Metsaseadus
METSASEADUS
Vastu võetud 9. detsembril 1998. a
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
Paragrahv 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus reguleerib metsa majandamist taastuva
loodusvarana, tagamaks inimesi rahuldav elukeskkond ja
majandustegevuseks vajalikud ressursid looduskeskkonda
põhjendamatult kahjustamata.
(2) Käesolev seadus sätestab metsa korraldamise ja
majandamise õiguslikud alused, kehtestab metsanduse suunamise
ning metsa majandamise korraldamise.
Paragrahv 2. Mets
Metsaks loetakse puittaimestiku kasvukohta pindalaga 0,5 ha
või enam, mis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest:
1) seal kasvavad puud kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade
liitusega vähemalt 30 protsenti;
2) seda majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste
saamiseks või seal säilitatakse puittaimestikku käesolevas
seaduses nimetatud viisidel kasutamiseks.
Paragrahv 3. Seaduse kohaldatavus
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse maa, sellel kasvava
taimestiku ja seal eluneva loomastiku suhtes juhul, kui see maa
on metsamaana maakatastrisse kantud või vastab käesoleva seaduse
paragrahv 2 vähemalt ühe punkti nõuetele.
(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel võidakse
rakendada käesoleva seaduse paragrahv 10-24, 27-34 ja 55-56 ka
juhul, kui paragrahv 2 punktis 1 nimetatud tunnustega maatükk on
väiksem kui 0,5 ha.
(3) Käesolevat seadust ei rakendata:
1) parkides, haljasaladel, marja- ja viljapuuaedades,
puukoolides, dendraariumides, kuni 20 m laiustes raudtee-,
maantee- ja põllukaitsehekkides ja -ribades, puude ja põõsaste
istandustes ning veejuhtmete kaitseribades;
2) maatükil, kus projekteerimistingimused või
detailplaneering näevad ette metsa majandamisest erinevat
maakasutust;
3) eraomanikule kuuluval metsamaana maakatastrisse kandmata
maal, kus puittaimestiku keskmine vanus ei ületa 20 aastat.
Paragrahv 4. Riigimets
(1) Stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse
metsakasutuse tagamiseks peab riigile kuuluva metsa pindala
moodustama vähemalt 20 protsenti Eesti Vabariigi maismaa
pindalast.
(2) Riigimetsa pindala igas maakonnas määrab Vabariigi
Valitsus, lähtudes metsanduse arengukavast.
2. peatükk
METSA KORRALDAMINE
Paragrahv 5. Metsa korraldamine
(1) Metsa korraldatakse eesmärgiga saada andmeid metsa
seisundi ja varude suuruse kohta, koostada metsamajandamiskava
või nõustada metsaomanikku, hinnata metsa majandamise viiside ja
võtete sobivust ning metsandusalaste õigusaktide toimimist.
(2) Metsa korraldamine koosneb järgmistest toimingutest:
1) metsa inventeerimine;
2) metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituste
koostamine;
3) metsa majandamise hindamine.
(3) Korraldamisele kuuluvad kõik metsad, mille suhtes
käesolevat seadust kohaldatakse paragrahv 3 lõike 1 kohaselt.
(4) Metsa korraldatakse metsa korraldamise juhendi alusel.
(5) Metsa korraldamise juhend kehtestatakse
keskkonnaministri määrusega. Metsa korraldamise juhendiga
sätestatakse:
1) metsa korraldamise objekt;
2) metsa kaardistamise tingimused;
3) metsa inventeerimise metoodika;
4) metsa majandamise viiside ja võtete kavandamine;
5) metsa raie mahu arvestamise metoodika;
6) metsa majandamise hindamise kord.
(6) Metsa korraldamist suunab Metsaamet.
(7) Metsa korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest, välja
arvatud käesoleva seaduse paragrahv 45 lõike 1 punktis 3 toodud
juhul.
Paragrahv 6. Metsa inventeerimine
(1) Metsa inventeeritakse vähemalt ühel järgmisel
eesmärgil:
1) metsavarude arvestuse pidamine;
2) metsa seisundi hindamine;
3) metsanduse pikaajaline kavandamine;
4) metsa majandamise tulemuste ja metsa kasutamise viisi
sobivuse hindamine;
5) metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituste
koostamiseks algandmete kogumine.
(2) Metsa inventeeritakse:
1) riigi ja maakonna tasandil väikestel pindadel tehtud
täpsete mõõdistamistulemuste üldistamisega (statistiline
valikmeetod);
2) katastri- või majandamisüksuse tasandil ülepinnalise
takseerimisega.
(3) Inventeerimise eesmärgi kinnitab keskkonnaminister.
Paragrahv 7. Metsamajandamiskava ja metsa majandamise
soovitused
(1) Riigimetsa majandamiseks koostatakse
metsamajandamiskava metskondade või muude majandamisüksuste
kaupa.
(2) Riigile mittekuuluva metsa omaniku nõustamiseks
koostatakse kinnistute kaupa metsa majandamise soovitused.
(3) Metsamajandamiskava sisaldab:
1) metsamaa plaani koos metsa kirjeldusega;
2) metsa kasutamise eesmärki ja sellest tulenevat metsa
jaotust metsakategooriatesse;
3) kaitse- ja tulundusmetsas uuendamist või hooldamist
vajavate metsaosade loetelu ja sellest uuendamise või hooldamise
käigus raiutava puidu maksimaalset kogust;
4) püsimetsana majandamiseks sobivate metsaosade loetelu ja
nendest valikraietega raiutava puidu maksimaalset kogust;
5) metsa uuendamise, metsamulla vee- ja toitereþiimi
reguleerimise, metsakaitse ja metsateede ehitamise soovitusi;
6) metsakorralduse objekti iseloomustavaid parameetreid,
mille saavutamine on metsa majandamise eesmärk.
(4) Metsa majandamise soovitused sisaldavad:
1) metsamaa plaani koos metsa kirjeldusega;
2) õigusaktist või planeeringust tulenevaid metsa
majandamise kitsendusi, kasutamise eesmärke, neile vastavaid
metsakategooriaid, metsa kasutamise viise ja neid soodustavaid
metsa majandamise võtteid;
3) omaniku tahtest tulenevaid tulundusmetsa kasutamise
eesmärke ja viise ning neid soodustavaid metsa majandamise
võtteid:
4) nende metsaosade loetelu, mida on metsa uuendamise või
hooldamise eesmärgil otstarbekas raiuda, maade metsastamise ja
metsa uuendamise viise ja mahte, abinõusid bioloogilise
mitmekesisuse säilitamiseks;
5) metsa iseloomustavaid parameetreid, mida püütakse metsa
majandamisega saavutada.
(5) Metsamajandamiskava ja metsa majandamise soovitused
koostatakse vähemalt iga kümne aasta järel.
(6) Erametsaomanikul on õigus osa võtta metsa majandamise
soovituste koostamisest ja kohustus teha soovituste koostajale
oma tahtest tulenevaid ettepanekuid.
Paragrahv 8. Metsa majandamise hindamine
(1) Metsa majandamise hinnang antakse:
1) õigusaktide nõuete järgimise kohta metsa uuendamisel,
kasvatamisel ja kasutamisel ning metsakaitsel;
2) metsamajandamiskavade ja metsa majandamise soovituste
vastavuse kohta õigusaktide nõuetele.
(2) Metsa majandamise hinnangut kasutatakse õigusaktide ja
riigi metsapoliitika täpsustamiseks, metsanduse pikaajalise
arengukava koostamiseks ning täiendavate keskkonnakaitsemeetmete
rakendamiseks, metsamajandamiskavadele ja metsa majandamise
soovitustele hinnangu andmiseks.
3. peatükk
METSA MAJANDAMINE
Paragrahv 9. Metsa majandamine
Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine ja
kasutamine ning metsakaitse.
Paragrahv 10. Metsa uuendamine
(1) Metsa uuendatakse kaitse- ja tulundusmetsas. Hoiumetsas
ei tohi inimene metsa looduslikku uuenemisesse sekkuda.
(2) Uuendamiseks loetakse metsaseemnete külvamist,
metsataimede istutamist, looduslikule uuenemisele kaasaaitamist
maapinna ettevalmistamise või uuenduse teket ja arengut
soodustavate muude võtete abil ulatuses, mis tagab käesoleva
paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuete täitmise.
(3) Uuenenuks loetakse raiesmik või hukkunud metsa osa, kui
seal kasvab enam kui 1200 ülepinnaliselt paiknevat vähemalt
0,8 m kõrgust peapuuliigi taime hektari kohta.
(4) Peapuuliigiks loetakse käesoleva seaduse tähenduses
antud kasvutingimustes metsa kasutamise viisile kõige enam
vastavaid puuliike.
(5) Metsa uuendamiseks tuleb maapind ette valmistada nii,
et ettevalmistamine ei takista metsa edasist majandamist ega
põhjusta erosiooni, tuulekannet, soostumist või kasvukoha muul
viisil halvenemist.
(6) Metsa uuendamiseks võib raiuda koridore ja häile kuni
8 m kõrgusesse noorendikku.
(7) Metsa uuendamisel ja paljundusmaterjali kasvatamisel
kasutatakse metsaseemneid, mis vastavad vähemalt ühele
alljärgnevatest nõuetest:
1) nende pärilike omaduste sobivus on kontrollitud;
2) need pärinevad puudelt, mille kasvukoht ja välistunnused
lubavad oletada puude järglaskonna väärtuslikkust ja sobivust
uuendatava kasvukohaga.
(8) Tundmatu päritoluga metsaseemnete ja neist kasvatatud
paljundusmaterjali turustamine on keelatud.
(9) Lageraielankidele jäetakse 20-70 männi, arukase, saare
või tamme seemnepuud ühe hektari kohta. Seemnepuudeks jäetakse
seemnekandvusea saavutanud, suhteliselt hea tüve vormi, kitsa ja
lühikese võra ning kiire kasvuga puud. Seemnepuude alammäära ei
rakendata, kui raielangil:
1) ei leidu vastavate omadustega seemnepuid;
2) on olemas elujõuline looduslik uuendus;
3) on eeldused loodusliku uuenduse tekkimiseks raielanki
ümbritsevatelt metsaosadelt.
(10) Metsaseemnete ja paljundusmaterjali sissevedu Eestisse
on lubatud üksnes piirkondadest, mis kliima ja mullastiku
poolest on Eestile lähedased ja kus esineb majanduslikult
väärtuslikku metsa.
(11) Eesti jaotatakse metsaseemne päritolu piirkondadeks.
(12) Keskkonnaministri määrusega kinnitatakse:
1) metsaseemnetele ning turustatavale või riigimetsas
kasutatavale paljundusmaterjalile esitatavad nõuded ja nende
sertifitseerimise kord;
2) Eesti jaotus metsaseemne päritolu piirkondadeks, ühest
metsaseemne päritolu piirkonnast korjatud metsaseemnete ja neist
kasvatatud paljundusmaterjali teistes metsaseemne päritolu
piirkondades kasutamise tingimused;
3) geograafilised piirkonnad, kust metsaseemnete ja
paljundusmaterjali sissevedu Eestisse on lubatud;
4) metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide loetelu.
Paragrahv 11. Metsa uuendamise kohustus
(1) Metsaomanik on kohustatud uuendama kõik raiesmikud ja
suurema kui 0,1 ha pindalaga kaitse- ja tulundusmetsa hukkunud
osad kolme aasta jooksul, arvates raiest või hukkumisest.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud ala ei ole
seitsme aasta jooksul pärast raiet või hukkumist uuenenud,
korraldab uuendamise omaniku kulul Metsaamet.
(3) Metsaamet võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 2
ettenähtud tähtaega järgmistel asjaoludel:
1) looduslike tingimuste omapära tõttu pole uuenemine
seitsme aasta jooksul võimalik;
2) metsaomanikust mittesõltuvad metsa hukkumise põhjused
pole kõrvaldatud.
(4) Uuendamise tähtaja pikendamise taotluse esitamise ja
selle lahendamise korra kehtestab keskkonnaminister.
(5) Kinnistu võõrandamisel läheb uuendamata raiesmiku või
hukkunud metsa uuendamise kohustus üle uuele omanikule.
Paragrahv 12. Uuendusraie
(1) Metsa uuendamiseks on lubatud teha uuendusraiet.
(2) Uuendusraiet tohib teha mis tahes vanusega puistutes,
mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi,
madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste
tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile.
(3) Halva tervisliku seisundi või halbade pärilike omaduste
tõttu tohib teha uuendusraieid Metsaameti või tema kohaliku
asutuse ekspertiisi alusel, kui muude metsa majandamise võtetega
pole võimalik metsa seisundit parandada. Ekspertiisi tellimise
ja tegemise korra sätestab metsakaitse eeskiri.
(4) Ebasobiva koosseisu tõttu tohib uuendusraiet teha
pehmelehtpuupuistutes tingimusel, et alad, kus raiuti, uuenevad
või uuendatakse majanduslikult väärtuslikumate puuliikidega.
(5) Madala tagavara juurdekasvu ja madala täiuse tõttu
tohib teha metsas uuendusraiet käesoleva seadusega sätestatud
juhtudel.
(6) Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks.
Paragrahv 13. Lageraie
(1) Lageraie korral raiutakse ühe aasta jooksul raie
algusest arvates langilt kõik puud, välja arvatud:
1) seemnepuud ja järelkasv;
2) säilikpuud ja bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks
vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu
kogumahuga vähemalt 5 tm hektari kohta.
(2) Raiesmiku kõrval võib teha uue lageraie pärast eelmise
raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist.
(3) Minimaalne liitumisaeg on männiga või kõvalehtpuudega
looduslikul uuenemisel või uuendamisel neli aastat, kuusega
looduslikul uuenemisel või uuendamisel kolm aastat, muudel
juhtudel kaks aastat. Raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse.
(4) Nooremate kui saja-aastaste männi- ja
kõvalehtpuupuistute, kaheksakümneaastaste kuusikute ning
seitsmekümneaastaste kaasikute lageraie on keelatud, välja
arvatud juhul, kui:
1) nad on saavutanud keskkonnaministri määrusega
kasvutingimuste alusel kehtestatud keskmise rinnasdiameetri;
2) raie tehakse metsakaitse eeskirjaga sätestatud korras
Metsaameti või tema kohaliku asutuse tehtud ekspertiisi alusel
kooskõlas käesoleva seaduse paragrahv 12 lõikega 3;
3) nende täius on omanikust sõltumata põhjusel madalam
keskkonnaministri määrusega kehtestatust.
Paragrahv 14. Turberaie
(1) Turberaie jaguneb aegjärkseks, häil- ja veerraieks.
(2) Aegjärgse raie korral raiutakse uuendamisele kuuluv
mets hajali paiknevate üksikpuudena 10 kuni 20 aasta jooksul
korduvate raiejärkudega.
(3) Häilraie korral raiutakse uuendamisele kuuluv mets
häiludena 20 kuni 40 aasta jooksul korduvate raiejärkudega.
(4) Veerraie korral raiutakse uuendamisele kuuluv mets
servast lageraiena, mujalt hajali paiknevate üksikpuudena või
häiludena 20 kuni 40 aasta jooksul korduvate raiejärkudega.
Lageraiet ei tohi teha alal, mis on laiem kui pool metsa
keskmisest kõrgusest. Lagedaks raiutud ala kõrvale võib teha uue
lageraie pärast eelmise raiesmiku uuenemist.
(5) Uut turberaiet võib eelmise turberaie langi kõrval
alustada pärast selle uuenemist.
Paragrahv 15. Metsa kasvatamine
(1) Metsa kasvatamiseks on lubatud teha hooldus- ja
valikraieid ning reguleerida metsamulla vee- ja toitereþiimi.
(2) Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks
ja sanitaarraieks.
Paragrahv 16. Valgustusraie
(1) Valgustusraiet tohib teha peapuuliigi valgustus- ja
toitetingimuste parandamiseks ning metsa koosseisu
kujundamiseks.
(2) Valgustusraiet tohib teha metsas, mille keskmine
rinnasdiameeter on alla 6 cm.
Paragrahv 17. Harvendusraie
(1) Harvendusraiet tohib teha metsa väärtuse tõstmiseks
metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel ning
lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise
võimaldamiseks.
(2) Harvendusraiet tohib teha metsas, mille keskmine
rinnasdiameeter on vähemalt 6 cm ja täius ning rinnaspindala on
lubatud alammäärast suurem.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud rinnaspindala
ja täiuse lubatud alammäärad kehtestab, lähtudes metsa vanusest,
puuliigist, kasvukoha tüübist, boniteediklassist ja metsa
kasutamise viisist, keskkonnaminister oma määrusega.
Paragrahv 18. Sanitaarraie
(1) Sanitaarraiet tohib teha nakkusallikaks olevate või
kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast,
samuti ohuallikaks mitteolevate surevate või surnud puude raieks
puidu kasutamise eesmärgil, kui see ei ohusta bioloogilist
mitmekesisust.
(2) Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega metsas
juhul, kui sanitaarraie alla kuuluvaid puid pole võimalik
eemaldada mõne muu käesolevas seaduses lubatud raiega.
(3) Metsaamet või tema kohalik asutus või naaberkinnisasja
omanik võib metsakaitselise ekspertiisi alusel nõuda
nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate
puude eemaldamist metsast. Metsaamet võib nimetatud raiet
doteerida või raieks soodustingimusi luua, kui ohtlik olukord on
tekkinud metsaomanikust mitteolenevatel põhjustel.
Paragrahv 19. Valikraie
(1) Valikraiet on lubatud teha püsimetsana majandatavates
erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtmännikutes ja
puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes ja hall-lepikutes.
(2) Püsimetsana majandamine käesoleva seaduse tähenduses on
väljaraiutud või väljalangenud puude pidev asendumine või
asendamine uutega.
(3) Esimese valikraiega tohib välja raiuda kuni 20
protsenti elusate puude tagavarast tingimusel, et metsa ülarinde
täius ei lange madalamale kui 0,6.
(4) Korduva valikraiega ei tohi viia puistu tagavara
madalamale, kui see oli pärast esimest valikraiet, välja arvatud
juht, kui seda põhjustab surnud puude raie.
(5) Püsimetsana majandatavas metsas on hooldus- ja
uuendusraiete tegemine keelatud.
Paragrahv 20. Lubatud raied
Lubatud on üksnes käesoleva seaduse paragrahvides 12-14,
16-19 ja 34 nimetatud raied.
Paragrahv 21. Metsamulla vee- ja toitereþiimi reguleerimine
(1) Metsamulla vee- ja toitereþiimi reguleerimisel tuleb
arvestada keskkonnakaitse nõudeid.
(2) Metsa maaparandussüsteemi rajamise tingimused,
maaparandusprojekti kooskõlastamise ja maaparandussüsteemi
ehitusloa väljaandmise korra sätestab maaparandusseadus
(RT I 1994, 34, 534).
(3) Metsa väetamine otsetoimeliste mineraalväetistega on
keelatud, välja arvatud väetamine metsataimlas.
Paragrahv 22. Metsakaitse
(1) Metsa tervisliku seisundi halvenemise ja tuleohu
vältimiseks kehtestatakse keskkonnaministri määrusega
metsakaitse eeskiri. Metsakaitse eeskirjaga sätestatakse:
1) metsakaitse nõuded metsa uuendamisel, kasvatamisel ja
kasutamisel;
2) raielankide puhastamise viisid ja kord;
3) halva tervisliku seisundi või halbade pärilike omaduste
tõttu metsas uuendusraie määramise alused;
4) lubatud hormoon- ja bakterpreparaatide ning
mürkkemikaalide loetelu ja nende kasutamise kord;
5) abinõud, mis lubavad metsas hoida toorest koorimata
okaspuitu ajavahemikul 1. maist kuni 31. augustini;
6) metsakaitselise ekspertiisi tellimise ja tegemise kord
ning tingimused.
(2) Õigusaktidele tuginevad keskkonnajärelevalve asutuste
ettekirjutused ja otsused ning nende asutuste
keskkonnakaitseinspektorite ettekirjutused metsakahjustuste ja
tuleohu ennetamiseks, piiramiseks või nende tagajärgede
likvideerimiseks on metsaomanikule ja ohu tekitajale
kohustuslikud, sõltumata asjaolust, kas ohtu põhjustav tegevus
toimub metsamaal või väljaspool seda.
(3) Kui metsa majandamine on vastuolus käesoleva seaduse
paragrahv 24 lõike 2 punktide 3 ja 4 nõuetega, on
keskkonnajärelevalve asutustel õigus oma otsusega
metsamajanduslik tegevus peatada või lõpetada.
(4) Hormoon- ja bakterpreparaate ning mürkkemikaale
kasutatakse metsa kaitseks, välja arvatud metsataimlates, vaid
siis, kui nende kasutamine on metsakaitselise ekspertiisi
hinnangul möödapääsmatu.
(5) 1. septembrist kuni 31. märtsini raiutud toores
koorimata okaspuit tuleb metsast välja vedada 1. maiks. 1.
aprillist 31. augustini raiutud toorest koorimata okaspuitu ei
tohi metsas hoida kauem kui üks kuu.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud nõuet ei
rakendata, kui metsamaterjali omanik on täitnud metsakaitse
eeskirjaga ettenähtud metsamaterjali kaitsmise abinõud.
(7) Metsaamet on õigustatud nõudma kinnisasjale riigi
kasuks reaalkoormatise seadmist, mis seisneb tulekaitseliste
abinõude rakendamises. Metsaamet lähtub reaalkoormatise seadmise
nõudmisel õigusaktiga määratud tulekaitseabinõu ulatusest.
Paragrahv 23. Metsateatis
(1) Metsaomanik on kohustatud Metsaameti kohalikule
asutusele esitama metsateatise, mis sisaldab andmeid:
1) kavandatud raie liikidest vastavalt käesoleva seaduse
paragrahvidele 13-14, 16-19 ja 34, metsauuendustöödest,
metsakuivendussüsteemide ja metsateede ehitamisest ja
uuendamisest ning nende tööde käigus loodus- ja muinsuskaitse
nõuete tagamisest (kaasa arvatud võtmebiotoopide säilitamine);
2) metsakahjustustest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 loetletud andmed
esitatakse Metsaameti kohalikule asutusele vähemalt kaks nädalat
enne tööde alustamist ja punktis 2 nimetatud informatsioon kohe
pärast seda, kui omanik sai teada või pidi teada saama metsa
kahjustamisest. Metsateatis loetakse esitatuks selle Metsaameti
kohalikus asutuses registreerimise päevast või posti panemise
päevast postitempli järgi.
(3) Füüsilisest isikust metsaomanik ei esita metsateatist:
1) oma metsast raiutud tuuleheite, tuule- ja lumemurru
kohta;
2) metsamaa iga hektari kohta aastas 1 tm muu puidu
raiumise kohta juhul, kui üldkogus ei ületa 50 tm aastas.
(4) Kahe nädala jooksul teatise saamisest Metsaameti
kohalik asutus:
1) keelab kavandatud tegevuse, kui see on vastuolus
õigusaktiga;
2) juhib teatise esitaja tähelepanu sellele, et kavandatav
tegevus ei vasta metsamajandamiskavale või metsa majandamise
soovitustele;
3) teeb teatise esitajale ettepaneku viia kavandatav
tegevus kooskõlla õigusaktiga, metsamajandamiskavaga või metsa
majandamise soovitustega ja esitada uus teatis.
(5) Metsateatise esitajal on õigus alustada metsateatises
kavandatud töid, kui Metsaameti kohalik asutus ei ole kahe
nädala jooksul teatise esitamisest keelanud teatises kavandatud
tegevust.
(6) Metsateatise vormi, edastamise ja läbivaatamise korra
kehtestab keskkonnaminister.
Paragrahv 24. Omaniku õigused ja kohustused metsa
majandamisel
(1) Metsaomanikul on õigus tulekaitse kaalutlustel, metsa
ökosüsteemi või sihtide, teede ja teiste rajatiste kaitseks
peatada või keelata oma metsa, sihtide, teede ja teiste
rajatiste kasutamine, kui ilmastikutingimused ei võimalda metsa
või nimetatud rajatisi kasutada ilma metsa või rajatisi
kahjustamata või ohtu seadmata.
(2) Metsaomanik on kohustatud:
1) tagama metsa uuenemise võimalused ja metsa uuendamise;
2) jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kasvutingimuste
halvenemise, kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude
eest;
3) majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel
viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta
genofondi, metsamulda ja veereþiimi, metsa uuenemise ja
uuendamise tingimusi, ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks,
seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning on kooskõlas metsa
säästliku kasutamise põhimõtetega;
4) metsa kõrvalsaaduste varumisel rakendama ja lubama
rakendada üksnes selliseid varumisviise, mis ei kahjusta
kõrvalsaaduste nagu marjad, seened ja ravimtaimed saagikust;
5) esitama statistilised aruanded vastavalt riikliku
statistika seadusele (RT I 1997, 51, 822) ja metsateatise.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 nõuded ei laiene
metsadele, mille kasutamise viisiks on riigikaitse.
4. peatükk
METSA KASUTAMINE
Paragrahv 25. Metsa kasutamise reguleerimine
Metsa kasutamise reguleerimisel lähtutakse metsa kasutamise
eesmärgist, sellest tulenevast metsakategooriast ja nendele
vastavatest metsa kasutamise viisidest.
Paragrahv 26. Metsa kasutamise eesmärgid
(1) Metsa kasutamise eesmärgid on:
1) loodusobjektide hoidmine;
2) keskkonnaseisundi kaitsmine;
3) majandusliku tulu saamine.
(2) Metsa kasutamise eesmärgi määrab metsaomanik, kui
eesmärki ei määra planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59,
1006; 1996, 36, 738; 49, 953) alusel kehtestatud planeering või
õigusakt.
(3) Kui õigusakt ei kitsenda metsa kasutamise ulatust, peab
metsa kasutamine üheaegselt tagama ökoloogiliste, majanduslike,
kultuuriliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamise.
(4) Metsa kasutamise eesmärk fikseeritakse
metsamajandamiskavas või metsa majandamise soovitustes.
Paragrahv 27. Metsakategooriad ja metsa kasutamise viisid
(1) Metsakategooriad on:
1) hoiumets;
2) kaitsemets;
3) tulundusmets.
(2) Metsa kasutamise viisid on:
1) kaitstavate loodusobjektide hoidmine (looduse kaitse);
2) maastiku või selle erimi, mulla või vee kaitsmine
(keskkonnakaitse);
3) inimese kaitsmine tootmis- ja transpordiobjektidelt
leviva saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest
(sanitaarkaitse);
4) inimesele puhkamise, tervise parandamise ja sportimise
võimaluste loomine (rekreatsioon);
5) puude seemnete, metsamarjade, seente, ravim- ning
dekoratiivtaimede ja nende osade, sambla, samblike, pähklite,
heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja -juurte, vaigu ja
kasemahla varumine, mesipuude paigutamine ja loomade karjatamine
(kõrvalkasutus);
6) teadus- ja õppetöö;
7) puidu saamine;
8) jahindus;
9) riigikaitse.
(3) Metsakategooria ja metsa kasutamise viis fikseeritakse
metsamajandamiskavas või metsa majandamise soovitustes ja need
on aluseks metsamajandusliku tegevuse kavandamisel või
soovitamisel metsa korraldajate poolt.
Paragrahv 28. Hoiumets
(1) Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub
hoiumetsa kategooriasse:
1) kaitseala loodusreservaadis;
2) kaitseala sihtkaitsevööndis, kus kaitstavate
loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555)
alusel kehtestatud kaitseala kaitse-eeskirjaga (edaspidi
kaitseala kaitse-eeskiri) on majandustegevus keelatud, ning
sellega võrdsustatud alal.
(2) Hoiumetsas on metsa kasutamise lubatud viisideks:
1) looduse kaitse;
2) keskkonnakaitse;
3) teadus- ja õppetöö;
4) teised käesoleva seaduse paragrahvis 27 nimetatud metsa
kasutamise viisid, kui need on lubatud kaitseala
kaitse-eeskirjaga.
(3) Hoiumetsa majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate
loodusobjektide seadusest ja kaitseala kaitse-eeskirjast.
Paragrahv 29. Kaitsemets
(1) Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub
kaitsemetsa kategooriasse. Kaitsemets paikneb:
1) kaitseala sihtkaitsevööndis, kus majandustegevus on
kaitseala kaitse-eeskirjaga lubatud, ja piiranguvööndis;
2) randadel ja kallastel;
3) allikate ääres ja survelise põhjaveega aladel;
4) infiltratsioonialadel;
5) joogiveehaaretel;
6) uuristus- ja tuuleohtlikel aladel;
7) looaladel;
8) muinsuskaitse objektidel;
9) muudel planeeringuga määratud aladel.
(2) Kaitsemetsas on metsa kasutamise lubatud viisideks:
1) looduse kaitse;
2) keskkonnakaitse;
3) sanitaarkaitse;
4) teadus- ja õppetöö.
5) teised käesoleva seaduse paragrahvis 27 nimetatud metsa
kasutamise viisid, kui need ei ole planeerimis- ja ehitusseaduse
alusel kehtestatud planeeringuga vastuolus või õigusaktiga
keelatud.
(3) Kaitsemetsa majandamisel ei tohi:
1) lageraielangi laius ületada 30 m ja pindala 2 ha;
2) turberaielangi pindala ületada 10 ha.
Paragrahv 30. Tulundusmets
(1) Hoiu- või kaitsemetsaks määramata mets on tulundusmets.
(2) Tulundusmetsas on lubatud kõik käesoleva seaduse
paragrahvis 27 nimetatud metsa kasutamise viisid.
(3) Metsa kasutamise viisi tulundusmetsas valib
metsaomanik.
(4) Tulundusmetsa kasutamine looduse kaitseks toimub
metsaomaniku soovil.
(5) Tulundusmetsa majandamisel ei tohi:
1) lageraielangi laius okas- või kõvalehtpuupuistutes,
sõltumata nende uuenemisviisist, samuti nendes
pehmelehtpuupuistutes, mille raiesmikele külvatakse või
istutatakse okas- või kõvalehtpuid, ületada 100 m ja langi
pindala 5 ha;
2) lageraielangi laius pehmelehtpuu puistutes, mis jäävad
looduslikule uuenemisele või mille raiesmikele külvatakse või
istutatakse pehmelehtpuid, ületada 150 m ja langi pindala 7 ha;
3) turberaielangi pindala olla suurem kui 10 ha.
Paragrahv 31. Võtmebiotoop
(1) Võtmebiotoop käesoleva seaduse tähenduses on kaitset
vajav ala tulundusmetsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualdiste
või haruldaste liikide esinemiseks on suur, nagu väikeste
veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja
soosaared, liigirikkad metsalagendikud, metsa kasvanud kunagised
aiad, metsaservad, astangud, põlismetsa osad.
(2) Metsa majandamise käigus tuleb võtmebiotoobi
moodustamise eelduseks olevad võtmeelemendid nagu vanad puud,
põõsad, kiviaiad ja allikad säilitada.
(3) Võtmebiotoobi klassifikaatori ja võtmebiotoobi
väljavaliku juhendi kinnitab keskkonnaminister.
(4) Võtmebiotoobi kaitse eraõiguslikule isikule ja
omavalitsusele kuuluvas metsas toimub Metsaameti ja metsaomaniku
vahel sõlmitud lepingu alusel. Riigimetsas korraldab
võtmebiotoobi kaitset riigimetsa majandaja Metsaameti
ettekirjutuse kohaselt.
(5) Lepinguga määratakse metsaomaniku kohustused
võtmebiotoobi kaitsel ning riigipoolsed kohustused võtmebiotoobi
kaitsele kaasaaitamisel, samuti bioloogilise mitmekesisuse
säilitamisest ja lepingust tulenevate metsakasutuse
kitsendustega põhjustatud kahjude hüvitamiseks või täiendavate
kulude tasumiseks.
Paragrahv 32. Metsakasutusõiguse kitsendused
(1) Avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja
piiramata või tähistamata erametsas kehtivad võõra metsa
kasutajale järgmised kitsendused:
1) metsas tohib viibida, ka marju, seeni, pähkleid,
dekoratiivoksi, ravimtaimi ja dekoratiivtaimi või nende osi
varuda metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata,
ökosüsteemi ning jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende
paljunemisperioodil ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa
püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja omaniku või
riigimetsa majandaja nõudeid järgides;
2) telkida ja lõket teha võib üksnes selleks
ettevalmistatud kohtades või metsaomaniku või riigimetsa
majandaja loal;
3) koertega võib metsas liikuda neid rihma otsas pidades,
välja arvatud teenistuskoerad teenistusülesannete täitmisel ja
jahikoerad jahil.
(2) Kui metsaomanik on metsamarjade, seente, pähklite,
dekoratiivokste, ravimtaimede ja dekoratiivtaimede või nende
osade saagikuse suurendamiseks teinud kulutusi või on saagikuse
suurendamiseks tehtu tõttu vähenenud teistest metsakasutustest
saadav tulu, on tal õigus metsamarjade, seente, pähklite,
dekoratiivokste, ravimtaimede ja dekoratiivtaimede või nende
osade varumise eest nõuda tasu.
(3) Loodusõnnetuse ennetamiseks on kohaliku omavalitsuse
täitevorganil erakordselt suure tuleohu korral õigus keelata:
1) metsa kasutamine puidu saamiseks, kõrvalkasutuseks,
jahinduseks, teadus- ja õppetööks ning rekreatsiooniks;
2) võõras metsas viibimine.
(4) Metsa kasutatakse riigikaitseks:
1) riigimetsas alaliseks väljaõppeks või juhul, kui
väljaõppega kaasnevad metsakahjustused, Vabariigi Valitsuse
loal;
2) muudel juhtudel metsaomaniku või riigimetsa majandaja
loal.
(5) Ostueesõiguse teostamiseks ettenähtud ajavahemikul on
harvendus-, sanitaar-, valik-, lage- ja turberaie keelatud.
Paragrahv 33. Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali
üleandmise ning metsamaterjali vedamise seaduslikkuse tõendamise
kohustus, kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjalidega
sooritatavad tehingud ning metsamaterjali vedu
(1) Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali üleandja
peab tõendama vastuvõtjale kasvava metsa raieõiguse ja
metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja selles
veenduma, kui:
1) kasvava metsa raieõigus ja metsamaterjal võõrandatakse;
2) metsamaterjal antakse üle töötlemiseks, ladustamiseks
või vedamiseks.
(2) Kasvava metsa raieks andmisel peab andja tõendama
võtjale kasvava metsa raieõiguse valdamise seaduslikkust ja
võtja selles veenduma.
(3) Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali valdamise
seaduslikkust tõendavateks dokumentideks on:
1) väljavõte kinnistusraamatust;
2) riigimetsas väljavõte maakatastrist;
3) kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping;
4) metsamaterjali võõrandamise leping või metsamaterjali
üleandmise-vastuvõtmise akt;
5) raieõiguse ja metsamaterjali üleandja ning kasvava metsa
raieks andja isikut tõendav dokument või äriregistri
registrikaardi ärakiri.
(4) Kasvava metsa raieõigusega ja metsamaterjaliga
sooritatud tehingud käesoleva seaduse tähenduses on kasvava
metsa raieõiguse või metsamaterjali võõrandamine ning
metsamaterjali üleandmine töötlemiseks või ladustamiseks.
(5) Metsamaterjali vedajal peab metsamaterjali veol kaasas
olema metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali kogust ja
kuuluvust tõendav veoseleht.
(6) Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga
sooritatavate tehingute eeskirjad, metsamaterjali veo eeskirjad
ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti ning veoselehe
vormi kehtestab keskkonnaminister.
(7) Metsaomanik on kohustatud kahe nädala jooksul pärast
raieõiguse või metsamaterjali müümist teatama asukohajärgsele
Metsaameti kohalikule asutusele keskkonnaministri kehtestatud
vormi kohaselt:
1) raieõiguse või metsamaterjali ostja nime või nimetuse;
2) müüdud raieõiguse ulatuse;
3) müüdud metsamaterjali koguse.
(8) Metsamaterjal käesoleva seaduse tähenduses on
maharaiutud puu ja sellest valmistatud puidusortiment.
Metsamaterjali mõiste ei laiene metsa kõrvalkasutuse saadusele.
Paragrahv 34. Raadamine
(1) Raadamine käesoleva seaduse tähenduses on raie, mida
tehakse võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa
kasvatamise.
(2) Raadamine võib toimuda kohaliku omavalitsuse
täitevorgani korraldusega, kui selleks on eelnevalt saadud
keskkonnaministri volitatud isiku nõusolek.
5. peatükk
METSANDUSE SUUNAMINE
Paragrahv 35. Metsanduse arengukava
(1) Metsanduse suunamine toimub riigi tasandil koostatud
metsanduse arengukava kaudu.
(2) Metsanduse arengukavas seostatakse metsamajandus,
puidutööstus, puidukaubandus, keskkonnakaitse ja
sotsiaalmajanduslikud küsimused, määratakse riiklikku
finantseerimist vajavad metsanduslikud programmid ja
piiritletakse riigimets.
(3) Metsanduse arengukavad koostatakse vähemalt iga kümne
aasta tagant. Arengukava koostamist korraldab
Keskkonnaministeerium, koostamise kulud kaetakse riigieelarvest.
(4) Vabariigi Valitsus esitab arengukava olulise tähtsusega
riigielu küsimusena Riigikogule heakskiitmiseks.
(5) Metsanduse arengukava koostamisele tuleb kaasata
asjassepuutuvad valitsusvälised organisatsioonid.
Paragrahv 36. Riigi ülesanded metsanduses
(1) Riigi ülesanded metsanduses on:
1) metsapoliitika ja õigusaktide väljatöötamine;
2) riigi omandis oleva metsa valitsemine;
3) riigi omandis oleva metsa majandamine;
4) metsa hea seisundi tagamine;
5) erametsanduse toetamine;
6) metsa korraldamine ja arvestus;
7) riiklik järelevalve;
8) metsandusalase baashariduse ja metsateaduse
korraldamine;
9) jahinduse suunamine.
(2) Metsapoliitika ja õigusaktide väljatöötamisele tuleb
kaasata asjassepuutuvad valitsusvälised organisatsioonid.
Paragrahv 37. Maakonna metsanõukogu
(1) Maakonna metsanõukogu moodustatakse eesmärgiga
koordineerida maakonnas metsamajanduslikku tegevust.
(2) Maakonna metsanõukogu ülesanded on:
1) metsa majandamist ja loodusobjektide kaitset käsitleva
teabevahetuse korraldamine;
2) ettepanekute tegemine metsa majandamist ja
loodusobjektide kaitset reguleerivate õigusaktide muutmiseks;
3) asjassepuutuvate valitsus- ja omavalitsusasutuste ning
valitsusväliste organisatsioonide tegevuskavade ühitamise
ettepanekute tegemine.
(3) Maakonna metsanõukogu moodustab, tema liikmete arvu
määrab ning esimehe nimetab maavanem. Maakonna metsanõukogu
koosseisu arvatakse:
1) maavalitsuse keskkonnakaitse ja maaga tegelevate
struktuuriüksuste esindajad;
2) Metsaameti maakonnas asuva kohaliku asutuse esindajad;
3) riiklikku järelevalvet teostavate valitsusasutuste
esindajad;
4) maaomanike ühenduste esindajad;
5) teiste asjassepuutuvate valitsusväliste
organisatsioonide esindajad;
6) kohalike omavalitsuste ühenduste esindajad.
(4) Maakonna metsanõukogu tehnilist teenindamist korraldab
Metsaamet.
Paragrahv 38. Metsa hea seisundi tagamine
(1) Metsa hea seisundi tagamiseks riik:
1) kontrollib metsa uuendamisel kasutatavate metsaseemnete
ja turustatava või riigimetsas kasutatava paljundusmaterjali
kvaliteeti;
2) jälgib metsa tulekaitse olukorda ja rakendab meetmeid
ulatuslike ja eriti ohtlike tulekahjude ennetamiseks ja
kustutamiseks;
3) jälgib ja prognoosib metsa seisundit, rakendab meetmeid
ulatuslike ja eriti ohtlike metsakahjustuste vältimiseks või
piiramiseks;
4) rakendab abinõusid bioloogilise mitmekesisuse
säilimiseks;
5) jälgib metsa säästlikku majandamist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud abinõusid metsa
hea seisundi tagamiseks viib riik ellu Metsaameti kaudu.
Paragrahv 39. Metsaressursi riiklik arvestus ja
metsandusalane informatsioon
(1) Riik peab arvestust metsa pindala, tagavara, paiknevuse
ja seisundi kohta käesoleva seaduse paragrahv 6 kohaselt
tehtavast inventeerimisest saadud andmete alusel riiklikus
registris.
(2) Metsaressursi arvestust peetakse riiklikus registris
eraldi tootliku ja vähetootliku metsa kohta.
(3) Tootlik mets tähendab metsa, mille puidu tootmise võime
pikema perioodi keskmisena on vähemalt 1 tm tüvepuitu 1 ha kohta
aastas. Vähetootlik mets tähendab metsa, mille puidu tootmise
võime pikema perioodi keskmisena on vähem kui 1 tm tüvepuitu
1 ha kohta aastas.
(4) Metsaressursi arvestuse riikliku registri asutab ja
registri põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.
(5) Metsandusalase informatsiooni kogumist, töötlemist ja
edastamist korraldab Metsaamet.
Paragrahv 40. Erametsanduse toetamine
(1) Erametsandust toetatakse:
1) metsa majandamise soovituste koostamisega;
2) nõustamisega;
3) ühistegevuse soodustamisega.
(2) Riik võib metsanduse arengukava alusel erametsandust
toetada ka maaparandustööde, teede ehitamise ja jäätmaade
metsastamisega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tegevusi
finantseeritakse riigieelarvest.
(4) Erametsanduse arengu toetamise sihtasutuse asutamise ja
selle tegevuses osalemise kulud kaetakse riigieelarvest.
6. peatükk
METSA MAJANDAMISE KORRALDAMINE
Paragrahv 41. Metsa majandamise korraldamine
Metsa uuendamist, kasvatamist ja kasutamist ning
metsakaitset korraldab:
1) eraõiguslikule isikule, kohalikule omavalitsusele või
muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, välja arvatud
riik, kuuluvas metsas metsaomanik;
2) ENSV taluseaduse (ENSV Teataja 1989, 39, 611; RT I 1993,
72/73, 1021; 1994, 30, 465; 66, 1159) ja sellega võrdsustatud
alusel seaduslikus korras põliseks kasutamiseks antud maal
kasutamisõiguse saanud isik, kes on käesolevas seaduses
võrdsustatud metsaomanikuga;
3) riigimetsas, välja arvatud Keskkonnaministeeriumi
valitsetav riigimets, riigivara valitseja riigivaraseaduse
tähenduses;
4) Keskkonnaministeeriumi valitsetavas riigimetsas
käesoleva seadusega moodustatud Riigimetsa Majandamise Keskus
(edaspidi keskus) või kaitseala hoiumetsas kaitseala valitseja.
Paragrahv 42. Riigimetsa kasutusõigus
(1) Riigimetsa kasutusõigus kuulub riigimetsa majandamist
korraldavale isikule või riigiasutusele (edaspidi riigimetsa
majandaja). Maksimaalse uuendusraie, valikraie ja
harvendusraiega riigimetsast raiuda lubatud puidu koguse määrab
igaks aastaks Vabariigi Valitsus riigimetsa majandajate viisi,
lähtudes metsa majandamiskavadest.
(2) Riigimetsa majandaja kasutab riigimetsa ise või
võõrandab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kasutusõigusi
tasuta või tasu eest.
(3) Õigust kasutada riigimetsa rekreatsiooniks,
kõrvalkasutuseks, jahipidamiseks, teadus- ja õppetööks ning
riigikaitseks võib riigimetsa majandaja võõrandada tasuta või
tasu eest, arvestades käesoleva seaduse paragrahv 32 lõigetes 1
ja 2 sätestatut.
(4) Kasvava metsa raieõigust saab riigimetsa majandaja üle
anda üksnes müügi teel käesolevas seaduses sätestatud korras.
(5) Kasvava metsa raieõigus tähendab õigust langetada puid
ostu-müügilepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja
tingimustel, valmistada nendest puudest puidusortimente ja
saadud sortimendid metsast ära vedada. Kasvava metsa
raieõigusega kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse
sisule.
(6) Käesoleva seaduse nõuetele vastavaks metsa
kasvatamiseks ja uuendamiseks vajalikku raieõigust kasutab
riigimetsa majandaja ise või annab üle riigivaraseaduse
(RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40 , 773; 48, 942; 81,
1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409) paragrahv 24 lõike 1
punkti 6 alusel.
Paragrahv 43. Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali
müük riigimetsas
(1) Kasvava metsa raieõigust ja metsamaterjali riigimetsas
müüakse:
1) avalikul enampakkumisel;
2) eelläbirääkimistega pakkumisel;
3) kokkuleppehinnaga.
(2) Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi
korraldaja määrab riigivara valitseja.
(3) Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi korra
kehtestab Vabariigi Valitsus. Nimetatud korraga määratakse:
1) kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali alghinna
määramise metoodika;
2) kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müümise
protseduurireeglid;
3) protestide lahendamise kord;
4) müügi järelevalve;
5) müügiviisi valik.
(4) Kokkuleppehinda võib rakendada väikeste koguste,
küttepuude, kiiresti rikneva metsamaterjali, proovipartiide ja
kestvuslepingute puhul.
(5) Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügihind
avalikul enampakkumisel ja eelläbirääkimistega pakkumisel ei
tohi olla madalam käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 kohaselt
määratud alghinnast.
(6) Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali
kokkuleppehind ei tohi olla väiksem kasvava metsa ja
metsamaterjali harilikust väärtusest.
Paragrahv 44. Riigimetsa majandamisel lubatud
tulundustegevus
(1) Riigivara valitseja võib riigimetsa majandamisel lubada
järgmisi tulundustegevusi:
1) metsa kasutusõiguse müük;
2) metsamaterjali ja teiste metsasaaduste müük;
3) metsasaaduste töötlemine ja töötlemissaaduste müük;
4) teenuste müük.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud
teenuste nimekirja kehtestab riigivara valitseja.
Paragrahv 45. Riigimetsa majandamise kohustuslikud tööd
(1) Riigimetsa majandaja on kohustatud:
1) tegema kõiki töid, mis on vajalikud riigimetsa
võimalikult ulatuslikuks kasutamiseks looduse, keskkonna- ja
sanitaarkaitseks, puidu saamiseks ja rekreatsiooniks;
2) täitma kõiki metsaomanikule käesoleva seadusega ja selle
alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi;
3) tellima riigimetsa majandamiskavad ja finantseerima
nende koostamist.
(2) Vabariigi Valitsus võib riigimetsa majandajale anda
eriülesandeid, mille täitmist finantseeritakse riigieelarvest.
(3) Riigimetsa majandaja vastutab riigimetsa, riigimetsast
saadud metsamaterjali ja majandaja käsutusse antud vara
säilimise ja seaduspärase kasutamise eest.
Paragrahv 46. Riigimetsa uuendamise, kasvatamise ja
kasutamise ning metsakaitse finantseerimine
Riigimetsa, välja arvatud keskuse majandatav riigimets,
uuendamise, kasvatamise ja kasutamise ning metsakaitse
finantseerimist korraldab riigivara valitseja, kelle valitseda
riigimets riigivarana on antud.
Paragrahv 47. Keskus
(1) Keskus on riigitulundusasutus, kelle majandustegevuse
lubatud ulatuse, metsa majandamise kohustused ja tegevuse
korraldamise sätestab käesolev seadus.
(2) Keskus peab oma majandustegevusega saama tulu, mis
kindlustab:
1) riigimetsa majandamiskava koostamise;
2) riigimetsa seaduse nõuetele vastava uuendamise,
kasvatamise, kaitse, kasutamise ja kasutamiseks andmise;
3) seadusega sätestatud suuruses eraldised riigieelarve
tuludesse;
4) seadusega sätestatud suuruses eraldised Keskkonnafondi;
5) puidutööstusele kasvava metsa või metsamaterjali müümise
ulatuses, mis tagab sellest majandusvaldkonnast riigieelarve
tulude tasakaalustatud laekumise;
6) vajaduse korral puiduturgu stabiliseerivate mehhanismide
rakendamise;
7) riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmise.
(3) Keskuse põhimääruse kinnitab keskkonnaministri
ettepanekul Vabariigi Valitsus.
Paragrahv 48. Keskuse tegevuse korraldamine
(1) Keskuse kõrgeim juhtimisorgan on nõukogu, kes korraldab
keskuse strateegilist juhtimist.
(2) Keskusel on peadirektor, kes esindab keskust
erivolituseta, korraldab keskuse operatiivset juhtimist ja
keskuse raamatupidamist.
(3) Keskuse peadirektoriga sõlmib töölepingu kuni viieks
aastaks keskuse nõukogu otsuse alusel nõukogu esimees. Keskuse
töötajatega sõlmib töölepingud keskuse peadirektor või
peadirektori volitatud isik.
(4) Keskuse peadirektor annab oma tegevusest aru nõukogule,
keskkonnaministrile ja keskkonnaministri volitatud isikule.
(5) Keskuse peadirektor või tema volitatud isik sõlmib
riigimetsa kasutusõiguste, kasvava metsa raieõiguse ja
metsamaterjali võõrandamise lepingud ning kontrollib nende
lepingute täitmist.
(6) Keskuse peadirektoril või tema volitatud isikul on
õigus erivolituseta esindada riiki kohtutes ja vahekohtutes
keskuse tegevusega seotud vaidlustes.
(7) Keskuse raamatupidamise korraldamisel kohaldatakse
raamatupidamise seadusega (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26-28, 355;
92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941)
juriidilistele isikutele kehtestatud nõudeid.
Paragrahv 49. Keskuse nõukogu
(1) Nõukogu moodustakse kolmeks aastaks.
(2) Nõukogu on üheksaliikmeline. Nõukogu koosseisu kinnitab
Vabariigi Valitsus. Nõukogu koosseisu kuuluvad:
1) kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget;
2) kaks Keskkonnaministeeriumi esindajat;
3) üks Majandusministeeriumi esindaja;
4) üks Rahandusministeeriumi esindaja;
5) kolm asjatundjat keskkonnaministri ettepanekul.
(3) Mõjuval põhjusel võib nõukogu liige tagasi astuda enne
tähtaja lõppu ja tema asemele nimetatakse uus liige.
(4) Riigikogu nimetab keskuse nõukogu liikmed otsusega
Riigikogu alatise keskkonnakomisjoni ettepanekul. Riigikogu
nimetatud nõukogu liikme volitused lõpevad koos nimetatud isiku
Riigikogu liikme volituste lõppemisega. Riigikogu,
keskkonnaminister, majandusminister ja rahandusminister võivad
enda nimetatud liikme enne volituste lõppemist tagasi kutsuda,
kui:
1) ta on jätnud oma kohustused olulisel määral täitmata;
2) tal ei ole võimalust osaleda nõukogu töös;
3) tema töö- või teenistussuhted on lõppenud.
(5) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes
korraldab nõukogu tegevust, ja esimehe asetäitja, kes täidab
esimehe kohustusi esimehe äraolekul.
(6) Nõukogu pädevusse kuulub:
1) keskuse majandustegevuse suundade heakskiitmine ja nende
järgimise kontrollimine;
2) keskuse peadirektori ametisse nimetamine ja ametist
vabastamine ning tema ametijuhendi kinnitamine;
3) keskuse eelarve projekti ja aastaeelarve täitmise
aruande heakskiitmine ning keskkonnaministrile esitamine;
4) audiitori valimine, auditeerimistulemuste läbivaatamine
ja keskkonnaministrile esitamine;
5) keskuse töötajate palgaastmestiku ja palgamäärade
kinnitamine;
6) laenuvõtmise lubamine.
(7) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid
mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku
kutsub kokku nõukogu esimees või esimehe äraolekul tema
asetäitja.
(8) Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest
võtavad osa vähemalt pooled liikmed, sealhulgas esimees või tema
äraolekul esimehe asetäitja.
(9) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku ka siis, kui seda
nõuab nõukogu liige, keskuse peadirektor, audiitor või
keskkonnaminister.
(10) Nõukogu otsus protokollitakse. Protokollile kirjutavad
alla esimees ja protokollija. Protokolli kantud eriarvamuse
kinnitab nõukogu liige oma allkirjaga.
(11) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt
hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest.
(12) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei
ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda.
(13) Nõukogu liikmed vastutavad seaduse nõuete rikkumise
ning oma kohustuste täitmata jätmisega keskusele süüliselt
tekitatud kahju eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb
vastutusest, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva
otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on
kantud protokolli. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude
aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise algusest või
toimumisest.
(14) Nõukogu liikmete töötasustamine toimub Vabariigi
Valitsuse kehtestatud korras.
Paragrahv 50. Keskuse majandatavast riigimetsast saadava
tulu kasutamine
(1) Keskuse majandatavast riigimetsast selle majandamisega
saadav tulu (edaspidi metsatulu) on laekumised:
1) kasvava metsa raieõiguse müügist;
2) metsamaterjali ja muude metsasaaduste müügist;
3) teenuste müügist;
4) keskuse käsutuses oleva riigivara kasutamisest ja
võõrandamisest;
5) keskuse ja riigimetsa kasutaja vahel sõlmitud lepingu
tingimuste täitmisest.
(2) Uuendusraieteks müüdud raieõiguse tasust ja
uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist keskusele laekunud
rahast kantakse:
1) 22% riigieelarvesse;
2) 4% Keskkonnafondi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata metsatulu
jäetakse keskuse käsutusse ja seda kasutatakse metsa
uuendamiseks, kasvatamiseks ja kasutamiseks ning metsakaitseks
ja nende tegevuste korraldamiseks.
Paragrahv 51. Keskuse eelarve ja finantseerimine
(1) Keskuse eelarve kinnitab keskkonnaministri ettepanekul
Vabariigi Valitsus, lähtudes riigieelarve seadusega sätestatud
metsatulust, riigimetsa majandamiseks jäetud metsatulu osast ja
eelmisest aruandeaastast ületulnud metsatulu jäägist.
(2) Keskuse kulud kaetakse:
1) käesoleva seaduse paragrahv 50 lõike 3 järgsest
metsatulust;
2) riigieelarvest Vabariigi Valitsuse antud ülesannete
täitmiseks;
3) kohalikest eelarvetest kohaliku omavalitsusega
kokkulepitud ülesannete täitmiseks;
4) toetustest ja annetustest;
5) keskuse nõukogu otsuse alusel võetud laenust.
(3) Laenu suurus ei tohi ületada 10% aastaeelarve kuludest.
(4) Keskus on käibemaksukohustuslane.
Paragrahv 52. Keskuse valduses olev vara
(1) Keskuse valduses olev vara moodustub talle riigi poolt
kasutada antud varast ja keskuse enda tegevuse tulemusena
tekkinud või soetatud varast, välja arvatud kasvav mets.
(2) Keskus kasutab tema valduses olevat vara riigimetsa
majandamiseks ja tulu saamiseks.
(3) Kui keskuse valduses olev vallasvara ei ole vajalik
riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks, tohib keskus seda
vara:
1) anda tasuta kasutamiseks teisele riigiasutusele, kui see
vara on vajalik riigivõimu teostamiseks;
2) anda tasu eest kasutamiseks avalikul enampakkumisel või
eelläbirääkimistega pakkumisel;
3) anda tasuta üle teisele riigiasutusele, kui see vara on
vajalik riigivõimu teostamiseks;
4) võõrandada tasu eest avalikul enampakkumisel või
eelläbirääkimistega pakkumisel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vara kasutusse
andmise, üleandmise ja võõrandamise korra kehtestab Vabariigi
Valitsus.
(5) Keskuse valduses oleva riigivara kasutamine, kasutusse
andmine ja võõrandamine käesolevas paragrahvis nimetamata juhul
toimub riigivaraseadusega ja selle alusel kehtestatud
õigusaktiga sätestatud korras.
(6) Keskuse peadirektor või tema volitatud isik sõlmib
keskuse valduses oleva vara kasutusse andmise, üleandmise ja
võõrandamise lepingud ja kontrollib nende täitmist.
Paragrahv 53. Keskuse valduses oleva vara kasutamisest,
kasutusse andmisest ja võõrandamisest saadava tulu käsutamise
erisus
Keskuse valduses oleva riigivara kasutamisest, kasutusse
andmisest ja võõrandamisest saadava tulu suhtes ei rakendata
riigivaraseaduse paragrahv 16 lõikes 4, paragrahv 17 lõikes 2 ja
paragrahv 24 lõikes 2 sätestatut.
Paragrahv 54. Järelevalve ja kontroll riigimetsa
majandamise üle
(1) Keskuse tegevust kontrollib Riigikontroll.
Riigikontrollil on kontrollimise tulemuse alusel õigus teha
Riigikogule, keskkonnaministrile, majandusministrile ja
rahandusministrile ettepanek käesoleva seaduse paragrahv 49
lõike 4 alusel nõukogu liige või liikmed tagasi kutsuda.
(2) Metsaomaniku kohustuste täitmist riigimetsa majandaja
poolt kontrollib Metsaamet koos oma kohalike asutustega ja
Riigikontroll. Metsaameti ja tema kohalike asutuste teostatav
kontroll toimub keskkonnaministri määratud ulatuses ja korras.
7. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE JA VASTUTUS KÄESOLEVA SEADUSE
JA SELLE ALUSEL ANTUD ÕIGUSAKTIDE RIKKUMISE EEST
Paragrahv 55. Metsa uuendamise, kasvatamise ja kasutamise
ning metsakaitse riiklik järelevalve
Riiklikku järelevalvet metsa uuendamise, kasvatamise ja
kasutamise ning metsakaitse seaduslikkuse üle teostavad
keskkonnajärelevalve asutused keskkonnajärelevalve seadusega
(RT I 1997, 86, 1460) sätestatud korras.
Paragrahv 56. Vastutus käesoleva seaduse ja selle alusel
antud õigusaktide rikkumise eest
(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide
rikkumise eest kohaldatakse seadusega sätestatud korras:
1) füüsilistele isikutele - haldus-, tsiviil- või
kriminaalvastutust;
2) juriidilistele isikutele - haldus- ja tsiviilvastutust.
(2) Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud
kahju arvestamise määrad kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Metsaõigusnormide rikkumisega tekitatakse keskkonnale
kahju, kui:
1) metsa raiutakse raieõigust omamata või kohas, kus raie
tegemise õigust ei ole, või käesoleva seadusega keelatud viisil;
2) hävitatakse või kahjustatakse puid või põõsaid või
metsakultuuri või looduslikku uuendust nende mehhaanilise
vigastamise või kasvutingimuste ebasoodsaks muutmise teel;
3) kahjustatakse pinnast;
4) põhjustatakse metsa põlemist;
5) risustatakse metsa;
6) jäetakse koristamata raiekohad ja metsamaterjali
laoplatsid.
(4) Metsaamet, Metsaameti kohalik asutus ja
Keskkonnainspektsioon on volitatud vastavalt oma pädevusele
esitama tsiviilhagi käesoleva seaduse ja sellest tulenevate
õigusaktide rikkumisega riigile ja keskkonnale tekitatud kahju
hüvitamiseks ning esindama riiki hagimenetluses kohtus.
8. peatükk
LÕPPSÄTTED
Paragrahv 57. Erastamisele määratud metsa majandamine
(1) Erastamisele määratud metsa majandamist korraldab kuni
võõrandamiseni keskkonnaminister või tema määratud asutus.
(2) Erastamisele ei kuulu 1940. aasta 23. juulini riigile
kuulunud, käesolevaks ajaks metsaga kaetud alad.
Paragrahv 58. Seaduse jõustumine
Metsa uuendamise, kasvatamise ja kasutamise, metsakaitse
ning kasvava metsa ja metsamaterjali kasutamisega seotud
õigusaktid viiakse käesoleva seadusega kooskõlla kolme kuu
jooksul. Seni kehtivad need niivõrd, kuivõrd nad ei ole
vastuolus käesoleva seadusega.
Paragrahv 59. Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Tunnistatakse kehtetuks:
1) Metsaseadus (RT I 1993, 69, 990; 1995, 53, 845; 57, 977;
1996, 49, 953; 1997, 42, 677);
2) Metsakapitali seadus (RT I 1995, 57, 977; 1996, 6, 102;
1997, 86, 1463).
Paragrahv 60. Keskuse moodustamine
(1) Keskus moodustatakse Metsamajanduse Ökonoomika- ja
Infokeskuse, Keskkonnaministeeriumi hallatavate metskondade,
Sagadi koolituskeskuse, Räpina metsakooli, Marana puukooli ja
Kullenga puukooli ühendamisega nende õigusjärglasena 1999. aasta
1. jaanuari seisuga.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigiasutuste
valduses oleva vara, kohustuste ja asjaajamise keskusele
üleandmise ja tegevuse lõpetamise ning Metsaameti eriarvel
olevate Metsakapitali vahendite üleandmise keskusele korraldab
keskkonnaminister.
(3) Keskus viib oma tegevuse käesoleva seaduse nõuetega
vastavusse kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest
arvates.
(4) Kuni keskuse nõukogu esimese koosolekuni korraldab
keskuse tegevust või määrab selleks isiku, valmistab ette ja
kutsub kokku nõukogu esimese koosoleku ning kinnitab keskuse
tegevuseks vajalikud dokumendid keskkonnaminister.
Riigikogu esimees Toomas SAVI
Facebook
Twitter