Teksti suurus:

Alam-Pedja looduskaitseala ja Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjade ning Karula rahvuspargi välispiiri kirjelduse kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1995, 30, 381

Alam-Pedja looduskaitseala ja Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjade ning Karula rahvuspargi välispiiri kirjelduse kinnitamine

Vastu võetud 03.03.1995 nr 92

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:
1) Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
3) Karula rahvuspargi välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Kehtestada, et Karula rahvuspargi valitsejaks on Karula rahvuspargi direktor.

3. Keskkonnaministeeriumil esitada Rahandusministeeriumile ettepanekud maamaksu korrigeerimise kohta tulenevalt käesoleva määruse punktist 1.

4. Muuta osaliselt Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1993. a. määrust nr. 387 «Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodustamine» (RT I 1994, 3, 20), jättes punktist 3 välja sõnad «käesoleva määruse lisas nr. 2 ettenähtud piires (Valga ja Võru maakond)» ning tunnistada kehtetuks nimetatud määruse lisa nr. 2 «Karula Rahvuspargi piiri kirjeldus».

Peaminister Andres TARAND

Keskkonnaminister Vootele HANSEN

Riigisekretär Ülo KAEVATS


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1995. a.
määrusega nr. 92

Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Alam-Pedja looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 1994. a. määrusega nr. 61 (RT I 1994, 15, 250). Kaitseala maa-ala on võetud riikliku kaitse alla.

2. Kaitseala kaitse tugineb Eesti Vabariigi seadustele, Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrustele ning muudele õigusaktidele, mis on käesoleva kaitse-eeskirja aluseks.

3. Kaitseala maa-ala on kindlaks määratud käesoleva kaitse-eeskirja punktis 1 nimetatud määrusega kinnitatud Alam-Pedja looduskaitseala piiri kirjeldusega.

4. Kaitseala maa-ala jaotub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks vööndiks – loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

5. Kõikide vööndite ja alavööndite, samuti kohustusega koormatavate alade piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

6. Kaitseala vööndite piirikirjeldus on koostatud talumaa osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele; Laeva, Konguta ja endise Dubrovski metskonna piires oleva Kursi metskonna osas 1993. aasta metsakorralduse andmete alusel; Adavere, Pikknurme ja väljaspool endise Dubrovski metskonna kvartaleid oleva Kursi metskonna osas 1987. aasta metsakorralduse andmete alusel ning Vaibla metskonna osas 1990. aasta metsakorralduse andmete alusel.

II. KAITSEALA KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

7. Inimeste viibimine ning marjade ja seente varumine on lubatud kogu kaitseala maa-alal, välja arvatud reservaadis ning sätestatud erijuhtudel sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal johtub asjaõigusseadusest ja kaitstavate loodusobjektide seadusest, kusjuures sihtkaitse- ja piiranguvööndis olevad erateed ja -rajad (sealhulgas kallasrajad) on päikese tõusust loojanguni avalikuks kasutamiseks. Telkimine, laagrissejäämine ja tuletegemine on lubatud üksnes selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.

8. Mootorsõidukitega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid on kaitsealal keelatud, välja arvatud kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustööde ning hundi arvukuse reguleerimise ajal. Vee-mootorsõidukite kasutamine kaitsealal on keelatud, välja arvatud sätestatud juhtudel piiranguvööndis.

9. Järelevalve-, pääste- ja teadustööde korraldamine ja tegemine toimub kaitsealal Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korra kohaselt.

10. Igasugune metsamajanduslik tegevus kaitsealal toimub kooskõlas looduskaitse põhimõtetega eeldusel, et säiliks metsa juhtfunktsioon ning ei kahjustataks selle esteetilisi omadusi. Metsamajanduslikud tööd kaitsealal sätestatakse vöönditi. Keelatud on uute metsakultuuride rajamine, puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuurides, energiapuistute rajamine, keemiline võsatõrje ning kuni käesoleva kaitse-eeskirjaga kooskõlas oleva metsakorralduskava kehtestamiseni kinnistusiseste sihtide puhastusraie.

11. Jahipidamine kaitsealal on keelatud. Vastavalt vajadusele toimuv ulukite arvukuse reguleerimine kehtestatakse vöönditi vastavalt keskkonnaministri määrusega sätestatud korrale.

12. Kalapüük kaitsealal toimub vastavalt kalapüügiseadusele ja käesolevale kaitse-eeskirjale. Iga-aastase püügilimiidi ja -tingimused kehtestab kaitseala valitseja ettepanekul maavalitsus.

13. Ilma kaitseala valitseja nõusolekuta on kogu kaitsealal keelatud:
1) valla üldplaneeringu, ehitusmääruse ja asula detailplaneerimisprojekti ning maakorralduskava kinnitamine;
2) maa sihtotstarbe muutmine;
3) ettevõtte asutamisloa väljaandmine vastavalt ettevõtteseaduse paragrahvi 9 lõikele 5;
4) metsakorralduskava kinnitamine;
5) geoloogilised uuringud;
6) veekogude kuju ja veetaseme muutmine, sealhulgas sildade ja truupide rajamine ning kaldakindlustustööd, samuti vanajõgede suudme puhastamine;
7) ulukite arvukuse reguleerimine;
8) organiseeritud turismi ja massiürituste korraldamine;
9) kaitseväeõppuste ja sõjaliste harjutuste läbiviimine, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kord ei sätesta teisiti.

14. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel teostab kaitseala valitseja riigi ostueesõigust vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõikele 5.

15. Käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks peab vastava loa, projekti või kava taotleja esitama kaitseala valitsejale taotluse. Taotluse kirjaliku vormistuse kohta esitab kaitseala valitseja nõusoleku või motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused nii taotlejale kui ka taotluse väljaandjale ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Sõltumatu (tellitava) ekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus pikendada oma nõusoleku või keeldumise esitamist ekspertiisi tegemise aja võrra, informeerides sellest nii taotlejat kui ka taotluse väljaandjat.

Raieloa taotluse läbivaatamiseks ning oma nõusoleku või motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsete tingimuste esitamiseks ei ole kaitseala valitsejal aega enam kui kümme päeva.

III. LOODUSRESERVAAT

16. Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega osa, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena.

17. Kaitsealal on 4 loodusreservaati:

1) Peterna loodusreservaat, kuhu kuuluvad:

Puurmani vallas Kursi metskonna kvartal 276 (nii riigimaa kui ka talude 56–58, 94 ja 166 lahusmaatükid);

Põltsamaa vallas Kursi metskonna kvartal 274 (nii riigimaa kui ka talude 57–61, 94, 95, 97A, 97B, 96, 98, 101, 103, 104A, 104B, 105–117, 141, A7, A15, A57, A71, A110, A204 ja A210 lahusmaatükid).

2) Tõllassaare loodusreservaat, kuhu kuuluvad:

Puurmani vallas Kursi metskonna kvartalid 346 (ainult riigimaa; välja arvatud eraldised 1–3), 370 ja 387;

Laeva vallas Laeva metskonna kvartalid 210 (ainult eraldised 2–7), 212, 213, 215–217, 220, 221, 225, 226 ja 228–230; riigimaa ja talude lahusmaatükid [hõlmab talude 45, 57, 58, A50, A51, A52, A53, A79, A107, A111, A113, A114, A118, A120, A121, A122, A124, A136, A137, A139, A140 (Roka metsavaht), A154, ja A295 maad] Laeva metskonna kvartalites 181 (ainult eraldised 1, 2a, 3a, 4–22, 26–38, 40–41; eraldistes 2 ja 3 kulgeb vööndi piir mööda edela-kirdesuunalist kraavi, jättes nimetatud eraldiste kagupoolsed osad vööndist välja), 208 (ainult eraldised 2–5), 209 (ainult eraldised 3, 5, 8–13), 211 (ainult eraldised 2–14), 214 (ainult eraldised 2, 3, 5, 7–9), 219 (ainult eraldised 2–8), 224 (ainult eraldised 2–17), 227 (ainult eraldised 2–11), 231 ja 232 (ainult eraldised 1–5, 12).

3) Võiviku loodusreservaat, kuhu kuuluvad:

Puurmani vallas Kursi metskonna kvartal 389 (ainult eraldised 21b, 36–62, 63b; vööndi loodepiir ühtib 1400 m ulatuses endise Dubrovski metskonna kvartalite 104 ja 109 ning kvartalite 99 ja 110 vahelise piirisihiga, misjärel piir suundub lääne-idasuunaliselt Kursi metskonna kvartali 389 edelanurka);

Laeva vallas Laeva metskonna kvartalid 234 (nii riigimaa kui ka talu A138 lahusmaatükk; ainult eraldised 5b, 8b, 9b, 10–22, 23b, 24, 28, 29, 30a) ja 235 (ainult eraldised 1–14, 15a, 16–24, 25a, 26a, 27a, 29a, 30a) (seejuures kulgeb Laeva metskonna kvartalites 234 ja 235 reservaadi piir järgmiselt: kvartalis 235 kulgeb reservaadi piir nimetatud kvartali loodesihiga paralleelselt, läbides kvartali selle loodesihist 800 meetri kaugusel, kvartalis 234 jätkub piir samas suunas edelasse 460 meetrit, suundudes edasi sirgjooneliselt loodesse, paralleelselt kvartali 234 kirdesihiga, kuni kvartalite 234 ja 223 vahelise sihini).

4) Karisto loodusreservaat, kuhu kuuluvad:

Laeva vallas nii avalik-õiguslik kui eraõiguslik maa Laeva metskonna kvartalites 111, 112 ja 150; talude 14, 15, 17, 19, 20, 42, 43, 60 ja 70 lahusmaatükid Laeva (Aiu) vanajõe paremkaldal Laeva metskonna kvartalitest 112 ja 150 idas alates talundi 43 lahusmaatükist (seda hõlmates) ülesvoolu.

18. Loodusreservaadis on keelatud:
1) igasugune majandustegevus ning loodusvarade kasutamine;
2) inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korra kohaselt.

19. Loodusreservaadi metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse).

20. Loodusreservaadi maa on riigi looduskaitsemaa ning see jäetakse riigi omandisse maareformiseadusega sätestatud korras.

IV. SIHTKAITSEVÖÖND

21. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse). Kõik raieload tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, metsamaterjali väljaveo ning puistu lõppkoosseisu osas.

22. Kaitseala sihtkaitsevöönd jaguneb täielike majanduspiirangutega alavööndiks ja majandatavaks alavööndiks.

23. Kaitsealal on 6 sihtkaitsevööndi täielike majanduspiirangutega alavööndit:

1) Umbusi–Epruraba sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Puurmani vallas riigimaa osa Kursi metskonna kvartalites 277–300, 303, 307, 308 ja 346 (ainult eraldised 1–3); talude 16–18, 38, 148–164 ja 166–182; lahusmaatükid Umbusi jõe ääres (Kursi metskonna kvartalites 277, 281, 286, 302, 303, 306 ja 315); talude 157, A10, A65, A90, A96, A98, A100, A102, A103, A104, A108, A110, A114, A117, A119, A131, A139 (Uutsali metsavaht) ja A140 (Roka metsavaht) maa Pedja jõe paremkaldal Umbusi jõe suudmest allavoolu (Kursi metskonna kvartalites 286, 289–291, 294, 297, 299 ja 300); talude A138, A139, A209, A210 (Pedja jõe ääres asuv lahusmaatükk), A211 (Utsali) ja A221 maa Pedja jõe vasakkaldal (Kursi metskonna kvartalites 323, 326, 336 ja 346); A116, kinnistumaad F ja G Kursi metskonna kvartali 346 eraldistel 1, 3, 4 ja 5; talu 153 lahusmaatükk Pedja jõe paremkaldal Umbusi jõe suudmest ülesvoolu (Kursi metskonna kvartalis 315); Pedja jõgi talu A213 lahusmaatükist (Kursi metskonna kvartalis 323) allavoolu (nimetatud lahusmaatükki hõlmamata);

Põltsamaa vallas riigimaa osa Kursi metskonna kvartalites 275 ja 301; Adavere metskonna kvartalid 72 (nii riigimaa osa kui ka talude 1–4, 5B ja 6 lahusmaatükid), 73, 74 (ainult riigimaa osa) ja 75; kaitsealale jääv eraõiguslik maa Umbusi jõe ääres (ainult Kursi metskonna kvartalite 275 ja 301 alal), hõlmates talude 42, 45–48, 50, 57, 58 ja 61–65 lahusmaatükke (sealhulgas Umbusi jõge);

Kolga-Jaani vallas Vaibla metskonna kvartalid 17, 22, 25, 28 (riigimaa osa) ja 32 (riigimaa osa); talude 17, 46, 149, 157, 163, 164, 167, 171, 176–178, 181, A36–A39, A41–A43, A45, A49–A51, A64, A175, A246 ja A288 lahusmaatükid Pedja jõe paremkaldal Põltsamaa jõe suudmest ülesvoolu (sealhulgas Vaibla metskonna kvartalites 28 ja 32); kaitsealale jääv osa Pedja jõest Kolga-Jaani vallas; tagavaramaa Lit.B ja Lit.C Vaibla metskonna kvartalis 28;

Laeva vallas Pedja jõgi Põltsamaa jõe suudmest ülesvoolu; riigimaa ja talude lahusmaatükid (hõlmab talude 1–6, 10–14, 23, 26, 37, 39, 41, 52 (Võhma kooli), 53, 73, A50–A53, A79, A96, A107, A111, A113, A114, A118, A120–A122, A124, A136, A139, A141 ja A154) Laeva metskonna kvartalites 198, 208 (ainult eraldis 1), 209 (ainult eraldised 1, 2, 4, 6, 7), 210 (ainult eraldis 1), 211 (ainult eraldis 1), 214 (ainult eraldised 1, 4, 6), 219 (ainult eraldis 1), 224 (ainult eraldis 1) ja 227 (ainult eraldis 1 maad); Roka metsavahi (A140) talu maa Laeva metskonna kvartalis 211 (ainult eraldis 1).

2) Laeva soo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Puurmani vallas Kursi metskonna kvartalid 144 (nii riigimaa osa kui ka talude A12, A119, A120, A191, A195, A198 ja A253), 349–352, 360–363, 372–374, 379–386, 388, 389 (ainult eraldised 1–21a, 22–35, 63a; vööndi piir ühtib 1400 m ulatuses endise Dubrovski metskonna kvartalite 104 ja 109 ning kvartalite 99 ja 110 vahelise piirisihiga, misjärel piir suundub lääne-idasuunaliselt Kursi metskonna kvartali 389 edelanurka, jättes nimetatud kvartali lõunaosa vööndist välja), 390 ja 391 lahusmaatükid; talude A90, A191 ja A197 lahusmaatükid Kursi metskonna kvartalis 141;

Laeva vallas Laeva metskonna kvartalid 4, 27, 46, 54 (nii riigimaa kui ka riigi tagavaramaa lit. DP, DH, DZ ja DJ, samuti kinnistute 7, 7a ja 7b maa), 126, 127 (riigimaa osa), 138 (riigimaa osa), 139 (riigimaa osa), 140 (riigimaa osa), 141 (riigimaa osa: välja arvatud eraldis 19), 156 (riigimaa osa), 157 (ainult riigimaa osa), 161 (ainult riigimaa osa), 165 (riigimaa osa), 166 (nii riigimaa kui ka Pikalageda talu (A237) maa Valmaotsa–Palupõhja teest põhja pool), 169 (riigimaa eraldistes 1–3, 6 ja 7), 181 (eraldiste 23–25 riigimaa osa), 182 (riigimaa osa), 183, 186–188 (riigimaa osa), 191–194 (riigimaa osa), 218, 222, 223, 232 (ainult eraldised 6–11, 13–23), 233, 234 (ainult eraldised 1–4, 5a, 6, 7, 8a, 9a, 23a, 25–27, 30b–50;) ja 235 (ainult eraldised 15b, 25b, 26b, 27b, 28, 29b, 30b, 31–43) (seejuures kulgeb Laeva metskonna kvartalites 234 ja 235 reservaadi piir järgmiselt: kvartalis 235 kulgeb reservaadi piir nimetatud kvartali loodesihiga paralleelselt, läbides kvartali selle loodesihist 800 meetri kaugusel, kvartalis 234 jätkub piir samas suunas edelasse 460 meetrit, suundudes edasi sirgjooneliselt loodesse, paralleelselt kvartali 234 kirdesihiga kuni kvartalite 234 ja 223 vahelise sihini] ning 236; Rehessaare talu (A135) maa Laeva metskonna kvartalites 139 (välja arvatud eraldis 16) ja 140 (välja arvatud eraldis 5); Vaaramaa (A150), Toriotsa (A241) ja Vaaramaa-Sepa (A243) talu maa Laeva metskonna kvartalites 129, 130, 140, 141; talu A136 maa Laeva metskonna kvartalites 127, 138 ja 139; Karussaare talu (A137) maa Laeva metskonna kvartalites 156 ja 181 (ainult eraldises 39); talude 45, 57, 58, VI, A137 ja A148 lahusmaatükid Laeva metskonna kvartalites 181 (ainult eraldistes 2b, 3b, 23–25; eraldistes 2 ja 3 kulgeb vööndi piir mööda edela-kirdesuunalist kraavi, jättes nimetatud eraldiste loodepoolsed osad vööndist välja) ja 182; talude 15, 19, 20, 22, 25, 26, 30, 33, 35, 39, 40, 42–44, 47–56, 59–65, VI, A148, A248 ja A297 lahusmaatükid Laeva metskonna kvartalites 185–188 ja 191–194;

Puhja vallas riigimaa osa Laeva metskonna kvartalites 195–197 ja 203 (välja arvatud Rõngaskoolme vanajõgi); talude A229–A233, A235, A244 ja A251 lahusmaatükid ning tagavaramaa lit. I–XI Laeva metskonna kvartalites 184, 189, 190, 195, 196 ja 203.

3) Turvakuuri sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Kolga-Jaani vallas kogu avalik-õiguslik ja eraõiguslik [hõlmab kaitsealale jäävat osa Killi (A29) talu maast; samuti hõlmab talude 5, 6, 10–14, 15A, 15B, 16A, 16B, 18, 19, 23–29, 29A, 29B, 30–37, 39, 40, 42–44, 46, 47, 49, 51, 54–56, 58, 60–69, 71–74, 93–96, 97A, 97B, 98–103, 104A, 104B, 105–110, 112–117, 142–144, 146–163, 166–187, 189–191, 194, 195, 202, 208, 209, 214–227, 229–234, 238, 240, 247, 248, 250, 258, 262–268, 271–273, 278, 279, 281, 282, A6, A7, A10, A12, A14, A15, A18, A20, A22, A26–A28, A30, A32, A35–A42, A44, A46, A47, A49, A54–A56, A60, A62–A65, A67–A73, A83, A85, A86, A88–A96, A99, A102, A110, A117, A156, A157, A167, A189, A190 ja A205 lahusmaatükke] maa Põltsamaa jõe vasakkaldal ja Peterna oja ääres alates talu A210 maast (Vaibla metskonna kvartalis 10; seda hõlmamata) ülesvoolu, samuti talude lahusmaatükid Vaibla metskonna kvartalites 1, 2, 3, 5, 6 ja 10; tagavaramaa lit.G Põltsamaa jõe vasakkaldal Vaibla metskonna kvartalist 1 edelas; maatükid VII, XXIII, XXIV ja XXXVIII (Põltsamaa jõe vasakkaldal ning Vaibla metskonna kvartalites 2 ja 3); riigimaa Vaibla metskonna kvartalites 1, 2, 3, 5–7, 10.

4) Rõngaskoolme sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Puhja vallas riigimaa ja talude 12, 34–36, 38, 39, 42–48, 52, 55, 57–64, 66–68, 88, 194–197, A42–A52, A72, A74, A75, A78, A83, A85, A136, A234 lahusmaatükid vastavalt järgnevale piirikirjeldusele.

Vööndi lõunapiiriks on Emajõe vasakkallas alates Pede (Pedja) jõe suudmest kuni talundi 194 maad läbiva loode-kagusuunalise kraavini, mida mööda piir kulgeb Laeva metskonna kvartali 197 idanurgani. Sealt suundub vööndi piir mööda nimetatud kvartali lõuna- ja läänepiiri kuni talundi 196 lahusmaatükini, mille kirde- ja läänepiiri mööda jõuab vanajõeni. Järgnevalt suundub piir mööda vanajõe põhja- ja läänekallast kuni talundi 68 lahusmaatükini ning seejärel, kattudes talundite 68, A72, 88, A75, A42, 58, 55, 36 ja 34 loodepiiriga kuni Pede (Pedja) jõeni, mille vasakkallast pidi jõuab Emajõeni.

5) Kupu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Puhja vallas kaitsealale jääv maa-ala (sealhulgas vanajõed) Emajõe paremkaldal alates Puhja ja Rannu valla ühispiirist kaitseala edelaservas kuni kinnistu 202 lahusmaatükini, mida läbiv kraav on ühtlasi vööndi idapiiriks. Vöönd hõlmab talude 1–21, 27, 31–51, 51A, 51B, 52–61, 63–65, 68, 71–74, 78, 82, 194–197, 202, 234, 251 ja A239 lahusmaatükke;

Rannu vallas kaitseala kogu Rannu valda jääv eraõiguslik maa (välja arvatud Emajõgi) hõlmab talude 20–32, 35, 38, 39, 43–47, 50–52, A17, A31, A39, A40, A41, A43, A51, A96 ja A103 lahusmaatükke.

6) Samblasaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub:

Rannu vallas kaitseala kogu Rannu valda jääv avalik-õiguslik maa (Konguta metskonna kvartalites 4 ja 5).

24. Täielike majanduspiirangutega sihtkaitsevööndis on keelatud igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud:
1) inimeste viibimine, kui punktis 26 ei sätestata teisiti;
2) marjade ja seente varumine, kui punktis 26 ei sätestata teisiti;
3) teedele ja jalgradadele kukkunud puude eemaldamine;
4) olemasolevate teede ja jalgradade hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
5) poollooduslike koosluste (puis- ja luhaniitude) ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
6) hundi arvukuse reguleerimine 1. novembrist 1. märtsini kaitseala valitseja tähtajalise liikumisloa alusel, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus teha ettekirjutusi mootorsõidukitega läbitavate marsruutide osas;
7) Emajõe vanajõgede suudme puhastamine;
8) alavöönditi sätestatud majandustegevus.

25. Punktis 23 nimetatud alavööndeis on lisaks punktis 24 sätestatud tegevusele lubatud:
1) Umbusi–Epruraba sihtkaitsevööndis kalapüük jäält Kursi metskonna kvartalite 290 ja 291 ida-kagupiiriks oleval Pedja jõe lõigul (nn. Tuula hauad) ajavahemikul 1. novembrist 31. märtsini ning kaitseala tarbeks laudtee ja vaatlustorni rajamine Põltsamaa soo põhjaossa ning laagripaiga rajamine Pedja jõe äärde; samuti on nimetatud alavööndis kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud hooldus- ja valikraie kuni 2035. aastani Vaibla metskonna kvartalites 17 (ainult eraldistes 10, 12 ja 15), 22 (ainult eraldistes 12, 16 ja 17), 25 (ainult eraldistes 1–6, 10–12 ja 16), 28 (ainult eraldistes 1, 2 ja 5) ja 32 (ainult eraldistes 4, 5 ja 6), kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, metsamaterjali väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;
2) Laeva soo sihtkaitsevööndis Kursi metskonna kvartaleid 381–386 läbiva kraavi hooldamine kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul ning kaitseala tarbeks ehitiste rajamine ja ehitiste hooldustööd Laeva metskonna kvartali 223 maa-alal (Nõmmeotsa);
3) Rõngaskoolme vanajões kalapüük kaitseala territooriumil elavate inimeste poolt 1. juulist 31. augustini ja 1. novembrist 31. märtsini;
4) Kupu sihtkaitsevööndis kraavide hooldamine kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul.

26. Punktis 23 nimetatud alavööndeis on erinevalt punktis 24 sätestatule keelatud:
1) Umbusi–Epruraba sihtkaitsevööndis inimeste viibimine kaitseala valitseja tähtajalise liikumisloata 1.veebruarist 30.juunini, välja arvatud Kursi metskonna kvartalite 326 ja 336 osas ja samuti Kursi metskonna kvartalite 290 ja 291 ida-kagupiiriks oleval Pedja jõe lõigul ning marjade ja seente varumine 1. veebruarist 30. juunini;
2) Laeva soo sihtkaitsevööndis inimeste viibimine ning marjade ja seente varumine kaitseala valitseja tähtajalise liikumisloata 1. veebruarist 30. juunini;
3) Turvakuuri sihtkaitsevööndis inimeste viibimine ning marjade ja seente varumine Vaibla metskonna kvartalites 1, 2, 3, 5, 6 ja 7 kaitseala valitseja tähtajalise liikumisloata 1. veebruarist 30. juunini;
4) Rõngaskoolme sihtkaitsevööndis inimeste viibimine kaitseala valitseja tähtajalise liikumisloata 1. aprillist 30. juunini ning marjade ja seente varumine;
5) Kupu sihtkaitsevööndis inimeste viibimine kaitseala valitseja tähtajalise liikumisloata 1. aprillist 30. juunini ning marjade ja seente varumine.

27. Täielike majanduspiirangutega sihtkaitsevööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik kohustuslik tegevus sätestatakse järgnevalt:
1) Umbusi–Epruraba sihtkaitsevööndis Pedja jõe ääres olevate puisniitude ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks on kohustuslik nende niitmine, puu- ja põõsarinde harvendamine või kujundamine;
2) Kupu sihtkaitsevööndi luhaniitude ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks on kohustuslik nende niitmine või karjatamine või puu- ja põõsarinde harvendamine.

28. Täielike majanduspiirangutega sihtkaitsevööndi maa on riigi looduskaitsemaa ning see jäetakse riigi omandisse maareformiseadusega sätestatud korras.

29. Kaitsealal on 8 sihtkaitsevööndi majandatavat alavööndit:

1) Madise sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Puurmani vallas riigimaa osa Kursi metskonna kvartalites 309–311, 314 ja 316–322; talude A143 (Alt-Miku metsavaht), A217 (Lipardi), A218 (Madise) ja A219 (Madise metsavaht) maa kaitseala piires (välja arvatud Pedja jõgi); talude 11, 25, 74, A27, A203, A218 (kahes osas) ja A219 lahusmaatükid Pedja jõe paremkaldal Umbusi jõe suudmest ülesvoolu; talude 56, 57, A3 ja A27 lahusmaatükid Pikknurme jõe paremkaldal (Pikknurme metskonna kvartalites 197, 202 ja 207; hõlmates ühtlasi Pikknurme jõe kaitsealale jääva osa); talude 25, 26, A213, A220, A214, A208, A215, A207, A103, A40, A125, A126 lahusmaatükid Pedja jõe vasakkaldal Umbusi jõe suudmest ülesvoolu; Reinu talu (A216) maa Kursi metskonna kvartalis 324; talu 165 lahusmaatükk Kursi metskonna kvartalis 316; talude 141 ja 141a lahusmaatükid Kursi metskonna kvartalites 310, 318 ja 319.

2) Potaste sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Kolga-Jaani vallas Vaibla metskonna kartalid 11, 12, 15 (riigimaa osa), 16, 20 (ainult riigimaa osa), 21, 23 (riigimaa osa), 24, 26 (riigimaa osa), 27, 29 (riigimaa osa), 30 ja 31; talude lahusmaatükid Põltsamaa jõe vasakkaldal alates talu A210 maast (Vaibla metskonna kvartalis 10, seda hõlmates) allavoolu kuni talundi 17 lahusmaatükini (seda hõlmamata) Põltsamaa jõe suudmes, hõlmates talude 20, 22, 23, 70–72, 80, 83, 85, 93, 112–118, 123–139, 208, 217, 222, 224, 254, A98, A200, A209, A210 ja A212 maad); tagavaramaa Lit.D Põltsamaa jõe vasakkaldal Vaibla metskonna kvartalist 29 edelas.

3) Valmassaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Laeva vallas Laeva metskonna kvartalid 55–57, 58 (kaitsealale jääv osa), 93-94, 95 (kaitsealale jääv osa), 101 (nii riigimaa kui ka talu 7 lahusmaatükk), 102-104, 130 (ainult riigimaa osa), 131, 141 (ainult eraldis 19) ja 143 (nii riigimaa (ainult eraldised 1–17) kui ka talu A238 lahusmaatükk); Loksu kanali kaitsealale jääv osa; Laeva jõe kaitsealale jääv osa Laeva metskonna kvartali 58 kagunurgast ülesvoolu.

4) Rehessaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Laeva vallas Rehessaare talu (A135) maa Laeva metskonna kvartalites 128, 129, 139 (ainult eraldis 16), 140 (ainult eraldis 5); Laeva metskonna kvartalite 128 ja 129 riigimaa.

5) Kulu soo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Laeva vallas riigimaa Laeva metskonna kvartalites 163, 167, 168, 169 (ainult eraldised 12–17) ja 170-172; tagavaramaa Lit.E Laeva metskonna kvartalis 160; Sillaotsa (A236) ja Pikalageda (A237) talu maa Valmaotsa-Palupõhja teest lõuna pool (Laeva metskonna kvartalites 166, 167, 169, 170 ja 171); Kulu talu (A238) maa Laeva metskonna kvartalites 163, 164, 168 ja 172; Toriotsa talu (A241) maa Laeva metskonna kvartalites 163 ja 164; Laeva metskonna kvartalites 142, 159, 160, 163 ja 164 asuvad talude 86, 90, 92–108, 113–116, 118–123, 125, 126, 129–131, 133, A6, A67 lahusmaatükid; Valmaotsa-Palupõhja tee alates Selli talu maa lääneservast lääne suunas kuni Laeva ja Puhja valla ühispiirini;

Puhja vallas Laeva metskonna kvartalid 175–177, 179, 180 ja 237; tagavaramaa lit.AT, lit.OP, lit.BJ, lit.BK, lit.BR, lit.BS, lit.BT, lit.BU, lit.CM ja lit.O Laeva metskonna kvartalites 238–244; kogu eraõiguslik maa [välja arvatud Polluski (A46) ja Koogaru (A47) talu maa] Laeva metskonna kvartalites 238–244, hõlmates talude 10, 13, 17, 19–21, 23A, 23–25, 29A, 30, 60, 64, 66, 72, 77, 79, 89, 90–101, 103, 104, 107, 111, 112, 119, 124, 125, 129, 130, 133–144, 146, 150–161, 163–169, 174, 175, 182, 184, 186, 188, 191, 196, 199–201, 203, 205–207, 209–213, 215–225, 231, 232, 252, 269, 299, 357, A3, A4, A6–A12, A14, A15, A17, A18, A29, A30, A35, A36, A42, A67–A69, A106, A131, A262, A265, A268, A272, A273 lahusmaatükke nimetatud kvartalites; Voore (A28) talu maa Laeva metskonna kvartalis 239; talude 154, 165, 179, 180, 194, A227, A235 ja A242 lahusmaatükid Emajõe vasakkaldal alates Palupõhja külas Surva (195) talu maast (seda hõlmamata) allavoolu kuni talundi 16 lahusmaatükini.

6) Pede sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Laeva vallas riigimaa Laeva metskonna kvartalites 199–201 ja 204–205 ning talude 4, 5, 9–13, 18, 33, 37, 43, 53–56, 65, 73, 78, A96, A137, A148, A297 ja VIII lahusmaatükid nimetatud kvartalites;

Puhja vallas riigimaa ja talude lahusmaatükid (hõlmab talude A96, A228–A230 ja A251 maad) Laeva metskonna kvartalites 202 ja 206; Laeva metskonna kvartal 207 (nii riigimaa, tagavaramaa lit.XXIV kui ka talude A96, A229, A230 ja A251 lahusmaatükid).

7) Reku–Kavilda sihtkaitsevöönd (koosneb kahest osast, mida eraldab Emajõgi), kuhu kuuluvad:

Puhja vallas talude 22–26, 29A, 90–101, 222, A3, A4, A6–A11, A14–A18, A268, A272, A273 lahusmaatükid Emajõe vasakkaldal Laeva metskonna kvartalist 244 lõuna pool; kogu eraõiguslik maa Emajõest lõuna pool alates talundi 21 lahusmaatükist (Reku parvest 500 m allavoolu) kuni talude 15 (Tidriko), 16 (Peetre) ja 17 (Jaani-Jüri) ühismaani Kavilda jõe suudmest 1700 meetrit allavoolu [hõlmab talude 1, 5–7, 10–12, 21–24, 24a (Peedu), 26, 28, 31–48, 53–56, 125–133, 135–137, 139, A2–A5, A9, A27, A28 lahusmaatükke; samuti talude 13 ja 25 ühismaa, talude 23 ja 24 ühismaa, talude 21, 22 ja 24 ühismaa, talude 29 ja 30 ühismaa].

8) Kärstna sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Laeva vallas Laeva metskonna kvartalid 118 (ainult eraldis 14: nii riigimaa kui ka talu A12 maa), 119, 120, 121 (nii riigimaa kui ka Ihamakingu (A19) talu maa: ainult eraldised 1–3, 8–14), 122 (nii riigimaa kui ka talude A4, A7, A11, A12, A25 maa), 124, 125; kogu Emajõe vasakkaldale jääv avalik-õiguslik ja eraõiguslik maa Laeva vallas [välja arvatud Ihamakingu talu (A19) maa ja talu A78 lahusmaatükk Ihamakingu talu maast idas; hõlmab talude 1–7, 7a, 7b, 8–14, 14a, 15, 15a, 16, 17, 17a, 18–20, 27–31, 38, 49–51, 55–57, 60, 61, A1, A2, A4, A7, A11, A12, A24, A25, XX lahusmaatükke, samuti tagavaramaad lit.P ja lit.F]; talude 1, 14, 15, 17–20, 42, 43, 60, 61 lahusmaatükid Laeva (Aiu) vanajõe vasakkaldal; Laeva (Aiu) vanajõgi ja Laeva kanal alates Laeva metskonnna kvartali 111 loodenurgast allavoolu;

Puhja vallas kaitseala kogu Emajõe vasakkaldale jääv maa-ala alates talundi 19 lahusmaatükist (Kavilda jõe suudmest 1900 m allavoolu, seda hõlmamata) ida pool; samuti (teise lahustükina) kaitseala kogu Emajõe paremkaldale jääv maa-ala Puhja vallas talundite 15 (Tidriko), 16 (Peetre) ja 17 (Jaani-Jüri) ühismaast (Kavilda jõe suudmest 1700 meetrit allavoolu) ida pool (välja arvatud Elva jõgi), hõlmates ka nimetatud ühismaa.

Vööndisse kuuluvad Puhja valla piires talude 1A, 1C, 1–16, 18–23, 26–36, 39–50, 52, 53, 56–58, 79, 86, A2, A3, A9–A16, A27, A29, A33 (Puhja kirik), A34–A38, A41, A44, Siberi C, Sibula B, Kaima kool, III, VII–XI, XIII–XV ja XXII lahusmaatükid; samuti kuuluvad vööndisse talude 15, 16 ja 17 ühismaa, talude 21, 22 ja 24 ühismaa, talude 20 ja 23 ühismaa, talude 26a ja 26b ühismaa, talude 13 ja 25 ühismaa;

Tähtvere vallas kaitseala kogu Tähtvere valda jääv maa (välja arvatud Ilmatsalu jõgi), hõlmates talude 17, 27, 32, 33, 36, 38–40, 43b, 44–46, 53–55, 59, 60, 62, 70, 71, 80 ja 85 lahusmaatükke.

30. Sihtkaitsevööndi majandatavas osas on lubatud järgmine majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, kui punktis 32 ei sätestata teisiti:
1) olemasolevate ehitiste, teede, jalgradade ja õhuliinide hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi vastavalt kehtivale korrale;
2) hooldus- ja valikraie kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, metsamaterjali väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;
3) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste (välja arvatud samblad, samblikud, puukoor, -oksad ja vaik, jõulukuused) varumine;
4) kalapüük;
5) hundi arvukuse reguleerimine 1. novembrist 1. märtsini kaitseala valitseja tähtajalise liikumisloa alusel, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus teha ettekirjutusi mootorsõidukitega läbitavate marsruutide osas;
6) poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
7) Emajõe vanajõgede suudme puhastamine;
8) alavöönditi sätestatud majandustegevus.

31. Punktis 29 nimetatud alavööndeis on lisaks punktis 30 sätestatud tegevusele lubatud:
1) Madise sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine vööndis paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ning Pedja jõe äärde laagripaiga rajamine;
2) Potaste sihtkaitsevööndis olemasolevate kraavide hooldamine kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
3) Rehessaare sihtkaitsevööndis kaitseala välibaasiks vajalike ehitiste rajamine ning tiigi puhastamine;
4) Pede sihtkaitsevööndis kraavide hooldamine kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
5) Reku–Kavilda sihtkaitsevööndis mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine vööndis paikneva kinnistu tarbeks kaitseala valitseja nõusolekul.

32. Punktis 29 nimetatud alavööndeis on erinevalt punktis 30 sätestatule keelatud:
1) Rehessaare sihtkaitsevööndis hundi arvukuse reguleerimine;
2) Kärstna sihtkaitsevööndis inimeste viibimine kaitseala valitseja tähtajalise liikumisloata 1. märtsist 30. juunini ja 1. septembrist 30. oktoobrini (lubatud ainult Emajõe kallasrajal), hooldus- ja valikraie ning kalapüük 1. märtsist 30. juunini ja 1. septembrist 30. oktoobrini;
3) Pede sihtkaitsevööndis hundi arvukuse reguleerimine.

33. Sihtkaitsevööndi majandatava alavööndi poollooduslike niitude esinemisaladel nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik kohustuslik tegevus sätestatakse järgnevalt:
1) Madise ja Rehessaare sihtkaitsevööndis olevate niitude ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks on kohustuslik nende niitmine või puu- ja põõsarinde harvendamine;
2) Reku–Kavilda ja Kärstna sihtkaitsevööndi luhaniitude ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks on kohustuslik nende niitmine või karjatamine, samuti puu- ja põõsarinde harvendamine.

V. PIIRANGUVÖÖND

34. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majanduslikus tegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

35. Kaitseala piiranguvöönd jaguneb 12 alavööndiks:

1) Utsali piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Puurmani vallas riigimaa osa Kursi metskonna kvartalites 326–329, 336–340, 348, 359 ja 371; talude Nõmme (A209), Kooli (A208), Kõppoja (A207), Suurevälja (A210), Utsali metsavaht (A213), Lindisaare (A214) ja Piiroja (A215) maa Kirna–Nõmmeotsa tee ääres; Reinu talu (A216) maa (ainult Kursi metskonna kvartalis 328); talu A210 lahusmaatükk Kursi metskonna kvartalites 326 ja 336.

2) Lipardi–Pedja piiranguvöönd, kuhu kuulub:

Puurmani vallas Pedja jõgi talundi A213 lahusmaatükist (Kursi metskonna kvartalis 323) ülesvoolu (hõlmates Pedja jõe nimetatud lahusmaatüki piires).

3) Põlendiku piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Põltsamaa vallas nii riigimaa osa (sealhulgas tagavaramaa VI) kui ka talude lahusmaatükid (hõlmates talude 16, 17, 21/22, 24–26, 29, 32, 33, 35, 36, 38–40, 41, 47–50, 52, 75, 118, 141, A179, A154, A97 ja A155 maad) Adavere metskonna kvartalites 67, 70 ja 71; Epronemsi talu (A167), Tõnsu talu (A166) ja Manglo talu (A165) maa Adavere metskonna kvartalis 71 ning Põltsamaa valda jääv osa Põltsamaa jõest kaitseala piires.

4) Kamari–Umbusi piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Põltsamaa vallas kaitsealale jääv osa Liiva (147) talu maast; samuti Kamari külas Epronemsi (A167), Nemsi (A168), Epronemsi (A169), Söödi (A170), Tõnsu (A166), Eprosaare (A172), Siruse (A171) ja Liiva (147) talu maa Adavere metskonna kvartalis 74.

Lahustükina kuulub vööndisse Umbusi külas Kärdi (50), Altvälja (51), Trulli-Tõnu (45), Subsi (44), Trulli-Tõnu (43), Saare (49) ja Piiri (48) talu maa kaitseala piires.

Teise lahustükina kuuluvad vööndisse talude 45, 47, 54–56 ja 59–60 lahusmaatükid Umbusi jõe vasakkaldal Kursi metskonna kvartalist 301 loodes, kaitsealale jääv osa Peebu (53) talu maast ning Umbusi jõgi Kursi metskonna kvartalitest 275 ja 301 ülesvoolu (nimetatud kvartalite piires jõge hõlmamata).

5) Rõika piiranguvöönd, kuhu kuulub:

Kolga-Jaani vallas Rõika metsaülema talu (A211) maa (kahes osas, Vaibla metskonna kvartalites 20 ja 23).

6) Emajõe–Paala piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Kolga-Jaani vallas Põltsamaa jõe kaitsealale jääv osa;

Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe kaitsealale jääv osa;

Laeva vallas Emajõe ning Pede (Pedja) jõe kaitsealale jääv osa Põltsamaa jõe suudmest allavoolu;

Puhja vallas Emajõe, samuti Pede (Pedja) ja Elva jõe kaitsealale jääv osa;

Rannu vallas Emajõe kaitsealale jääv osa;

Tähtvere vallas Ilmatsalu jõe kaitsealale jääv osa.

7) Sooküla piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Laeva vallas riigimaa osa Laeva metskonna kvartalites 142, 143 (ainult eraldised 18-20), 151 ja 158; Sooküla talude Selli (A239), Suuretüki (A240), Raudoja (A242) ja Ristsaare (IV) maa; Toriotsa talu (A241) maa (ainult Laeva metskonna kvartalites 142, 158 ja 159); Vaaramaa-Sepa (A243) ja Kulu (A238) talu maa Laeva metskonna kvartalis 142; talude A6, 86, 133 ja 167 lahusmaatükid Laeva metskonna kvartalis 151; tagavaramaa lit.E ja lit.BBa Laeva metskonna kvartalis 151.

Lahustükina kuulub vööndisse Sillaotsa talu (A236) maa Valmaotsa–Palupõhja teest põhja pool (Laeva metskonna kvartalites 165, 166, 169 ja 170).

8) Nasja piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Laeva vallas Laeva metskonna kvartal 155 (nii riigimaa osa kui ka talude 76 ja 9 lahusmaatükid); talu A79 maa Laeva metskonna kvartalis 154 (eraldis 12);

Puhja vallas kogu eraõiguslik ja avalik-õiguslik maa Emajõe vasakkaldal (väljaspool Laeva metskonna kvartaleid) alates talundi 101 lahusmaatükist (Laeva metskonna kvartali 244 kagunurgas; ei kuulu vööndisse) allavoolu kuni talundi 19 lahusmaatükini (Kavilda jõe suudmest 1900 m allavoolu; kuulub vööndisse). Vöönd hõlmab talude 3, 4, 8, 9, 14, 19, 27–32, 57, 58, 76, 83, 98, 100, 102–104, 106–109, 113–124, A8, A27, A31, A33, A79 lahusmaatükke; samuti kuulub vööndisse talude 21, 22 ja 24 ühismaa ning riigi tagavaramaa lit.B.

9) Ihamakingu piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Laeva vallas Ihamakingu talu (A19) maa Emajõe vasakkaldal (välja arvatud Laeva metskonna kvartali 121 eraldistesse 8–14 jääv osa); Laeva metskonna kvartal 121 (riigimaa: eraldistes 4–7); talu A78 lahusmaatükk Ihamakingu (A19) talu maast idas (sealhulgas Laeva metskonna kvartalis 122).

10) Kaha piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Puhja vallas riigimaa Laeva metskonna kvartalites 173, 174, 178 ja 184; Kaha (A228) talu maa ja lahusmaatükk Laeva metskonna kvartalites 173 ja 174; talu A227 lahusmaatükk Laeva metskonna kvartalis 173.

11) Palupõhja piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Puhja vallas talude Uuekooli (A229), Ajukse (A230), Vanakooli (A231), Uuetoa (A232), Tammiku (A233), A234, Vainu (A235), Kalamäe (A245), Mikako (194), Surva (195), Jaago I ja Jaago II (196) ning Tõnise (197) maa Palupõhja külas Emajõe vasakkaldal; talude 194–197 ja A234 lahusmaatükid Emajõe vasakkaldal alates talundi 194 lahusmaatükki läbivast kagu-loodesuunalisest kraavist (1100 meetrit Palupõhja külast ülesvoolu) allavoolu kuni Kalamäe (A245) talu maani.

12) Rekusaare piiranguvöönd (koosneb kolmest lahustükist), kuhu kuuluvad:

Puhja vallas talude 10–21, 63, 202, A1, A3, A26 ja A28–A30 lahusmaatükid Emajõe paremkaldal alates talundi 202 lahusmaatükki läbivast kraavist (Konguta metskonna kvartali 116 loodetipus) allavoolu kuni Eiseni (75) talu maani.

Vööndi teise osa moodustavad talude 10–21, 60, 64, 65, 72, 76–78, 81 ja 82 lahusmaatükid Emajõe vasakkaldal alates talundi 16 lahusmaatükist (Laeva metskonna kvartalist 237 kagus; kuulub vööndisse) allavoolu kuni talundi 73 lahusmaatükini (seda hõlmamata); samuti kuulub vööndisse Eiseni (75) talu maa kaitsealale jääv osa.

Kolmanda lahustükina kuulub vööndisse Polluski (A46) ja Koogaru (A47) talu maa Laeva metskonna kvartalites 240 ja 244.

36. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja II osas keelatud ning järgmine keelatud tegevus:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud liiva- ja savivõtt oma tarbeks;
3) lõppraie, välja arvatud turberaie, kui alavöönditi ei sätestata teisiti;
4) jahipidamine, välja arvatud ulukite arvukuse reguleerimine;
5) alavöönditi sätestatud majandustegevus.

37. Vee-mootorsõidukite kasutamine on lubatud Emajõe–Paala piiranguvööndis.

38. Jõekalda kindlustustööd on lubatud Palupõhja piiranguvööndis.

39. Punktis 35 nimetatud alavööndeis on lisaks punktis 36 sätestatud tegevusele keelatud:
1) Utsali, Põlendiku, Kamari–Umbusi ja Nasja piiranguvööndis uute ehitiste, teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine, samuti väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine ning maa kasutamine heitmete ja prügi ladustamise kohana;
2) Lipardi–Pedja, Rõika, Emajõe–Paala, Nasja ja Rekusaare piiranguvööndis jõekallaste igasugune kahjustamine;
3) Põlendiku, Kamari–Umbusi, Nasja, Ihamakingu, Kaha, Palupõhja ja Rekusaare piiranguvööndis turberaie;
4) Kaha piiranguvööndis maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana.

40. Ilma kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:
1) uute veekogude rajamine;
2) liiva- ja savivõtt oma tarbeks;
3) maaparandussüsteemide hooldustööd, valikkuivendus ja kultuurtehnilised tööd;
4) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine ning uute ehituste ja rajatiste, sealhulgas paadisildade rajamine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi vastavalt kehtestatud korrale;
5) puidu varumine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, metsamaterjali väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;
6) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaadel ning looduslikel rohumaadel;
7) maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana.

41. Piiranguvööndi metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse).

42. Rõika, Sooküla, Ihamakingu ja Palupõhja piiranguvööndis olevate poollooduslike niitude ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks on kohustuslik nende niitmine või karjatamine ning puu ja põõsarinde harvendamine või kujundamine.

43. Sooküla piiranguvööndis Selli talu maal paikneva kadakate allee (kaitse all alates 1964. aastast) puhul kohaldatakse looduse üksikobjekti kaitse põhimõtteid.

VI. LÕPPSÄTTED

44. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

45. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid pooled võivad vaidluse lahendamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1995. a.
määrusega nr. 92

Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Karula rahvuspark (edaspidi rahvuspark) on moodustatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1993. a. määrusega nr. 387 (RT I 1994, 3, 20) 24. septembril 1979. a. asutatud Karula maastikukaitseala baasil ning määratud rahvuspargiks kaitstavate loodusobjektide seadusega (RT I 1994, 46, 773). Rahvuspargi maa-ala on võetud riikliku kaitse alla.

2. Rahvuspargi kaitse tugineb Eesti Vabariigi seadustele, Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrustele ning muudele õigusaktidele, mis on käesoleva kaitse-eeskirja aluseks.

3. Rahvuspargi maa-ala on kindlaks määratud Karula rahvuspargi välispiiri kirjeldusega.

4. Rahvuspargi maa-ala jaotub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks vööndiks – loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

5. Kõikide vööndite ja alavööndite, samuti kohustustega koormatavate alade piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

6. Rahvuspargi ja tema vööndite piirikirjeldus on koostatud talumaa osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele; Karula, Hargla ja Iigaste metskonna osas 1985. aasta metsakorralduse andmete alusel ning Saru ja Antsla metskonna osas 1992. aasta metsakorralduse andmete alusel.

II. RAHVUSPARGI KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

7. Inimeste viibimine ning marjade ja seente varumine on lubatud kogu rahvuspargi maa-alal, välja arvatud loodusreservaadis ning sätestatud erijuhtudel sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal johtub asjaõigusseadusest ja kaitstavate loodusobjektide seadusest, kusjuures sihtkaitse- ja piiranguvööndis olevad erateed ja -rajad (sealhulgas kallasrajad) on päikese tõusust loojanguni avalikuks kasutamiseks. Telkimine, laagrissejäämine ja tuletegemine on lubatud üksnes selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.

8. Mootorsõidukitega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ning jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu on rahvuspargis keelatud, välja arvatud kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustööde ajal. Vee-mootorsõidukite kasutamine rahvuspargis on keelatud.

9. Järelevalve-, pääste- ja teadustööde korraldamine ja tegemine toimub rahvuspargis Vabariigi Valitsuse kehtestatud korra kohaselt.

10. Igasugune metsanduslik tegevus rahvuspargis toimub kooskõlas looduskaitse põhimõtetega eeldusel, et säiliks metsa juhtfunktsioon ning ei kahjustataks metsa esteetilisi ja tervistavaid omadusi. Metsamajanduslikud tööd rahvuspargis sätestatakse vöönditi. Keelatud on uute metsakultuuride rajamine (välja arvatud erijuhud vanade karjääride ja kõlvikute metsastamise puhul), puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuurides, energiapuistute rajamine, keemiline võsatõrje ning kuni käesoleva kaitse-eeskirjaga kooskõlas oleva metsakorralduskava kehtestamiseni kinnistusiseste sihtide puhastusraie.

11. Jahipidamine rahvuspargis on keelatud. Vastavalt vajadusele toimuv ulukite arvukuse reguleerimine kehtestatakse vöönditi, rakendades keskkonnaministri määrusega sätestatud reguleerimise korda.

12. Kalapüük rahvuspargis toimub vastavalt kalapüügiseadusele ja käesolevale kaitse-eeskirjale. Iga-aastase püügilimiidi ja -tingimused kehtestab rahvuspargi valitseja ettepanekul maavalitsus.

13. Ilma rahvuspargi valitseja nõusolekuta on kogu rahvuspargis keelatud:
1) valla üldplaneeringu, ehitusmääruse ja asula detailplaneerimisprojekti ning maakorralduskava kinnitamine;
2) maa sihtotstarbe muutmine;
3) ettevõtte asutamisloa väljaandmine vastavalt ettevõtteseaduse paragrahvi 9 lõikele 5;
4) metsakorralduskava kinnitamine;
5) geoloogilised uuringud;
6) veekogude kuju ja veetaseme muutmine, sealhulgas sildade ja truupide rajamine;
7) organiseeritud turismi ja massiürituste, sealhulgas spordiürituste korraldamine;
8) kaitseväeõppuste ja sõjaliste harjutuste läbiviimine, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kord ei sätesta teisiti.

14. Rahvuspargi piires oleva kinnistu võõrandamisel teostab rahvuspargi valitseja riigi ostueesõigust vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõikele 5.

15. Käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel rahvuspargi valitseja nõusoleku saamiseks peab vastava loa, projekti või kava taotleja esitama rahvuspargi valitsejale taotluse. Taotluse kirjaliku vormistuse kohta esitab rahvuspargi valitseja nõusoleku või motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused nii taotlejale kui ka taotluse väljaandjale ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Sõltumatu (tellitava) ekspertiisi tegemise vajaduse korral on rahvuspargi valitsejal õigus pikendada oma nõusoleku või keeldumise esitamist ekspertiisi tegemise aja võrra, informeerides sellest nii taotlejat kui ka taotluse väljaandjat.

Raieloa taotluse läbivaatamiseks ning oma nõusoleku või motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsete tingimuste esitamiseks ei ole rahvuspargi valitsejal aega enam kui kümme päeva.

III. LOODUSRESERVAAT

16. Loodusreservaat on rahvuspargi otsesest inimtegevusest puutumata loodusega osa, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena.

17. Rahvuspargis on Pautsjärve reservaat, kuhu kuuluvad:

Karula vallas Karula metskonna kvartalid 104 (ainult Laane–Apja teest ida poole jääv osa), 107 (ainult Laane–Apja teest ida poole jääv osa), 108 [ainult Laane–Apja teest ida poole jääv osa, nii riigi kui ka Taropedaja-Laane talu (62) maa], 109 [ainult Kolski–Vana-Palo teerajast lääne poole jääv osa, nii riigi kui ka Taropedaja-Laane talu (62) ja Võidu talu (82) maa], 110 [ainult Kolski–Palo teest ja Vana-Palole minevast teerajast lääne poole jääv osa, nii Võidu (82) kui ka Lillemäe (A169) talu maa], 128 (ainult Pautsjärvest lähtuvast kraavist lääne poole jääv osa) ja 129 (ainult Pautsjärvest lähtuvast kraavist lääne poole jääv osa).

18. Loodusreservaadis on keelatud:
1) igasugune majandustegevus ning loodusvarade kasutamine;
2) inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korra kohaselt.

19. Loodusreservaadi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse reservaadi staatuses (juhtfunktsioon – looduskaitse; metsa kui ökosüsteemi säilitamine üksnes looduslike protsesside tulemusena).

20. Loodusreservaadi maa on riigi looduskaitsemaa ning see jäetakse riigi omandisse maareformiseadusega sätestatud korras.

IV. SIHTKAITSEVÖÖND

21. Sihtkaitsevöönd on rahvuspargi osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse.

22. Rahvuspargi sihtkaitsevöönd jaguneb täielike majanduspiirangutega alavööndiks ja majandatavaks alavööndiks.

23. Rahvuspargis on 8 sihtkaitsevööndi täielike majanduspiirangutega alavööndit:

1) Kaatsi–Patupera sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Karula vallas Karula metskonna kvartalid 2 (ainult eraldist 9 läbivast kraavist ida poole jääv osa), 3 (eraldised 1–7, 16, 17 täielikult ning eraldised 8–10, 12, 14, 15 osas, mis jääb Luukina talu põhjapiiril kulgevast kraavist põhja poole), 6, 7, 12 (ainult eraldised 2, 11, 12) ja 19 (eraldised 1–5, 12, 13 täielikult ning eraldised 6, 14, 15 osas, mis jääb kvartali keskosa poolitavast kustutatud sihist lääne poole), Iigaste metskonna kvartal 10 [ainult eraldist 10 poolitavast kustutatud sihist ida poole jääv osa, nii riigi kui ka Kärna Karli talu (33) maa], 12 (ainult eraldised 10–21), 13 ja 14 (ainult eraldised 1–9) ning Printsimäe talu (A175) maa.

2) Palo-tagune sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Karula vallas Karula metskonna kvartalid 110 [ainult Kolski–Palo teest ida poole jääv osa; nii riigi, Lillemäe (A169) kui ka Võidu talu (68) maa], 111 [nii riigi, Võidu talu (68), Kolski talu (61) kui ka Alakonnu talu (56) maa], 112 [nii riigi, Kolski (61), Alakonnu (56) kui ka Ahero talu (55) maa], 132 (ainult riigi maa osas eraldistel 1, 2, 4–6, 11–13, 15–19), 133 [nii riigi kui ka Ahero talu (55) maa], 141, 142, 143, 144, 145 [välja aravatud Plaagi talu (A166) maa eraldistel 1–3, 5–7, 13–16, 26–30], 162, 163, 164, 165, 166 ja 167 [nii riigi kui ka Plaagi talu (A166) maa];

Antsla vallas Antsla metskonna kvartalid 170 [ainult eraldised 1 (ainult Ähijärve lõunaosa Plaagi neeme – Muduri oja suudme vahelisest joonest lõuna pool), 13–23], 182, 196 (ainult eraldised 1–20, 21–23, 26), 197, 202 ja 203 (ainult riigimaa osa eraldistel 1, 2, 10–14).

3) Väike-Apja sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Karula vallas Karula metskonna kvartalid 98 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 99, 100 (välja arvatud eraldised 7 ja 12 täielikult ning eraldised 6 ja 8 osas, mis jääb metskonna juurest lähtuvast kraavist ida poole), 117 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 118, 119 [nii riigi kui ka Kingu talu (A160) maa], 120 [nii riigi kui ka Kingu (A160) ja Liiva (A163) talu maa], 121 [nii riigi, Kingu talu (A160) kui ka Liiva talu (A163) maa, välja arvatud kvartali kaguosa läbivast teest kagusse jääv eraldise 5 osa], 150 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 151, 152 [ainult Liiva talu (A163) maa kvartali loodeosa läbivast teest loode pool eraldistel 1,2 ja Hargla oja paremkaldal eraldistel 8, 10, 14 ning riigimaal eraldistel 6, 7, 11–16], 153 [ainult Liiva talu (A163) maa Hargla oja paremkaldal eraldisel 16 ning riigimaa eraldistel 14, 15, 18, 19], 168 ja 169 (ainult eraldise 11 rahvusparki kuuluv osa) ning Hargla metskonna kvartalite 2 ja 3 rahvusparki kuuluvad osad.

4) Kaugjärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Antsla vallas Antsla metskonna kvartalid 86 (ainult riigi maa osas eraldistel 12, 20–24, 36–42), 87 (ainult riigi maa osas eraldistel 4, 7–24), 88, 96 (ainult Haanja kraavist ida poole ja Kaugjärve kraavist põhja poole jääv riigimaa eraldistel 5, 6, 9, 10, 13, 14, 19, 20, 22), 97 (ainult Kaugjärve kraavist põhja poole jääv osa eraldistel 1–16, 19, 20), 98 (ainult Kaugjärve kraavist põhja poole jääv osa), 99 ja 100 (ainult eraldis 1).

5) Äestaja soo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Antsla vallas Antsla metskonna kvartalid 89, 90, 91 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 92 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 100 (ainult eraldised 2–9), 101, 102, 103 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 113, 114, 115 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 126 (ainult eraldised 4 ja 13 ning eraldise 5 kraavist kirde poole jääv osa), 127 (kogu rahvusparki kuuluv osa) ja 128 (kogu rahvusparki kuuluv osa).

6) Liivalombi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Antsla vallas Antsla metskonna kvartalid 133 (ainult riigimaa osa eraldistel 5–8, 13–15), 134, 135 (eraldised 1, 2, 6–9, 12–14), 145 (ainult riigimaa osa eraldistel 17, 18), 146 (ainult riigimaa osa eraldistel 3–22), 147 ja 160 (ainult eraldised 1–6 ja 8).

7) Aruküla–Labassaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Mõniste vallas Saru metskonna kvartalid 12, 13 (ainult riigimaa osa eraldistel 1–15, 17–22), 14 (ainult Lauksilla–Aruküla teest lääne poole jääv riigimaa eraldistel 1–5, 10), 28, 29, 30 (ainult eraldised 1–5), 44, 45 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 46 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 61, 62 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 73, 74, 75 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 91, 92, 93 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 98, 99 (kogu rahvusparki kuuluv osa) ja 115 (kogu rahvusparki kuuluv osa);

Karula vallas Karula metskonna kvartalid 159 [ainult Silla talu (A165) ja riigimaa eraldistel 2–31], 160 [ainult Silla talu (A165) ja riigimaa eraldistel 42–44 osas, mis jääb Labassaare ojast kagu poole), 161 (ainult eraldised 22–23) ja 173 ning Hargla metskonna kvartali 7 rahvusparki kuuluv osa (eraldistel 9–12, 15, 16).

Lahustükina kuulub alasse Mõniste vallas Saru metskonna kvartalid 14 (ainult riigimaa eraldistel 27, 28, 30, elektriliini sihist edela pool), 30 (ainult riigimaa eraldistel 12–14, 16–18 täielikult ning eraldisel 15 osas, mis jääb Lätteniidu kraavist ida poole), 31 (ainult osas, mis jääb elektriliini sihist edela ja Perajärve–Aruküla teest lääne poole) ja 32 (ainult osas, mis jääb elektriliini sihist edela ja Perajärve–Aruküla teest lääne poole).

8) Põrgujärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Mõniste vallas Saru metskonna kvartalid 24 (ainult osas, mis jääb Hürova–Kautsi teest ida ja ida-läänesuunalisest metsateest lõuna poole), 25 (kogu rahvusparki jääv osa), 41 [ainult Hürova–Kautsi teest ida poole jääv riigi ja Järve talu (1) maa, välja arvatud eraldised 20 ja 22], 42 (ainult osas, mis jääb eraldiste 11 ja 23 lääneserva joonest lääne poole) ja 58 [ainult Hürova–Kautsi teest ida ja Järve–Punsa teest põhja poole jääv riigi ja Järve talu (1) maa, välja arvatud eraldised 4, 11 ja 19].

24. Täielike majanduspiirangutega sihtkaitsevööndis on keelatud igasugune inimtegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud:
1) inimeste viibimine, kui punktis 26 ei sätestata teisiti;
2) marjade ja seente varumine, kui punktis 26 ei sätestata teisiti;
3) teedele ja jalgradadele kukkunud puude eemaldamine ning võõrpuuliikide väljaraie;
4) olemasolevate teede ja jalgradade hooldustööd rahvuspargi valitseja igakordsel nõusolekul;
5) inimtegevuse tagajärjel sulgunud looduslike vooluteede avamine rahvuspargi valitseja igakordsel nõusolekul;
6) tehispesade rajamine 1. kategooria looduskaitsealustele liikidele ning olemasolevate tehispesade korrashoid;
7) punktis 25 sätestatud majandustegevus.

25. Punktis 23 nimetatud alavööndeis on lisaks punktis 24 sätestatud tegevusele rahvuspargi valitseja igakordsel nõusolekul lubatud:
1) Kaatsi–Patupera sihtkaitsevööndis kuni 2050. aastani valikraie tegemine Iigaste metskonna kvartalitesse 12 ja 13 rajatud kultuurpuistutes;
2) Palo-taguses sihtkaitsevööndis kuni 2050. aastani valikraie tegemine Antsla metskonna kvartalitesse 196 ja 197 ning Karula metskonna kvartalitesse 165, 166 ja 167 rajatud kultuurpuistutes;
3) Väike-Apja sihtkaitsevööndis kuni 2050. aastani valikraie tegemine Karula metskonna kvartalisse 98 rajatud kultuurpuistutes;
4) Kaugjärve sihtkaitsevööndis kalapüük Kaugjärvel;
5) Äestaja soo sihtkaitsevööndis kuni 2050. aastani valikraie tegemine Antsla metskonna kvartalitesse 89, 90, 100, 101, 114 ja 127 rajatud kultuurpuistutes;
6) Aruküla–Labassaare sihtkaitsevööndis hundi arvukuse reguleerimine ning kuni 2050. aastani valikraie tegemine Saru metskonna kvartalitesse 29 ja 30 ning Karula metskonna kvartalisse 159 rajatud kultuurpuistutes.

26. Punktis 23 nimetatud alavööndeis on erinevalt punktis 24 sätestatule keelatud:
1) Palo-taguses sihtkaitsevööndis inimeste viibimine 1. aprillist 31. juulini Antsla metskonna kvartali 170 eraldise 1 alavööndisse jäävasse osas;
2) Äestaja soo sihtkaitsevööndis inimeste viibimine 1. jaanuarist 31. juulini, välja arvatud vööndit läbivatel teedel ja Kaugjärve kallasrajal, ning marjade ja seente varumine 1. jaanuarist 31. juulini;
3) Põrgujärve sihtkaitsevööndis inimeste viibimine ning marjade ja seente varumine 1. aprillist 31. juulini.

27. Täielike majanduspiirangutega sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse reservaadi staatuses (juhtfunktsioon – looduskaitse; metsa kui ökosüsteemi säilitamine üksnes looduslike protsesside tulemusena).

28. Täielike majanduspiirangutega sihtkaitsevööndi maa on riigi looduskaitsemaa ning see jäetakse riigi omandisse maareformiseadusega sätestatud korras.

29. Rahvuspargis on 13 sihtkaitsevööndi majandatavat alavööndit:

1) Patupera sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Karula vallas Karula metskonna kvartalid 1 (nii riigi- kui ka talumaa osas) ja 2 (ainult eraldist 9 läbivast kraavist lääne poole jääv osa), samuti Papijärve talu (A36) maa rahvusparki jääv osa; Kuningamäe talu (A174) maa (sealhulgas Karula metskonna kvartalil 1 paiknevas osas), välja arvatud selle lõunaosa õhuliinist lõuna pool, taluõu ja 1 hektari suurune heinamaa; Kärna Karli talu (33) maa rahvusparki jääv osa; Patupera Jaani talu (35) maa rahvusparki jääv osa; Patupera Ferdi talu (37) maa rahvusparki jääv osa.

Lahustükina kuuluvad vööndisse Karula vallas Iigaste metskonna kvartalid 10 (ainult eraldist 10 poolitavast kustutatud sihist lääne poole jääv osa) ja 12 (ainult eraldised 1–9).

Lahustükina kuuluvad vööndisse Karula vallas Iigaste metskonna kvartalid 14 (ainult eraldis 10) ja 15, Karula metskonna kvartalid 4, 5, 12 (ainult eraldised 3–10), 13, 14 (ainult eraldisi 1, 8, 9 ja 7 läbivast ida-läänesuunalisest teest lõuna poole jääv riigi- ja talumaa), 15 (ainult eraldist 2 läbivast ida-läänesuunalisest teerajast lõuna poole jääv riigi- ja talumaa), 16 [ainult Konnumäe talu (57) lahusmaatükk eraldistel 14 ja 16], 19 [ainult eraldised 7–11, 16–23, 27–33 täielikult ning eraldised 6, 14, 15 osas, mis jäävad kvartali keskosa poolitavast kustutatud sihist ida poole, nii riigi kui ka Sora talu maa (47) osas], 20 (nii riigi kui ka talude maa, välja arvatud eraldised 13, 25 ja 26), 21 (kõikide talude maa osas, välja arvatud eraldised 9–11) ja 22 (Mähkli talu maa).

2) Oekonnu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Karula vallas Karula metskonna kvartalid 8, 9 [nii riigi kui ka Sora talu (47) maa], 14 (ainult eraldisi 1, 8, 9 ja 7 läbivast ida-läänesuunalisest teest põhja poole jääv osa), 15 (ainult eraldist 2 läbivast ida-läänesuunalisest teerajast põhja poole jääv osa) ja 16 (ainult riigimaa osa eraldistel 1–7, 11, 12), samuti Sora talu (47) lahusmaatükk praeguses Karula metskonna kvartalis 9.

3) Rebase sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Karula vallas Lepiku talu (A89) maa Rebasemõisa–Kolski teest läänes, Rebase Tornimäe edelanõlva metsaosa (kinnistu teadmata), Rebase talu (38) maa idaosa metsaala Rebase Tornimäest edelas (põhja suunas 19-hektarilise heinamaani, lääne suunas heinamaa-piirdekraavini, lõunas 6,2-hektarilise heinamaani ja harukraavini) ning Rebase järv.

4) Kuikli sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Karula vallas Karula metskonna kvartalid 46 [nii Tätä (40), Soesaare (41) kui ka Mäeküla (59) talu maa], 53 [nii Tätä (40) kui ka Soesaare (41) talu maa], 54 [nii Soesaare (41), Mäeküla (59) kui ka Karkküla (58) talu maa], 55 [nii Mäeküla (59), Karkküla (58) kui ka Taropedaja-Laane (62) talu maa], 77 [ainult Mäeküla (59) ja Karkküla (58) talu maa osas], 78 [ainult Karkküla (59) ja Taropedaja-Laane (62) talu maa osas eraldistel 1–11, 12 (ainult kraavist põhja pool), 13, 15, 16, 17 ja 27 (viimased kolm ainult Karkküla talu osas)] ja 90 [ainult Karkküla (58) talu maa osas eraldisel 3], samuti Karkküla talu (58) maa Konnumäe talu lahusmaatükist ja Sirgasmäe niidu lõunaservast lõuna pool; Mäeküla talu (59) maa Kuikli kraavist lõuna pool; Soesaare talu (41) maa Kuikli kraavist lõuna pool.

5) Tinu–Perakonnu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Karula vallas Karula metskonna kvartalid 19 [ainult Mäe-Zilimiku talu (45) maa eraldistel 24–26], 23 [ainult eraldised 1–12, 14–22, 25–30 ja 39–47, samuti eraldis 13 Kalamaja teest lääne pool; nii Mäe-Zilimiku (45), Vana-Mendo (43) kui ka Vastse-Mendo (44) talu maa], 24 [nii Vastse-Mendo (44), Veetka (50) kui ka Perakonnu 54) talu maa], 25 [nii Lajasaare (42), Konnumäe (57), Perakonnu (54) kui ka Alakonnu (56) talu maa], 26 [nii Konnumäe (57), Perakonnu (54), Rõõmu (60), Alakonnu (56), Kolski (61) kui ka Võidu (82) talu maa], samuti Lajassaare talu (42) maa Karkküla–Mendo teest ja 4-hektarilisest heinamaast ida pool; Konnumäe talu (57) põhimaatükk; Karkküla talu (58) maa Kolski–Mendo teest ida pool; Rõõmu talu (60) maa Kolski–Mendo tee ja 17-hektarilise viljelusmaa vahel lõuna suunas kuni 3,6-hektarilise heinamaa kirdetipust itta suunduva mõttelise sirgjooneni;

Antsla vallas Veetka talu (50) maa lõunaosa [Ojajärv koos selle idakalda metsa- ja sooribaga ning Veetka järvest kagusse jääv ala (läänes kuni järvest lähtuva oja paremkaldani, põhjas ja idas metsa ja viljelusmaa piirini)]; Perakonnu talu (54) Tsooru kolhoosi valduses olnud maa loodeosa (Linnajärv ning seda põhjast, idast ja lõunast ümbritsev mets kuni viljelusmaa piirini); Alakonnu talu (56) Tsooru kolhoosi valduses olnud maa lääneosa [Alakonnu (Jussi) järv koos ümbritseva metsa ja sooga kuni viljelusmaa piirini].

Lahustükina kuulub vööndisse Karula vallas Liinumägi Madsa talu (39) maal (2,0 ha).

Lahustükina kuuluvad vööndisse Karula vallas Karula metskonna kvartal 113 [nii Ahero talu (55) kui ka Alakonnu talu (56) maa].

Lahustükina kuulub vööndisse Karula vallas Karula metskonna kvartal 145 (ainult Plaagi talu (A166) maa eraldistel 1–3, 5–7, 13–16, 26–30).

6) Vana-Palo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Karula vallas Karula metskonna kvartalid 109 (ainult Kolski–Vana-Palo teerajast itta jääv osa, eraldistel 16 ja 17), 110 [ainult Kolski–Palo teest edelasse ja Vana-Palole minevast teerajast kagusse jääv osa eraldistel 20, 25, 26, 27; nii riigi, Lillemäe talu (A169) kui ka Väiketare talu maal], 128 (ainult Pautsjärvest lähtuvast kraavist itta jääv osa), 129 (ainult Pautsjärvest lähtuva kraavi ning Palo–Silla tee vahele jääv osa; nii riigimetsamaa kui ka Vana-Palo karjääri maa), 130 (ainult Palo–Silla teest läände jääv osa) ja 131 [ainult Palo–Silla teest läände jääv osa; nii riigi kui ka Väiketare ja Palu (A168) talu maa].

7) Valgepalo–Apjasoo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Karula vallas Karula metskonna kvartalid 90 [ainult Taropedaja-Laane talu (62) maa eraldistel 4–7, 11, 14, 15, 18, 19, 22, 23 täielikult või osas, mis jääb kustutatud sihist edela poole], 102 [ainult eraldised 4, 5, 9 ja 20 ning Koobassaare–Kolski teest lõuna poole jääv osa nii riigi kui ka Suuresoo talu (A101) maal], 103, 104 (ainult Laane–Apja teest lääne poole jääv osa), 105, 106, 107 (ainult Laane–Apja teest lääne poole jääv osa eraldisel 14), 108 (ainult Laane–Apja teest lääne poole jääv osa eraldisel 6), 124 [ainult eraldised 1–17 Väike-Apja talu (A155) maal], 125 [Väike-Apja talu (A155) maa, tervikuna], 126, 127, 135 [nii Meose (A157), Köödre (A159) kui ka Suure-Apja (A161) talu maa eraldistel 8, 9, 14, 15, 18, 22, 23 täielikult ning eraldistel 13 ja 21 osas, mis jääb põhja-lõunasuunalisest kraavist ida poole], 136 [nii Köödre (A159), Meose (A157) kui ka Väike-Apja (A155) talu maa eraldistel 2–24], 137 (ainult eraldised 1, 3–6, 9, 10, 18–20, 32 täielikult ning eraldised 2, 7, 8, 12 osas, mis jääb kustutatud sihist eraldiste 5 ja 10 idapiiril lääne poole ning kustutatud sihist eraldiste 10 ja 20 lõunapiiril põhja poole), 138 (ainult eraldised 1, 6, 8), 154 [nii riigi kui ka Liiva (A163), Uue-Apja (A162) ja Suure-Apja (A161) talu maa eraldistel 6, 8–13 täielikult ning eraldistel 2 ja 7 osas, mis jääb kraavist lõuna ja ida poole], 155 ja 156.

8) Suur-Apja sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Karula vallas Karula metskonna kvartalid 100 (ainult eraldised 7 ja 12 täielikult ning eraldised 6 ja 8 osas, mis jääb metskonna juurest lähtuvast kraavist ida poole), 101 [ainult Lüllemäe–Hargla maanteest lääne poole jääv osa; nii Koobassaare riigitalude (A98, A99), Oru talu (A141) kui ka riigi maa], 121 [ainult kvartali kagunurka läbivast teest kagusse jääv Liiva talu (A163) maa eraldisel 5], 122 [ainult Lüllemäe–Hargla maanteest lääne poole jääv osa; nii Kase talu (A158), Köödre talu (A159), Kingu talu (A160) kui ka riigi maal], 134 [ainult Lüllemäe–Hargla maanteest lääne poole jääv osa eraldistel 1, 14, 15; nii Kingu talu (A160) kui ka Liiva talu (A163) maa], 152 [ainult Liiva talu (A163) maa kvartali loodenurka läbiva tee ning Hargla oja vahel, eraldistel 1, 2, 5, 7–10] ja 153 [ainult Liiva talu (A163) maa Hargla oja vasakkaldal eraldistel 11, 12, 16].

9) Saarjärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Antsla vallas Saarjärve talu (A140) maa lääneosa (Suur-Saarjärv ning selle põhjakallas teerajast lõuna pool); Järvsaare talu (A143) maa põhjaosa (Suur- ja Väike-Saarjärv, maa-ala Suur-Saarjärvest põhja pool ja järvedevahelisest kanalist loode pool); Värtemäe talu (79) maa lõunaosa (Väike-Saarjärv, maa-ala Väike-Saarjärve läänetipu – endise kruusaaugu edelanurga joonest lääne ja lõuna pool); Sarik-Siimani talu (82) maa põhjaosa Karsi–Järvsaare teest põhja pool; Vana-Hauka talu (53) lahusmaatükk, välja arvatud selle lõunaosa (saeveski teest lõunasse jääv ala, Kohki maja koos õuemaaga); Vastse-Hauka talu (52a) lõunapoolne suur lahusmaatükk; Ala-Hauka talu (52) lõunaosa põhja suunas kuni Mäekonnu–Värtemäe teeni, välja arvatud Ähijärve maaparandusobjekti piiresse jääv ala.

10) Härma sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Antsla vallas järgmiste talude maa: Härma Tiidu talu (111a) maa; Treimuthi talu maa; Hinni-Tiganiko talu (112) talu maa; Mägiste talu (131) põhimaatükk; Suuresõõru Hinni talu (65) maa põhjaosa mets lõunas kuni õuemaani ja ida-läänesuunalise taluteeni.

11) Küünimetsa–Pehmejärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Antsla vallas Antsla metskonna kvartalid 75 [Haanja talu (A138) maa, tervikuna], 76 [Haanja (A138), Lohu (136) jt. talude maa, välja arvatud eraldised 14–19, 22–23], 77 (talumaa, tervikuna), 78 (talumaa, kogu rahvusparki jäävas osas), 86 [ainult Mürgi (Küünimetsa) talu (A139) maa osas eraldistel 4, 13–16, 25–36], 96 [nii riigimaa kui ka Mürgi (Küünimetsa) talu (A139) ja Pirrupuusaare talu (A142) maa osas, välja arvatud Haanja kraavist itta ja Kaugjärve kraavist põhja jääv riigimaa eraldistel 5, 6, 9, 10, 13, 14, 19, 20, 22], 108 (ainult riigimaa osas: eraldised 1, 2, 7, 11–15), 109, 110 (ainult eraldised 13, 15–29), 111 (ainult ida-läänesuunalisest kraavist lõuna poole jääv osa eraldistel 6–27), 112 (välja arvatud kirde-edelasuunalisest kraavist loode poole jääv osa eraldistel 1–4), 120 (ainult riigimaa osas: eraldis 12), 121 (ainult riigimaa osas: eraldised 2–9), 122, 123, 124, 125, 126 (kogu rahvusparki jääv osa, välja arvatud eraldised 4 ja 13 ning eraldise 5 kraavist kirde poole jääv osa), 137 (ainult riigimaa osas), 138 (ainult eraldised 10–11) ja 151 (kogu rahvusparki kuuluv osa), samuti järgmiste talude maa: Mõisamäe talu (135) maa Mustjõest (Savikraavist) lõuna pool; lahusmaatükk «d» Juudinurme talu maast lõunas; lahusmaatükk Mõisamäe talust idas; Haanja talu (A138) endise Tsooru kolhoosi valduses olnud maa; Mürgi (Küünimetsa) talu (A139) endise Tsooru kolhoosi valduses olnud maa lõunaosa (Kogrejärvest põhja poole jääv soo ja mets), loodeosa (Küünimetsa järv ja metsaala lõunas kuni Mustjõeni (Savikraavini) ja talu õuemaa piirini) ja idaosa (Kaika–Pirrupuusaare teest itta jääv ala, välja arvatud 0,8-hektariline heinamaa; Pirrupuusaare talu (142) endise Tsooru kolhoosi valduses olnud maa põhjaosa lõunas kuni Saarjärve suubuva kraavini; Sibula Ferdi talu (78) maa Mustjõest (Savikraavist) ida pool; Pulli talu maa Mustjõest (Savikraavist) lõunasse jääv osa; Munamäe talu (199) maa Mustjõest (Savikraavist) lõunasse jääv osa.

12) Perajärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Antsla vallas Antsla metskonna kvartalid 62, 63, 64 (ainult Kaika–Saru maanteest lääne poole jääv osa), 159 (ainult riigi- ja talumaa eraldistel 6–16), 160 (ainult eraldised 14–20), 171 (nii riigi kui ka talumaa), 172 (ainult eraldised 1–6, 11–20), 173 (ainult eraldis 21), 183, 184 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 198 ja 199 (kogu rahvusparki kuuluv osa), samuti Lauksilla talu ümbrus Antsla metskonna kvartaleis 196 (ainult eraldised 24, 25) ja 203 (ainult eraldised 3–9);

Mõniste vallas Saru metskonna kvartalid 14 (ainult riigimaa selles osas, mis jääb Lauksilla–Aruküla teest ida ja elektriliini sihist kirde poole, eraldistel 4–10, 15, 16, 18, 19, 28–31), 15 (ainult Perajärve–Aruküla teest lääne poole jääv osa), 31 (ainult elektriliini sihist kirde poole jääv osa) ja 32 (ainult osas, mis jääb elektriliini sihist kirde ja Perajärve–Aruküla teest lääne poole).

13) Ubajärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Mõniste vallas Saru metskonna kvartalid 40 (ainult eraldist 27 läbivast teest ida poole jääv riigi maa eraldistel 15–17, 27, 28), 41 (ainult eraldis 17), 57 (ainult osas, mis jääb eraldist 14 läbivast teest ning eraldise 13 lääneservast ida poole), 58 (ainult eraldised 1, 15, 26–29), 86 (ainult eraldised 7–9, 20, 21) ja 87 (ainult Hürova–Kautsi teest lääne poole jääv osa).

Lahustükina kuuluvad vööndisse Mõniste vallas Saru metskonna kvartalid 3 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 9 ja 24 (ainult osas, mis jääb ida-läänesuunalisest metsateest põhja poole).

Lahustükina kuulub vööndisse Mõniste vallas Saru metskonna kvartal 42 (ainult osas, mis jääb eraldiste 11 ja 23 lääneserva joonest ida poole).

30. Sihtkaitsevööndi majandatavas osas on lubatud järgmine majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, kui punktis 31 ei sätestata teisiti:
1) ehitiste, teede, jalgradade ja õhuliinide hooldustööd rahvuspargi valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures rahvuspargi valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi vastavalt kehtestatud korrale;
2) hooldus- ja valikraie rahvuspargi valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures metsa väljavedu võib toimuda üksnes külmunud pinnase ajal;
3) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste (välja arvatud samblad, samblikud, puukoor ja -vaik, jõulukuused) varumine;
4) ulukite arvukuse reguleerimine;
5) kalapüük;
6) poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik tegevus nagu niitmine või karjatamine;
7) vanade karjääride tasandustööd paiga loodusliku ilme taastamiseks rahvuspargi valitseja igakordsel nõusolekul;
8) kraavide puhastamine ja hooldustööd rahvuspargi valitseja igakordsel nõusolekul üksnes Küünimetsa–Pehmejärve sihtkaitsevööndis Antsla metskonna kvartaleis 126, 127, 137 ja 138.

31. Punktis 29 nimetatud alavööndeis on erinevalt punktis 30 sätestatule keelatud:
1) Oekonnu, Rebase ja Vana-Palo sihtkaitsevööndis inimeste viibimine 1. aprillist 31. juulini (lubatud ainult vastava tähistuseta teedel ning Rebase järve kallasrajal), marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine 1. aprillist 31. juulini, hooldus- ja valikraie 1. aprillist 31. oktoobrini [lubatud on raiete eraldamine ning noorendike hooldustööd (käsitsi, väljaveota)];
2) Tinu–Perakonnu sihtkaitsevööndis Karula metskonna kvartali 113 eraldisel 20 hooldus- ja valikraie;
3) Küünimetsa–Pehmejärve sihtkaitsevööndis Kogrejärves nii kalapüük kui ka ujumine;
4) Ubajärve sihtkaitsevööndis kalapüük Ubajärves, välja arvatud käsi- ja põhjaõngega ning mitte enam kui nelja standardse (35m) seisevvõrguga.

32. Sihtkaitsevööndi majandatava alavööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse). Kõik raieload tuleb kooskõlastada rahvuspargi valitsejaga, kusjuures rahvuspargi valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas.

V. PIIRANGUVÖÖND

33. Piiranguvöönd on rahvuspargi majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majanduslikus tegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

34. Rahvuspargi piiranguvöönd jaguneb 13 alavööndiks:

1) Rebasemõisa piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Karula vallas Karula metskonna kvartalid 3 [ainult eraldised 11, 13, 18–20 täielikult ning eraldised 9, 10, 12, 14, 15 osas, mis jääb Luukina talu põhjapiiril kulgevast kraavist lõuna poole: Metsade Peavalitsuse Luukina (A93) riigitalu maa], 12 [ainult eraldis 1: Metsade Peavalitsuse Luukina (A93) riigitalu maa], 28–31 (nii riigi- kui ka talumaa osas), 37 rahvusparki kuuluv osa (eraldised 4–7) ja 38 (nii riigi- kui ka talumaa osas), Madsa kooli riigitalu (86) maa, samuti Kubija talu (A37) maa; Köstrijärve talu (A3) maa; Kivisaare talu (A4) maa; Aarani talu (A4, A153) maa rahvusparki kuuluv osa; Taitse talu (37) maa rahvusparki kuuluv osa; Ivaski talu (36) maa (Karula merskonna kvartalite 28, 29, 30 osas); Rebase talu (38) maa (sealhulgas Karula metskonna kvartalite 28–31 osas), välja arvatud kinnistu idaosa metsaala Rebase Tornimäest edelas (põhja ja lääne suunas heinamaa-piirdekraavideni, lõunas heinamaaribani; Allimäe talu (A85) maa; Kuningamäe talu (A174) maa lõunaosa õhuliinist lõuna pool, taluõu ja 1 hektari suurune heinamaa; Suislepa talu (A139) maa; Pähkli talu (A86) maa; Tornimäe talu (A87) maa; Sepatare talu maa; Rebase talu (A88) maa; Lepiku talu (A89) maa Rebasemõisa–Kolski teest ida pool; Madsa talu (39) maa, välja arvatud Liinumägi (2,0 ha); Vana-Mendo talu (43) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olev osa; Vastse-Mendo talu (44) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olev osa; Mäe-Zilimiku talu (45) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olev osa; Ala-Zilimiku talu (46) maa; Oru talu (A141) maa; Moonamäe talu (A90) maa; Vallimäe talu (A91) maa; Luukina (A92) talu maa.

2) Savijärve piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Karula valla Iigaste metskonna kvartal 11 (nii riigimaa kui ka Savi talu maa osas), samuti Savi talude (38, 39) maa rahvusparki jäävad osad.

3) Karkküla–Kolski piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Karula vallas Tätä talu (40) maa, välja arvatud selle Karula metskonna kvartalitele 46 ja 53 jääv osa; Soesaare talu (41) maa Kuikli kraavist põhja pool; Lajassaare talu (42) maa idas kuni Karkküla–Mendo teeni ning 4-hektarilise heinamaa idaservani; Mäeküla talu (59) maa Kuikli kraavist põhja pool; Karkküla talu (58) maa Konnumäe talu lahusmaatükist ja Sirgasmäe niidu lõunaservast põhja pool ning Kolski–Karkküla teest lääne pool; Konnumäe talu (57) lahusmaatükk Sirgasmäe lähedal; Taropedaja-Laane talu (62) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa; Võidu talu (82) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa; Kolski talu (61) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa; Rõõmu talu (60) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa, samuti Kolski–Karkküla tee ja 17-hektarilise viljelusmaa vahele jääv ala lõuna suunas kuni 3,6-hektarilise heinamaa kirdetipust itta suunduva mõttelise sirgjooneni.

Lahustükina kuulub vööndisse Karula vallas Taropedaja-Laane talu (62) maa Karula metskonna kvartaleis 78 [ainult eraldised 12 (ainult kraavist lõuna pool), 14, 16–31] ning 90 (ainult eraldised 8–10 täielikult ning eraldised 4, 7, 11 osas, mis jääb kustutatud sihist kirde poole).

4) Palo piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Karula vallas Karula metskonna kvartalid 129 (ainult Silla–Palo teest itta jääv osa), 130 (ainult Silla–Palo teest itta jääv osa), 131 [ainult Silla–Palo teest itta jääv osa; nii riigi kui ka Palu (A168) ja Londi talu (A167) maa] ja 132 [ainult Londi (A167) ja Palu (A168) talu maa osas eraldistel 1–4, 6–11, 14–16].

5) Silla piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Karula vallas Karula metskonna kvartalid 137 (ainult eraldised 11, 13–17, 21–31 täielikult ning eraldised 2, 7, 8, 12 osas, mis jääb kustutatud sihist eraldiste 5 ja 10 idapiiril ida poole ning kustutatud sihist eraldiste 10 ja 20 lõunapiiril lõuna poole), 138 (ainult eraldised 2–5, 7, 9–24), 139, 140, 157, 158 [nii riigimaa kui ka Silla e. Labassaare talu (A165) maa], 159 (ainult eraldis 1 Silla talu maal), 160 [nii riigimaa kui Silla talu (A165) maa eraldistel 1–39 täielikult ning eraldistel 40–44 osas, mis jääb Labassaare ojast loode poole)] ja 161 (ainult eraldised 1–21).

6) Koobassaare–Apja piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Karula vallas Karula metskonna kvartalid 101 [ainult Lüllemäe–Hargla maanteest ida poole jääv osa; nii riigi kui ka Koobassaare talude (A98, A99), Oru talu (A141), Tormi talu (A100) ja Suuresoo talu (A101) maa], 122 [ainult Lüllemäe–Hargla maanteest ida poole jääv osa; nii Kase (A158), Köödre (A159), Kingu (A160) kui ka Suure-Apja A161) talu maa], 123 [nii Kase (A158), Meose (A157), Köödre (A159), Kingu (A160), Suure-Apja (A161) kui ka Väike-Apja (A155) talu maa], 124 [ainult eraldised 18–35 Väike-Apja talu (A155) maal], 134 [ainult Lüllemäe–Hargla maanteest ida poole jääv osa; nii riigi kui ka Kingu (A160), Suure-Apja (A161), Uue-Apja (A162) ja Liiva (A163) talu maa], 135 [nii Liiva (A163, Uue-Apja (A162), Suure-Apja (A161), Köödre (A159), Meose (A157) kui ka Väike-Apja (A155) talu maa eraldistel 1–7, 10–12, 16, 17, 19, 20 täielikult ning eraldistel 13 ja 21 osas, mis jääb põhja-lõunasuunalisest kraavist lääne poole], 136 [ainult eraldis 1: Väike-Apja talu (A155) maa], 152 (ainult riigimaa osa: eraldised 3, 4), 153 [ainult riigi ning Liiva talu (A163) maa eraldistel 1–13, 16 (Hargla oja paremkaldal üksnes riigimaa osas), 17, 20–26], 154 [ainult Liiva (A163), Uue-Apja (A162) ja Suure-Apja (A161) talu maa eraldistel 1, 3–5 täielikult ning eraldistel 2 ja 7 osas, mis jääb kraavist põhja ja lääne poole] ja 169 (ainult eraldised 1, 2, 5, 6, 7 rahvusparki jäävas osas).

7) Mähkli–Konnuküla piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Antsla vallas järgmiste talude maa: Sora talu (47) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa; Ansi-Mähkli talu (48) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa; Paabo-Mähkli talu (49) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa; Veetka talu (50) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa, samuti Ojajärv koos selle idakalda metsa- ja sooribaga ning Veetka järvest kagusse jääv ala (läänes kuni järvest lähtuva oja paremkaldani, põhjas ja idas metsa ja viljelusmaa piirini); Mäekonnu talu (51) maa; Perakonnu talu (54) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa, samuti Linnajärv ning seda põhjast, idast ja lõunast ümbritsev mets kuni viljelusmaa piirini; Alakonnu talu (56) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa, samuti Alakonnu (Jussi) järv koos ümbritseva metsa ja sooga kuni viljelusmaa piirini; Ahero talu (55) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa; Vana-Hauka talu (53) põhimaatükk; Ala-Hauka talu (52) maa põhjaosa lõunas kuni Mäekonnu–Värtemäe teeni ja Ähijärve maaparandusobjekti piiresse jääv ala; Vastse-Hauka talu (52a) põhimaatükk ja edelapoolne väike lahusmaatükk; Värtemäe talu (79) maa, välja arvatud Väike-Saarjärv ning Väike-Saarjärve läänetipu – endise kruusaaugu edelanurga joonest lääne ja lõuna poole jääv ala;

Karula vallas Vana-Mendo talu (43), Vastse-Mendo (44) ja Sora talu (47) maa praeguse Karula metskonna kvartali 23 eraldistel 23, 24, 31–38, samuti eraldisel 13 Kalamaja teest ida pool; Mähkli talu maa praeguse Karula metskonna kvartali 20 eraldistel 13, 25, 26 ja kvartali 21 eraldistel 9–11.

8) Kaika piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Antsla vallas Väike-Mändiko talu (75) maa; Väike-Mändiko Hansu talu (76) maa; Suur-Mändiko Karli talu (73) maa; Suur-Mändiko Hendriku talu (74) maa; Sibula Reinu talu (77) maa; Sibula Ferdi talu (78) maa [välja arvatud Mustjõest (Savikraavist) itta jääv ala]; Mändiko talu (71) maa; Koolimaa-Mändiko talu (72a) maa; Tiksi (59) talu rahvusparki jääv maa; Kaika Johani talu (69) maa; Kaika Karli talu (70) maa; Pulli talu maa põhjaosa [lõunas kuni Mustjõeni (Savikraavini)]; Munamäe talu (199) maa põhjaosa [lõunas kuni Mustjõeni (Savikraavini)]; Püssa talu (67) maa; Püssa talu (68) maa; Ala-Köödre talu (61) maa; Härma Peebu talu (62) rahvusparki jääv maa; Köödre talu (60) maa; Härma Taaveti (63) talu maa; Käokingu (69x) talu maa; Vanatare talu (A134) maa.

9) Jõepera piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Antsla vallas Pormeistri talu (114) maa; Pormeistri talu (115) maa; Mägiste talu (131) lahusmaatükk; Mundi talu (113a) maa; Mundi talu (113b) maa; Muska talu (B147) maa; Latika talu (121) maa; Latika talu (120) maa; Tatriko talu (122) maa; Suuresõõru Hinni talu (65) maa lõunaosa põhjas kuni metsamaani ja ida-läänesuunalise taluteeni; Suuresõõru Kaska talu (66) maa; Soe talu (A132) maa; Mõisamäe talu (135) maa põhjaosa lõunas kuni Mustjõeni (Savikraavini); Juudinurme talu (A133) maa.

10) Ähijärve piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Antsla vallas Antsla metskonna kvartali 170 eraldised 1a ja 12 (Ähijärv, välja arvatud selle lõunaosa Plaagi neeme – Muduri oja suudme vahelisest joonest lõuna pool) ning kvartaleis 108, 120, 121, 132, 133, 145, 146 ja 159 olev talumaa, samuti Mürgi (Küünimetsa) talu (A139) maa keskosa (väljaspool sihtkaitsevööndit); Saarjärve talu (A140) maa, välja arvatud Suur-Saarjärv ning selle põhjakallas teerajast lõuna pool; Järvsaare talu (A143) maa, välja arvatud Suur- ja Väike-Saarjärv ning maa-ala Suur-Saarjärvest põhja pool ja järvedevahelisest kanalist loode pool; Pirrupuusaare talu (142) maa Antsla metskonna kvartalis 108 ning endise Tsooru kolhoosi valduses olnud maa lõunaosa põhjas kuni Saarjärve suubuva kraavini; Peetsi Peetri talu (81) maa (sealhulgas Antsla metskonna kvartaleis 108, 120 ja 121); Peetsi Reinu talu (80) maa (sealhulgas Antsla metskonna kvartaleis 120 ja 121); Sarik-Siimani talu (82) maa (sealhulgas Antsla metskonna kvartalis 120), välja arvatud põhjaosa Karsi–Järvsaare teest põhja pool; Vana-Hauka talu (53) lahusmaatüki lõunaosa (saeveski teest lõunasse jääv ala, Kohki maja koos õuemaaga); Lembitu talu (A145) maa (sealhulgas Antsla metskonna kvartaleis 120, 132, 133); Astra talu (A146) maa (sealhulgas Antsla metskonna kvartaleis 132 ja 133); Ähijärve talu (147) maa (sealhulgas Antsla metskonna kvartaleis 132, 133, 145, 146); Kalda talu (148) maa (koos Vahi osaga, sealhulgas Antsla metskonna kvartaleis 132, 145, 146, 159).

Lahustükina kuulub vööndisse Antsla vallas Haanja talu (A138) maa Antsla metskonna kvartalite 86 ja 87 osas ning kvartali 76 eraldistel 14–19, 22–23.

Lahustükina kuuluvad vööndisse Antsla vallas Pikassaare ümbrus: Antsla metskonna kvartalid 97 (ainult Kaugjärve kraavist lõuna poole jääv osa eraldistel 16–28), 98 (ainult Kaugjärve kraavist lõuna poole jääv osa eraldisel 21), 110 (ainult eraldised 1–12, 14, 15), 111 (ainult ida-läänesuunalisest kraavist põhja poole jääv osa eraldistel 1–8, 12) ning 112 (ainult kirde-edelasuunalisest kraavist loode poole jääv osa eraldistel 1–4).

11) Saera piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Antsla vallas Antsla metskonna kvartalid 59 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 135 (eraldised 3–5, 10, 11, 15–20), 136, 137 (ainult talumaa osas eraldistel 19–23), 148, 149, 150 (nii riigi- kui ka talumaa), 160 (ainult eraldised 7, 9–13, 21–23), 161 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 162 (kogu rahvusparki kuuluv osa, nii riigi- kui ka talumaa), 163 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 172 (ainult eraldised 7–9) ja 173 (ainult eraldis 1).

Lahustükina kuulub vööndisse Antsla vallas Antsla metskonna kvartal 138 (ainult eraldised 1–9, 12) ja 139 (kogu rahvusparki kuuluv osa).

12) Aruküla piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Mõniste vallas Saru metskonna kvartalid 13 [ainult Piiri talu (157) maa osas eraldistel 10–12, 14–18, 22–26], 14 [ainult Piiri talude (156, 157) maa osas eraldistel 3, 4, 8, 11–15, 17, 20–29], 15 (ainult Perajärve–Aruküla teest ida poole jääv osa), 16, 17, 18, 30 (ainult eraldised 6–11 täielikult ja eraldis 15 osas, mis jääb Lätteniidu kraavist lääne poole), 31 (ainult eraldised 16–17), 32 (ainult Perajärve–Aruküla teest ida poole jääv osa), 33, 34, 35, 47 (kogu rahvusparki jääv osa) ja 48 (kogu rahvusparki jääv osa);

Antsla vallas Antsla metskonna kvartalid 64 (ainult Kaika–Saru maanteest ida poole jääv osa) ja 65 (kogu rahvusparki kuuluv osa).

13) Järve piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Mõniste vallas Saru metskonna kvartalid 24 (ainult Hürova–Kautsi teest lääne poole jääv osa), 40 [ainult eraldist 27 läbivast teest lääne poole jääv riigi maa ning Järve talu (1) maa eraldistel 10, 16, 18, 19], 41 [ainult Hürova–Kautsi teest lääne poole jääv osa ning eraldised 20 ja 22; nii riigi kui ka Järve talu (1) maa], 57 [ainult eraldist 14 läbivast teest ning eraldise 13 lääneservast lääne poole jääv riigi ja Järve talu (1) maa], 58 [nii riigi kui ka Järve talu (1) maa eraldistel 2–4, 11, 16–25, 30, 32–38 täielikult ning eraldisel 31 osas, mis jääb Järve–Punsa teest lõuna poole], 86 [kogu rahvusparki jääv riigi ja Järve talu (1) maa, välja arvatud eraldised 7–9, 20, 21] ja 87 (ainult Hürova–Kautsi teest ida poole jääv osa).

35. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja II osas keelatud ning järgmine keelatud tegevus:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud vanade karjääride tasandustööd paiga loodusliku ilme taastamiseks, liiva- ja kruusavõtt oma tarbeks ning Ähijärve piiranguvööndis Pikassaare kruusaaugu (Antsla metskonna kvartali 112 eraldis 1) kasutamine kuni selle ammendamise ja tasandamiseni, ainult rahvuspargi sisesteks vajadusteks;
3) lõppraie, välja arvatud turberaie, kui alavöönditi ei sätestata teisiti;
4) jahipidamine, välja arvatud ulukite arvukuse reguleerimine;
5) punktis 36 keelatud majandustegevus.

36. Punktis 34 nimetatud alavööndeis on lisaks punktis 35 sätestatud tegevusele keelatud:
1) turberaie Savijärve, Karkküla–Kolski, Kaika, Aruküla ja Järve piiranguvööndis;
2) maaparandussüsteemide hooldustööd Silla piiranguvööndis;
3) Järve piiranguvööndis väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine ning veekogude kallaste igasugune kahjustamine.

37. Ilma rahvuspargi valitseja nõusolekuta on kogu piiranguvööndis keelatud:
1) uute veekogude rajamine;
2) vanade karjääride tasandustööd paiga loodusliku ilme taastamiseks;
3) liiva- ja kruusavõtt oma tarbeks;
4) maaparandussüsteemide hooldustööd, valikkuivendus ja kultuurtehnilised tööd;
5) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine ning uute ehitiste ja rajatiste püstitamine, kusjuures rahvuspargi valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi vastavalt kehtestatud korrale;
6) puidu varumine metsakorralduseta maal ja rahvuspargi valitsejaga kooskõlastamata metsakorralduskavaga maal, kusjuures rahvuspargi valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu sortimendi, väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;
7) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ning looduslikul rohumaal;
8) maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana.

38. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsiooniga – looduskaitse) järgmiste eesmärkidega:

Rebasemõisa, Karkküla–Kolski, Koobassaare–Apja, Mähkli–Konnuküla, Kaika ja Jõepera piiranguvöönd – rahvuspargi maastikuilme säilitamine;

Savijärve ja Järve piiranguvöönd – veekaitse metsaosa rahvuspargis;

Palo, Silla, Ähijärve, Saera ja Aruküla piiranguvöönd – metsaökosüsteemi säilitamine.

39. Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik kohustuslik tegevus nagu niitmine, karjatamine, veekogude kallaste hooldustööd jne. sätestatakse järgnevalt:
1) Rebasemõisa piiranguvööndis oleva kuppelmaastiku ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks on kohustuslik poollooduslike koosluste niitmine ja karjatamine, samuti praeguste metsata nõlvade ja kuplite hoidmine lagedana;
2) Karkküla–Kolski, Mähkli–Konnuküla ja Järve piiranguvööndi poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks on kohustuslik nende niitmine või karjatamine;
3) Kaika piiranguvööndis oleva kuppelmaastiku ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks on kohustuslik kuplijalamite ja kuplitevaheliste orgude niitmine, karjatamine või puu- ja põõsarinde harvendamine, samuti praeguste metsata kuplite hoidmine lagedana;
4) Jõepera piiranguvööndi poollooduslike koosluste (Mustjõe luht, sooniidud) ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks on kohustuslik nende niitmine, karjatamine või puu- ja põõsarinde harvendamine.

40. Rebasemõisa piiranguvööndis paikneva Köstrejärve sanglepa puhul (kaitse all alates 1964. aastast) ning Kaika piiranguvööndis paiknevate Mändiko tarupedajate puhul (kaitse all alates 1962. aastast) kohaldatakse looduse üksikobjekti kaitse põhimõtteid.

VI. LÕPPSÄTTED

41. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

42. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid pooled võivad vaidluse lahendamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1995. a.
määrusega nr. 92

Karula rahvuspargi välispiiri kirjeldus

I. ÜLDSÄTTED

Karula rahvuspargi (edaspidi rahvuspark) piir algab Valgamaal Karula metskonna kvartali 22 idatipust ning kulgeb mööda Karula metskonna kvartali 22 kirde- ja põhjapiiri ja kvartali 15 kirdepiiri kuni eraldiseni 14, misjärel pöördub piki Konnumäe talu (57) lahusmaatüki ja põlise riigimetsamaa idapiiri põhja suunas, jättes kvartalist 16 rahvusparki eraldised 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 11, 12 ja 16 ning eraldise 14 lääneosa. Piir jätkub mööda kvartali 16 kirdepiiri, kvartali 9 kirde- ja põhjapiiri ning läbib Savi talude (38 ja 39) maa Savijärvest idas analoogiliselt Karula maastikukaitseala piiriga, kusjuures puisturiba Savijärve idakaldal kuulub rahvuspargi piiridesse. Edasi ühtib rahvuspargi piir Iigaste metskonna kvartali 11 kirde-, põhja- ja loodepiiriga, kvartali 10 põhja- ja läänepiiriga ning kvartalite 12 ja 14 läänepiiriga kuni Hundi–Patupera teeni.

Piir jätkub mööda Hundi–Patupera teed loode suunas kuni Patupera talu (37) põhjapiirini, läheb mööda seda läände Karula metskonna kvartali 1 kirdeserva ning järgib kvartali 1 põhjapiiri kuni Patupera talu (35) heinamaa edelanurgani. Piir jätkub piki nimetatud heinamaa edelaserva tõmmatud mõttelist sirgjoont läbi Patupera (35) ja Kärna (33) talu maa kuni Papijärve–Patupera teeni ning mööda seda lääne suunas kuni Kubija talu (A37) lääneosa 1 ha suuruse heinamaani. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud heinamaa lääneserva sirgjooneliselt Silla talu (A51) maa idanurgani, edasi piki Silla talu maa idapiiri, Köstrinurme talu maa (A49) ida- ja kagupiiri ning mööda teed läbi Aarani talu (A4) maa kuni Lüllemäe-Taitse teeni. Viimati mainitud teed järgib piir läbi Aarani (A4) ja Taitse (37) talu maa kuni Rebase talu (38) maani, läheb siis lõunasse piki Rebase talu maa läänepiiri, kattub Ivaski talu (36) maa põhja-, lääne- ja lõunapiiriga ja Rebase talu (38) maa lõunapiiriga kuni Karula metskonna kvartalini 37.

Karula metskonna kvartalis 37 kattub piir selle põhjapiiriga kuni eraldiseni 4, suundudes seejärel mööda kraavi kagusse selliselt, et kvartali 37 eraldised 4, 5, 6 ja 7 jäävad rahvuspargi piiridesse. Piiri edasine kulg kattub kvartali 38 lääne- ja lõunapiiriga, kvartali 45 idapiiriga ja kvartali 53 läänepiiriga eraldise 1 lõunatipuni, misjärel see kulgeb piki Tätä talu (40) maa lõunapiiri kirdesse, Karula metskonna kvartali 53 põhjapiiri mööda itta kuni eraldiseni 6, siis mööda kraavi kagusse ja itta ning piki Lajassaare talu (42) lahusmaatüki põhjapiiri kirdesse kuni selle kirdetipuni. Järgnevalt ühtib piir Mäeküla talu (59) maa edelapiiriga, Karkküla talu (58) maa edelapiiriga, Taropedaja (Laane) talu (43) maa loode- ja läänepiiriga ning Suuresoo talu (A101) maa idapiiriga kuni Koobassaare–Kolski teeni, kulgedes seejärel mööda seda edelasse Koobassaareni. Edasi kattub piir Karula metskonna kvartali 101 loodepiiriga, kvartali 100 kirde- ja loodepiiriga, kvartali 99 põhjapiiriga (kusjuures rahvusparki ei kuulu Keeni talu (A97) maa) ja kvartali 98 põhjapiiriga. Sealt järgib piir läbi kvartalite 98 ja 117 lõunasse kulgedes kõrgepingeliini trassi idaserva, läheb mööda kvartalite 117 ja 118 lõunapiiri itta kuni eraldiseni 12 ning suundub siis mööda oja kagusse, jättes rahvusparki kvartali 150 eraldised 4 (osaliselt) ja 5. Piir jätkub kvartali 151 ja Hargla metskonna kvartali 2 läänepiirina kuni selle eraldiseni 5, läheb siis mööda talumaa põhjapiiri ja piki oja läbi kvartalite 2 ja 3 itta ning mööda Hargla–Lüllemäe maanteed põhja suunas kuni Karula metskonna kvartali 169 eraldiseni 9 ja piki Kivi-Palo teed kvartali kirdetippu. Sealt suundub piir itta kvartalite 153, 154, 155 ja 156 lõunapiirina ning kvartali 173 lääne- ja lõunapiirina, misjärel pöördub piki Hargla metskonna kvartalis 7 olevat idapoolseimat põhja-lõunasuunalist kraavi lõunasse, jättes eraldised 9 (osaliselt), 10, 11, 12, 15 (osaliselt) ja 16 rahvuspargi piiresse.

Võrumaa osas kulgeb piir piki Saru metskonna kvartali 73 läänepiiri, 91 loode- ja edelapiiri ja 98 edelapiiri ning pöördub seejärel kirdesse, põhja ja itta, järgides kvartalites 115, 99, 93 ja 75 riigi metsamaa ja talumaa vahelist piiri selliselt, et rahvuspargist jäävad välja kõik talumaad. Alates kvartali 75 eraldise 5 kirdenurgast järgib piir Aruküla–Silla teed kuni kvartali 62 eraldise 4 loodenurgani, misjärel jätkub taas mööda riigi metsamaa ja talumaa vahelist piiri kirdesse ja itta läbi kvartalite 45, 46, 47 ja 48. Kvartali 48 lõunaosast jätkub piir kvartali 48 lõuna- ja idapiirina, kvartalite 32, 33, 34 ja 35 lõunapiirina ning kvartalite 35 ja 18 idapiirina.

Antsla metskonna maal on piiriks kvartalite 65, 199, 184 ja 172 idapiir selliselt, et nendes kvartalites olev talumaa (Perajärve 154, Kännu 153, Käo) rahvusparki ei kuulu; lisaks hõlmab rahvuspark ka kvartali 173 eraldised 1 ja 21. Edasi on rahvuspargi piirikvartaliteks 161 (v.a. eraldised 22–27), 162 (v.a. eraldised 24–26, 28), 163 (v.a. eraldised 11, 19–20, 22–25), 59 (v.a. eraldised 2–31) ja 150 (v.a. eraldised 15–20, 23–25 ning eraldiste 21 ja 22 lõunapoolsed osad). Kvartali 151 lõunaosast kulgeb piir põhja ja kirde suunas mööda kraave läbi kvartali 151 eraldise 2, kvartali 138 eraldiste 10, 8, 3 ja 12, kvartali 139 eraldise 1, kvartali 126 eraldiste 17 ja 15, kvartali 127 eraldiste 6, 7 ja 5, kust jätkub mööda kvartali 127 eraldises 5 oleva lõunapoolsema kirde-edelasuunalise kraavi sirgjoonelise mõttelise pikendusena läbi kvartali 128 eraldiste 1, 2 ja 3 kuni Äestaja (Kaugjärve) sood idast piirava kraavini. Piir jätkub mööda nimetatud kraavi kirde suunas läbi kvartalite 128, 115, 103 ja 92, kust pöördub loodesse ja põhja, jättes rahvuspargist välja kvartali 91 eraldised 4–9. Seejärel järgib piir kvartalite 91, 90 ja 89 põhjapiiri kuni Mustjõe kraavini; kvartalist 78 kuulub rahvusparki selle lääneosa Mustjõe kraavist lääne pool.

Edasi põhja poole on piiriks Mustjõe kraav ja oja selliselt, et Tatriku (122), Muska, Latika (130) ja Bormeistri (115) talu maa ning Mägiste talu lahusmaatükk (131a) jäävad rahvuspargi piiridesse täielikult ning Ala-Latika (121) talu maa ja Mundi talu lahusmaatükk (113b) osaliselt. Edasine piir kattub Partsioja talu (90) lahusmaatüki edelapiiriga, Liba (116) talu maa lõunapiiriga, Bormeistri (114) talu maa põhjapiiriga, Hinni-Tiganiko (112) talu maa kirdepiiriga, Treimuthi talu maa ida- ja põhjapiiriga, Härma e. Tiidu (111) talu maa põhjapiiriga ning Haavistu-Raudsepa (110) talu maa lõunapiiriga. Haavistu-Raudsepa (110) talu maa edelanurgast suundub piir mööda kraavi läände Tränna (Haabsaare) ojani ja siis mööda seda kuni Antsla metskonna kvartali 53 lõunaservani, mida mööda suundub 100 m lääne suunas kuni Karula metskonna kvartali 22 idatipuni.

Lisaks eelmainitule kuulub Karula rahvusparki lahusmaatükina Ubajärve piirkond: Saru metskonna kvartalid 86 (välja arvatud Mäe-Singa ja Ala-Singa talude maa eraldises 1), 87, 57, 58, 41, 42, 24 ja 9, kvartali 40 teest lõunasse jääv osa (eraldised 15, 16, 17, 18, 19, 21, 24, 25, 27 ja 28 ning eraldiste 10, 20, 22 ja 26 osad), kvartali 25 teest lõunasse jääv osa (eraldised 18, 19, 20, 21, 22, 23 ja 24 ning eraldise 16 lõunaosa) ning kvartali 3 kraavist lõunasse jääv osa (eraldised 15, 16, 17 ning eraldiste 3, 4, 5, 14 ja 18 osad).

Märkus.

Piirikirjeldus on koostatud Karula, Hargla ja Iigaste metskonna osas 1985. aasta ning Saru ja Antsla metskonna osas 1992. aasta metsakorralduse andmete alusel.

/otsingu_soovitused.json