Välja kuulutanud
Vabariigi President
30.03.1994 otsus nr 295
Kasuliku mudeli seadus
Vastu võetud 16.03.1994
I peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse eemärk
Käesolev seadus reguleerib suhteid, mis tekivad seoses kasuliku mudelina kaitstava leiutise (edaspidi kasulik mudel) õiguskaitsega Eesti Vabariigis.
§ 2. Kasuliku mudeli õiguskaitset sätestavad õigusaktid
Kasuliku mudeli õiguskaitse sätestatakse käesoleva seadusega, teiste seadustega ning nende alusel ja täitmiseks väljaantud Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide ja Riigi Patendiameti (edaspidi Patendiamet) õigusaktidega.
§ 3. Eesti Vabariigi ja välisriikide füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste ja kohustuste võrdsus
Eesti Vabariigi ja välisriigi füüsilistele ja juriidilistele isikutele (edaspidi isikud) kehtivad käesolevas seaduses ettenähtud õigused ja kohustused võrdsetel alustel, kui Eesti Vabariigi seadustest või Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutest ei tulene teisiti.
§ 4. Välislepingute rakendamine
Kui käesolev seadus on vastuolus välislepinguga, kohaldatakse välislepingu sätteid.
II peatükk
KASULIKU MUDELI ÕIGUSKAITSE JA KAITSEVÕIMELISUS
§ 5. Kasuliku mudeli õiguskaitse
(1) Leiutist kaitstakse Eesti Vabariigi kasuliku mudeli tunnistusega (edaspidi tunnistus), kui leiutis vastab käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud kasuliku mudeli kaitsevõimelisuse kriteeriumidele.
(2) Tunnistus tõendab autorsust, prioriteeti ja kasuliku mudeli omaniku ainuõigust leiutisele.
§ 6. Kasuliku mudeli objektid
(1) Käesoleva seaduse alusel saab kasuliku mudelina kaitsta seadmeid.
(2) Kasuliku mudelina ei saa kaitsta:
1) leiutisi, mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga;
2) varem tuntud seadmete kasutamist uuel otstarbel;
3) disainilahendusi;
4) mikrolülituste topoloogiat.
§ 7. Kasuliku mudeli kaitsevõimelisuse kriteeriumid
(1) Kasulik mudel on leiutis, mis on uus ja on tööstuslikult kasutatav.
(2) Kasulik mudel on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis on enne kasuliku mudeli registreerimise taotluse (edaspidi registreerimistaotlus) esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka Patendiametile varem esitatud registreerimistaotluste ja patendiseaduse kohaselt esitatud patenditaotluste sisu vastavalt nende esitamise kuupäevale või prioriteedinõude puhul prioriteedikuupäevale tingimusel, et registreerimistaotlused on käesoleva seaduse § 33 järgi ja patenditaotlused patendiseaduse § 24 järgi avaldatud.
(3) Tehnika taseme kindlaksmääramisel ei võeta arvesse teavet, mille on 12 kuu jooksul enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva avalikustanud isik, kellel on käesoleva seaduse § 11 kohaselt õigus kasuliku mudeli registreerimisele, või muu isik, kes on saanud teabe mainitud isikult kas tema tahte kohaselt või vastaselt.
(4) Kasulik mudel on tööstuslikult kasutatav, kui seda saab toota või kasutada majanduses.
§ 8. Kasuliku mudeli ühtsus
Registreerimistaotlus peab sisaldama ainult ühte leiutist.
§ 9. Kasuliku mudeli õiguskaitse ulatus ja kasuliku mudeli nõudlus
(1) Kasuliku mudeli õiguskaitse ulatus määratakse kindlaks kasuliku mudeli nõudluse sisuga. Kasuliku mudeli nõudluse tõlgendamisel kasutatakse leiutiskirjeldust ja illustratsioone.
(2) Kasuliku mudeli nõudlus on leiutise, millele taotletakse õiguskaitset kasuliku mudelina, olemuse selge, täpne ja lühike sõnaline väljendus. Leiutise olemus esitatakse kasuliku mudeli nõudluses leiutise oluliste tunnuste kogumina. Kasuliku mudeli nõudlus on ühepunktiline.
§ 10. Prioriteet
(1) Prioriteet on esimesena registreerimistaotluse või patenditaotluse esitanud isiku eelisõigus taotleda leiutisele õiguskaitset kasuliku mudelina. Esmase registreerimistaotluse või patenditaotluse esitamise kuupäevast alates on mainitud isikul eelis teise isiku ees, kes esitab registreerimistaotluse sama leiutise kohta hiljem. Esmase registreerimistaotluse või patenditaotluse Patendiametile esitamise kuupäev loetakse prioriteedikuupäevaks.
(2) Kui registreerimistaotlus on esitatud Patendiametile 12 kuu
jooksul pärast esmase registreerimistaotluse või patenditaotluse esitamise
kuupäeva, võib prioriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi:
1) esmase registreerimistaotluse või patenditaotluse esitamise kuupäeva
järgi tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni ükskõik millises
liikmesriigis;
2) esmase registreerimistaotluse või patenditaotluse esitamise kuupäeva
järgi tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga mitteühinenud riigis, kui
see riik tagab samad tingimused Eesti Vabariigis esitatud esmasele
registreerimistaotlusele või patenditaotlusele.
(3) Registreerimistaotlusele, mis on esitatud Patendiametile 12 kuu jooksul sama kasuliku mudeli tunnistuse taotleja (edaspidi tunnistuse taotleja) poolt sama leiutise kohta, võib prioriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi varasema registreerimistaotluse või patenditaotluse esitamise kuupäeva järgi tingimusel, et varasemat registreerimistaotlust või patenditaotlust ei ole avaldatud ja selle alusel ei ole esitatud prioriteedinõuet mõnele muule registreerimistaotlusele või patenditaotlusele. Kui varasem registreerimistaotlus on menetluses, loetakse varasem registreerimistaotlus tagasivõetuks.
(4) Registreerimistaotlusele võib prioriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi mitme varem esitatud registreerimistaotluse või patenditaotluse esitamise kuupäevade järgi.
(5) Tunnistuse taotleja peab esitama prioriteedinõude registreerimistaotluses. Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid esitatakse kas registreerimistaotluses või nelja kuu jooksul registreerimistaotluse esitamise kuupäevast arvates.
III peatükk
KASULIKU MUDELI REGISTREERIMISE TAOTLEMISE ÕIGUS
§ 11. Õigus kasulikule mudelile
(1) Õigus taotleda kasuliku mudeli registreerimist ja saada kasuliku mudeli omanikuks on kasuliku mudeli autoril ja tema õigusjärglasel.
(2) Kui kasulik mudel on loodud lepingukohustuste või tööülesannete täitmisel, on õigus taotleda kasuliku mudeli registreerimist ja saada kasuliku mudeli omanikuks autoril või muul isikul vastavalt lepingule või töölepingule.
§ 12. Kasuliku mudeli autor
(1) Kasuliku mudeli autor (edaspidi autor) on füüsiline isik, kes oma leiutustegevusega on loonud kasuliku mudeli.
(2) Kui kasulik mudel on loodud mitme füüsilise isiku ühise leiutustegevuse tulemusena, tekib nende ühisautorsus.
(3) Ühisautorsuse korral kasutavad autorid kõiki autorsusest tulenevaid õigusi ühiselt, kui nende vahel ei ole sõlmitud kirjalikku kokkulepet, mis näeb ette teisiti.
(4) Kui kaks või enam isikut taotlevad sama kasuliku mudeli registreerimist üksteisest sõltumata ja autoritena on näidatud erinevad füüsilised isikud, loetakse autoriks see füüsiline isik, kes on näidatud autorina varem esitatud või varasema prioriteedikuupäevaga registreerimistaotluses, kui seda registreerimistaotlust ei ole tagasi võetud või Patendiamet ei ole seda tagasi lükanud.
(5) Ühel ja samal kuupäeval sama kasuliku mudeli kohta esitatud või sama prioriteedikuupäevaga registreerimistaotluste puhul loetakse kasuliku mudeli registreerimisel autoreiks nendes registreerimistaotlustes autorina näidatud füüsilised isikud.
(6) Autorsus on võõrandamatu ja tähtajatu.
(7) Autoril on õigus autorinimele ja ta võib:
1) nõuda oma nime autorina avalikustamist;
2) keelata oma nime autorina avalikustamise;
3) tühistada igal ajahetkel oma nime avalikustamise keelu.
(8) Autoril on õigus saada õiglast tulu kasulikust mudelist saadava tulu arvel.
(9) Autori varalised õigused on võõrandatavad ja pärandatavad.
IV peatükk
KASULIKU MUDELI OMANIKU AINUÕIGUS
§ 13. Kasuliku mudeli omanik
(1) Kasuliku mudeli omanik on isik, kellel on täielik õiguslik võim (ainuõigus) kasuliku mudeli üle. Kasuliku mudeli omanikul on õigus kasulikku mudelit vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
(2) Kasuliku mudeli omanikuks loetakse isik, kelle kohta riiklikku kasulike mudelite registrisse on kasuliku mudeli omanikuna tehtud viimane kanne.
(3) Kasuliku mudeli omaniku ainuõigust võib piirata vaid käesoleva seadusega või teiste isikute õigustega.
§ 14. Kasuliku mudeli omaniku ainuõigus
Kasuliku mudeli omaniku ainuõigus seisneb selles, et mitte keegi ei tohi
tunnistuse kehtivusajal kasuliku mudeli omaniku loata:
1) vallata, kasutada või käsutada kasulikku mudelit;
2) valmistada, kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks kasuliku
mudelina kaitstud toodet või omandada (sh. importides) neid tooteid
eelnimetatud eesmärkidel;
3) valmistada, müüa või pakkuda müügiks kasuliku mudelina kaitstud toote olulisi
komponente või omandada ja eksportida neid toote valmistamiseks või
koostamiseks, välja arvatud juhud, kui komponentideks on muud iseseisvad
tooted.
§ 15. Kasuliku mudeli omaniku ainuõigust mitterikkuvad toimingud
Kasuliku mudeli omaniku ainuõiguse rikkumiseks ei loeta:
1) kasuliku mudeli kasutamist teiste maade laevade pardal (keres,
masinates, taglases, aparaatides jm. varustuses), kui need laevad ajutiselt või
juhuslikult asuvad Eesti Vabariigi vetes ja kui kasulikku mudelit kasutatakse
ainult laeva tarbeks;
2) kasuliku mudeli kasutamist teiste maade õhu- ja maismaasõidukite või
nende abiseadmete konstruktsioonis või sõidukite ja seadmete käitamisel, kui
need sõidukid asuvad ajutiselt või juhuslikult Eesti Vabariigis;
3) kasuliku mudeli kasutamist kasulikku mudelit ennast puudutavates
katsetustes;
4) kasuliku mudeli eraviisilist kommertseesmärgita kasutamist, kui see ei
kahjusta kasuliku mudeli omaniku huve;
5) kasuliku mudeli omaniku poolt või tema loal kasuliku mudeli kasutamist,
levitamist, müüki või müügiks pakkumist Eesti Vabariigis.
§ 16. Varemkasutamisõigus
(1) Isik, kes kasutas Eesti Vabariigis tööstuslikult leiutist enne teise isiku poolt samale leiutisele registreerimistaotluse esitamist, tehes seda heauskselt ja tunnistuse taotlejast sõltumatult, võib jätkata leiutise kasutamist, säilitades kasutamise üldiseloomu endisena. Kasutamine on heauskne, kui kasutaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et leiutisele kavatsetakse esitada registreerimistaotlus.
(2) Varemkasutamisõigus kuulub ka isikule, kes heauskselt on teinud olulisi ettevalmistusi leiutise tööstuslikuks kasutamiseks Eesti Vabariigis.
(3) Varemkasutamisõigus võib üle minna teisele isikule ainult koos ettevõttega, kus varemkasutamisõigus on tekkinud või kus seda kavatseti kasutada.
V peatükk
REGISTREERIMISTAOTLUS JA SELLE MENETLUS
§ 17. Registreerimistaotlus
(1) Registreerimistaotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:
1) kasuliku mudeli tunnistuse saamise avaldus, milles on andmed tunnistuse
taotleja ja autori kohta ning kasuliku mudeli nimetus;
2) leiutiskirjeldus, milles leiutise olemus on avatud nii täpselt ja
selgelt, et vastava ala asjatundja võib leiutise teostada;
3) kasuliku mudeli nõudlus;
4) illustratsioonid, millele viidatakse leiutiskirjelduses;
5) riigilõivu tasumist tõendav dokument;
6) volikiri, kui registreerimistaotlus esitatakse Eesti patendivoliniku
kaudu.
(2) Nõuded registreerimistaotluses sisalduvate dokumentide vormi ja sisu kohta kehtestab Patendiamet.
(3) Registreerimistaotlus esitatakse eesti keeles.
§ 18. Registreerimistaotluse esitamine
(1) Registreerimistaotlus esitatakse Patendiametile.
(2) Tunnistuse taotleja võib esitada registreerimistaotluse ning ajada kasuliku mudeli registreerimisega ja tunnistuse jõushoidmisega seotud asju ise või Eesti Vabariigis elukohta ja Eesti kodakondsust omava Eesti patendivoliniku (edaspidi patendivolinik) kaudu. Patendivoliniku volitused määratakse kindlaks kasuliku mudeli taotleja poolt antud volikirjas.
(3) Isikud, kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, ajavad Eesti Vabariigis kasuliku mudeli registreerimise ja tunnistuse jõushoidmisega seotud asju ainult patendivoliniku kaudu. Tunnistuse taotleja volitab patendivoliniku registreerimistaotluse esitamisel või kolme kuu jooksul registreerimistaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates.
(4) Riigilõiv tasutakse registreerimistaotluse esitamisel või ühe kuu jooksul registreerimistaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates.
§ 19. Patenditaotlusel põhinev registreerimistaotlus
(1) Registreerimistaotluse võib esitada sama leiutist käsitleva Patendiametis menetluses oleva patenditaotluse põhjal.
(2) Registreerimistaotlust ei saa esitada hiljem kui 10 aasta jooksul patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates.
(3) Registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks ja prioriteedikuupäevaks loetakse vastavalt patenditaotluse esitamise kuupäev ja selle prioriteedikuupäev.
§ 20. Registreerimistaotluse võtmine menetlusse
(1) Patendiamet kontrollib registreerimistaotluse saabumisel dokumentide olemasolu vastavalt käesoleva seaduse §-le 17.
(2) Patendiamet keeldub registreerimistaotlust menetlusse võtmast ja
tagastab selle, kui:
1) puudub kasuliku mudeli tunnistuse saamise avaldus või selles ei ole
nimetatud tunnistuse taotlejat või see ei ole esitatud eesti keeles;
2) puudub leiutiskirjeldus;
3) leiutiskirjeldus ei ole eesti keeles ja puudub tõlge ning seda ei ole
esitatud kolme kuu jooksul pärast registreerimistaotluse Patendiametisse saabumist;
4) puudub illustratsioon, millele viidatakse leiutiskirjelduses, ja seda
ei ole esitatud kolme kuu jooksul pärast registreerimistaotluse Patendiametisse
saabumist;
5) puudub riigilõivu tasumist tõendav dokument ja seda ei ole esitatud ühe
kuu jooksul pärast registreerimistaotluse Patendiametisse saabumist;
6) ei ole täidetud käesoleva seaduse § 18 3. lõikes sätestatud
nõudeid.
(3) Registreerimistaotluse tagastamisel makstakse riigilõiv tagasi.
(4) Patendiamet annab menetlusse võetud registreerimistaotlusele numbri ning teatab tunnistuse taotlejale kirjalikult registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ja registreerimistaotluse numbri.
§ 21. Registreerimistaotluse menetlus
(1) Patendiamet kontrollib:
1) registreerimistaotluse dokumentide vormi ja sisu;
2) leiutise objekti;
3) leiutise ühtsust.
(2) Patendiamet kontrollib prioriteedinõude olemasolul seda tõendavaid dokumente.
(3) Patendiamet määrab kindlaks registreerimistaotluse prioriteedikuupäeva.
(4) Patendiamet teatab registreerimistaotluse dokumentide vormi ja sisu puuduste või registreerimistaotluse menetlust takistavate muude asjaolude ilmnemisel nendest kirjalikult tunnistuse taotlejale ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks.
(5) Kui registreerimistaotlus vastab käesoleva seaduse §-de 6, 8 ja 17 sätetele, teeb Patendiamet kasuliku mudeli registreerimise otsuse ning teatab sellest tunnistuse taotlejale kirjalikult.
(6) Kui registreerimistaotlus ei vasta käesoleva seaduse §-de 6, 8 ja 17 sätetele või tunnistuse taotleja jätab registreerimistaotluse dokumentide vormi ja sisu puudused kõrvaldamata või selgitused andmata, keeldub Patendiamet kasulikku mudelit registreerimast, tehes registreerimistaotluse tagasilükkamise otsuse, ning teatab sellest tunnistuse taotlejale kirjalikult.
§ 22. Registreerimistaotluse menetluse peatamine
(1) Kui tunnistuse taotleja jätab Patendiameti poolt määratud tähtajaks vastamata, peatab Patendiamet registreerimistaotluse menetluse. Registreerimistaotluse menetlust jätkatakse, kui tunnistuse taotleja vastab kahe kuu jooksul nimetatud tähtajast arvates ja tasub riigilõivu.
(2) Registreerimistaotluse menetlust saab peatada ja jätkata ainult ühel korral.
(3) Registreerimistaotluse menetluse peatamisest teatatakse tunnistuse taotlejale kirjalikult.
§ 23. Registreerimistaotluse parandamine ja täiendamine
(1) Tunnistuse taotleja võib menetluse käigus teha registreerimistaotluses parandusi ja täiendusi, mis ei muuda registreerimistaotluse esitamise kuupäeval registreerimistaotluses avatud leiutise olemust.
(2) Parandused ja täiendused muudavad leiutise olemust, kui need sisaldavad leiutise olulisi tunnuseid, mida ei olnud leiutiskirjelduses või illustratsioonidel registreerimistaotluse esitamise kuupäeval.
(3) Patendiamet teeb leiutise olemust muutvate paranduste ja täienduste puhul otsuse nende tagasilükkamise kohta, teatades sellest tunnistuse taotlejale kirjalikult.
(4) Patendiamet võib menetluse käigus tunnistuse taotlejaga kooskõlastamata teha registreerimistaotluse dokumentides üksnes redaktsioonilisi parandusi.
§ 24. Registreerimistaotluse tagasivõtmine
(1) Tunnistuse taotleja võib esitada registreerimistaotluse tagasivõtmise nõude ja võtta tagasi menetluses oleva registreerimistaotluse. Registreerimistaotluse dokumente ei tagastata.
(2) Kui kasuliku mudeli registreerimist taotleb mitu isikut, saab registreerimistaotluse tagasivõtmise nõude esitada nende kõigi nõusolekul.
(3) Patendiamet loeb registreerimistaotluse tagasivõetuks:
1) kui tunnistuse taotleja ei ole vastanud Patendiameti nõudmisele anda
selgitusi või parandada või täiendada registreerimistaotluse dokumente kahe kuu
jooksul käesoleva seaduse § 24 4. lõike kohaselt määratud tähtajast
arvates;
2) kui tunnistuse taotleja ei ole tasunud tähtajaks ettenähtud riigilõivu;
3) käesoleva seaduse § 10 3. lõikes sätestatud juhul.
§ 25. Registreerimistaotluse menetluse lõpetamine
(1) Patendiamet lõpetab tagasivõetud või tagasivõetuks loetud registreerimistaotluse menetluse.
(2) Registreerimistaotluse menetluse lõpetamisest teatatakse tunnistuse taotlejale kirjalikult.
§ 26. Registreerimistaotluse menetluse taastamine
(1) Tunnistuse taotleja võib nõuda registreerimistaotluse menetluse taastamist, kui Patendiamet on lõpetanud registreerimistaotluse menetluse, lugedes registreerimistaotluse käesoleva seaduse § 24 3. lõike punktide 1 või 2 kohaselt tagasivõetuks, tingimusel, et nimetatud sätetes loetletud toimingud jäid sooritamata vääramatu jõu või tunnistuse taotlejast ja teda esindavast patendivolinikust sõltumatu muu takistuse tõttu.
(2) Patendiamet taastab registreerimistaotluse menetluse, kui tunnistuse taotleja tõendab takistuse olemasolu ja sooritab ettenähtud toimingud kahe kuu jooksul pärast takistuse kadumist ja tasub riigilõivu.
(3) Registreerimistaotluse menetluse taastamise nõuet saab esitada ühe aasta jooksul sooritamata jäänud toimingu tähtajast arvates.
(4) Käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 3. lõike sätted ei laiene käesoleva seaduse §-le 39.
§ 27. Patendiameti otsuste vaidlustamine registreerimistaotluse menetluse käigus
(1) Tunnistuse taotleja võib vaidlustada Patendiameti otsuse Eesti Vabariigi kaubamärgiseaduse (RT 1992, 35, 459) kohaselt moodustatud tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (edaspidi apellatsioonikomisjon) või kohtus.
(2) Tunnistuse taotleja võib esitada kaebuse apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates, tasudes riigilõivu.
(3) Apellatsioonikomisjonil on õigus:
1) jätta kaebus rahuldamata ja Patendiameti otsus muutmata;
2) muuta või tühistada Patendiameti otsus ja teha uus otsus;
3) tühistada Patendiameti otsus ja kohustada Patendiametit menetlust
jätkama.
(4) Kaebuse rahuldamisel makstakse riigilõiv tagasi.
(5) Kaebuse osalisel rahuldamisel määrab apellatsioonikomisjon tagastatava riigilõivu suuruse.
§ 28. Registreerimistaotluse menetluse lõppemine
Registreerimistaotluse menetlus lõpeb kasuliku mudeli kandmisega riiklikku kasulike mudelite registrisse ja tunnistuse väljaandmisega või registreerimistaotluse tagasilükkamisega.
VI peatükk
KASULIKU MUDELI RAHVUSVAHELISE REGISTREERIMISE TAOTLUS
§ 29. Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse mõiste
(1) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse (edaspidi rahvusvaheline registreerimistaotlus) all mõeldakse 1970. aasta 19. juunil Washingtonis sõlmitud patendikoostöölepingu (edaspidi patendikoostööleping) alusel esitatud registreerimistaotlust.
(2) Patendiamet on vastavalt patendikoostöölepingu artikli 2 määratlusele vastuvõttev amet, märgitud amet ja väljavalitud amet.
(3) Patendiamet on vastuvõtvaks ametiks Eesti kodanike või Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omavate isikute rahvusvahelistele registreerimistaotlustele.
(4) Rahvusvaheline registreerimistaotlus koostatakse patendikoostöölepingu ja selle rakendamise määruste ja administratiivjuhendite kohaselt ning esitatakse Patendiametile kui vastuvõtvale ametile inglise või saksa keeles, tasudes riigilõivu ja patendikoostöölepinguga ettenähtud tasud.
(5) Patendiamet on märgitud või väljavalitud ametiks nendele rahvusvahelistele registreerimistaotlustele, milles märgitud või väljavalitud riigiks on Eesti Vabariik.
(6) Rahvusvaheline registreerimistaotlus, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik, loetakse võrdseks käesoleva seaduse §-de 17 ja 18 kohaselt esitatud registreerimistaotlustega.
(7) Rahvusvaheline registreerimistaotlus, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik, loetakse Patendiametile esitatuks rahvusvahelise esitamise kuupäeval, mille on määranud patendikoostöölepingu järgne vastuvõttev amet.
(8) Patendiamet korraldab nende rahvusvaheliste registreerimistaotluste registreerimismenetluse, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik.
§ 30. Rahvusvahelise registreerimistaotluse menetluse erisused
(1) Rahvusvahelise registreerimistaotluse menetlusse võtmiseks peab tunnistuse taotleja hiljemalt 20 kuu jooksul, arvates prioriteedikuupäevast, esitama Patendiametile rahvusvahelise registreerimistaotluse eestikeelse tõlke ja tasuma riigilõivu.
(2) Kui tunnistuse taotleja on valinud 19 kuu jooksul, arvates prioriteedikuupäevast, Eesti Vabariigi rahvusvahelise eelekspertiisi tulemusi kasutavaks riigiks, peab ta käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tõlke esitama ja riigilõivu tasuma 30 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates.
(3) Tunnistuse taotlejale võidakse põhjendatud juhtudel anda käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rahvusvahelise registreerimistaotluse tõlke esitamiseks kaks kuud lisaaega, kui ta tasub tõlke esitamisel täiendava riigilõivu.
(4) Tunnistuse taotleja võib kuue kuu jooksul, arvates rahvusvahelise registreerimistaotluse tõlke esitamise kuupäevast, täiendada ja parandada kasuliku mudeli nõudlust, leiutiskirjeldust ja illustratsioone tingimusel, et täiendused ja parandused ei muuda rahvusvahelises registreerimistaotluses selle esitamise kuupäeval avatud leiutise olemust.
(5) Kui tunnistuse taotlejat peab esindama käesoleva seaduse § 18 3. lõike kohaselt patendivolinik, peab tunnistuse taotleja volitama patendivoliniku enne kuue kuu möödumist käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes sätestatud tähtajast.
(6) Rahvusvaheline registreerimistaotlus kaotab oma käesoleva seaduse
§ 29 6. ja 7. lõike kohase toime, kui:
1) rakenduvad patendikoostöölepingu artikli 24 1. lõike punktide i ja
ii sätted;
2) tunnistuse taotleja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi 1., 2. või
3. lõikes sätestatud nõudeid;
3) tunnistuse taotleja loobub rahvusvahelise eelekspertiisi nõudest või
Eesti Vabariigi väljavalimise nõudest pärast käesoleva paragrahvi
1. lõikes sätestatud tähtaja möödumist;
4) tunnistuse taotleja ei ole kinni pidanud käesoleva paragrahvi
5. lõikes kehtestatud nõuetest.
(7) Patendiametil ei ole õigust nõuda tunnistuse taotlejalt rahvusvahelises registreerimistaotluses märgitud riikide patendiametite ekspertiisiotsuste esitamist, kui tunnistuse taotleja on valinud Eesti Vabariigi rahvusvahelise eelekspertiisi tulemusi kasutavaks riigiks.
(8) Kui osale rahvusvahelisest registreerimistaotlusest ei ole tehtud rahvusvahelist eelekspertiisi või rahvusvahelist otsingut põhjusel, et selles on rikutud leiutise ühtsust ja tunnistuse taotleja ei ole tasunud täiendava rahvusvahelise otsingu või eelekspertiisi tegemiseks patendikoostöölepinguga ettenähtud tasu, kontrollib Patendiamet, kas rahvusvahelise otsingu ametkonna või rahvusvahelise eelekspertiisi ametkonna otsus jätta osale registreerimistaotlusest rahvusvaheline otsing või eelekspertiis tegemata on õige. Kui otsus osutub õigeks, loetakse leiutise ühtsust rikkuvad osad rahvusvahelisest registreerimistaotlusest tagasivõetuks. Vastasel juhul jätkab Patendiamet rahvusvahelise registreerimistaotluse menetlust täies mahus. Patendiamet teatab oma otsusest tunnistuse taotlejale kirjalikult.
(9) Kui leiutise ühtsust on rikutud, esitatakse leiutise ühtsust rikkuvatele rahvusvahelise registreerimistaotluse osadele iseseisvad registreerimistaotlused.
(10) Kui vastuvõttev amet on keeldunud tunnistamast rahvusvahelise esitamise kuupäeva või on teatanud, et rahvusvaheline registreerimistaotlus loetakse tagasivõetuks, või kui Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Rahvusvaheline Büroo (edaspidi Rahvusvaheline Büroo) on teinud otsuse vastavalt patendikoostöölepingu artikli 12 3. lõikele või kui vastuvõttev amet on teatanud, et Eesti Vabariigi märkimine loetakse tagasivõetuks, võib tunnistuse taotleja kahe kuu jooksul pärast vastava teate või otsuse saamist nõuda rahvusvahelise registreerimistaotluse läbivaatamist Eesti Vabariigis ja Rahvusvaheliselt Büroolt rahvusvahelise registreerimistaotluse koopia saatmist Patendiametile. Tunnistuse taotleja peab esitama Patendiametile rahvusvahelise registreerimistaotluse tõlke ja ettenähtud juhtudel andmed patendivoliniku kohta ning tasuma riigilõivu Patendiameti määratud tähtaja jooksul. Patendiamet kontrollib vastuvõtva ameti või Rahvusvahelise Büroo otsuse õigsust ja teatab tulemustest tunnistuse taotlejale. Kui vastuvõtva ameti või Rahvusvahelise Büroo otsus ei ole õige, vaadatakse registreerimistaotlus läbi nagu rahvusvaheline registreerimistaotlus.
(11) Kui rahvusvahelise registreerimistaotluse menetlus on lõpetatud põhjusel, et tunnistuse taotleja ei saanud sooritada temast sõltumatu vääramatu jõu või muu takistuse tõttu tähtaegselt mõnd vastuvõtva ameti, rahvusvahelise otsingu ametkonna, rahvusvahelise eelekspertiisi ametkonna või Rahvusvahelise Büroo poolt määratud toimingut, taastab Patendiamet rahvusvahelise registreerimistaotluse menetluse Eesti Vabariigis, kui tunnistuse taotleja järgib käesoleva seaduse § 26 2. ja 3. lõike sätteid.
VII peatükk
RIIKLIK KASULIKE MUDELITE REGISTER JA KASULIKU MUDELI TUNNISTUSE VÄLJAANDMINE
§ 31. Riiklik kasulike mudelite register
(1) Riiklikku kasulike mudelite registrit (edaspidi register) peetakse leiutiste kohta, mis on tunnistatud kasuliku mudeli kaitsevõimelisuse kriteeriumidele vastavaks.
(2) Registrit peab Patendiamet.
(3) Registrisse kantakse kasuliku mudeli tunnistuse saamise avalduse andmed, tunnistuse number, kasuliku mudeli omaniku ja tunnistuse kehtivuse andmed, muudatused tunnistuses, kasuliku mudeli õiguste ülemineku, litsentsilepingute ja tunnistuse pantimise andmed.
§ 32. Registrisse kandmine
(1) Kasulik mudel kantakse registrisse Patendiameti, apellatsioonikomisjoni või kohtu tehtud kasuliku mudeli registreerimise otsuse alusel.
(2) Tunnistuse taotleja nõudmisel lükatakse kasuliku mudeli registrisse kandmine edasi, kuid mitte enam kui 15 kuu võrra registreerimistaotluse kuupäevast arvates. Nõue peab olema esitatud koos registreerimistaotlusega.
§ 33. Tunnistuse väljaandmine
(1) Pärast kasuliku mudeli registrisse kandmist annab Patendiamet tunnistuse taotlejale välja tunnistuse, mille juurde kuulub kasuliku mudeli kirjeldus. Kasuliku mudeli kirjeldus sisaldab leiutiskirjeldust, kasuliku mudeli nõudlust ja illustratsioone.
(2) Patendiamet teatab tunnistuse väljaandmisest oma ametlikus väljaandes.
(3) Kasuliku mudeli kirjeldus avaldatakse tunnistuse väljaandmise teate avaldamise päeval.
(4) Registreerimistaotluses näidatud tunnistuse taotlejate arvust sõltumata antakse välja ainult üks tunnistus.
VIII peatükk
KASULIKU MUDELI TUNNISTUSE KEHTIVUS
§ 34. Tunnistuse kehtivusaeg
(1) Tunnistus kehtib neli aastat registreerimistaotluse esitamise kuupäevast arvates.
(2) Tunnistuse kehtivusaega võib pikendada kasuliku mudeli omaniku avalduse põhjal esmalt neljaks aastaks ja hiljem veel kaheks aastaks. Tunnistuse kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõiv.
§ 35. Tunnistuse kehtivuse ennetähtaegne lõppemine
(1) Tunnistus kaotab kehtivuse ennetähtaegselt, kui:
1) kasuliku mudeli omanik esitab tunnistuse kehtivuse lõpetamise nõude;
2) kasuliku mudeli omanikuks olev juriidiline isik likvideeritakse või
tema tegevus lõpetatakse ja kasuliku mudeli õigused ei ole üle läinud.
(2) Patendiamet teeb tunnistuse kehtivuse ennetähtaegse lõppemise kohta kande registrisse ja teatab sellest oma ametlikus väljaandes.
§ 36. Muudatused tunnistuses
(1) Kasuliku mudeli omanik võib nõuda muudatuste tegemist tunnistuses tunnistuse kogu kehtivuse ajal. Muudatuste tegemise nõue esitatakse Patendiametile, tasudes riigilõivu.
(2) Kasuliku mudeli omanik võib nõuda selliste muudatuste tegemist tunnistuses, mis ei muuda registreerimistaotluse esitamise kuupäeval registreerimistaotluses avatud leiutise olemust.
(3) Muudatustel on tagasiulatuv jõud.
(4) Tunnistuses muudatuste tegemise teate avaldab Patendiamet oma ametlikus väljaandes.
(5) Kasuliku mudeli omanik ei saa nõuda kasuliku mudeli nõudluses kasuliku mudeli õiguskaitse ulatuse laienemist põhjustavate muudatuste tegemist, välja arvatud käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud juhul.
(6) Kasuliku mudeli õiguskaitse ulatuse laienemist põhjustavate ilmsete kirja- ja arvutusvigade parandamiseks võib kasuliku mudeli omanik esitada muudatuste tegemise nõude Patendiametile ühe aasta jooksul pärast tunnistuse väljaandmise teate avaldamist.
(7) Käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud kasuliku mudeli õiguskaitse ulatuse laienemine ei piira isikute õigusi, kes enne muudatuste tegemise teate avaldamist olid oma majandus- ja äritegevuses võtnud arvesse esialgset kasuliku mudeli õiguskaitse ulatust.
IX peatükk
RIIGILÕIV
§ 37. Riigilõiv
Käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel võetakse toimingute sooritamise ja dokumentide väljastamise eest riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduse (RT 1990, 11, 118; RT I 1993, 66, 935; 1994, 14, 247) sätetele.
§ 38. Riigilõivu tasumine
(1) Riigilõivu tasub tunnistuse taotleja, kasuliku mudeli omanik või mõni teine isik, kes on huvitatud käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamisest ja dokumentide väljastamisest. Kui kasuliku mudeli registreerimisega või tunnistuse kehtivusaja pikendamisega seotud riigilõivu tasub teine isik, on vajalik tunnistuse taotleja või kasuliku mudeli omaniku nõusolek.
(2) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui riigilõivu tasumist tõendav dokument on saabunud Patendiametisse, kaebuse puhul aga apellatsioonikomisjoni.
(3) Tasutud riigilõivu ei tagastata, välja arvatud käesoleva seaduse § 20 3. lõikes ja § 27 4. ja 5. lõikes sätestatud juhud.
§ 39. Riigilõivu tasumine tunnistuse kehtivusaja pikendamise eest
(1) Riigilõiv tunnistuse kehtivusaja pikendamise eest tasutakse kuue kuu jooksul enne tasumistähtpäeva saabumist. Tasumistähtpäevaks loetakse eelmise kehtivusaja lõppemise kuupäev.
(2) Riigilõivu tunnistuse kehtivusaja pikendamise eest võib tasuda kuni kuus kuud pärast tasumistähtpäeva möödumist, tasudes täiendava riigilõivu.
X peatükk
KASULIKU MUDELI ÕIGUSTE ÜLEMINEK
§ 40. Kasuliku mudeli õiguste üleminek õigusjärglasele
Kasuliku mudeli õigused, mis on kasuliku mudeli omanikul või isikul, kellel
on käesoleva seaduse § 11 kohaselt õigus taotleda kasuliku mudeli
registreerimist, lähevad üle õigusjärglasele:
1) füüsilise isiku surma korral pärimise teel;
2) juriidilise isiku reorganiseerimisel või likvideerimisel
reorganiseerimis- või likvideerimisotsuse või vastava lepingu kohaselt.
§ 41. Registreerimistaotluse üleandmine
(1) Isik, kellel on käesoleva seaduse § 11 kohaselt õigus taotleda kasuliku mudeli registreerimist, võib selle õiguse üle anda teisele isikule kirjaliku lepinguga.
(2) Patendiametis menetluses oleva registreerimistaotluse üleandmisel esitab tunnistuse taotleja Patendiametile registreerimistaotluse üleandmise notariaalselt tõestatud avalduse, tasudes riigilõivu.
§ 42. Tunnistuse üleandmine
(1) Tunnistuse üleandmine võib toimuda kasuliku mudeli omaniku
loobumisel kasuliku mudeli õigustest ja tunnistuse loovutamisel teisele isikule
(tunnistuse võõrandamine):
1) seoses majandus- või äritegevuse üleandmisega teisele isikule;
2) seoses tunnistuse paigutamisega kapitalina ettevõtlusse;
3) muul põhjusel, mis ei ole seadusega vastuolus.
(2) Tunnistuse üleandmisel käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhtudel esitab kasuliku mudeli omanik Patendiametile tunnistuse üleandmise notariaalselt tõestatud avalduse, tasudes riigilõivu.
(3) Tunnistuse võib kasuliku mudeli omanikult sundkorras ära võtta ja
teisele isikule üle anda:
1) käesoleva seaduse § 11 sätete rikkumise korral kohtuotsusega
§ 46 1. lõike kohaselt;
2) ettevõtte pankroti korral, kui tunnistus arvatakse pankrotiseaduse
(RT 1992, 31, 403) kohaselt pankrotivara hulka;
3) kui tunnistus oli koormatud pandiõigusega ja võlausaldaja nõuab
panditud tunnistuse pantijalt müügiks välja.
(4) Tunnistuse üleandmisel käesoleva paragrahvi 3. lõikes toodud juhtudel esitab uus kasuliku mudeli omanik Patendiametile kohtuotsuse ärakirja või tunnistuse üleandmist tõendava muu dokumendi, tasudes riigilõivu.
(5) Tunnistus loetakse üleantuks registrisse kande tegemise kuupäevast. Registrikanne tehakse riigilõivu tasumist tõendava dokumendi Patendiametisse saabumise päeval.
§ 43. Litsents
(1) Kasuliku mudeli omanik (litsentsiaar) võib kasuliku mudeli kasutamise või käsutamise õiguse litsentsiga osaliselt või täielikult üle anda teisele isikule (litsentsiaadile).
(2) Litsentsi andmisel sõlmitakse kirjalik litsentsileping, mille kohta Patendiamet teeb kande registrisse. Registrikanne tehakse riigilõivu tasumist tõendava dokumendi Patendiametisse saabumise päeval. Registreerimata litsentsileping on kehtetu.
§ 44. Sundlitsents
(1) Isik, kes on huvitatud kasuliku mudeli kasutamisest ja on suuteline
seda tegema Eesti Vabariigis, võib kasuliku mudeli omaniku keeldumisel
litsentsi andmisest esitada kohtusse hagi sundlitsentsi saamiseks, kui:
1) kasuliku mudeli omanik ei ole leiutist Eesti Vabariigis kasutanud kolme
aasta jooksul pärast tunnistuse väljaandmise teate avaldamist;
2) kasuliku mudeli omanik ei kasuta leiutist mahus, mis vastaks Eesti
Vabariigi siseturu vajadustele;
3) kasulik mudel takistab teise tehniliselt progressiivse ja Eesti
Vabariigi majandusele olulise leiutise kasutamist;
4) kasuliku mudeli kasutamist nõuavad riigikaitse, keskkonnakaitse,
tervishoiu ja teised Eesti Vabariigi olulised riiklikud huvid, sealhulgas kasuliku
mudeli kasutamise hädavajadus seoses loodusõnnetuse või muu erakorralise
juhtumiga.
(2) Kasuliku mudeli omanikul on käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 sätestatud juhul õigus saada sundlitsents teisele leiutisele, kui ei lepita kokku litsentside vahetamises (ristlitsents).
(3) Sundlitsentsi andmisel määrab kohus sundlitsentsi tingimused, sealhulgas kasuliku mudeli kasutamise mahu ja kestuse ning litsentsitasu suuruse ja maksmise korra. Kasuliku mudeli kasutamise mahu ja kestuse määramisel võetakse aluseks Eesti Vabariigi siseturu vajadus.
(4) Õigus kasutada kasulikku mudelit sundlitsentsi alusel võib üle minna teisele isikule vaid koos selle ettevõttega, kus sundlitsentsi kasutatakse või vastavalt sundlitsentsi tingimustele kavatseti kasutada.
(5) Sundlitsentsi andmine ei takista kasuliku mudeli omanikku ennast kasulikku mudelit kasutamast ega andmast litsentse teistele isikutele.
(6) Sundlitsents hakkab kehtima registrisse kande tegemise kuupäevast. Registrikanne tehakse riigilõivu tasumist tõendava dokumendi Patendiametisse saabumise päeval.
(7) Asjaolude muutumisel võib nii litsentsiaar kui litsentsiaat esitada kohtusse hagi sundlitsentsi tingimuste muutmiseks.
XI peatükk
KASULIKU MUDELI ÕIGUSTE VAIDLUSTAMINE JA KAITSE
§ 45. Autorsuse vaidlustamine
(1) Vaidlused autorsuse üle lahendab kohus pärast tunnistuse väljaandmist.
(2) Füüsiline isik, kes leiab, et tema käesoleva seaduse § 11 1. või 2. lõikes sätestatud õigusi on rikutud, või tema õigusjärglane võib esitada kasuliku mudeli omaniku vastu kohtusse hagi oma autorsuse tunnistamiseks.
(3) Autorsust võib vaidlustada tunnistuse kehtivuse ajal.
§ 46. Kasuliku mudeli omaniku vaidlustamine
(1) Isik, kes tõendab, et õigus kasulikule mudelile kuulub temale, võib ühe aasta jooksul, arvates tunnistuse väljaandmise teate avaldamise kuupäevast või kasuliku mudeli õiguste ülemineku puhul selle asjaolu ilmnemise kuupäevast, esitada kasuliku mudeli omaniku vastu kohtusse hagi tunnistuse äravõtmiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt esitatud hagi rahuldamise korral võib kostja, kes on leiutist kasutanud või teinud selleks olulisi ettevalmistusi, taotleda leiutise kasutamist tasu eest või tasuta ka pärast tunnistuse äravõtmist tingimusel, et leiutise kasutamise iseloom ei muutu.
§ 47. Tunnistuse vaidlustamine
(1) Iga isik võib esitada kirjaliku kaebuse tunnistuse väljaandmise õiguspärasuse kohta apellatsioonikomisjonile, tasudes riigilõivu, või hagi kohtusse.
(2) Tunnistust võib vaidlustada selle kehtivuse ajal.
(3) Kaebuse aluseks võivad olla järgmised väited:
1) tunnistus on välja antud leiutisele, mis ei vasta käesoleva seaduse
§-s 7 sätestatud kasuliku mudeli kaitsevõimelisuse kriteeriumidele;
2) leiutiskirjelduses ei ole leiutise olemus avatud nii täpselt ja selgelt,
et vastava ala asjatundja võib leiutise teostada;
3) kasulik mudel ei vasta esialgses registreerimistaotluses avatud
leiutise olemusele;
4) tunnistuse väljaandmisel on rikutud käesoleva seaduse §-de 6, 8, 19
ja 23 sätteid.
(4) Apellatsioonikomisjon vaatab kaebuse läbi ja teeb otsuse tunnistuse täieliku või osalise tühistamise kohta või tunnistuses muudatuste tegemise kohta või jätab kaebuse rahuldamata.
(5) Apellatsioonikomisjoni otsusega mittenõustumisel võib kaebuse esitanud isik või kasuliku mudeli omanik selle vaidlustada, esitades kohtule hagi kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse kuupäevast arvates.
(6) Patendiamet teeb apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse põhjal kande registrisse ja avaldab oma ametlikus väljaandes tunnistuse tühistamise või tunnistuses muudatuste tegemise teate.
§ 48. Autori õiguste kaitse
(1) Kasuliku mudeli autor võib aegumiseta esitada kohtusse hagi käesoleva seaduse § 12 7. lõikes sätestatud õiguste rikkumise korral ja muude autorsusest tulenevate mittevaraliste vaidluste lahendamiseks.
(2) Kasuliku mudeli kasutamisega seotud varaliste vaidluste lahendamiseks võib autor esitada hagi kohtusse kolme aasta jooksul, arvates päevast, mil ta sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
§ 49. Tunnistuse taotleja õiguste kaitse
(1) Tunnistuse taotleja võib käesoleva seaduse § 27 kohaselt esitada Patendiameti otsuse peale kaebuse apellatsioonikomisjonile või kahe kuu jooksul, arvates otsuse kuupäevast, hagi kohtusse.
(2) Apellatsioonikomisjoni otsusega mittenõustumisel võib tunnistuse taotleja selle vaidlustada, esitades kohtusse hagi kolme kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(3) Tunnistuse taotleja võib esitada kohtusse hagi ka enne tunnistuse väljaandmise teate avaldamist asetleidnud ainuõiguse rikkumise korral ja nõuda rikkumise tõkestamist.
§ 50. Kasuliku mudeli omaniku õiguste kaitse
(1) Kasuliku mudeli omanik võib esitada kohtusse hagi:
1) ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks, selle kordumise tõkestamiseks ja
ainuõiguse rikkumise eelse olukorra ennistamiseks;
2) ainuõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks;
3) sundlitsentsi tühistamiseks või selle tingimuste muutmiseks;
4) litsentsilepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks;
5) Patendiameti ja apellatsioonikomisjoni otsuste vaidlustamiseks.
(2) Isik, kes süülise käitumisega on rikkunud kasuliku mudeli omaniku ainuõigust, kannab seaduses ettenähtud juhtudel haldus- või kriminaalvastutust.
(3) Isik, kes süülise teoga on rikkunud kasuliku mudeli omaniku ainuõigust ja tekitanud talle varalist kahju, on kohustatud kahju hüvitama. Kasuliku mudeli heauskse kasutamise puhul võib kohus määrata hüvitise mitte rohkem kui hagi esitamisele eelnenud viie aasta jooksul tekitatud kahju ulatuses.
(4) Kasuliku mudeli omanikul on õigus esitada hagi kolme aasta jooksul, arvates ajast, millal ta sai teada ainuõiguse rikkumise toime pannud isikust.
(5) Enne tunnistuse väljaandmise teate avaldamist toimepandud ainuõiguse rikkumise puhul tuleb hagi esitada käesoleva paragrahvi 4. lõikes toodud tähtajaks või ühe aasta jooksul, arvates tunnistuse väljaandmise teate avaldamise kuupäevast, kusjuures aluseks võetakse hilisem tähtaeg.
§ 51. Teiste isikute õiguste kaitse
(1) Isik, kes heauskselt kasutas kasulikku mudelit enne registreerimistaotluse esitamist, võib esitada kasuliku mudeli omaniku vastu kohtusse hagi varemkasutamisõiguse tunnistamiseks.
(2) Isik, kes on huvitatud kasuliku mudeli kasutamisest, võib käesoleva seaduse § 44 1. lõikes toodud juhtudel esitada kasuliku mudeli omaniku vastu kohtusse hagi sundlitsentsi saamiseks.
(3) Isik, kes kasutab leiutist litsentsilepingu alusel (litsentsiaat), võib esitada kohtusse hagi litsentsilepinguga seotud vaidluse lahendamiseks.
(4) Kui litsentsilepingus ei ole ette nähtud teisiti, võib litsentsiaat esitada hagi ka kasuliku mudeli omaniku ainuõiguse rikkumise korral teiste isikute poolt. Hagi esitamise soovist on litsentsiaat kohustatud eelnevalt teatama kasuliku mudeli omanikule. Teatamiskohustus loetakse täidetuks, kui teade on saadetud kasuliku mudeli omanikule tähtkirjaga litsentsilepingus märgitud aadressil või kasuliku mudeli registrisse kantud aadressil.
(5) Iga isik võib kahtluse korral, et tema tegevus võib rikkuda kasuliku mudeli omaniku ainuõigust, esitada kohtusse hagi kasuliku mudeli omaniku vastu tunnistamaks, et kasuliku mudeli olemasolu ei takista tema majandus- või äritegevust.
§ 52. Kasuliku mudeli alaste vaidluste arutamise kord
(1) Kasuliku mudeli alaseid vaidlusi arutatakse seaduses sätestatud juhtudel apellatsioonikomisjonis ja kohtus.
(2) Käesolevas seaduses tähendatud hagid alluvad Patendiameti asukoha järgsele kohtule.
(3) Kohus arutab kasuliku mudeli alaseid vaidlusi tsiviilkohtupidamise seadustikus (RT I 1993, 31/32, 538) sätestatud korras, arvestades käesoleva seadusega kehtestatud erisusi.
(4) Kohus võib keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast, kui see sisaldab ainult kaebust, mida käesoleva seaduse kohaselt lahendab apellatsioonikomisjon, ja kaebus on apellatsioonikomisjoni poolt eelnevalt läbi vaatamata.
(5) Apellatsioonikomisjon arutab temale esitatud kaebusi käesoleva seaduse alusel apellatsioonikomisjoni põhimäärusega sätestatud korras.
§ 53. Kohtu toimingud hagiavalduse esitamisel
(1) Käesoleva seaduse § 51 4. lõikes nimetatud hagi korral peab hagiavaldusele olema lisatud kasuliku mudeli omanikule saadetud teate ärakiri. Selle puudumisel jätab kohus hagiavalduse käiguta ja määrab hagejale tähtaja teatamiskohustuse täitmiseks.
(2) Ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks esitatud hagi arutamise ajaks võib kohus hageja palvel jätkuva rikkumise tõkestamiseks määrata, et kasuliku mudeli omaniku loata valmistatud kasuliku mudelina kaitstud toode või ese, mille kasutamisega rikutakse kasuliku mudeli omaniku ainuõigust, kõrvaldatakse käibest. Vajadusel võib kohus nõuda hagejalt tagatist kostjale kahju hüvitamiseks hagi rahuldamata jätmise korral.
(3) Kohus võib käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhul kostja taotlusel määrata, et toote või eseme valdaja tohib jätkata selle kasutamist õiglase tasu eest kasuliku mudeli omanikule tunnistuse kehtivuse kogu järelejäänud aja või selle osa jooksul.
§ 54. Patendiameti osavõtt
(1) Kasuliku mudeli alaste vaidluste arutamisel kohtus võib kolmanda isikuna protsessis osaleda Patendiamet.
(2) Kohus saadab Patendiametile kasuliku mudeli alases vaidluses tehtud kohtuotsuse ärakirja teadmiseks ka siis, kui Patendiamet ei ole osalenud protsessis.
§ 55. Esindaja kasuliku mudeli alaste vaidluste lahendamisel kohtus
(1) Kasuliku mudeli alaste vaidluste lahendamisel võivad peale tsiviilkohtupidamise seadustiku §-s 81 nimetatud isikute olla kohtus esindajaks ka patendivolinikud.
(2) Patendivoliniku volitusi tõendavad patendivoliniku tunnistus ja kliendi volikiri.
(3) Kui hagejaks on isik, kelle elukoht või asukoht on välisriigis, peab ta kohtu teadete, kutsete ja dokumentide vastuvõtmiseks volitama füüsilise isiku, kelle elukoht on Eesti Vabariigis.
XII peatükk
KASULIKU MUDELI REGISTREERIMINE VÄLISRIIKIDES
§ 56. Registreerimise kord
(1) Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omav isik võib välisriikides registreerida oma kasuliku mudeli, sõltumata selle registreerimisest Eesti Vabariigis.
(2) Eesti Vabriigis elukohta või asukohta omav isik registreerib oma kasuliku mudeli välisriikides iseseisvalt vastavalt välisriikide seadustele ja rahvusvahelistele konventsioonidele.
§ 57. Rahvusvahelise registreerimistaotluse esitamine
Rahvusvaheline registreerimistaotlus esitatakse käesoleva seaduse § 29 3. ja 4. lõike kohaselt.
XIII peatükk
SEADUSE RAKENDAMINE
§ 58. Seaduse jõustumine
(1) Kasuliku mudeli seadus jõustub 1994. aasta 23. mail.
(2) Käesoleva seaduse § 10 2. lõike 1. punkti sätteid rakendatakse pärast Eesti Vabariigi liikmelisuse taastamist tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonis.
(3) Käesoleva seaduse VI peatüki sätteid rakendatakse pärast kolme kuu möödumist Eesti Vabariigi ühinemisest 1970. aasta 19. juunil Washingtonis sõlmitud patendikoostöölepinguga.
(4) Käesoleva seaduse § 10 2. ja 3. lõikes näidatud prioriteedi määramise aluseks saavad olla ainult pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud patenditaotlused ja registreerimistaotlused.
| Riigikogu esimees Ülo NUGIS |
Facebook
Twitter