Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Tartu linna jäätmehoolduseeskiri

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Tartu linna jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Tartu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.07.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2018
Avaldamismärge:RT IV, 01.02.2013, 26

Tartu linna jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 28.06.2012 nr 71

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punktide 36 5 ja 36 6 , § 22 lg 2, jäätmeseaduse § 66 lg 4, § 67 lg 6 ja § 71 lõigete 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lg 1 alusel.

1. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED 

§ 1.  Üldsätted

 (1) Tartu linna jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab jäätmehoolduse korralduse Tartu linna haldusterritooriumil.

 (2) Eeskirja täitmine on kohustuslik kõikidele Tartu linna haldusterritooriumil viibivatele ja tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustele.

 (3) Linnavalitsus täidab jäätmeseaduses kohaliku omavalitsuse üksusele, omavalitsusorganile ja kohalikule omavalitsusele pandud ülesandeid, v.a jäätmeseaduse § 56 lg 1 ja § 71 1 lg 1 sätestatud ülesandeid ja ülesandeid, mille täitmise kohustus on eeskirjas pandud Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale (edaspidi osakond) või osakonna ametnikele.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) segaolmejäätmed ehk prügi on olmejäätmed, mida ei ole liigiti kogutud, või liigiti kogutud olmejäätmetest üle jäänud sortimisjääk;
 2) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks, näiteks vanapaber, pakendijäätmed, biojäätmed, metallijäätmed, klaasijäätmed, plastijäätmed ja puidujäätmed;
 3) suurjäätmed on olmejäätmed, mis oma suurte mõõtmete tõttu ei sobi segaolmejäätmete kogumismahutisse (nt vana mööbel jmt);
 4) vanapaber on puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber, kartong või papp;
 5) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja (tellija) ja jäätmekäitleja või jäätmevedaja (töövõtja) vahel isiklikult või läbi vahendaja sõlmitud leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks;
 6) jäätmejaam on tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht liigiti kogutud taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete ning probleemtoodete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks. Jäätmejaamas võetakse jäätmeid vastu Tartu linna elanikelt ja linnaga vastavasisulise koostöölepingu sõlminud valdade elanikelt;
 7) kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev asjakohaselt märgistatud kogumismahuti liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks;
 8) jäätmevedaja on jäätmekäitleja, kellele linnavalitsus on riigihanke tulemusena andnud teenuste kontsessiooni korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks;
 9) tühisõit on jäätmevedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule või krundile tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolt eeskirjas sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõistete kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides määratletud mõistetest, vastava mõiste puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

§ 3.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

 (2) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

 (3) Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

 (4) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta ning säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu järelevalvet tegeva ametniku nõudel.

 (5) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohta on keelatud.

 (6) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, sh neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

 (7) Jäätmete põletamine on lubatud ainult asjakohast luba omavas ettevõttes. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata vanapaberit.

 (8) Jäätmekäitluskoha käitamisel tuleb rakendada kõiki meetmeid, et vältida jäätmete käitlemisest keskkonnale ja tervisele tulenevat võimalikku ohtu ja negatiivset mõju. Jäätmekäitluskohti käitavad juriidilised isikud on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

§ 4.  Jäätmevaldaja kohustused

 (1) Jäätmekäitlust korraldab jäätmevaldaja, kelleks on:
 1) jäätmetekitaja;
 2) kinnisasjal kinnisasja omanik;
 3) kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega, siis hoonestaja;
 4) korteriomandite või korterihoonestusõiguse korral korteriühistu või kui korteriühistut moodustatud ei ole, siis korteriomanike poolt volitatud isik;
 5) ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) ehitise omanik;
 6) muu isik.

 (2) Kui jäätmetekitaja ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2-6 nimetatud isikud on erinevad, määratakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga.

 (3) Jäätmevaldaja on kohustatud:
 1) korraldama jäätmete üleandmise asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele;
 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
 3) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole nõuetekohaselt registreeritud jäätmete vedamiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
 4) tagama kinnistul tekkivate jäätmete kogumiseks piisavas mahus kogumismahutite olemasolu, hoidma kogumismahuteid tervena ja puhtana. Kogumismahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

 (4) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sh korteriühistu, kinnisvarahaldusega tegelev ettevõtja) on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtte töötajaid Tartu linna jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

§ 5.  Jäätmete kogumine ja sortimine

 (1) Jäätmetekitaja on kohustatud koguma jäätmete tekkekohas liigiti taaskasutatavad jäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed, suurjäätmed ja püsijäätmed.

 (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, mis asub samal kinnistul või krundil, või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühistesse kogumismahutitesse (edaspidi ühismahuti), mida kasutatakse jäätmekäitluslepingu alusel, või viima need jäätmejaama või kogumispunkti. Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul.

 (3) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on 5 ja enam korterit ning mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus vanapaberit tekib üle 25 kg nädalas, peab olema vanapaberi kogumiseks eraldi kogumismahuti. Muul juhul tuleb vanapaber koguda liigiti ning viia jäätmejaama või selleks ettenähtud kogumispunkti või paigutada eraldi kogumismahuti ning anda üle asjakohast jäätmeluba omavale isikule.

 (4) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on 10 ja enam korterit, ning mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus biojäätmeid tekib üle 80 liitri nädalas, peab olema biojäätmete kogumiseks eraldi kogumismahuti. Muul juhul tuleb biojäätmeid võimalusel koguda liigiti ning kompostida nõuetele vastavalt samal kinnistul või anda üle asjakohast jäätmeluba omavale isikule. Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib viia jäätmejaama. Jaemüügikohas, toitlustusasutuses ja toiduainetetööstuses tekkivad biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb koguda liigiti ning anda üle asjakohast jäätmeluba omavale isikule.

 (5) Muud taaskasutatavad jäätmed nagu pakendi-, metalli-, puidu-, plasti- või klaasijäätmed, ohtlikud jäätmed ja probleemtooted, mille kogumine kinnistul ei ole korraldatud, tuleb koguda liigiti ja viia jäätmejaama või selleks ettenähtud kogumispunkti või anda üle asjakohast jäätmeluba omavale isikule.

 (6) Suurjäätmed tuleb viia jäätmejaama või anda üle asjakohast jäätmeluba omavale isikule. Ajutiselt jäätmete kogumismahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmete äraveo peab jäätmevaldaja korraldama nädala jooksul.

 (7) Jäätmete kogumismahuteid tohib paigutada väljapoole oma kinnistut või krunti ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult. Linnale kuuluvale kinnistule kogumismahuti paigutamise kooskõlastab osakond. Linna territooriumile paigutatavate kogumispunktide asukohad tuleb eelnevalt kooskõlastada osakonnaga.

 (8) Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühismahutit, on kohustatud sõlmima omavahel kirjaliku ühismahuti kasutamise lepingu ja volitama ühte jäätmevaldajat sõlmima jäätmekäitluslepingut. Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes kõrvuti asetsevatel kinnistutel või kruntidel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks.

 (9) Segaolmejäätmete kogumismahutitesse on keelatud panna:
 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 30ºC) tuhka;
 2) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
 3) ohtlikke või erikäitlust vajavaid jäätmeid, sealhulgas probleemtooteid, fekaale või kogumiskaevude setteid;
 4) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukoht, pakendijäätmete kogumiskoht, jäätmejaam või muu eraldi määratud vastuvõtukoht) või andma üle asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale.

 (11) Biojäätmete kogumismahutisse võib panna tahkeid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid. Biojäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt või biolagunevas jäätmekotis või paberkotis. Biojäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ja kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

 (12) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid osakond või territooriumi haldaja. Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigutama sissekäikude juurde segaolmejäätmete kogumismahuti. Avalike ürituste toimumise paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

 (13) Garaaži omanik peab paigutama garaažis tekkivad jäätmed garaažis paiknevasse kogumismahutisse. Garaažiühistu olemasolu korral või kõrvutiasetsevatel garaažidel on lubatud ühismahuti kasutamine. Garaaži omanik on kohustatud andma jäätmed üle asjakohast jäätmeluba omavale isikule ning tagama garaaži ümbruse korrashoiu.

§ 6.  Ohtlike jäätmete kogumine

 (1) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid, kemikaalid, aerosoolid ning elavhõbelambid ja –kraadiklaasid jm tooted, mille pakendil on vastavasisuline märge) tuleb viia jäätmejaama või anda üle asjakohast litsentsi omavale isikule, sh litsentsi omava isiku paigutatud kogumispunkti. Kõlbmatud ravimid tuleb üle anda apteeki.

 (2) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni asjakohast jäätmeluba omavale isikule.

 (3) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigutamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

 (4) Ohtlike jäätmete kogumise nõuded:
 1) ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja võimalusel säilitada need originaalpakendis;
 2) ohtlike jäätmete kogumismahutid peavad olema kinnised ja vajadusel lukustatavad;
 3) ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale;
 4) ohtlike jäätmete kogumist korraldav jäätmekäitleja peab paigutama kogumist reguleerivad juhised kogumiskohas nähtavasse kohta;
 5) vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kinnistes kogumismahutites, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni.

§ 7.  Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kogumine

 (1) Probleemtoodete (elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, akud ja patareid, vanarehvid ning mootorsõidukid ja nende osad) ja nendest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

 (2) Elektri- ja elektroonikaseadmetest (sealhulgas külmkapid ja muud külmutusseadmed, elektripliidid, pesumasinad, audio- ja videotehnika, infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniseadmed) tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega. Endisaegsed probleemtooted ja nendest tekkinud jäätmed saab füüsiline isik üle anda jäätmejaama või nende jäätmete kogumispunkti.

 (3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia probleemtoodete kogumispunkti, jäätmejaama, patareide kogumispunkti või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

 (4) Vanarehvid tuleb üle anda rehvide kogumispunktidesse või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Romusõiduk ja selle osad tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega või vanametalli kogumispunkti.

 (5) Probleemtoodete kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigutamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon osakonnaga. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast.

§ 8.  Biojäätmete kompostimine

 (1) Liigiti kogutud ja linna haljasalade biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb vedada asjakohase jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida kohapeal. Kinnisel territooriumil tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

 (2) Kinnistul tekkivaid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites).

 (3) Lahtine kompostiaun ja kompostimisnõu (komposter) peavad paiknema vähemalt 5 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

§ 9.  Kogumiskaevude setete ja reovee käitlus

 (1) Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute reovee ja fekaalide kogumiskaevud peavad pinnase või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele peab olema vaba. Kogumiskaevu omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise. Kogumiskaevu omanik peab säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad kogumiskaevu tühjendamist.

 (2) Kogumiskaevude fekaale, setteid ja reovett võib vedada reovee vastuvõtu sõlme (purgimissõlm). Fekaale ning kogumis- ja settekaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile, välja arvatud asjakohase jäätmeloa olemasolu korral. Teenuse (kogumiskaevude setete ja reovee äravedu) osutaja peab pidama arvestust kogutud jäätmete koguste ja päritolu kohta ning esitama need aruandena igakuuliselt reovee käitlejale.

 (3) Rasvapüüniste jäätmete ning biokütuse jäätmete juhtimine ühiskanalisatsiooni, sh purgimissõlme on keelatud.

 (4) Õlipüüniste jäätmeid käideldakse ohtlike jäätmetena. Õlipüüniste valdaja vastutab püüniste korrashoiu ja õigeaegse tühjendamise eest ning peab asjakohast päevikut (aruandlust).

§ 10.  Kogumismahutite tehnilised nõuded

 (1) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
 1) plastist ja kaanega varustatud käsitsi teisaldatavaid 80- kuni 800-liitriseid kogumismahuteid, mis vastavad EVS-EN 840:2004 standardile ja mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse;
 2) metallist ja kaanega varustatud 1,5 m3 kuni 4,5 m3 kogumismahuteid, mis vastavad EVS-EN 840:2004 standardile ja mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse või toimetada käitluskohta;
 3) presskonteinereid;
 4) süvakogumismahuteid, mis vastavad EVS-EN 13071:2 2008 standardile.

 (2) Juhul kui biojäätmete, vanapaberi ja pakendijäätmete käitlemine on korraldatud vastavalt eeskirja paragrahvi 5 lõigetele 3-5, on ühe kuni kaheliikmelise leibkonna segaolmejäätmete kogumisel lubatud kasutada kuni 50-liitriseid jäätmekotte. Segaolmejäätmeid tohib jäätmekotti paigutada maksimaalselt 10 kg. Jäätmekott tuleb paigutada oma kinnistule nii, et jäätmekotid on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekoti ja selle paiknemiskoha korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.

 (3) Kogumismahuti või kogumismahuti hoiukoha, jäätmemaja või aiavärava lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval ning tagama jäätmevedajale juurdepääsu kogumismahutile. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.

 (4) Kogumismahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Kui mahuti paikneb linnavalitsuse loal linnamaal, tagab korrashoiu mahuti omanik või valdaja.

 (5) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast elamust vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (6) Hoone seest kogutakse jäätmeid vaid jäätmekäitleja või jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui kogumismahuti paigutamine välitingimustesse ei ole võimalik või otstarbekas. Ligipääs jäätmeruumi peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb jäätmevaldaja.

 (7) Kogumismahuti peab olema terve ja puhas ning ei tohi ohustada tervist ega põhjustada keskkonnareostust. Kogumismahuti omanik peab tagama selle puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab jäätmevaldaja.

 (8) Avalikesse kogumispunktidesse paigutatud kogumismahutid peavad olema varustatud arusaadava infoga vastuvõetavate jäätmete liigi või liikide kohta, kogumismahuti tühjendaja ja omaniku nime ning telefoninumbriga. Avalikud kogumispunktid peavad olema tehniliselt varustatud selliselt, et oleks tagatud nende kasutajate ja keskkonna ohutus. Ohtlike jäätmete kogumispunktid peavad olema varustatud esmase reostustõrje vahenditega.

 (9) Kogumismahutid peavad olema üldjuhul järgmist värvi:
 1) segapakendi kogumismahuti avalikus kogumispunktis – kollane;
 2) papp- ja paberpakendi kogumismahuti avalikus kogumispunktis – sinine;
 3) klaaspakendi kogumismahuti avalikus kogumispunktis – roheline;
 4) olmejäätmete kogumismahuti – hall;
 5) biojäätmete kogumismahuti – pruun;
 6) ohtlike jäätmete kogumismahuti – punane.

 (10) Juhul kui kogumismahuti värv ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 9 toodud tingimustele, peab olema kogumismahutil nähtavas kohas selge ja arusaadava kirjaga silt, millist liiki jäätmeid antud kogumismahutiga kogutakse.

§ 11.  Jäätmete vedamine

 (1) Jäätmete nõuetekohase veo jäätmekäitluskohta tagab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

 (2) Jäätmekäitleja, kes veab jäätmeid jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
 1) koguma kokku mahuti tühjendamisel või vedamise käigus maha kukkunud jäätmed;
 2) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
 3) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.

 (3) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikul kella 22.00-06.00.

 (4) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb kohe ära vedada.

 (5) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud kogumismahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises jäätmeveokis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.

 (6) Segaolmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, kuid mitte harvemini kui kord nelja nädala jooksul. Kümne ja enama korteriga elamu segaolmejäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada vähemal kord kahe nädala jooksul.

 (7) Vanapaberi ja pakendijäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, viie ja enama korteriga elamu puhul mitte harvemini kui kord nelja nädala jooksul. Vanapaberi või pakendijäätmete kogumismahuti tuleb tühjendada kohe, kui see on ületäitunud või levitab haisu.

 (8) Biojäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada üks kord nädalas.

 (9) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.

 (10) Kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel väikemahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse mahuti tühjendamise tingimused jäätmekäitluslepinguga.

 (11) Suurem kui 800-liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.

 (12) Kogumismahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

 (13) Jäätmevedaja peab pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama kogumismahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus.

§ 12.  Pakendijäätmete kogumise nõuded

 (1) Pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud avalikesse kogumispunktidesse või anda üle tekkekohal, tellides eraldi teenuse jäätmekäitlejalt. Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja, taaskasutusorganisatsiooni või jäätmekäitleja kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi mahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid. Pakendijäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui pakendijäätmeid. Pakendijäätmete kogumisviisid Tartu linnas on avalike kogumispunktide kaudu kogumine või kogumine jäätmevaldaja kinnistult eraldi kogumismahuti või jäätmekotiga.

 (2) Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud. Pakendijäätmete veo kogumispunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

 (3) Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise eest vastutavad juriidilised isikud kooskõlastavad osakonnaga kogumispunktide asukohad ning sõlmivad osakonnaga lepingu, milles sätestatakse kogumispunktide asukohad, kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta, nende tühjendamissagedus ja vajadusel muud olulised tingimused.

 (4) Kui kogumiskonteinerite tühjendamissagedus ei ole piisav ületäitumise vältimiseks, peab pakendijäätmete kogumise ning taaskasutuse eest vastutav juriidiline isik täiendama veograafikut lisatühjendustega.

§ 13.  Tagatisrahaga pakendite vastuvõtmise nõuded

 (1) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Kui müügikoha suurus on alla 20 m2 , ei pea tagatisrahaga pakendi tagasi võtmist korraldama müügikohas või selle teenindusmaal.

 (2) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m2 , võib linavalitsuse ettevõtluse osakonna nõusolekul korraldada tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire müügikoha kauplemisajal.

2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

§ 14.  Korraldatud jäätmeveo ulatus

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine Tartu linna haldusterritooriumil on kohustuslik. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

 (2) Osakond informeerib jäätmevaldajat kirjalikult päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba, ja eeskirja § 21 lõike 5 kohaselt korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldajad.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel, ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine, samuti eritehnikat nõudvate presskonteinerite (komprimaatorite) tühjendamine .

§ 15.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

  Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised jäätmeliigid:
 1) segaolmejäätmed;
 2) paber ja kartong;
 3) biojäätmed.

§ 16.  Korraldatud jäätmeveo piirkonnad

 (1) Tartu haldusterritoorium on jagatud neljaks jäätmeveo piirkonnaks:
 1) piirkond 1 - Tähtvere, Veeriku, Supilinna, Vaksali, Kesklinna ja Karlova linnaosad;
 2) piirkond 2 - Maarjamõisa, Tammelinna, Ränilinna, Variku, Ropka ja Ropka tööstuse linnaosad;
 3) piirkond 3 - Annelinna linnaosa II osa ja Ihaste linnaosa. Piirkond 3 on piiritletud järgmiselt: Jaama, Kadaka, Anne, Kalda tee, piki kinnistute Kalda tee 15 ja 27, piki Kalda tee 15 ja 39, Pikk 65 ja Ihaste tee 2C, piki Pikk 65 ja Ihaste tee 2A ning Pikk 65 ja Ihaste tee 11 vahelisi piire, Emajõgi, linna piir, Jaama tn;
 4) piirkond 4 – Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Jaamamõisa linnaosa ja Annelinna I osa. Piirkond 4 on piiritletud järgmiselt: Jaama, Kadaka, Anne, Kalda tee, piki kinnistute Kalda tee 15 ja 27, piki Kalda tee 15 ja 39, Pikk 65 ja Ihaste tee 2C, piki Pikk 65 ja Ihaste tee 2A ning Pikk 65 ja Ihaste tee 11 vahelisi piire, Emajõgi, linna piir, Jaama tn.

 (2) Piiritänavatel läheb veopiirkonna piir tänava keskelt (paarisnumbriga majad ühes ja paaritu numbriga majad teises piirkonnas). Jäätmeveo piirkondade kaart on esitatud eeskirja lisas 1.

§ 17.  Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete teenustasud koosnevad:
 1) kogumistasust, mis sisaldab jäätmevedaja kulusid kogumismahuti tühjendamisel ja jäätmete vedamisel määratud jäätmekäitluskohta;
 2) käitlustasust, mis on jäätmekäitluskoha vastuvõtutasu jäätmete käitlemise eest.

 (2) Segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendamise teenustasu arvutatakse järgmiselt:
Ts = Ks+k x m x L, kus
Ts on teenustasu vastava suurusega kogumismahutis sisalduvate segaolmejäätmete käitlemise eest (eurodes);
Ks on kogumistasu vastava suurusega segaolmejäätmete kogumismahuti ühekordse tühjendamise eest (eurodes);
k on mahukaalu koefitsient (segaolmejäätmete mahu ja kaalu suhe t/m3), mis sätestatakse korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides;
m on kogumismahuti suurus (m3);
L on segaolmejäätmete vastuvõtutasu määratud kogumiskohas (eurot tonni kohta), mis sisaldab jäätmete ümberlaadimistasu kogumiskohas, jäätmete transpordikulu kogumiskohast jäätmekäitluskohta ja jäätmete käitlemise kulu jäätmekäitluskohas.

 (3) Biojäätmete kogumismahuti tühjendamise teenustasu arvutatakse järgmiselt:
Tb = Kb+k x m x L, kus
Tb on teenustasu vastava suurusega kogumismahutis sisalduvate biojäätmete käitlemise eest (eurodes);
Kb on kogumistasu vastava suurusega biojäätmete kogumismahuti ühekordse tühjendamise eest (eurodes);
k on mahukaalu koefitsient (biojäätmete mahu ja kaalu suhe t/m3), mis sätestatakse korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides;
m on kogumismahuti suurus (m3);
L on biojäätmete vastuvõtutasu määratud kogumiskohas (eurot tonni kohta).

 (4) Vanapaberi kogumismahuti tühjendamise teenustasu arvutatakse järgmiselt:
Tv = Kv, kus
Tv on teenustasu vastava suurusega kogumismahutis sisalduva vanapaberi käitlemise eest (eurodes), mis sisaldab jäätmevedaja kõiki kulusid vanapaberi kogumisel ja käitlemisel;
Kv on kogumistasu vastava suurusega vanapaberi kogumismahuti ühekordse tühjendamise eest (eurodes).

 (5) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit või jäätmekotti välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile või kui kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad sobimatuid jäätmeid, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest.

 (6) Linnavalitsusel on õigus korraldatud jäätmeveo teenustasusid muuta kooskõlas hankedokumentides ja hankelepingus sätestatuga.

§ 18.  Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha või -kohtade valik

 (1) Osakond korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks teenuste kontsessiooni jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatud korras. Osakond avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta ajalehes Tartu Postimees.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.

 (3) Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul tekkinud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle andma jäätmevedajale, kellega on sõlmitud hankeleping. Jäätmevaldajal puudub õigus anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle muule jäätmekäitlejale või vedada neid jäätmeid ise.

 (4) Jäätmeseaduse § 66 lg 1 nimetatud jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib osakond korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras. Jäätmevedaja on kohustatud veopiirkonnas kogutud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed andma käitlemiseks üle linnavalitsuse poolt määratud käitlejale.

 (5) Jäätmete kogumiskoht, kuhu korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmed ja biojäätmed tuleb nende edasivedamiseks toimetada, on Aardlapalu ümberlaadimisjaam või muu linnavolikogu poolt määratud koht.

§ 19.  Jäätmekäitluslepingud

 (1) Jäätmevaldajal on õigus sõlmida jäätmeveo tingimuste täpsustamiseks jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping.

 (2) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmekäitluslepingut sõlminud, juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel eeskirjas, jäätmeseaduses ja muudes korraldatud jäätmevedu reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetest.

§ 20.  Jäätmeveo sagedus

 (1) Kogumismahutite tühjendamise miinimumsagedus on kindlaks määratud eeskirja § 11 lõigetes 6-8. Kogumismahutite tühjendamise täpne sagedus määratakse jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitavas jäätmekäitluslepingus.

 (2) Jäätmekäitluslepingu sõlmimata jätmisel toimub kogumismahutite tühjendamine eeskirja lisas 2 määratud sagedusega. Jäätmevedaja koostab veograafiku, arvestades eeskirja lisas 2 määratud kogumismahutite tühjendamise sagedusi, ja edastab selle jäätmevaldajale.

§ 21.  Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

 (1) Jäätmevaldaja võib taotleda teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamist, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Taotlus tuleb esitada osakonnale.

 (2) Taotluses tuleb märkida:
 1) jäätmevaldaja nimi, elukoht ja kontaktandmed;
 2) kinnistu aadress;
 3) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjused (ei ela seal või ei kasuta kinnistut);
 4) tähtaeg, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
Osakond võib vajadusel kehtestada taotluse vormi.

 (3) Taotluse vaatab läbi osakonna keskkonnateenistuse ametnik (edaspidi ametnik). Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele, annab ametnik jäätmevaldajale tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, selgitab puudused ja teavitab, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.

 (4) Ametnik kontrollib kohapeal, et taotluses esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

 (5) Ametnik teeb otsuse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise või mittevabastamise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Ametnikul on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmevaldaja põhjendatud taotluse alusel kuni viieks aastaks. Otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsusest teavitatakse jäätmevedajat viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

 (7) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks osakonnale kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes eelnimetatud tähtajaks kinnitust ei esita, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

 (8) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama osakonda tema korraldatud jäätmeveoga liitumistest vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.

 (9) Jäätmevaldaja vabastus korraldatud jäätmeveoga liitumisest lõpeb otsuses märgitud tähtaja möödumisel või käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud alusel.

 (10) Ametnik tunnistab jäätmeveoga liitumisest vabastamise otsuse kehtetuks, kui:
 1) otsuse aluseks olnud jäätmevaldaja taotlus sisaldas valeandmed või
 2) jäätmevaldaja esitab osakonnale asjakohase taotluse või
 3) vabastamise aluseks olnud põhjused on ära langenud.

3. peatükk EHITUS- ja LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 

§ 22.  Üldsätted

 (1) Käesolevas peatükis sätestatakse ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete, sh saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnase (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise nõuded Tartu linnas.

 (2) Käesolevas peatükis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) ehitusjäätmete valdaja on ehitusettevõtja, kui tema ja ehitise omaniku vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed;
 2) ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba;
 3) ehitusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, plaatide ja keraamikatoodete, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad jäätmed ning pinnas, mis tekib ehitus-, lammutus- ja remonditööde, tee-ehituse ja pinnasetööde käigus (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitustööde tegemiseks ei kasutata;
 4) ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud jäätmete, sh ohtlike jäätmete nimistu alusel;
 5) ehituse tavajäätmed on ehitamise käigus tekkivad ehitusjäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
 6) saastunud pinnas on pinnas, milles leidub ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide;
 7) ehituse suurjäätmed on suuremõõtmelised ja rasked ehitamisel tekkinud jäätmed (vannid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne);
 8) ehitusjäätmete õiend on dokument, kus näidatakse ehitamise käigus tekkinud jäätmete kogused liigiti ja nende käitlemine.

 (3) Käesolevas peatükis sätestamata juhtudel lähtutakse eeskirja 1. peatükis sätestatud nõuetest.

§ 23.  Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded

 (1) Ehitusprojektis peab olema näidatud:
 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
 2) pinnasetööde mahtude bilanss;
 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
 4) jäätmete edasine käitlemine.

 (2) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete valdaja.

 (3) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
 1) koguma ehitusjäätmed tekkekohal liigiti, eraldama ehitusjäätmete hulgast ohtlikud jäätmed, tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete (sh olme- ja ohtlike jäätmete) kogumiseks ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud või ohtlike ehitusjäätmete korral ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema asjaolusid arvestades veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
 3) vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus, ehitusjäätmete paigutamisel kogumismahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol ning eeltoodud eesmärgil pesema objektilt väljuva veoki rattaid või killutama (rajama kõvakatte) sisse- ja väljasõidutee kogu ehitustegevuse perioodil;
 4) valmistama ehitusobjekti territooriumil ette tasase kõvakattelise aluspinna kogumismahutite paigutamiseks;
 5) teavitama oma töötajaid eeskirja nõuetest.

 (4) Ehitusjäätmete valdajal tuleb tekkekohal eraldi liigiti koguda järgmisi ehitusjäätmeid:
 1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa (sh tõrva sisaldav asfalt);
 2) puidujäätmed;
 3) vanapaber ja papp;
 4) metallijäätmed;
 5) püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne);
 6) plastijäätmed (sh kile);
 7) muud segajäätmed.

 (5) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m3 , tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

§ 24.  Ehituse tavajäätmete käitlemine

 (1) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda nende jäätmete käitlemise õigust omavale isikule.

 (2) Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb kõrvaldada asjakohast luba omavas ladestuspaigas või üle anda nende jäätmete käitlemise õigust omavale isikule.

 (3) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja osakonnaga kooskõlastatult. Osakonna kooskõlastust pole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks oma kinnistul või krundil vähem kui 50 m3 .

 (4) Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse, võib koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta.

 (5) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks.

 (6) Betoonijäätmete ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud.

 (7) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks asjakohast jäätmeluba omavale isikule. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta ja raudbetoonijäätmed on lubatud viia prügilasse.

 (8) Ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ei ole võimalik, siis tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta.

 (9) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle asjakohast luba omavale isikule.

§ 25.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

 (2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised ja lukustatavad.

 (3) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada asjakohast luba omavas jäätmekäitluskohas.

 (4) Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jm ning nende jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis ning paigutada kindlalt suletavasse mahutisse.

 (5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

4. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 

§ 26.  Üldsätted

 (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord (edaspidi kord) on kohustuslik kõikidele Tartu linna haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele, nende laboratooriumidele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.

 (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

 (3) Käesolevas peatükis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) on jäätmed, mis tekivad inimeste või loomade haiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või haiguste ärahoidmisel, sellesuunalise uurimistöö käigus või bioloogiliste preparaatide testimisel ja tootmisel;
 2) erikäitlust vajavateks tervishoiu- ja veterinaarjäätmeteks on teravad-torkivad jäätmed, inimveri, vereproduktid, muud kehavedelikud, ekskreedid ja sekreedid ning nendega küllastunud materjalid, patoloogilised jäätmed ning mikrobioloogia ja immunoloogialaborite jäätmed, jäätmed, mis sisaldavad tõenäoliselt mikroorganisme diagnostikaprotsessist ja patsientide ning loomade ravist ja katsetes kasutatud loomadelt ning meditsiinitarbed, mis sisaldavad verd ja/või kehavedelikke;
 3) erikäitlust vajavate jäätmete hulka ei kuulu fotojäätmed, ravimijäätmed, kemikaalide jäätmed, elavhõbedajäätmed ning tsütotoksiliste ja -staatiliste ravimite jäätmed, mida käsitletakse ohtlike jäätmetena;
 4) teravad-torkivad jäätmed on kasutamata terariistad ning terariistad, mida on kasutatud loomade või inimeste ravimisel, meditsiinilistel uuringutel või kliinilistel, farmakoloogilistel töödel (nt süstlad, nõelad, skalpelliterad, ampullikillud ja purunenud klaasijäätmed, saastunud vere või kehavedelikega pipetid ning laboratooriumide klaasijäätmed jmt);
 5) patoloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (koed, amputeeritud kehaosad ja elundid, v.a hambad, luu ja igeme tükid), katseloomade jäänused;
 6) mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed on kasutamata elusvaktsiinid, nakkusohtlike mikroorganismide kultuurid ja tüved ning kultuuride kasvatamiseks, külvamiseks või segamiseks kasutatavad vahendid;
 7) ravimijäätmed on ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud või mille kasutamine on Eestis keelustatud. Ravimijäätmed on ohtlikud jäätmed;
 8) tsütotoksilised ja -staatilised jäätmed on sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad jmt, mis on protseduuri käigus kokku puutunud tsütotoksiliste ja -staatiliste ravimitega;
 9) elavhõbedajäätmed on purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning elavhõbedat sisaldavatest reagentidest tekkivad elavhõbedat sisaldavad jäätmed. Elavhõbeda jäätmete hulka kuuluvad muu hulgas ka amalgaami jäätmed;
 10) kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid;
 11) fotojäätmed on kasutusest kõrvaldatud röntgenfilmide ilmutus- ja kinnituslahused ja aegunud röntgenfilmid.

 (4) Käesolevas peatükis sätestamata juhtudel lähtutakse eeskirja 1. peatükis sätestatud nõuetest.

§ 27.  Üldnõuded

 (1) Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb pakkida tekkekohas, sealhulgas koduvisiitidel tekkinud tervishoiu- ja veterinaarjäätmed. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja jäätmehoidlasse.

 (2) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
 1) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
 2) taaskasutatavad jäätmed, sealhulgas diskreetne vanapaber;
 3) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed, sh patoloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed, teravad-torkivad jäätmed, mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
 4) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa, sealhulgas radioaktiivsed jäätmed, ravimijäätmed, elavhõbeda jäätmed ja kemikaalide jäätmed.

 (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa.

 (4) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.

§ 28.  Erikäitlust vajavate tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemine

 (1) Erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas liigiti jäätmeid käitlemiseks vastu võtva isiku poolt kehtestatud nõuete kohaselt. Jäätmepakenditele tuleb märkida jäätmeliik, jäätmete tekitaja nimi ning pakkimiskuupäev. Pakendid tuleb hoolikalt sulgeda. Pakendi välispinna saastumise või purunemise korral tuleb pakend asetada koos sisuga uude samadele nõuetele vastavasse pakendisse.

 (2) Erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmete pakendid tuleb viia jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, kus need tuleb asetada asjakohaste jäätmete jaoks ettenähtud ja vastavalt tähistatud kogumismahutitesse järgmiselt:
 1) teravad-torkivad jäätmed tuleb viia pakituna jäätmehoidlasse, kui pakend on täitunud ja paigutada ainult selleks ette nähtud kogumismahutisse;
 2) erikäitlust vajavaid meditsiinilisi jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse ning asetada ainult selleks ettenähtud kogumismahutisse;
 3) patoloogilised jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmutusega külmkapis.

 (3) Erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda asjakohast luba omavale isikule ühe nädala jooksul arvates nende jäätmete tekkimisest.

§ 29.  Ohtlike jäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

 (2) Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ning koguma neid nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimijäätmete koguste üle peab pidama detailset arvestust.

 (3) Ravimijäätmed suunatakse edasisse käitlusesse järgmistel viisidel:
 1) antakse üle asjakohast luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ravimijäätmete üleandmisel koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, pakendi tüüp, kõlbmatuse põhjus, üleandmise kuupäev;
 2) hävitatakse tekkekohal. Hävitamiseks tekkekohal peab esitama taotluse Riigi Ravimiametile;
 3) tagastatakse tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev.

 (4) Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad vms, mis on kokku puutunud tsütotoksiliste või -staatiliste ravimitega, tuleb pakendada kahekordsesse prügikotti, seejärel pakendada pappkasti, mis tuleb hoolikalt kinni teipida.

 (5) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

 (6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

 (7) Fotojäätmete käitlemisel tuleb:
 1) kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti valada eraldi suletavasse kanistrisse, millel on vastav tähistus;
 2) aegunud filmijäätmed koguda eraldi kogumismahutisse.

§ 30.  Tehnilised nõuded tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidlale

 (1) Jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist, põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk.

 (2) Jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm). Jäätmehoidla peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid.

 (3) Jäätmehoidla peab olema ventileeritav ja lukustatav, jäätmehoidlas ei tohi olla jäätmešahti.

5. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUSE NÕUDED 

§ 31.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

 (1) Jäätmekäitluskohaks Tartu linnas loetakse:
 1) kompostimisväljak;
 2) pinnasetäitekoht;
 3) jäätmejaam;
 4) hoone, rajatis või maa-ala, kus jäätmeid ümber laaditakse, töödeldakse, kokku pressitakse, sorditakse või pakendatakse eesmärgiga vähendada jäätmete kogust, mahtu või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist.

 (2) Linna haldusterritooriumil asuva jäätmekäitluskoha, sh prügila või pinnasetäitekoha haldaja kooskõlastab osakonnaga eeskirjad, kus reguleeritakse jäätmete vastuvõtu ja käitlemise või kõrvaldamise tingimused, seire ja järelhooldus.

 (3) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada. Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

§ 32.  Keskkonnareostuse likvideerimine

  Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja). Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

6. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 33.  Järelevalve

  Järelevalvet eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle üle teevad linnavalitsuse poolt volitatud ametnikud eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 34.  Vastutus

 (1) Vastutus eeskirja nõuete rikkumise eest on sätestatud jäätmeseaduse § 1207 .

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärteo kohtuvälised menetlejad on linnavalitsuse poolt volitatud ametnikud.

7. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 35.  Määruse jõustumine

 (1) Määruse § 5 lg 3, § 5 lg 4, § 15 p 3 ja § 17 sätestatud nõudeid rakendatakse veopiirkondades alates käesolevas määruses sätestatud tingimustel korraldatud riigihanke tulemusel sõlmitud korraldatud jäätmeveo hankelepingute jõustumisest.

 (2) Jäätmevaldajad, kelle osakond on enne käesoleva määruse jõustumist erandkorras lugenud määratud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks või vabastanud määratud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest, korraldavad jäätmekäitlust otsuses sisalduvatel tingimustel kuni otsuses märgitud tähtaja lõpuni või asjaolude äralangemiseni.

 (3) Tunnistada kehtetuks:
 1) Tartu Linnavolikogu 9. juuni 2005. a määrus nr 112 "Tartu linna jäätmehoolduseeskiri";
 2) Tartu Linnavolikogu 22. novembri 2007. a määrus nr 73 “Tartu Linnavolikogu 9. juuni 2005. a määruse nr 112 "Tartu linna jäätmehoolduseeskiri" muutmine”;
 3) Tartu Linnavolikogu 27. märtsi 2008. a määrus nr 84 "Korraldatud jäätmevedu Tartu linnas";
 4) Tartu Linnavolikogu 14. oktoobri 2010. a määruse nr 21 "Tartu Linnavolikogu määruste muutmine seoses euro kasutusele võtmisega" § 13.

 (4) Määrus jõustub 5. juulil 2012. a.

Triin Anette Kaasik
Aseesimees esimehe ülesannetes

Lisa 1 Korraldatud jäätmeveo veopiirkonnad

Lisa 2 Kogumismahutite tühjendamise sagedused jäätmekäitluslepingu sõlmimata jätmisel