Välja kuulutanud
Vabariigi President
27.09.1995 otsus nr 613
Notari distsiplinaarvastutuse seadus
Vastu võetud 20.09.1995
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse ülesanne
Käesoleva seadusega sätestatakse notari, notari asendaja ja notarikandidaadi distsiplinaarvastutuse alused ning distsiplinaarmenetluse kord.
2. peatükk
NOTARI DISTSIPLINAARVASTUTUS
§ 2. Notari distsiplinaarsüüteod
Notari distsiplinaarsüüteod on:
1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane
täitmine, sealhulgas omakasu ajendil notari tasumääradele mittevastava
tasu võtmine;
2) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud
kõlblusnormidega või diskrediteerib notariametit, sõltumata sellest, kas
niisugune tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel või mitte.
§ 3. Distsiplinaarkaristused
Notarile määratavad distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) rahatrahv;
3) ametist tagandamine.
§ 4. Distsiplinaarkaristuse määramise õigus
Notarile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on justiitsministril.
§ 5. Distsiplinaarmenetluse alustamine
(1) Distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks on notari ametitegevuse järelevalve tulemused, Notarite Koja ettepanek, isiku kaebus või muu dokument või teade, mis annab alust arvata, et notar on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab justiitsminister notarilt kirjaliku seletuse.
(2) Distsiplinaarmenetluse alustamiseks annab justiitsminister käskkirja, mis tehakse notarile, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus alustati, ja Notarite Kojale viivitamata teatavaks.
§ 6. Distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjon
(1) Distsiplinaarmenetluse alustamise käskkirjaga moodustatakse distsiplinaarsüüteo tuvastamiseks komisjon ja määratakse selle töö lõpetamise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui 10 tööpäeva.
(2) Komisjoni koosseisu kuulub kolm inimest, kellest vähemalt üks on tegevnotar. Selleks valitakse Notarite Koja koosolekul viieks aastaks viis notarit, kelle hulgast määrab justiitsminister komisjoni koosseisu kuuluvad notarid või notari.
(3) Komisjon esitab justiitsministrile oma seisukoha distsiplinaarsüüteo tuvastamise ning määratava distsiplinaarkaristuse kohta või distsiplinaarsüüteo puudumise kohta.
(4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa kogu komisjoni koosseis. Komisjoni otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Kui komisjoni liikmel on komisjoni seisukohaga võrreldes eriarvamus, lisatakse see kirjalikult komisjoni seisukohale.
(5) Komisjoni seisukoha esitamata jätmine määratud tähtajal ei takista asja otsustamist.
§ 7. Justiitsministri otsus distsiplinaarasjas
Justiitsminister annab käskkirja, milles kas loeb distsiplinaarsüüteo tuvastatuks ja määrab distsiplinaarkaristuse või loeb süüteo tuvastatuks ja suunab materjali Notarite Kojale meetmete võtmiseks ja lõpetab distsiplinaarmenetluse või loeb distsiplinaarsüüteo puudumise tuvastatuks ning lõpetab distsiplinaarmenetluse.
§ 8. Noomitus
(1) Käskkiri noomituse määramise kohta antakse kolme päeva jooksul käskkirja allakirjutamise päevast notarile, kellele noomitus on määratud.
(2) Noomituse määramine tehakse teatavaks kõikidele notaritele.
§ 9. Rahatrahv
(1) Rahatrahv määratakse suuruses kuni 100 000 krooni.
(2) Rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul selle määramise päevast arvates ja kantakse riigituludesse.
(3) Justiitsminister võib rahatrahvi määramise käskkirjas ette näha, et trahvi tasumine toimub osade kaupa teatud tähtpäevadel kuni ühe aasta jooksul.
§ 10. Ametist tagandamine
(1) Notar võidakse ametist tagandada raske distsiplinaarsüüteo eest, milleks on tahtlikult toimepandud süütegu või süütegu, mille on notar toime pannud ajal, mil tal oli kustumata või kustutamata distsiplinaarkaristus, või vääritu tegu, mis teeb notarina töötamise võimatuks.
(2) Enne notari ametist tagandamist kuulab justiitsminister ära notari selgitused ning Notarite Koja seisukoha.
§ 11. Distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad
(1) Käesoleva seaduse § 2 punktis 1 nimetatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata 10 aasta jooksul süüteo toimepanemise päevast arvates ning kolme kuu jooksul süüteo toimepanemisest teadasaamise päevast arvates.
(2) Käesoleva seaduse § 2 punktis 2 nimetatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul süüteo toimepanemise päevast arvates ning ühe kuu jooksul süüteo toimepanemisest teadasaamise päevast arvates.
§ 12. Ühe süüteo eest mitme distsiplinaarkaristuse määramise keeld
(1) Iga süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.
(2) Süüteo jätkumine pärast distsiplinaarkaristuse määramist on uus süütegu ja selle eest võib notarile määrata distsiplinaarkaristuse.
§ 13. Distsiplinaarkaristuse ühitamine haldus-, kriminaal- või materiaalse vastutusega
Notari võtmine haldus-, kriminaal- või materiaalsele vastutusele ei takista sama teo eest distsiplinaarkaristuse määramist.
§ 14. Distsiplinaarkaristuse kustumine
Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui notarile ei ole kolme aasta jooksul karistuse määramise päevast arvates määratud uut distsiplinaarkaristust.
§ 15. Distsiplinaarkaristuse kustutamine
Justiitsminister, kuulanud ära Notarite Koja arvamuse, võib distsiplinaarkaristuse kustutada ennetähtaegselt.
§ 16. Distsiplinaarkaristuse määramise peale kaebuse esitamine
Notar võib distsiplinaarkaristuse määramise peale esitada kaebuse Tallinna linnakohtule ühe kuu jooksul talle distsiplinaarkaristuse määramisest teatamise päevast arvates.
§ 17. Kaebuse kohtus läbivaatamine
(1) Kui notarit on karistatud ebaseaduslikult või karistus ei vasta süüteo raskusele ja selle toimepanemise asjaoludele või süüteole eelnevale notari käitumisele, tühistab kohus määratud distsiplinaarkaristuse.
(2) Kui kohus on tühistanud notari ametist tagandamise kui toimepandud distsiplinaarsüüteo raskusele mittevastava, ei ole notaril õigust nõuda hüvitist saamata jäänud sissetuleku eest.
§ 18. Notari omal soovil ametist vabastamine
Kui notari suhtes on alustatud distsiplinaarmenetlus, ei vabastata teda omal soovil ametist enne, kui distsiplinaarmenetlus on lõpetatud.
3. peatükk
NOTARI ASENDAJA DISTSIPLINAARVASTUTUS
§ 19. Teist notarit asendava notari vastutus
Notar, kes on nimetatud teise notari asendajaks, vastutab asendajana toimepandud distsiplinaarsüüteo eest käesoleva seaduse §-des 2–18 sätestatud alusel ja korras.
§ 20. Notarit asendava notarikandidaadi vastutus
(1) Notarikandidaat, kes on nimetatud notari asendajaks, vastutab notari asendajana toimepandud distsiplinaarsüüteo eest käesoleva seaduse §-des 2, 4–7, 11–17 sätestatud alusel ja korras.
(2) Notarit asendavale notarikandidaadile võib määrata notari asendajana toimepandud distsiplinaarsüüteo eest ühe käesoleva seaduse §-s 22 näidatud distsiplinaarkaristuse.
4. peatükk
NOTARIKANDIDAADI DISTSIPLINAARVASTUTUS
§ 21. Notarikandidaadi distsiplinaarsüüteod
Notarikandidaadi distsiplinaarsüüteod on:
1) kandidaaditeenistuse kohustuste süüline täitmata jätmine või
mittenõuetekohane täitmine;
2) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud
kõlblusnormidega või diskrediteerib notariametit, sõltumata sellest, kas
niisugune tegu pandi toime kandidaaditeenistuse kohustuste täitmisel
või mitte.
§ 22. Distsiplinaarkaristused
Notarikandidaadile määratavad distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) rahatrahv mitte üle kandidaadi 10-kordse päevapalga;
3) kandidaaditeenistuse lõpetamine.
§ 23. Distsiplinaarkaristuse määramise õigus
(1) Noomituse või rahatrahvi määramise õigus on Notarite Koja eestseisusel.
(2) Kandidaaditeenistuse lõpetamise otsustab Notarite Koja ettepanekul justiitsminister, kuulanud ära notarikandidaadi selgitused.
§ 24. Distsiplinaarmenetluse kord
(1) Notarikandidaadi distsiplinaarvastutusele võtmisel kohaldatakse töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (RT I 1993, 26, 441) § 6 1. ja 2. lõiget, § 7 1. ja 3. lõiget, § 8 1. lõiget, §-e 9–15, § 17 1. ja 2. ning 4.–6. lõiget ning §-e 18 ja 23.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud sätete kohaldamisel kuuluvad tööandja õigused kandidaaditeenistuse lõpetamise korral justiitsministrile ning muudel juhtudel Notarite Kojale.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter