Looduskaitseala direktor.

3. Keskkonnaministeeriumil esitada Rahandusministeeriumile ettepanekud maamaksu korrigeerimise kohta tulenevalt käesoleva määruse punktist 1.

Peaminister Tiit VÄHI

Keskkonnaminister Villu RElLJAN

Riigisekretär Uno VEERING


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 1995. a.
määrusega nr. 337

Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Viidumäe looduskaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a. määrusega nr. 242 (ENSV Teataja 1957, 14, 125) ning reorganiseeriti Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a. määrusega nr. 497 (ENSV Teataja 1979, 43, 521) ja 1994. aastal tulenevalt kaitstavate loodusobjektide seadusest (RT I 1994, 46, 773). Kaitseala maa-ala on võetud riikliku kaitse alla.

2. Kaitseala kaitse tugineb Eesti Vabariigi seadustele, Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrustele ning teistele õigusaktidele.

3. Kaitseala maa-ala on määratletud «Viidumäe looduskaitseala välispiiri kirjeldusega».

4. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks vööndiks: loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

5. Kõik vööndite ja alavööndite, samuti kohustusega koormatavate alade piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

6. Kaitseala vööndite piiride kirjeldus on koostatud talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele, Kihelkonna metskonna osas 1986. aasta metsakorralduse andmete ning riigiettevõtte «Eesti Maauuringud» maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel. Vööndite piirid on kantud Harju Maamõõdubüroo koostatud plaanile (mõõtkava 1:10 000), mille originaali säilitatakse riigiettevõtte «Eesti Maauuringud» arhiivis.

II. KAITSEALA KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

7. Inimestel on lubatud viibida kogu kaitseala maa-alal, välja arvatud reservaadis ning sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal johtub asjaõigusseadusest ja kaitstavate loodusobjektide seadusest, kusjuures sihtkaitse- ja piiranguvööndis olevad erateed ja -rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks. Telkimine, laagrissejäämine ja tuletegemine on lubatud üksnes selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.

8. Mootorsõidukitega ja jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu on kaitsealal keelatud, välja arvatud järelevalve, teadusliku uurimistöö ja päästetööde ning kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustööde tegemisel.

9. Järelevalve-, pääste- ja teadustööde korraldamine ja tegemine kaitsealal toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korra kohaselt.

10. Metsanduslik tegevus kaitsealal toimub kooskõlas looduskaitse põhimõtetega eeldusel, et säilib metsa juhtfunktsioon ning ei kahjustata metsa esteetilisi omadusi. Metsanduslikud tööd kaitsealal määratakse kindlaks vöönditi. Keelatud on uute metsakultuuride rajamine, puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuurides, energiapuistute rajamine, keemiline võsatõrje ning kuni käesoleva kaitse-eeskirjaga kooskõlas oleva metsakorralduskava kehtestamiseni ka kinnistusiseste sihtide puhastusraie.

11. Kaitseala territoorium ei ole jahimaa-ala. Vastavalt vajadusele toimuv ulukite arvukuse reguleerimine kehtestatakse vöönditi, keskkonnaministri määrusega kinnitatud korra kohaselt.

12. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kogu kaitsealal keelatud:
1) valla üldplaneeringu, ehitusmääruse ning maa- ja metsakorralduskava kinnitamine;
2) maa sihtotstarbe muutmine;
3) geoloogilised uuringud;
4) organiseeritud turismi ja spordivõistluste ning muude massiürituste korraldamine;
5) tegevusloa väljaandmine, kui seadused ja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kord ei sätesta teisiti;
6) maaparandustööd ning veekogude kuju ja veetaseme muutmine;
7) loodusobjektide kollektsioneerimine.

13. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel teostab riigi ostueesõigust vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõikele 5 kaitseala valitseja.

14. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa, projekti või kava taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Sõltumatu (tellitava) ekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, informeerides sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.

Raieloa taotluse vaatab kaitseala valitseja läbi ning annab oma nõusoleku või saadab motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral esitab omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

III. LOODUSRESERVAAT

15. Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega kaitseala osa, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena.

16. Kaitsealal on 2 loodusreservaati:

1) Kanna loodusreservaat, kuhu kuuluvad:
Kihelkonna vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 244, 248 (ainult Vedruka–Tammiku teest põhja poole jääv osa) ja 249 (ainult eraldised 1–5 ja 13 ning eraldise 6 teest lääne poole jääv osa) ning maa-ala kvartali 244 ja kaitseala põhjapiiri vahel;

2) Pätsuma loodusreservaat, kuhu kuuluvad:
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 293 (ainult eraldised 8–14), 294 (ainult eraldised 1–3 ja 7–9 täielikult ning eraldiste 4 ja 10 teest lääne poole jäävad osad), 297 (ainult eraldise 9 teest põhja poole jääv osa) ja 298 (ainult eraldise 1 teest loode poole jääv osa).

17. Loodusreservaadis on keelatud:
1) majandustegevus ning loodusvarade kasutamine;
2) inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korra kohaselt.

18. Loodusreservaadi metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse reservaadi staatuses (juhtfunktsioon – looduskaitse; metsa kui ökosüsteemi säilitamine üksnes looduslike protsesside tulemusena).

19. Loodusreservaadi maa on riigi looduskaitsemaa ning see jäetakse riigi omandisse maareformi seadusega sätestatud korras.

IV. SIHTKAITSEVÖÖND

20. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse).

21. Kaitseala sihtkaitsevöönd jaguneb mittemajandatavaks ja majandatavaks alavööndiks.

22. Kaitsealal on 6 sihtkaitsevööndi mittemajandatavat alavööndi osa:

1) Vesiku sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Kihelkonna vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 245, 246 (ainult eraldised 1–5) ja 249 (ainult eraldised 7–10 täielikult ja eraldise 6 teest ida poole jääv osa);

2) Tõldemäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Kihelkonna vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 248 (ainult eraldised 11–24, 29–33 ja 43–46 täielikult ning eraldiste 25, 26, 28, 36–38 teest lääne poole jäävad osad, eraldise 5 teest lõuna poole jääv osa ning eraldise 34 osa, mis jääb kvartali 252 sisese sihi mõttelisest sirgjoonelisest pikendusest põhja poole) ja 252 (ainult eraldised 1 ja 3 ning eraldiste 2 ja 6 sihist põhja poole jäävad osad);

3) Nakimetsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Kihelkonna vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 252 (ainult Viidu–Kuusnõmme teest edela poole jääv osa) ja 257, samuti kaitseala läänepiiri ja kvartalite 252, 257 ning 263 vahele jääv maa.
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 263, 268, 273, 275 (ainult eraldised 3, 9, 10), 278, 279 (ainult eraldised 1–7), 280 (ainult eraldised 1–5), 283 (ainult eraldised 1–3) ja 284 (ainult eraldised 1 ja 2), samuti Käesla–Viidu–Karala maanteest põhja poole jääv ala kvartalite 278 ja 283 ning kaitseala läänepiiri vahel;

4) Atlama sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 265 (ainult eraldised 4–7, 9, 10, 23 ja 24) ning 266;

5) Suurissoo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 283 (ainult eraldised 4–14), 284 (ainult eraldised 3–6 ja 8–10 täielikult ning eraldise 7 metsateest lääne poole jääv osa), 288 (ainult metsateest lääne poole jääv osa), 292 (ainult eraldised 1–11), 296 (ainult eraldised 1–6 ja 9–12), 300, 301 (eraldised 1–4, 12–15 täielikult ning eraldise 16 metsateest lääne poole jääv osa) ja 304 (ainult eraldised 1, 2 ja 5), samuti Käesla–Viidu–Karala maanteest lõuna poole jääv ala kvartalite 283 ja 288 ning kaitseala läänepiiri vahel;

6) Kivesselja sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 289 (ainult eraldised 4–13 ja 19–21), 290, 294 (ainult metsateest ida poole jääv osa), 297 (ainult eraldised 10, 13–18 täielikult ning eraldise 9 teest ida poole jääv osa), 298 (ainult eraldised 2–12 täielikult ning eraldise 1 teest kagu poole jääv osa), 301 (ainult eraldised 8–11) ja 302 (ainult eraldised 1–4 täielikult ning eraldise 5 teest lääne poole jääv osa).

23. Mittemajandatavas sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud:
1) inimeste viibimine kaitseala valitseja poolt määratud saatjaga või kaitseala valitseja väljastatud tähtajalise liikumisloa alusel, kui punktis 25 ei sätestata teisiti;
2) teedele ja jalgradadele kukkunud puude eemaldamine;
3) olemasolevate teede ja jalgradade hooldustööd;
4) hooldustööd I ja II kategooria kaitstavate liikide elutingimuste halvenemise vältimiseks;
5) alavööndi osades lubatud majandustegevus.

24. Käesoleva kaitse-eeskirja punktis 22 nimetatud alavööndi osades on lisaks punktis 23 sätestatud tegevusele looduskaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud:
1) Vesiku sihtkaitsevööndis valikraie kvartali 245 eraldises 10 ja kvartali 249 eraldises 6 kultuurpuistu kujundamiseks erivanuseliseks puistuks;
2) Tõldemäe sihtkaitsevööndis valikraie kvartali 248 eraldistes 28, 29 ja 37 kultuurpuistu kujundamiseks erivanuseliseks puistuks;
3) Nakimetsa sihtkaitsevööndis elektriliini hooldustööd, olemasoleva laudtee korrashoid, hüdroloogilisteks vaatlusteks ja allikaojade veevoolu aeglustamiseks vajalike vesiehitiste rajamine ning valikraie kvartali 279 eraldistes 4 ja 5 kultuurpuistu kujundamiseks erivanuseliseks puistuks;
4) Atlama sihtkaitsevööndis õpperadade rajamine ja korrashoid ning valikraie kvartali 266 eraldises 3 kultuurpuistu kujundamiseks erivanuseliseks puistuks;
5) Suurissoo sihtkaitsevööndis valikraie kvartali 284 eraldistes 4 ja 9, kvartali 288 eraldises 17, kvartali 300 eraldises 12, kvartali 301 eraldistes 1, 12, 15 ja 16 kultuurpuistu kujundamiseks erivanuseliseks puistuks ning kvartaleid 288, 292 ja 296 läbiva kuivenduskraavi veerežiimi reguleerimine;
6) Kivesselja sihtkaitsevööndis valikraie kvartali 290 eraldises 13 kultuurpuistu kujundamiseks erivanuseliseks puistuks ja eraldise 9 niitmine;
7) Tõldemäe ja Nakimetsa sihtkaitsevööndites poollooduslike koosluste (puisniitude) ilme taastamiseks ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik tegevus.

25. Mittemajandatavas sihtkaitsevööndis on ilma kaitseala valitseja igakordse nõusolekuta lubatud liiklemine järgmistel metsateedel: Kanna reservaati ja Vesiku sihtkaitsevööndit eraldaval teel, Nakimetsa sihtkaitsevööndi kvartaleid 279 ja 280 läbivatel metsateedel, Suurissoo sihtkaitsevööndiga piirneval ja teda läbival metsateel ja Kivesselja sihtkaitsevööndit läbivatel metsateedel.

26. Mittemajandatava sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse reservaadi staatuses (juhtfunktsioon – looduskaitse; metsa kui ökosüsteemi säilitamine üksnes looduslike protsesside tulemusena).

27. Mittemajandatava sihtkaitsevööndi maa on riigi looduskaitsemaa ning see jäetakse riigi omandisse maareformi seadusega sätestatud korras.

28. Kaitsealal on 6 sihtkaitsevööndi majandatavat alavööndi osa:

1) Tammiku-tagune sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Kihelkonna vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 246 (ainult eraldised 6–9) ja 250;

2) Suurmäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Kihelkonna vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 248 (ainult eraldised 41 ja 42 täielikult ning eraldise 34 osa, mis jääb kvartali 252 sisese sihi mõttelisest sirgjoonelisest pikendusest lõuna poole), 252 (ainult eraldised 5, 7–10 ja 12–20 täielikult, eraldiste 2 ja 6 sihist lõuna poole jäävad osad ning eraldiste 4 ja 11 Viidu–Kuusnõmme teest kirde poole jäävad osad), 253, 258 (ainult eraldised 4, 11 ja 13–17 täielikult ning eraldise 3 Viidu–Kuusnõmme teest kirde poole jääv osa), 259 (ainult Viidu–Kuusnõmme teest kirde poole jääv osa) ja 260.
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartal 265 (ainult eraldised 1, 2, 3, 8 ja 11);

3) Surnuaiamäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Kihelkonna vallas Kihelkonna metskonna kvartalite 258 ja 259 Viidu–Kuusnõmme teest edela poole jäävad osad.
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalite 264 ja 269 Viidu–Kuusnõmme teest edela poole jäävad osad ning kvartalid 270 (ainult eraldiste 3, 6 ja 7 Viidu–Kuusnõmme teest edela poole jäävad osad), 274 ja 275 (ainult eraldis 1);

4) Rauna sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 265 (ainult eraldised 25, 26), 270 (ainult eraldised 12–16, 18, 20–22), 275 (ainult eraldised 5–8 ja 16 täielikult ning eraldiste 11, 13 ja 19 Viidu–Kuusnõmme teest põhja poole jäävad osad) ning kvartalite 271 ja 276 Viidu–Lagenõmme teest loode poole jäävad osad;

5) Sutru sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalite 279 ja 280 Käesla–Viidu–Karala teest lõuna poole jäävad osad, 284 (ainult eraldise 7 metsateest ida poole jääv osa), 285, 288 (ainult metsateest ida poole jääv osa), 289 (ainult eraldised 1–3 ja 14–18), 292 (ainult eraldised 12–17), 293 (ainult eraldised 1–7), 296 (ainult eraldised 7, 8, 13 ja 14), 297 (ainult eraldised 1–8, 11 ja 12) ja 301 (ainult eraldised 5–7);

6) Lauma sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 295, 298 (ainult eraldised 13–15), 299, 301 (ainult eraldised 17–19 täielikult ning eraldise 16 teest ida poole jääv osa), 302 (ainult eraldised 6–19 täielikult ning eraldise 5 teest ida poole jääv osa), 303 (kaitsealasse jääv osa), 304 (ainult eraldised 3, 4 ja 6–17), 305, 306 ja 307 (kaitsealasse jääv osa).

29. Sihtkaitsevööndi majandatavas osas on lubatud järgmine tegevus ja loodusvarade kasutamine kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul:
1) inimeste viibimine väljaspool teid ja radu;
2) olemasolevate teede, jalgradade ja õhuliinide hooldustööd, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi;
3) hooldus- ja valikraie, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;
4) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine;
5) poollooduslike koosluste majandamine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid tööde läbiviimise aja ja kasutatava tehnoloogia kohta;
6) hooldetööd kaitstavate liikide elutingimuste halvenemise vältimiseks;
7) alavööndi osades lubatud majandustegevus.

30. Käesoleva kaitse-eeskirja punktis 28 nimetatud alavööndi osades on lisaks punktis 29 sätestatud tegevusele lubatud:
1) Surnuaiamäe sihtkaitsevööndis vaateplatvormide rajamine kaitseala tarbeks ja endise surnuaia hooldustööd;
2) Lauma sihtkaitsevööndis kvartali 298 eraldise 13 ja kvartali 302 eraldise 6 kasutamine loodusliku heinamaana;
3) Lauma sihtkaitsevööndis kvartalis 305 asuva Kihelkonna metskonna taimeaia kasutamine ja sellega seonduv majandustegevus.

31. Sihtkaitsevööndi majandatava alavööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse).

32. Sihtkaitsevööndi majandatava alavööndi poollooduslike koosluste (puisniitude) esinemisaladel nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik kohustuslik tegevus sätestatakse järgmiselt:
1) Suurmäe sihtkaitsevööndis kvartali 252 eraldiste 6, 17 ja 18 piires olevate puisniitude ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks on kohustuslik nende iga-aastane niitmine ja perioodiline puu- ja põõsarinde harvendamine;
2) Suurmäe sihtkaitsevööndis kvartali 252 eraldise 15 piires oleva heinamaa iga-aastane niitmine.

V. PIIRANGUVÖÖND

33. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimusi.

34. Kaitseala piiranguvöönd jaguneb 3 osaks:

1) Tammiku piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:
Kihelkonna vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 248 (ainult eraldised 27, 39 ja 40 täielikult ning eraldiste 25, 26, 28, 36–38 teest ida poole jäävad osad), 249 (ainult eraldised 12, 14–34) ja 254.

2) Mäepe piiranguvöönd, kuhu kuulub
Kihelkonna vallas Kihelkonna metskonna kvartal 258 (ainult eraldised 5, 10 ja 12 (Mäepe A23 talu maa));

3) Audaku piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalite 264 ja 269 Viidu–Kuusnõmme teest kirde poole jäävad osad, kvartalid 265 (ainult eraldised 12–22), 270 (ainult eraldised 1, 2, 4, 5, 8–11, 17 ja 19 täielikult ning eraldiste 3, 6 ja 7 Viidu–Kuusnõmme teest kirde poole jäävad osad), 275 (ainult eraldised 2, 4, 12, 14, 15, 17 ja 18 täielikult ning eraldiste 11, 13, 19 ja 21 Viidu–Kuusnõmme teest edela poole jäävad osad) ja 280 (ainult eraldised 6–18).

35. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja II osas keelatud ja alljärgnev tegevus:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
3) lõppraie, välja arvatud turberaie.

36. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:
1) uute veekogude rajamine;
2) liiva- ja kruusavõtt oma tarbeks;
3) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd, valikkuivendus ja kultuurtehnilised tööd;
4) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide ning ehitiste ja rajatiste rajamine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi;
5) puidu varumine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, metsamaterjali väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;
6) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaadel ning looduslikel rohumaadel;
7) maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana.

37. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse, maastiku ilme säilitamine).

38. Mäepe ja Audaku piiranguvööndites olevate poollooduslike niitude ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks on kohustuslik nende niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine või kujundamine.

VI. LÕPPSÄTTED

39. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

40. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid pooled võivad vaidluse lahendamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 1995. a.
määrusega nr. 337

Viidumäe looduskaitseala välispiiri kirjeldus

Viidumäe looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Kihelkonna vallas Viidu–Kuusnõmme riigimaanteelt nr. 113 Kihelkonna metskonna kvartali 252 läänetipust põhjakirde suunas mööda kvartalite 252 ja 248 läänepiiri, jätkub 770 m mööda kraavi (kvartali 244 läänepiir) ja 300 m piki kiviaeda. Seejärel suundub piir mööda kraavi 150 m idasse kraavinurgani ja sealt kagusse kvartali 244 kirdetippu. Edasi järgib piir kvartali 245 põhjapiiri, kvartali 246 põhja- ja idapiiri, kvartali 250 ida- ja lõunapiiri ning kvartalite 254 ja 260 idapiiri.

Lümanda vallas kattub piir Kihelkonna metskonna kvartali 266 põhja- ja idapiiriga, suundudes seejärel piki Viidu–Lagenõmme maantee loodeserva läbi kvartalite 271, 276 ja 275 ning mööda Viidu–Kuusnõmme riigimaantee eraldusriba edelaserva 160 m kagusse kvartalipiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartalite 275 ja 280 idapiiri, ületab Käesla–Viidu–Karala riigimaantee nr. 112, misjärel järgib kvartali 285 idapiiri, kvartali 290 põhja- ja idapiiri, kvartali 295 põhja- ja idapiiri ning kvartali 299 ida- ja lõunapiiri kuni kvartali 298 kagunurgani.

Seejärel läbib piir kvartalid 303 ja 307 lõunakagu suunas kvartali 298 idapiiri pikendust mööda kvartali 307 lõunapiirini, jätkudes seda mööda kvartali 306 kagunurgani. Edasi järgib piir kvartalite 306 ja 305 lõunapiiri, kvartali 304 lõuna- ja läänepiiri, kvartalite 300, 296 ja 292 läänepiiri ja 130 m kvartali 288 läänepiiri, kulgeb siis mööda kraavi 640 m loodesse kraavi käänakuni, misjärel jätkub põhja suunas maanteeni.

Käesla–Viidu–Karala riigimaanteelt (100 m kvartali 283 läänepiirist) suundub piir mööda kraavi ja selle pikendust 610 m loodesse, misjärel pöördub mööda kraavi kvartali 278 loodenurka. Edasi kattub piir kvartalite 273, 268 ja 263 läänepiiriga kuni vallapiirini.

Kihelkonna vallas suundub piir mööda vallapiiri 260 m läände piirimärgini, pöördub 110 m põhja ja jätkub piki kiviaeda loodesse kuni elektriliinini. Edasi kulgeb piir mööda metsasihti kirdesse kuni Kihelkonna metskonna kvartali 252 läänetipuni.

Viidumäe looduskaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud Kihelkonna metskonna osas 1986. aasta metsakorralduse andmete ning riigiettevõtte «Eesti Maauuringud» maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

/otsingu_soovitused.json