Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1996, 22, 440 Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonist tulenevate õigusaktide kinnitamine Vastu võetud 15.03.1996 nr 83 Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse (RT II 1995, 11/12, 57) paragrahvi 2 rakendamiseks Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) «Läänemere merekeskkonna reostusavariidest teatamise kord» (juurde lisatud); 2) «Välisriikide sadamates saasteainete vastuvõtu seadmete väidetavast puudulikkusest teatamise kord» (juurde lisatud); 3) «Sadamates laevadelt saasteainete vastuvõtu kord» (juurde lisatud); 4) «Meresadamates, mereakvatooriumil, Peipsi-Pihkva järvel ning Narva jõel naftasaaduste käitlemise kord» (juurde lisatud). 2. Teede- ja Sideministeeriumil töötada kahe kuu jooksul välja ja esitada Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks «Sadamates laevadelt saasteainete vastuvõtu korra» punktis 4 nimetatud sadamamaksed. 3. Keskkonnaministeeriumil korraldada järelevalvet kinnitatud õigusaktide järgimise üle ja tagada vastavate abinõude rakendamine.   Peaminister Tiit VÄHI   Keskkonnaminister Villu REILJAN   Riigisekretär Uno VEERING   Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 1996. a määrusega nr 83 Läänemere merekeskkonna reostusavariidest teatamise kord 1. Kõigil Eesti lipu all sõitvate laevade ja Eesti õhusõidukite kaptenitel teatada viivitamata nende poolt Läänemeres avastatud merekeskkonna reostusavariidest (merekeskkonna reostamisest naftasaaduste või teiste looduskeskkonnale või inimeste tervisele kahjulike ainetega) piirivalvele, Eesti sadamale või oma lennujuhtimiskeskusele. 2. Teates peavad avastatud reostuse kohta olema järgmised andmed: 1) aeg (kuupäev, kellaaeg); 2) koht (geograafilised koordinaadid); 3) tuule ja lainetuse suund ning tugevus reostusavarii paigas; 4) reostuse kirjeldus (ulatus, eeldatav reoaine kogus); 5) eeldatav reostusallikas; 6) vee reostusavarii avastanud laeva või õhusõiduki andmed (nimi, kutsung, registreerimisnumber). 3. Piirivalve, sadam või lennujuhtimiskeskus edastavad teate viivitamata Mereinspektsioonile.   Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 1996. a määrusega nr 83 Välisriikide sadamates saasteainete vastuvõtu seadmete väidetavast puudulikkusest teatamise kord 1. Kõigil Eesti lipu all sõitvate laevade kaptenitel teatada kõigist juhtumitest, kui välissadamates pole laevalt nende soovist hoolimata vastu võetud saasteaineid (pilsiveed, ballastveed, reoveed, prügi jms.). 2. Teade edastada võimalikult kiiresti Mereinspektsioonile. Teade peab sisaldama: 1) juhtumi kuupäeva; 2) laeva nime, kutsungit, kodusadamat; 3) laevaomaniku nime; 4) laevapere ja reisijate arvu; 5) kohta (riik, linn, sadam), kus ei võetud vastu saasteaineid; 6) juhtumi kirjeldust (milliste saasteainete ja kogustega oli tegemist); 7) põhjuse kirjeldust (liigne viivitamine, seadmete ebasobiv asukoht, seadmete kasutamine tehniliselt võimatu jne.); 8) infot, kas laevalt teatati ettenähtud ajal vajadusest sadamas reoaineid ära anda.   Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 1996. a määrusega nr 83 Sadamates laevadelt saasteainete vastuvõtu kord 1. Sadamad on kohustatud tagama saasteainete (õli sisaldavate vete, reovete, prügi jms) vastuvõtu laevadelt. 2. Sadam annab saabuvatele laevadele teavet saasteainete vastuvõtu tingimuste kohta sadamas. 3. Saasteainete vastuvõttu korraldab sadam. 4. Maksed saasteainete vastuvõtu eest arvatakse sadama maksete hulka. Makseid võetakse sellest olenemata, kas laev annab saasteaineid ära või ei. 5. Kui laev mingil põhjusel ei anna ära saasteaineid, on laeva juhtkond kohustatud sadamale teatama oma reisi järgmise sadama ja pardal olevate saasteainete koguse. Kahtluse korral kontrollib sadam saadud andmete õigsust. 6. Teise sadama nõudmisel esitatakse talle ja Mereinspektsioonile laevalt saadud andmed pardal olnud saasteainete koguse kohta.   Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 1996. a määrusega nr 83 Meresadamates, mereakvatooriumil, Peipsi-Pihkva järvel ning Narva jõel naftasaaduste käitlemise kord 1. Võimalike reostusavariide vältimiseks peab naftasaaduste käitlemine toimuma ainult selleks eraldatud kai ääres või Mereinspektsiooni poolt loa saanud naftatankeri abil. Loa väljastab Mereinspektsioon pärast vastava kirjaliku taotluse läbivaatamist. 2. Sadamad on kohustatud töötama 1. juuniks 1996. a välja avariiliste reostuste kõrvaldamise plaani ja kooskõlastama selle Mereinspektsiooniga. 3. Sadamad tuleb varustada hiljemalt 1. oktoobriks 1996. a reostuse kõrvaldamiseks vajalike tehniliste vahenditega. Varustuse nimekiri kooskõlastatakse Mereinspektsiooniga. 4. 150-se ja suurema kogumahutavusega naftatankerite operaatorid on kohustatud enne 1. juunit 1996. a esitama Mereinspektsioonile kooskõlastamiseks naftareostuste puhuks ettenähtavate erakorraliste abinõude plaani. 5. Naftasaaduste käitlemisest merel teatatakse eelnevalt Mereinspektsioonile. 6. Peipsi-Pihkva järvel ning Narva jõel on naftasaaduste käitlemine lubatud ainult sadamates. 7. Naftasaaduste käitlemisel merel peavad naftatankerid pärast 1. oktoobrit 1996. a olema varustatud vähemalt 3-kordsele laevapikkusele vastavate naftapoomide ja skimmeriga nafta eemaldamiseks veepinnalt. Tekkinud reostus tuleb püüda viivitamata kõrvaldada omal jõul. Reostusjuhtumist teatada piirivalvele või Mereinspektsioonile. 8. Naftasaaduste käitlemisel naftaterminaalides peab naftatanker olema ümbritsetud naftapoomidega. Reostusjuhtumist teatada viivitamatult sadama juhtkonnale ja Mereinspektsioonile. Sadamas reostusjuhtumitest teatamise kord nähakse ette reostuse kõrvaldamise plaanis. 9. Naftatankeritel kasutatavad voolikud peavad olema katsetatud ja heaks kiidetud Eesti Vabariigi volitusi omava klassifikatsiooniühingu poolt. 10. Käesoleva korra järgimise eest sadamas vastutab sadama juhtkond. Vastutav isik nähakse ette reostuse kõrvaldamise plaanis. Naftasaaduste käitlemise eest väljaspool sadamat vastutab laeva kapten.