Välja kuulutanud
Vabariigi President
29.01.1996 otsus nr 675
Eriolukorra seadus
Vastu võetud 10.01.1996
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse eesmärk
Käesolev seadus sätestab loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning
nakkushaiguse leviku tõkestamisel vajalike abinõude rakendamiseks:
1) eriolukorra väljakuulutamise aluse, tingimused ja korra ning
eriolukorda korraldavate organite pädevuse;
2) eriolukorra ajal
rakendatavad abinõud ning isikute õigused, kohustused ja vastutuse
eriolukorra ajal.
§ 2. Eriolukorra väljakuulutamise alus ja tingimused
(1) Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 87 punkti 8 alusel loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.
(2) Eriolukord kuulutatakse välja tingimusel, et loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks on vaja viivitamatult rakendada ulatuslikke abinõusid, sealhulgas päästetöid, ning ohu kõrvaldamine ja kannatanute abistamine ei ole võimalik käesolevas seaduses sätestatud abinõusid rakendamata.
§ 3. Loodusõnnetus
Loodusõnnetuse all mõistetakse käesolevas seaduses loodusjõudude tegevusest põhjustatud hävingulise toimega sündmusi, sealhulgas äkilise hävingulise toimega sündmusi, mis seavad ohtu elu, tervise, loodus- või tootmiskeskkonna.
§ 4. Katastroof
Katastroofi all mõistetakse käesolevas seaduses äkilise hävingulise
toimega sündmusi, mis seavad ohtu elu, tervise, loodus- või
tootmiskeskkonna ja mis seisnevad:
1) paikkonna keemilises, radioaktiivses või muus saastamises;
2)
tööstuslikus suurõnnetuses, sealhulgas elektrijaamade ja kaevanduste,
samuti gaasijuhtmete, side-, kommunaal- või elektrivõrkude avariides;
3)
ulatuslikus tulekahjus või plahvatuses;
4) ulatuslikus laeva-,
lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi õnnetuses;
5)
muus ulatuslikus õnnetuses või avariis.
§ 5. Nakkushaiguse levik
Nakkushaiguse leviku all mõistetakse käesolevas seaduses:
1) taudina levivat eluohtlikku nakkushaigust, mille tagajärg on
massiline haigestumine ja mille puhul on vaja rakendada ulatuslikke
tõrjeabinõusid;
2) rahvusvaheliselt kontrollitava, taudina
levida võiva eriti ohtliku nakkushaiguse Eestisse toomist, mille leviku
tõkestamiseks on vaja kohe rakendada ulatuslikke tõrjeabinõusid
massilise haigestumise vältimiseks.
§ 6. Päästetööd
Päästetööd käesoleva seaduse mõistes on:
1) avarii-, pääste- ja taastamistööd loodusõnnetuse ja katastroofi
korral;
2) tööd nakkushaiguste leviku tõkestamiseks;
3)
tööd kannatanutele abi osutamisel loodusõnnetuse ja katastroofi korral
ning nakkushaiguste leviku tõkestamisel.
§ 7. Eriolukorra piirkond
Eriolukorra piirkond on:
1) riigi territoorium, kui eriolukord on välja kuulutatud kogu riigis;
2)
vastava maakonna, linna või valla territoorium, kui eriolukord on välja
kuulutatud osal riigi territooriumist.
§ 8. Füüsiliste isikute õiguste ja vabaduste piiramine eriolukorra ajal
(1) Eriolukorra ajal, mis on välja kuulutatud seoses loodusõnnetuse või
katastroofiga, võib käesoleva seaduse §-des 18, 19 ja 20 sätestatud
korras:
1) piirata füüsiliste isikute õigust vabalt liikuda eriolukorra
piirkonnas;
2) avaliku korra kaitseks ja liiklusohutuse tagamiseks
keelata füüsilistel isikutel koguneda ja koosolekuid pidada eriolukorra
piirkonnas;
3) kohustada füüsilisi isikuid töötama päästetöödel.
(2) Eriolukorra ajal, mis on välja kuulutatud nakkushaiguste leviku
tõkestamiseks, võib käesoleva seaduse §-des 18, 19 ja 20 sätestatud
korras:
1) piirata füüsiliste isikute õigust vabalt liikuda ja Eestisse sisse
sõita;
2) keelata füüsilistel isikutel koguneda ja koosolekuid
pidada eriolukorra piirkonnas;
3) kohustada füüsilisi isikuid töötama
päästetöödel.
(3) Eriolukorra piirkonnas võib käesoleva seaduse § 20 sätestatud korras päästetöödel tervise ja avaliku korra kaitseks piirata füüsilise isiku õigust elu- või muu ruumi või territooriumi puutumatusele.
(4) Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
§ 9. Õigusaktide kehtivus eriolukorra ajal
(1) Eriolukorra ajal kehtivad seadused ja muud õigusaktid niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.
(2) Õigusaktid, mis on kehtestatud eriolukorra ajal käesoleva seaduse §-de 18, 19 ja 20 alusel, kaotavad kehtivuse üheaegselt eriolukorra lõppemisega ilma sellest eraldi teatamata.
2. peatükk
ERIOLUKORRA VÄLJAKUULUTAMISE JA LÕPETAMISE KORD
§ 10. Vabariigi Valitsuse teavitamine loodusõnnetusest, katastroofist ja nakkushaiguse levikust
Vabariigi Valitsust teavitavad loodusõnnetusest, katastroofist ja nakkushaiguse levikust riigiasutused ning valla- ja linnavalitsused Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
§ 11. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni ülesanded
Vabariigi Valitsuse moodustatud kriisikomisjoni ülesanded abinõude
rakendamisel seoses loodusõnnetuse, katastroofi ja nakkushaiguse
levikuga on:
1) riikliku poliitika ja tegevuskavade väljatöötamine ohu
prognoosimiseks, ennetamiseks ja kõrvaldamiseks;
2) teabe
analüüsimine ning analüüsitulemuste esitamine peaministrile koos ohu
prognoosimise, ennetamise ja kõrvaldamise kavaga;
3) arvamuse
andmine Vabariigi Valitsusele ohueelse seisundi, tekkinud ohu iseloomu,
ulatuse ja kõrvaldamise ning eriolukorra väljakuulutamise vajaduse kohta;
4)
arvamuse andmine Vabariigi Valitsusele ja eriolukorra juhile abinõude
rakendamise kohta eriolukorra ajal, samuti eriolukorra lõpetamise
vajaduse kohta.
§ 12. Eriolukorra väljakuulutamise kord
(1) Eriolukorra väljakuulutamise otsustamiseks kutsub peaminister või tema äraolekul teda asendav minister viivitamatult kokku Vabariigi Valitsuse istungi, kus kuulatakse ära Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni arvamus eriolukorra väljakuulutamise vajaduse kohta.
(2) Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu eriolukorra väljakuulutamise kohta esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks peaminister või tema äraolekul teda asendav minister.
(3) Vabariigi Valitsus kuulutab eriolukorra välja kogu riigi või vastava maakonna, linna või valla territooriumil.
§ 13. Vabariigi Valitsuse määrus eriolukorra väljakuulutamise kohta
(1) Vabariigi Valitsuse määruses eriolukorra väljakuulutamise kohta
sätestatakse:
1) eriolukorra väljakuulutamine vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §
87 punktile 8;
2) eriolukorra väljakuulutamise põhjus;
3)
eriolukorra piirkond;
4) eriolukorra juhiks ministri nimetamine,
kelle pädevusse kuulub põhiliste abinõude rakendamine eriolukorra
väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks;
5)
valitsusasutused ning valla- ja linnavalitsused, kes on kohustatud
rakendama abinõusid eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest
tuleneva ohu kõrvaldamiseks ja kannatanute abistamiseks;
6) muud
eriolukorra ajal ja eriolukorra piirkonnas rakendatavad esialgsed
abinõud vastavalt käesoleva seaduse § 18 1. lõikele;
7)
massiteabevahendite valdajate kohustus avaldada määrus viivitamatult ja
muutmata kujul.
(2) Vabariigi Valitsuse määrus eriolukorra väljakuulutamise kohta jõustub alates selle avaldamisest massiteabevahendites.
§ 14. Eriolukorra väljakuulutamisest teatamine
Vabariigi Valitsuse määruse eriolukorra väljakuulutamise kohta avaldavad massiteabevahendite valdajad muutmata kujul viivitamatult.
§ 15. Eriolukorra piirkonna muutmine
(1) Vabariigi Valitsus võib eriolukorra ajal muuta eriolukorra piirkonda. Eriolukorra piirkonna laiendamist ei loeta uue eriolukorra väljakuulutamiseks.
(2) Eriolukorra piirkonna muutmine sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega ja sellest teavitatakse elanikkonda käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud korras.
(3) Vabariigi Valitsuse määrus eriolukorra piirkonna muutmise kohta jõustub alates selle avaldamisest massiteabevahendites.
§ 16. Kaitsejõudude kasutamine eriolukorra ajal
(1) Vabariigi President annab Vabariigi Valitsuse ettepanekul oma otsusega kaitseväe juhatajale korralduse kaitsejõudude kasutamiseks eriolukorra ajal eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks ja kannatanute abistamiseks.
(2) Kaitsejõudusid kasutatakse eriolukorra ajal ilma sõjalise tegevuseta käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhtudel ja korras.
(3) Kaitsejõudude kasutamine eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud
sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamisel seisneb:
1) kaitsejõudude rakendamises päästetöödel;
2)
kaitsejõudude rakendamises koos politsei ning Siseministeeriumi muude
relvastatud üksustega liikluse korraldamisel ja eriolukorra piirkonnas
või kriisikoldes turvalisuse tagamisel.
§ 17. Eriolukorra lõpetamise kord
(1) Vabariigi Valitsus, ära kuulanud kriisikomisjoni arvamuse, otsustab eriolukorra lõpetamise pärast eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamist.
(2) Eriolukorra lõpetamine sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega ja sellest teavitatakse elanikkonda käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud korras.
(3) Vabariigi Valitsuse määrus eriolukorra lõpetamise kohta jõustub alates selle avaldamisest massiteabevahendites, kui määruses eneses ei sätestata teist tähtaega.
3. peatükk
ERIOLUKORDA KORRALDAVATE ORGANITE PÄDEVUS,
ERIOLUKORRA AJAL RAKENDATAVAD ABINÕUD JA ISIKUTE KOHUSTUSED
§ 18. Vabariigi Valitsuse ja peaministri pädevus
(1) Abinõude rakendamiseks eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud
sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks ja kannatanute abistamiseks
Vabariigi Valitsus:
1) kuulutab eriolukorra välja vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 87
punktile 8, näidates ära eriolukorra väljakuulutamise põhjuse ja
eriolukorra piirkonna;
2) nimetab eriolukorra juhiks ministri, kelle
pädevusse kuulub põhiliste abinõude rakendamine eriolukorra
väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks;
3)
kohustab valitsusasutusi ning valla- ja linnavalitsusi rakendama
abinõusid eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva
ohu kõrvaldamiseks ja kannatanute abistamiseks;
4) nimetab
päästetööde juhi või vajadusel päästetööde juhid;
5)
kehtestab füüsiliste isikute õigusi piiravate abinõude rakendamise
korra, lähtudes käesoleva seaduse § 8 1. ja 3. lõikest, kui eriolukord
on välja kuulutatud loodusõnnetuse või katastroofi korral;
6)
kehtestab füüsiliste isikute õigusi piiravate abinõude rakendamise
korra, lähtudes käesoleva seaduse § 8 2. ja 3. lõikest, kui eriolukord
on välja kuulutatud nakkushaiguste leviku tõkestamiseks;
7)
muudab vajadusel eriolukorra piirkonda;
8) kehtestab vajadusel
nakkushaigete sundhospitaliseerimise ja nakkuskahtlaste inimeste
isoleerimise korra;
9) kehtestab vajadusel ajutised
radiatsiooniohutuse normid;
10) kehtestab eriolukorra ajal
rakendatavate abinõude finantseerimise korra ja alused;
11)
kehtestab füüsiliste isikute päästetöödel rakendamise korra;
12)
kehtestab kulude hüvitamise ja finantseerimise korra vastavalt käesoleva
seaduse § 24 1. lõikele;
13) otsustab muid eriolukorra ajal
rakendatavate abinõudega seotud küsimusi;
14) esitab
massiteabevahendite valdajatele eriolukorraga seotud teateid
kohustuslikuks avaldamiseks massiteabevahendites.
(2) Peaminister koordineerib kaitsejõudude kasutamist kaitseväe juhataja juhtimisel eriolukorra ajal vastavalt käesoleva seaduse §-le 16.
§ 19. Eriolukorra juht
(1) Eriolukorra juht juhib eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamist ja kannatanute abistamist.
(2) Eriolukorra juht:
1) annab päästetööde juhile, valitsusasutustele ning valla- ja
linnavalitsustele korraldusi eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud
sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks ja kannatanute abistamiseks;
2)
teeb koostööd kaitseväe juhatajaga eriolukorra väljakuulutamise
põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamisel ja kannatanute
abistamisel vastavalt käesoleva seaduse § 16 ja § 18 2. lõikele;
3)
teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid oma pädevusse mittekuuluvate
küsimuste otsustamiseks;
4) esitab massiteabevahendite
valdajatele eriolukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks.
(3) Eriolukorra juht on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees.
(4) Kui eriolukord on välja kuulutatud erakorralise seisukorra ajal, allub eriolukorra juht erakorralise seisukorra juhile.
(5) Eriolukorra juht annab korraldusi. Eriolukorra juhi korraldused on isikutele täitmiseks kohustuslikud.
§ 20. Päästetööde juht
(1) Päästetööde juht juhib päästetöid eriolukorra piirkonnas või vajadusel kriisikoldes loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning nakkushaiguse leviku tõkestamisel. Päästetööde juht allub eriolukorra juhile.
(2) Päästetööde juht:
1) rakendab päästetöödel füüsilisi isikuid Vabariigi Valitsuse
kehtestatud korras ning vastavalt käesoleva seaduse §-le 21;
2)
annab korraldusi siseneda päästetööde tegemiseks mis tahes elu- või
muusse ruumi või territooriumile ning avada selleks uksi, aknaid,
väravaid ja muid konstruktsioone;
3) annab korraldusi tõkestada
jõgesid, ojasid, kraave ja kanaleid ning teha muid päästetöödega seotud
töid;
4) annab korraldusi teha lammutustöid, maha raiuda puid,
võtta vett, liiva, kruusa ning muid päästetöödeks vajalikke aineid ja
materjale nende omandilisest kuuluvusest sõltumata;
5) annab
korraldusi kasutada päästetöödel füüsilistele ja juriidilistele
isikutele kuuluvaid seadmeid ja vahendeid;
6) annab korraldusi
kasutada päästetööde ajal viivitamatult elekterside-vahendeid ja -võrke;
7)
koordineerib eriolukorra piirkonnas tegevust avaliku korra ja
liiklusohutuse tagamisel;
8) rakendab päästetöödel abinõusid looduse
ning muinsuskaitseobjektide säilitamiseks ja kaitseks.
(3) Päästetööde juht annab korraldusi. Päästetööde juhi korraldused on täitmiseks kohustuslikud kõigile päästetöödes osalevatele isikutele.
(4) Päästetööde juht vastutab päästetööde ohutu läbiviimise eest.
§ 21. Füüsiliste isikute rakendamine päästetöödel eriolukorra ajal
(1) Eriolukorra ajal võib päästetöödel rakendada 18–50-aastasi isikuid.
(2) Päästetöödest eriolukorra ajal on vabastatud:
1)
rasedad ja kuni kolmeaastaste laste emad;
2) isikud, kes kasvatavad
lapsinvaliidi;
3) alla 12-aastase lapse üks vanematest või hooldaja;
4)
invaliidid;
5) vaimsete või füüsiliste puuetega isikud ja nende
hooldajad.
(3) Eriolukorra ajal on päästetöödest radioaktiivse ohu tingimustes vabastatud alla 30 aasta vanused naissoost isikud.
§ 22. Valla- ja linnavalitsuse ülesanded eriolukorra ajal
Eriolukorra ajal valla- või linnavalitsus:
1) täidab eriolukorra juhi ning päästetööde juhi korraldusi eriolukorra
väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamisel ja
kannatanute abistamisel;
2) rakendab abinõusid päästetöödel koostöös
eriolukorra juhi ning päästetööde juhiga ja nende korraldusel.
§ 23. Massiteabevahendite valdajate kohustused eriolukorra ajal
Massiteabevahendite valdajad on kohustatud avaldama Vabariigi Valitsuse ja eriolukorra juhi poolt esitatud eriolukorraga seotud teated muutmata kujul ja viivitamatult või määratud tähtajal.
4. peatükk
HÜVITAMISE TINGIMUSED JA ISIKUTE SOTSIAALSED TAGATISED
§ 24. Hüvitamise tingimused
(1) Riik hüvitab omaniku või valdaja kulud, mis on tekkinud ainete, materjalide, seadmete ja muude vahendite kasutamisel käesoleva seaduse § 20 2. lõike punktides 4, 5 ja 6 sätestatud juhtudel.
(2) Riigi poolt ei kuulu hüvitamisele:
1) loodusõnnetuse,
katastroofi või nakkushaiguse leviku toimest põhjustatud kahju;
2)
eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmuses süüdioleva omaniku
või valdaja kulud;
3) omanikule kuulunud ainete ja materjalide
väärtus, kui neid aineid ja materjale kasutati tema omandis oleva vara
päästmiseks;
4) päästetööde juhi korraldusel päästetöödel
vastavalt käesoleva seaduse § 20 2. lõike punktidele 2 ja 3 omanikule
tekitatud kahju.
§ 25. Eriolukorra ajal päästetöödel rakendatud füüsiliste isikute töö tasustamine
(1) Päästetööde juhi poolt päästetöödel rakendatud füüsilistele isikutele makstakse palka töötatud aja eest.
(2) Päästetööde juhi poolt päästetöödel rakendatud füüsilistele isikutele töö eest makstava palga hüvitab riik Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses ja korras.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõiget ei rakendata, kui tööandja säilitab töötajale päästetöödel rakendamise ajal tema senise palga.
(4) Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõiget ei kohaldata kaitseväelastele.
§ 26. Töötajate päästetöödele üleviimise tingimused
(1) Päästetööde juhi korraldusel töötajate üleviimisel päästetöödele kohaldatakse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57) § 67 1. ja 3. lõikes sätestatud tingimusi.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõiget kohaldatakse ka neile töötajate kategooriatele, kellele töölepingu seadus ei laiene.
§ 27. Päästetöödel töötanud isikute sotsiaalsed tagatised
(1) Isiku hukkumisel päästetöödel maksab riik hukkunu ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele ühekordset toetust 10 aasta vabariigi keskmise kuupalga ulatuses. Hukkunu matused korraldatakse riigi kulul.
(2) Päästetöödel invaliidistunud isikule, kes tunnistati I või II grupi invaliidiks, maksab riik ühekordset toetust viie aasta vabariigi keskmise kuupalga ulatuses.
(3) Päästetöödel invaliidistunud isikule, kes tunnistati III grupi invaliidiks, maksab riik ühekordset toetust ühe aasta vabariigi keskmise kuupalga ulatuses.
(4) Toetuse saaja soovil makstakse toetus välja tema määratud aja jooksul osade kaupa või korraga kogu summa ulatuses.
§ 28. Päästetöödel isikutega toimunud õnnetusjuhtumite uurimise kord
Päästetöödel isikutega toimunud õnnetusjuhtumite uurimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel sotsiaalminister.
5. peatükk
VASTUTUS
§ 29. Vastutuse liigid
(1) Käesolevas seaduses kehtestatud kohustuste eiramise eest kannavad isikud, kellele need on täitmiseks kohustuslikud, asjaoludest olenevalt distsiplinaar-, haldus-, tsiviil- või kriminaalvastutust.
(2) Lisaks haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76–78, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57) kehtestatud vastutusele sätestatakse käesoleva seaduse §-des 30 ja 31 füüsilise isiku haldusvastutus eriolukorra ajal.
§ 30. Sanitaar-epideemiatõrje eeskirjade ja normide rikkumine
(1) Eriolukorra piirkonnas sanitaar-epideemiatõrje eeskirjade või normide rikkumise eest määratakse rahatrahv 30 kuni 200 päevapalga ulatuses.
(2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas tervisekahjustuse, määratakse rahatrahv 100 kuni 300 päevapalga ulatuses.
§ 31. Eriolukorda korraldava õigusakti eiramine
Eriolukorda korraldava õigusakti eiramise eest eriolukorra ajal isiku poolt, kellele see korraldus oli täitmiseks kohustuslik, määratakse rahatrahv 30 kuni 300 päevapalga ulatuses.
§ 32. Haldusõiguserikkumise protokolli koostamise ja karistuse määramise õigus
(1) Käesoleva seaduse § 30 järgi on haldusõiguserikkumise protokolli koostamise ja kuni 100 päevapalga ulatuses rahatrahvi määramise õigus tervisekaitseametnikul. Kuni 300 päevapalga ulatuses rahatrahvi määramise õigus on halduskohtunikul.
(2) Käesoleva seaduse § 31 järgi on haldusõiguserikkumise protokolli koostamise ja kuni 100 päevapalga ulatuses rahatrahvi määramise õigus politseiametnikul ning tuletõrje- ja päästeametnikul. Kuni 300 päevapalga ulatuses rahatrahvi määramise õigus on halduskohtunikul.
§ 33. Menetlus haldusõiguserikkumiste asjades
Menetlus käesoleva seaduse §-des 30 ja 31 sätestatud haldusõiguserikkumiste asjades toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.
§ 34. Halduskaristuse ajaline kehtivus
Eriolukorra lõppemise ajaks käesoleva seaduse §-de 30 ja 31 järgi
sissenõudmata rahatrahv nõutakse sisse suuruses, mis ei ületa
haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud rahatrahvi maksimaalmäära.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter