SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Asendushooldusteenuse ning järelhooldusteenuse osutamise kord

Väljaandja:Viljandi Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:04.02.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 01.02.2018, 12

Asendushooldusteenuse ning järelhooldusteenuse osutamise kord

Vastu võetud 25.01.2018 nr 10

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 ja § 455 ning § 4515alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  Käesolev määrus sätestab asendushooldusteenuse ning järelhooldusteenuse (edaspidi ühiselt nimetatud kui teenused) korraldamise ja rahastamise tingimused ja korra.

§ 2.  Asendushooldusteenuse eesmärk

  Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

§ 3.  Järelhooldusteenuse eesmärk

  Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

§ 4.  Teenuste osutaja

  Teenuste osutamist korraldab Viljandi Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus), kes kaasab vajadusel vahetud teenuseosutajad (hoolduspere, perekodu, asenduskodu jne.)

§ 5.  Teenuse saaja

 (1) Asendushooldusteenus tagatakse Eesti Rahvastikuregistri andmetel (edaspidi registrijärgselt) Viljandi linnas elavale sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS) § 459 lg 1 ja 2 nimetatud lastele ja lapse heaolu tagamiseks SHS § 459 lõikes 3 nimetatud lastele.

 (2) Järelhooldusteenus tagatakse registrijärgselt Viljandi linnas elavale SHS § 4516 lõikes 1 nimetatud täisealisele isikule ja isiku toimetuleku tagamiseks SHS § 4516 lõikes 2 nimetatud täisealisele isikule.

§ 6.  Teenuse vajaduse hindamine ja teenusele suunamine

 (1) Lastekaitsespetsialist hindab lapsele ja sotsiaalameti spetsialist hindab täisealisele isikule teenuse osutamise vajadust ning teeb otsuse teenusele suunamise kohta.

 (2) Lastekaitsespetsialist ja sotsiaalameti spetsialist lähtuvad suunamisotsuse tegemisel vastavalt SHS-is § 459 ja § 4516 sätestatud tingimustest.

§ 7.  Teenuse rahastamine ja hoolduspere vanemale tasu maksmine

 (1) Teenuse eest tasumise ja hoolduspere vanemale tasu maksmise otsustab linnavalitsus.

 (2) Asendushooldusteenust rahastatakse SHS § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele linnaeelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.

 (3) Asendushooldusteenust võib rahastada SHS § 459 lõikes 3 nimetatud lapsele linnaeelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.

 (4) Järelhooldusteenust rahastatakse linnaeelarvest ning järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.

 (5) Lapse ülalpidamist ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muu hulgas lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest (elatis, elatisabi, toitjakaotuspension, puudega lapse toetus, lapse vara võõrandamisest saadud vahendid jms.) Eelpool nimetatud sissetulekute olemasolul võib linnavalitsus määrata lapsele teenuse eest tasumiseks omaosaluse.

 (6) Teenuse saaja isiklike kulude katteks tuleb linnavalitsusel tagada vähemalt SHS § 4511 lõikes 3 sätestatud miinimum. Teenuse saaja isiklike kulutuste all peetakse silmas toidu, riiete, hügieenitarvete, hariduse, vabaaja, huvitegevuse, tervise ja raviga seonduvaid kulusid.

 (7) Hoolduspere vanemale peab linnavalitsus maksma toetust või tasu SHS § 4511 lõikes 4sätestatud tingimustel ja vähemalt kehtestatud miinimumsummas.

 (8) Teenuse eest tasumine toimub vastavalt teenuse osutamise lepingus (edaspidi leping) kokkulepitud tingimustele ja teenuse osutaja poolt esitatud arvete alusel (va asendushooldusteenuse osutamisel hooldusperes).

 (9) Linnavalitsus võib hoolduspere vanemale maksta toetust või tasu suuremas ulatuses, kui SHS § 4511lõikes 4 sätestatud miinimumsumma.

 (10) Asendushooldusteenuse osutaja muud kulutused ja nende hüvitamise kord lepitakse kokku lepingus. Asendushooldusteenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel arvestatakse teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta, teenuse saaja spetsiifilisi vajadusi ning ülalpidamist riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest.

 (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud summa fikseeritakse lepingus ning kantakse lepingus kokkulepitud arvelduskontole. Järelhooldusteenusel viibiva täisealise isiku puhul võib erandina kokku leppida summa kandmise teenuse saaja arvelduskontole ja teha sellekohane märge teenusele suunamise otsuses.

 (12) Järelhooldusteenuse osutamisel tuleb linnavalitsusel tagada täisealisele isikule eluruum tema vajadusi arvesse võttes (asendushooldusteenuse, eestkostepere, sotsiaaleluruumi, renditud eluaseme, ühiselamukoha või muu sobiliku majutuse kaudu) ning lähtuvalt täisealise isiku juhtumiplaanist katta tema isiklikud kulud ning vajaduspõhised tugiteenuste kulud.

§ 8.  Hoolduspere vanema toetuse taotlemine

 (1) Toetuse taotlemise õigus on hoolduspere vanemal, kellega linnavalitsus on sõlminud lepingu, kuid kellele linnavalitsus ei maksa lapse hooldamise eest tasu.

 (2) Käesoleva määruse § 7 lõikes 7 nimetatud toetuse saamiseks esitab hoolduspere vanem taotluse linnavalitsusele.

§ 9.  Lepingu sõlmimine

 (1) Linnavalitsus sõlmib asendushooldusteenuse osutajaga lepingu enne teenuse saajale teenuse osutamise alustamist.

 (2) Asendushooldusteenuse osutamisel hooldusperes sõlmitakse leping hoolduspere vanemaga.

 (3) Järelhooldusteenuse osutamiseks võib sõlmida lepingu, mille üheks pooleks peab olema teenuse saaja.

 (4) Teenuse osutamiseks sõlmitava lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele või täisealisele isikule osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamise kord ning osapoolte õigused ja kohustused.

 (5) Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lahutamatu lisa.

§ 10.  Lepingu lõppemine ja lõpetamine

 (1) Leping lõpetatakse:
 1) teenuse vajaduse äralangemisel;
 2) lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel;
 3) lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral;
 4) lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel või
 5) muudel seadusest tulenevatel alustel.

 (2) Leping lõpeb:
 1) tähtaja saabumise korral;
 2) lepingupoole surma korral või
 3) teenuse saaja surma korral.

§ 11.  Üleminekusätted

  Ülemineku sätetena rakendatakse SHS-i § 160 lõigetes 11 ja 12 sätestatut.

§ 12.  Rakendussätted

 (1) Tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavolikogu 24.11.2016 määrus nr 99 „Pädevuse delegeerimine“ § 1 lõike 2 punktid nr 3 ja nr 4.

 (2) Määrus jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018.

Helir-Valdor Seeder
linnavolikogu esimees