Rapla valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 26.01.2023 nr 2
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, lõike 3 punkti 1 ja § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõigete 2 ja 4, § 67 lõike 6, § 70, § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ning keskkonnaministri 03. juuni 2022 määruse nr 28 “Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused1” § 3 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala
(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Rapla valla haldusterritooriumil.
(2) Eeskirja rakendatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega ning riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo ja -käitlemise teenuste hankelepingu(te)ga.
(3) Eeskirja eesmärk on Rapla vallas puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine. Eesmärki aitab ellu viia korraldatud jäätmevedu.
(4) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile valla territooriumil viibivatele ja tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele.
(5) Jäätmehoolduse arendamist Rapla valla haldusterritooriumil korraldab Rapla Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt oma pädevusele.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisted alljärgnevas tähenduses:
1) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad jmt;
2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed nagu puu- ja köögiviljade puhastamise jäägid, liha- ja kalajäägid, poolfabrikaadid, kohvi- ja teepuru sealhulgas filtrid, pagaritooted jmt;
3) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
4) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada jäätmemahutisse (näiteks mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms). Suurjäätmed ei ole ehitusjäätmed, suuremõõtmelised probleemtooted (nt romusõidukid või nende osad, sealhulgas rehvid), elektri- ja elektroonikaseadmed (näiteks pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja nende jäätmed ning muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed;
5) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida on võimalik kasutada nende esialgsel otstarbel, toorainena, kütusena või muul otstarbel (näiteks paber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed, puidujäätmed jmt);
6) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes tegeleb jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise või kõrvaldamisega, sh vahendamise või edasimüümisega majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba;
7) jäätmevedaja on jäätmeveo teenuse osutaja, kellel on keskkonnakaitseloa alusel õigus jäätmeid vedada;
8) jäätmeveoleping on jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega jäätmevedaja võtab endale kohustuse jäätmete vedamiseks ja nõuetekohaseks käitlemiseks üleandmiseks ning jäätmevaldaja võtab endale kohustuse selle eest tasumiseks;
9) pakendite kogumiskoht on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite või pakendijäätmete kogumismahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Rapla valla haldusterritooriumil viibivatele isikutele;
10) asutus on teatavaid ülesandeid täitev iseseisev, ainelise tootmisega mitte tegelev organ, näiteks riigi-, omavalitsus- ja eraasutus;
11) tiheasustusala on käesoleva eeskirja tähenduses Rapla linn ja selle lähiümbrus, Alu aleviku, Hagudi aleviku, Juuru aleviku, Kaiu aleviku, Kuusiku aleviku, Kuimetsa küla, Järlepa küla, Kabala küla, Pirgu küla ja Raikküla küla kompaktse asustusega osad, millede paiknemise plaanid on esitatud käesoleva määruse Lisas 1. Ülejäänud valla territoorium on hajaasustusala;
12) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes õigusaktides sisalduvatest definitsioonidest, vastava definitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
2. peatükk Jäätmehoolduse korraldus
§ 3. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, eeskirjast ja teiste asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetest.
(2) Jäätmete nõuetekohase käitlemise ning jäätmemahutite ümbruse korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumise ja äraveo kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik.
(3) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.
(4) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.
(5) Jäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist ja ringlusse võttu võimalikult suures ulatuses. Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsetele jäätmetele. Tekkekohas tuleb eraldi koguda ja nõuetekohaselt käidelda järgmised jäätmeliigid:
1) paber ja kartong;
2) plastid;
3) metallid;
4) klaas;
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;
8) pakendid, sh paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid ja muud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
9) puit;
10) tekstiil;
11) suurjäätmed;
12) probleemtoodetest tekkivad jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid,
13) ravimijäätmed;
14) ohtlikud jäätmed.
(6) Jäätmevedaja ei tohi liigiti kogutud jäätmeid vedamisel segada.
(7) Jäätmevedaja peab koristama kogumismahutite tühjendamisel ja jäätmete vedamisel maha kukkunud jäätmed.
(8) Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja jäätmete ära vedu elamute läheduses on keelatud ajavahemikus 23.00–6.00.
(9) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine, selleks mitteettenähtud kohas ja viisil on keelatud.
(10) Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu, puuoksi ning kiletamata paberit või kartongi, sealhulgas on kiletamata paberi ja kartongi põletamine lubatud üksnes kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks. Eelistada tuleb paberi ja kartongi liigiti kogumist. Küttekoldeväliselt võib kuivi puuoksi ning immutamata ja värvimata puitu põletada üksnes jäätmevaldaja kinnistu piires ning vastavalt Rapla valla heakorraeeskirjas kehtestatud nõuete kohaselt. Keelatud on põletada aia- ja haljastusjäätmeid (välja arvatud puuoksad) tiheasustusalal.
(11) Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat ja käitlemine väljaspool jäätmekäitluskohta on keelatud.
§ 4. Jäätmekäitlus avalikel üritustel ja aladel
(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sealhulgas jäätmemahutite paigaldamise ja heakorra tagamise eest ürituse korraldaja.
(2) Avaliku ürituse korraldaja vastutab, et üritusel kogutakse liigiti vähemalt segaolmejäätmeid, biolagunevaid jäätmeid, pakendijäätmeid ning tagatisrahaga panditaarat. Jäätmemahutile peab olema selgelt ja arusaadavalt märgitud kogutavate jäätmete liik ning jäätmemahuteid peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga, et vältida nende ületäitumist.
(3) Avaliku ürituse korraldaja vastutab, et üritusel ei serveerita toitu ja jooki ühekordselt kasutatavates nõudes (näiteks taldrikud, kausid, joogitopsid, joogitopside kaaned) ega kasutata ühekordselt kasutatavaid söögiriistu (näiteks noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad, kõrred, joogisegamispulgad), mis sisaldavad plasti. Eelistada tuleb korduskasutatavaid nõusid ja söögiriistu või selle võimaluse puudumisel muid loodussõbralikke tooteid (bambus, papp, suhkruroog vms).
(4) Majandustegevuseks avalikult kasutatavate ehitiste vahetusse lähedusse ning avalikult kasutatavatele teedele ja ühiskondlikele aladele (näiteks park, supelrand, tervisekompleks, mänguväljak, jalg- ja kergliiklustee jt) tuleb paigaldada vastava jäätmeliigi kogumiseks sobivad ning võimalusel visuaalselt keskkonda sobituvad jäätmemahutid või prügiurnid. Eelistada tuleb mahuteid, mis võimaldavad jäätmete kogumist jäätmeliikide kaupa. Jäätmemahutite ja prügiurnide paigaldamise eest vastutab tegevuskoha või -ala omanik või valdaja.
(5) Avalikult kasutatavaid jäätmemahuteid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et on välditud nende ületäitumine ning tõrjutud oht keskkonnareostusele.
§ 5. Jäätmekäitlus kalmistul
(1) Jäätmekäitlust kalmistutel korraldab vallavalitsus või territooriumit haldav isik.
(2) Kalmistul ning hauaplatsi hooldamisel tekkinud jäätmed tuleb nõuetekohaselt liigiti koguda järgmiselt:
1) biolagunevad jäätmed (lehed, oksad ja muu taimne materjal);
2) segaolmejäätmed (küünlatopsid, kilekotid, pärjaalused jms);
3) suurjäätmed (pingid, hauapiirded, hauakivid jms).
(3) Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud tähistatud kohta või kogumismahutisse. Segaolmejäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud kogumismahutitesse.
(4) Liigiti kogutud suurjäätmete (näiteks hauakivide, istepinkide jms) käitluse ja äraveo korraldab hauaplatsi hooldaja omal kulul.
(5) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.
§ 6. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik ja jäätmevaldaja kohustused
(1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
2) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise, hoiustamise ja jäätmekäitlejale üleandmise. Eraldi jäätmemahuti omamise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise kohustustest;
3) kasutama jäätmete kogumiseks ja hoiustamiseks piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või kokkuleppe alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku. Ühismahuti kasutajad saavad olla vahetus läheduses paiknevate kinnistute omanikud või ühele omanikule kuuluvad kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevad erinevad kinnistud, kuid sellisel juhul jäätmemahuti tühjendamise sagedus määratakse tihedama väljaveoga piirkonna järgi. Jäätmemahutite minimaalsed tühjendamissagedused jäätmeliikide kaupa on välja toodud käesolevas eeskirjas § 16;
4) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu. Halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed (näiteks tuhk, tänavapühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited) tuleb paigutada konteinerisse paber- või kilekotti pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid;
5) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või kogumiskohtadesse, välja arvatud jäätmete osas, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Info jäätmete kogumis- ja käitluskohtadest on kättesaadav Rapla valla koduleheküljel;
6) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud, välja arvatud tootjavastutuse alla kuuluvate jäätmete käitlemise kulud kui jäätmevaldaja on need nõuetekohaselt jäätmekäitlejale üle andnud;
7) teavitama kirjalikult või e-kirjaga jäätmevedajat ja vallavalitsust kinnistu müügist viie tööpäeva jooksu. Juhul kui jäätmevaldaja on jätnud jäätmevedajat teavitamata kinnistu müügist, siis tasutakse jäätmevedaja arved kuni jäätmevedajale teadasaamise kuupäevani ning jäätmeveo lepingu lõpetamiseks peavad olema tasutud jäätmevedaja esitatud arved jäätmevaldajale osutatud teenuse eest.
(2) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Ühismahuti kasutamise kokkulepe tuleb edastada vallavalitsusele, kes edastab otsuse jäätmevedajale. Ühismahuti kasutamise kokkuleppe näidisvorm on kättesaadav Rapla valla koduleheküljel.
(3) Jäätmeveokite ligipääsu parandamiseks võib kasutada jäätmemaja, milles asuvad erinevate kinnistute olmejäätmekonteinerid või ühismahutid ja teised liigiti kogumiseks kasutatavad konteinerid, mis on ühises või individuaalkasutuses.
(4) Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse ning jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ning võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. Ohtlike jäätmete hoiustamisel tuleb vältida nende segunemist omavahel või tavajäätmetega.
(5) Juriidilistel isikutel on kohustus teavitada oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtte töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning -eeskirja nõuetest.
(6) Juriidilisest isikust jäätmetekitajal on kohustus pidada oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise üle koguselist ja liigilist arvestust. Kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks, võib kohaliku omavalitsuse üksus nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt oma tegevusega seotud jäätmehooldust käsitleva jäätmekava koostamist, mis vastab jäätmeseaduse § 39 lõigetele 3¹ ja 3².
(7) Jäätmekäitluskoha rajamisel peab arvestama valla üldplaneeringut, maakasutuse sihtotstarvet ja/või avalikku huvi. Jäätmekäitluskohti käitavad juriidilised isikud on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel keskkonnahäiringut, nagu hais, tolm, müra, lindude, näriliste või putukate kogunemine, aerosoolide sisaldus õhus, jäätmete tuulega laialikandumine jms keskkonnahäiringu teket.
§ 7. Jäätmemahutitele ja selle paigaldamisele esitatavad nõuded
(1) Kogumismahuti peab tagama:
1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;
2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
3) lekete vältimise.
(2) Kogumismahutina võib kasutada:
1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel, käepideme(te)ga) kogumismahuteid (põhiliselt 80, 140, 240, 360, 660, 800, 1100 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada, seejuures uued kasutusele võetavad kogumismahutid peavad vastama kvaliteedistandardile EVS-EN-840;
2) muid suletavaid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada või toimetada jäätmekäitluskohta (sealhulgas süvakogumismahutid, presskonteinerid);
3) jäätmekotti mahuga kuni 150 liitrit (välja arvatud ühismahutina) segaolmejäätmete, pakendijäätmete ja tekstiilijäätmete kogumiseks juhul, kui jäätmeid tekib vähe ning konteineri paigaldamine ei ole võimalik (puudub ligipääsetav, tasane ja piisava kandevõimega alus).
(3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib jäätmevaldaja kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.
(4) Jäätmekoti jäätmemahutina kasutamisel tuleb tagada, et kott on kaitstud loomade ja lindude eest ning see ei purune enne selle jäätmeveokisse tõstmist ega jäätmeveokisse tõstmise ajal.
(5) Kogumismahutil peab olema nähtavas kohas arusaadav info kogutava jäätmeliigi kohta ja jäätmete tekkekoha kinnistu aadress.
(6) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid:
1) hall või must – segaolmejäätmed;
2) kollane – plast-, metall- ja segapakend;
3) roheline – klaaspakend;
4) sinine – paber ja kartong ning paber- ja kartongpakend;
5) punane – ohtlikud jäätmed;
6) pruun – biolagunevad jäätmed.
(7) Kogumismahuti paigaldamise nõuded:
1) kogumismahutid tuleb tühjendamise ajaks paigutada jäätmeveokile ligipääsetavasse kohta tasasele võimalikult kandvale alusele, vajadusel väljaspoole kinnistu piire. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi, tuleohutuse ja tervisekaitsealaseid aspekte;
2) kogumismahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb kinnistul paigutada selliselt, et neid saaks tühjendada jäätmeveokiga vahetult paiknemiskohast;
3) käsitsi teisaldatavad kogumismahutid tuleb paigutada selliselt, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele kogumismahutist;
4) kogumismahutid peavad paiknema hoonetest ja sõidukitest ohutus kauguses ega tohi häirida liikluskorraldust. Kõnniteele võib kogumismahuteid paigutada ainult tühjenduspäeval ja nii, et need ei segaks kõnniteel liikumist;
5) kogumismahutile juurdepääsutee peab olema juurdepääsetav ja võimalikult tasane ning vaba muudest liiklemist takistavatest esemetest.
(8) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti märgistuse, ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest.
3. peatükk Korraldatud jäätmevedu
§ 8. Korraldatud jäätmeveo piirkond, ulatus ja jäätmevedaja
(1) Rapla valla korraldatud jäätmeveopiirkond hõlmab kogu Rapla valla haldusterritooriumi, mis jaguneb I (tiheasustus) ja II (hajaasustus) tasandiks (käesoleva määruse Lisa 1).
(2) Korraldatud jäätmeveo korral kogutakse ja veetakse jäätmed määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse Rapla Vallavalitsuse poolt riigihangete seaduses sätestatud korras valitud jäätmevedaja poolt. Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel Rapla Vallavalitsusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus ja kohustus osutada korraldatud jäätmeveo teenust vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja hankelepingule.
(3) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni kaheksa aastat.
§ 9. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele:
1) segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01) – kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele;
2) paber ja kartong (jäätmekood 20 01 01) – kohustuslik alates 8 korteriga korterelamule ja asutustele, kellel tekib paberi- ja kartongijäätmeid üle 25 kg nädalas, ülejäänud jäätmevaldajatele vabatahtlik teenus;
3) segapakend (jäätmekood 15 01 06) – kohustuslik alates 8 korteriga korterelamule, ülejäänud jäätmevaldajatele vabatahtlik teenus;
4) klaaspakend (jäätmekood 15 01 07) – kohustuslik alates 8 korteriga korterelamule, ülejäänud jäätmevaldajatele vabatahtlik teenus;
5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (jäätmekood 20 01 08) – kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kellel puudub kohtkompostimise võimalus;
6) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (jäätmekood 20 02 01) – kõikidele jäätmevaldajatele vabatahtlik teenus ettetellimise alusel;
7) suurjäätmed (jäätmekood 20 03 07) – kõikidele jäätmevaldajatele vabatahtlik teenus ettetellimise alusel;
8) tekstiili- ja rõivajäätmed (jäätmekood 20 01 10 ja 20 01 11) – kõikidele jäätmevaldajatele vabatahtlik teenus ettetellimise alusel;
9) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) – kõikidele jäätmevaldajatele vabatahtlik teenus ettetellimise alusel;
10) elektroonikajäätmed (jäätmekood 20 01 36) – kõikidele jäätmevaldajatele vabatahtlik teenus ettetellimise alusel.
(2) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata ka jäätmejaama haldamise.
(3) Korraldatud jäätmeveoga ei hõlmata avalikult kasutatavatel aladel paiknevate kogumismahutite tühjendamist ning nendes olevate jäätmete käitlemist.
§ 10. Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine
(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel.
(2) Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveo mõistes ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.
(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba jäätmete käitlemiseks.
(4) Jäätmevaldaja teises omavalitsuses kehtiv jäätmeveoleping ei vabasta Rapla valla haldusterritooriumil olevat jäätmevaldaja kinnistut korraldatud jäätmeveost.
§ 11. Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga
(1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmeveolepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele mõju.
(2) Juhul, kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole kokku leppinud teisiti, lähtutakse kogumismahutite tühjendamisel eeskirjas sätestatud minimaalsest kogumismahutite tühjendamise sagedusest.
(3) Juhul, kui jäätmevaldaja avaldab soovi sõlmida jäätmeveoleping, peab jäätmevedaja tagama lepingu sõlmimise võimaluse. Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat, näiteks veosagedust.
(4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutamiseks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele ühismahuti kasutamise taotluse ning vallavalitsuse vastav ametnik edastab otsuse jäätmevedajale. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
§ 12. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest
(1) Erandkorras võib vallavalitsuse vastav ametnik lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud taotluse alusel kuni kolmeks aastaks või hooajaliselt korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.
(2) Jäätmevaldaja võib taotleda erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist, kui kinnisasjal ei elata või kinnisasja ei kasutata. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks esitab jäätmevaldaja vallavalitsusele taotluse ning kinnistu eelneva aasta elektritarbimise teatise (kui kinnistu on liidetud elektrivõrguga) või veetarbimise andmed, mis kinnitab kinnistu hooajalist või mitte kasutamist. Taotlus esitatakse vähemalt üks kuu enne jäätmeveost vabastamise perioodi algust. Taotluse näidisvorm on kättesaadav Rapla valla koduleheküljel.
(3) Jäätmevaldaja, kes kasutab temale kuuluvat kinnistut hooajaliselt suvel või talvel, võib taotleda korraldatud jäätmeveoga hooajalist mitteliitumist. Hooajalise mitteliitumise korral peab jäätmevaldaja olema korraldatud jäätmeveoga liitunud vähemalt perioodil 1. maist kuni 31. oktoobrini või 1. novembrist kuni 30. aprillini.
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele dokumentaalse kinnituse, et kinnisasjal ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodil elatud või kinnisasja ei ole kasutatud. Kinnituseks loetakse dokumente, mis kajastavad eelmise kalendriaasta elektri- ja veetarbimist või vallavalitsuse vastava ametnikuga kokkuleppel muid asjakohaseid dokumente. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(5) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.
(6) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõppeb, kui:
1) vabastuse tähtaeg on möödunud;
2) kuni kolmeks aastaks vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval teisel ja kolmandal aastal hiljemalt 20. jaanuaril käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kinnitust;
3) kinnistu omanik on vahetunud.
(7) Vallavalitsuse vastaval ametnikul on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine enne tähtaja lõppu, kui:
1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;
2) jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele asjakohase taotluse;
3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud;
4) kinnistul põletatakse olmeprügi (arvestatakse ka juhul, kui kodanikud on tegevuse kohta edastanud kaebuse või kui antud info on edastanud Politsei, Keskkonnaamet või Päästeamet);
5) kinnistu omanik on vahetunud ning uus omanik ei ole taotlenud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist.
§ 13. Erandkorras vabastamise taotluse menetlemine
(1) Vallavalitsuse vastav ametnik kontrollib taotluse vastavust eeskirja §12 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab vallavalitsuse vastav ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.
(2) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotluse vaatab läbi vallavalitsuse vastav ametnik nõuetekohase taotluse laekumisest kolmekümne päeva jooksul. Mõjuval põhjusel võib taotluse menetlustähtaega pikendada, lähtudes haldusmenetluse seadusest.
(3) Taotlust menetletakse järgmiselt:
1) taotluse laekumisel kontrollib vallavalitsuse vastav ametnik, kas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad;
2) taotluses sisalduva info kontrollimiseks on taotlust menetleval ametnikul õigus nõuda eeskirja § 12 lõikes 2 nimetatud dokumente, välja arvatud juhul, kui kinnistu on seni kasutuses olnud;
3) vastavalt menetluse käigus kogutud andmetele ja asjaoludele, otsustab vallavalitsuse vastav ametnik jäätmevaldaja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise või vabastamata jätmise haldusaktiga.
(4) Haldusakt edastatakse taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise vabastamise otsus tehakse vastava piirkonna jäätmevedajale teatavaks jäätmeregistri kandena. Jäätmeveovabastus hakkab kehtima haldusaktis määratud ajal.
§ 14. Jäätmete käitluskoha valik
(1) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud taaskasutatavad jäätmed toimetama taaskasutamiseks või taaskasutamise ettevalmistamiseks jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta, kus on tagatud nende jäätmete maksimaalsel tasemel ringlussevõtt. Teave korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide edasistest käitluskohtadest avaldatakse Rapla valla koduleheküljel.
(2) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi vastavat keskkonnakaitseluba omavas nõuetekohases jäätmekäitluskohas.
(3) Jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks ja edasiseks käitlemiseks toimetada, määratakse teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides. Vallavalitsus võib jäätmete kogumiskoha või -kohtade määramiseks korraldada enne kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanget ka eraldi riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.
§ 15. Jäätmete vedamine
(1) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult või e-kirja teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.
(2) Jäätmevedaja peab pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama kogumismahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus.
(3) Jäätmete vedamisel kasutatavad veokid peavad vastama vähemalt EURO 4 nõuetele, kui hankedokumentides ei nähta ette kõrgemat nõuet.
(4) Veopiirkonnas kogutud jäätmed viiakse käitlemiseks teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides määratud tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta, arvestades seejuures, et jäätmete käitlemine toimub kooskõlas jäätmeseadusega.
§ 16. Kogumismahutite tühjendamissagedus
(1) Segaolmejäätmete mahutid tuleb tühjendada sagedusega, mis välistab jäätmemahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. Segaolmejäätmete mahuteid tuleb tühjendada järgmiste tühjendussagedustega:
1) tiheasustusalal eramud ja kuni 4 korteriga korterelamud – vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
2) tiheasustusalal alates 5 korteriga korterelamud – vähemalt kaks korda nelja nädala jooksul;
3) hajaasustusalal eramud ja kuni 4 korteriga korterelamud – vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul;
4) hajaasustusalal alates 5 korteriga korterelamud – vähemalt üks kord 4 nädala jooksul;
5) kui biojäätmete kompostimine on jäätmetekkekohas nõuetekohaselt tagatud või biojäätmed antakse üle kogumismahutiga korraldatud jäätmeveo raames, võib segaolmejäätmeid vallavalitsuse vastava ametniku nõusolekul kirjaliku taotluse alusel regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul. Taotluse näidisvorm on kättesaadav Rapla valla koduleheküljel.
(2) Biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis välistab mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostumise, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe nädala jooksul.
(3) Kui kinnistul on tagatud biolagunevate jäätmete tekkekohal ringlussevõtt ehk kompostimine, võib vallavalitsuse vastava ametniku nõusolekul kirjaliku taotluse alusel biolagunevate jäätmete korraldatud jäätmeveoga kogumisest vabastada. Taotluse näidisvorm on kättesaadav Rapla valla koduleheküljel.
(4) Segapakendijäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis välistab mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostumise, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe nädala jooksul.
(5) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete (paber ja kartong, klaaspakend) mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord 12 nädala jooksul.
(6) Kui kindlaks määratud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või tekitab lõhnahäiringuid või on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks.
(7) Kui korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigaldanud, on vedaja kohustatud rakendama tasu tühisõidu eest vastavalt teenuste kontsessioonilepingule. Tühisõit on võrdsustatav jäätmeveolepingus sätestatud suurusega jäätmekogumisvahendi tühjendamise 50% teenustasuga, kuid mitte vähem kui üks euro. Jäätmeveolepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksema jäätmekogumisvahendiga, kuid mitte vähemaga kui üks euro. Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.
(8) Kui mistahes jäätmete kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, on jäätmevedajal õigus rakendada sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise tasu või jätta mahuti tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest.
§ 17. Teenustasu suuruse määramise kord
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus määratakse riigihanke tulemusel. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest.
(2) Jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, muutmine, peatamine, jätkamine ja lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (välja arvatud kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine), käsitsi teisaldatava kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, kogumismahuti tühjendamine, pärast kogumismahuti tühjendamist selle paigaldamine tagasi esialgsele kohale, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale rendile antavate või müüdavate kogumismahutite esimene paigaldamine korraldatud jäätmeveo perioodil. Hankijal on õigus hankedokumentides täiendada korraldatud jäätmeveoga seotud toimingute loetelu.
(3) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud jäätmete kogumismahuti mahust ja tühjendussagedusest ning ei sõltu kogumismahuti täitumise määrast. Teenustasule lisatakse kogumismahuti rendi maksumus kui jäätmevaldaja rendib kogumismahutit jäätmevedajalt.
§ 18. Teenustasu suuruse muutmise kord
(1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja kehtiva korraldatud jäätmeveo hankedokumentides sätestatud tingimustel.
(2) Teenustasude muutmist võib taotleda pärast hankelepingu sõlmimist ainult riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise või muu teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.
(3) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse ajal tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Vallavalitsusel on õigus nõuda täiendavate selgituste ja dokumentide esitamist, mis on vajalikud taotluse hindamiseks.
(4) Teenustasude muutmise taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega maksimaalselt 60 päeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest.
(5) Muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui 30 päeva pärast uute teenustasude avalikustamist Rapla valla koduleheküljel ja valla infolehes.
(6) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo teenustasude muutmisest mitte vähem kui 30 päeva ette.
§ 19. Lisateenused
(1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta tasu.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja kirjalikul nõusolekul. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.
§ 20. Jäätmeveo hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine
(1) Vallavalitsusel on õigus võtta jäätmevedajalt enne tähtaja lõppu ära õigus olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks järgnev asjaolu:
1) jäätmevedaja ei ole sõlminud hankedokumentides nimetatud tähtaja jooksul vallavalitsusega hankelepingut;
2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus sätestatud tähtpäevast;
3) jäätmevedaja on kolmel korral järjest jätnud kogumismahutid õigeaegselt tühjendamata;
4) jäätmevedaja korduva jäätmekäitlust reguleerivate või muude asjakohaste õigusaktide või hankelepingu rikkumise korral;
5) jäätmevedaja ei ole varustanud kogumismahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid kogumismahutitega hankelepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks;
6) jäätmevedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse § 120¹ alusel.
(2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.
(3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise.
(4) Jäätmevedaja jäätmeveo õigus olmejäätmete vedamiseks piirkonnas loetakse ennetähtaegselt lõppenuks päevast, mil hankeleping loetakse lõpetatuks. Jäätmevedajal on kohustus vedada jäätmeid sama hinnaga edasi, kuni selgub uus vedaja.
4. peatükk Jäätmete liigiti kogumine
§ 21. Segaolmejäätmed
(1) Segaolmejäätmete kogumine Rapla valla haldusterritooriumil on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.
(2) Segaolmejäätmete mahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid ehk käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata jäätmeid.
(3) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna:
1) ohtlikke jäätmeid;
2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas üle 40oC kuuma tuhka;
3) vedelaid jäätmeid;
4) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;
5) suurjäätmeid;
6) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
7) ravimijäätmeid;
8) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid;
9) nakkusohtlikke ja bioloogilisi jäätmeid;
10) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
11) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat või teisi isikuid.
(4) Segaolmejäätmete kogumismahutitesse on keelatud panna taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud käesoleva eeskirja § 22–§ 35 nõuete kohaselt.
§ 22. Paber ja kartong
(1) Paber ja kartong, sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jms, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(2) Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel ja tingimustel.
(3) Asutustel, kellel tekib paberi- ja kartongijäätmeid üle 25 kg nädalas ja korterelamutel alates 8 korterist, peavad olema eraldi kogumismahutid paberi ja kartongi kogumiseks ning need tuleb anda üle jäätmevedajale. Kõrvuti asetsevad kinnistud võivad omavahelisel kokkuleppel kasutada ühist kogumismahutit.
(4) Kui kinnistul on üksikelamu või korterelamu kuni 7 korteriga või asutus, kus paberi- ja kartongijäätmeid tekib kuni 25 kg nädalas, tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia jäätmed avalikku vanapaberi kogumismahutisse, jäätmejaama või vastava keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohta juhul, kui tekkekoht ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Kui tekkekoht on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tuleb need üle anda jäätmevedajale. Info kogumiskohtade paiknemise osas on leitav Rapla valla koduleheküljel.
(5) Paberi ja kartongi mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid.
(6) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate paberi ja kartongi kogumismahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord 12 nädala jooksul.
§ 23. Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine
(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning anda üle jäätmevedajale või jäätmekäitlejale või viia vastavalt tähistatud avalikku pakendikonteinerisse või jäätmejaama või tagastada pakendit vastuvõtvasse müügikohta.
(2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumist korraldab pakendiettevõtja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud need vastu võtma müügikohas või selle vahetus läheduses.
(3) Pakend, millele on määratud tagatisraha, tuleb tagastada müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta (taarapunkti, taaraautomaati). Tagatisrahaga pakendit ei pea müüja tagasi võtma vaid pakendiseaduses sätestatud juhtudel (alla 20 m² müügikoht tiheasustusalal). Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile.
(4) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m², võib vallavalitsuse nõusolekul korraldada tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire müügikoha kauplemisajal.
(5) Pakendiettevõtja on kohustatud jäätmevaldajalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Pakendijäätmete tagastamise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Ka postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.
(6) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.
(7) Pakendijäätmete avalikud kogumiskohad paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus. Kogumiskohas kogutud jäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. Info avalike pakendikonteinerite paiknemise osas omavalitsuse haldusterritooriumil on leitav Rapla valla koduleheküljel.
(8) Avalike pakendite kogumismahutid peavad olema tehniliselt korras ja visuaalselt sobituma ümbruskonda ning kogumismahutitel peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt, loetavalt, suurte tähtedega ja eesti keeles pakendijäätmete liigiti kogumise juhend ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja nimi ja telefoninumber.
(9) Avalikke pakendite kogumismahuteid teenindav taaskasutusorganisatsioon on kohustatud välja vahetama kolekonteinerid (roostes, kulunud vms) kolme kuu jooksul alates neile selle teatavakstegemisest.
(10) Vallavalitsus kooskõlastab pakendijäätmete avalike kogumiskohtade asukohad. Taaskasutusorganisatsioonid sõlmivad vallavalitsusega kirjaliku lepingu, milles määratakse kindlaks pakendite kogumiskohtade asukohad, kogumismahutite miinimumarv ja -maht iga pakendite kogumiskoha kohta, tüüp, välimus, tühjendamissagedus ja vajadusel muud olulised tingimused.
(11) Pakendijäätmete kogumist võib korraldada ka nende tekkekohal tasuta kogumisena (edaspidi pakendikotiteenus). Sellisel juhul on pakendikotiteenust osutaval taaskasutusorganisatsioonil lubatud vähendada pakendijäätmete avalike kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud mahutite arvu ja mahtu selle teenuse osutamise mahu võrra, arvestades veosageduseks 28 päeva. Pakendikotiteenuseks ei loeta jäätmevaldajale renditud mahuti kasutamist, kuna teenust ei osutata 100% tasuta.
(12) Pakendikotiteenuse kasutamisel tuleb järgida teenusepakkuja kehtestatud liigiti kogumise nõudeid. Pakendikotiteenus, sealhulgas pakendikott, peab olema jäätmevaldajale tasuta.
(13) Pakendimahutitesse võib pakendijäätmed panna kas lahtiselt või kilekotis, mis on soovitatavalt läbipaistev, kuid eelistatud viis on lahtiselt. Suuremahulised pappkarbid, mahlapakid jms on soovitatav enne mahutisse panemist kokku suruda. Suuremõõtmeliste pakendite vastuvõtt toimub jäätmejaamas.
(14) Pakendimahutitesse on keelatud panna muid jäätmeid peale pakendijäätmete.
(15) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.
(16) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate segapakendite kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul ning klaaspakendite kogumismahuteid vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.
§ 24. Biojäätmed
(1) Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida tekkekohas vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele. Juhul, kui tekkekohal kompostimisvõimalus puudub, tuleb biojäätmed viia selleks ettenähtud ja nõuetele vastavasse kogumiskohta või anda üle jäätmevedajale. Biojäätmete tekkekohas kompostimine ja taaskasutusse võtmine on antud jäätmeliigi osas eelistatud käitlemisviis.
(2) Biolagunevate jäätmete kogumine Rapla valla haldusterritooriumil on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ei pea olema kinnistul hõlmatud korraldatud jäätmeveoga üksnes juhul, kui need võetakse tekkekohal ringlusse. Kui tekkekohas kompostimist vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele ei tehta, peab kinnistul biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks olema eraldi konteiner ja need tuleb üle anda jäätmevedajale. Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete korraldatud jäätmeveoga üleandmine on jäätmevaldajale vabatahtlik.
(3) Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb paigutada biojäätmete konteinerisse lahtiselt, pakitult paberist kotti või täielikult biolagunevasse kotti. Biojäätmete konteiner peab olema vooderdatud biolaguneva kotiga. Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid tuleb koguda kuni 200-liitrisesse kotti, mis tuleb ettetellitud veopäevaks asetada jäätmemahuti kõrvale.
(4) Biojäätmete konteinerisse on keelatud panna muid jäätmeid.
(5) Biojäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust.
(6) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.
(7) Kinnistul tekkivaid biojäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult vastava keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohas.
(8) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris.
(9) Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.
(10) Kompostianum või komposter peab paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel kaevust ja veekogust ning vähemalt 2 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(11) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.
§ 25. Ohtlikud jäätmed
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(2) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.
(3) Teiste isikute tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmeid võib vedada ja käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud vastava keskkonnakaitseloa.
(4) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.
(5) Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale või viia jäätmejaama. Ravimijäägid võib tagastada ka apteeki. Ohtlike jäätmete jäätmejaamas kogumine on ettenähtud üksnes füüsiliste isikute ohtlike jäätmete kogumiseks. Info ohtlike jäätmete üleandmisvõimalustest on leitav Rapla valla koduleheküljel.
(6) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud ohtlikke jäätmeid koguma omal kulul ja andma need üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale ning andma järelevalvet teostavale ametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
§ 26. Probleemtoodete jäätmed
(1) Probleemtooted on tooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist:
1) patareid ja akud;
2) mootorsõidukid ja nende osad;
3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
4) rehvid;
5) põllumajandusplast, milleks on põllumajanduses kasutatav silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör.
(2) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon ning jäätmevaldajal on õigus probleemtooteid üle anda tasuta.
(3) Elektroonikaromud, sealhulgas külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad jms, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle jäätmevedajale, elektroonikaromude kogumiskohta, jäätmejaama või turustaja müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus komplektsed elektroonikaromud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda. Info elektroonikaromude üleandmisvõimalustest on leitav Rapla valla koduleheküljel.
(4) Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia vanarehvide kogumispunkti, jäätmejaama või hooldustöökotta viimase nõusolekul. Rehvide müügikoht ja rehvivahetuse töökoda peavad omama vanarehvide käitlemise lepingut. Jäätmevaldajal on õigus vanarehvid nimetatud kohtadesse tasuta üle anda. Kogumikohtade paiknemise info on leitav Rapla valla koduleheküljel.
(5) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta, jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse. Jäätmevaldajal on õigus patareid ja akud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda. Kogumikohtade paiknemise info on leitav Rapla valla koduleheküljel.
(6) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus romusõidukid ja nende osad nimetatud kohtadesse tasuta üle anda. Kogumikohtade paiknemise info on leitav Rapla valla koduleheküljel.
(7) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele või kogumispunkti. Jäätmevaldajal on õigus põllumajandusplast nimetatud kohtadesse tasuta üle anda. Info kogumiskohtade paiknemise kohta peab olema avaldatud kõikides põllumajandusplasti müügikohtades.
§ 27. Suurjäätmed
(1) Suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid nagu autoromud või nende osad, sealhulgas vanarehvid ning elektri- ja elektroonikaseadmed või nende jäätmed, sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed.
(2) Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle jäätmevedajale, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Info suurjäätmete kogumise kohta on leitav Rapla valla koduleheküljel.
(3) Kasutuskõlblikke esemeid, näiteks mööblit jms, tuleb suunata võimalusel korduskasutusse. Taaskasutuskeskuste info on leitav Rapla valla koduleheküljel.
§ 28. Metallijäätmed
(1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed, näiteks plekid, vihmaveetorud, redelid, kerised, kuivatusrestid, aiavõrgud, okastraat, metallnõud, potid, kausid jms, välja arvatud metallpakendid.
(2) Metallijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või viia jäätmejaama. Metallijäätmete kogumise info on leitav Rapla valla koduleheküljel.
§ 29. Plastijäätmed
(1) Plastijäätmed on sünteetilisest materjalist ehk plastmassist jäätmed, näiteks mänguasjad, plastnõud, kelgud, kausid, ämbrid, vannid jms, välja arvatud plastpakendid.
(2) Plastijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Plastpakendikonteinerisse võib panna ainult plastist pakendijäätmeid. Kasutuskõlbulikud plastesemed võib viia kasutatud asjade müügikohta. Info plastijäätmete üleandmisvõimalustest on leitav Rapla valla koduleheküljel.
§ 30. Klaasijäätmed
(1) Klaasijäätmed on erinevad klaasist jäätmed, näiteks lehtklaas, lambikuplid, vaasid, klaasist nõud, lauad, riiulid jms, välja arvatud klaaspakendid.
(2) Klaasijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Klaaspakendikonteinerisse võib panna ainult klaasist pakendijäätmeid. Info klaasijäätmete üleandmisvõimalustest on leitav Rapla valla koduleheküljel.
§ 31. Puidujäätmed
(1) Puidujäätmed on erinevad värvimata, immutamata ja lakkimata puidust jäätmed, näiteks puuoksad, puitmaterjal, lõikelauad, puulusikad, pudrunuiad, puidust mänguasjad jms, välja arvatud ehitus- ja lammutustegevuse käigus tekkinud puidujäätmed.
(2) Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Info puidujäätmete üleandmisvõimalustest on leitav Rapla valla koduleheküljel.
(3) Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid, seejuures tuleb eelistada puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil.
§ 32. Tekstiili- ja rõivajäätmed
(1) Tekstiili- ja rõivajäätmed on korduskasutuseks sobimatud rõivad ja tekstiilijäägid, näiteks voodipesu, laudlinad, rätikud jms, välja arvatud tekstiilpakendid.
(2) Tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, anda üle jäätmevedajale, viia jäätmejaama, taaskasutuskeskusesse või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Info tekstiili- ja rõivajäätmete üleandmisvõimalustest on leitav Rapla valla koduleheküljel.
§ 33. Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed
(1) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on jäätmed, mis tekivad aiapidamisel, kuid ei ole biolagunevad, näiteks kivid ja pinnas, suured kännud jms.
(2) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, võimalusel taaskasutada kohapeal, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Info bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastujäätmete üleandmisvõimaluste kohta on leitav Rapla valla koduleheküljel.
§ 34. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmed
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistu jaotises 18 (edaspidi tervishoiujäätmed).
(2) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks ning määrama selleks vastutava isiku.
(3) Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb pakkida tekkekohas, st tervishoiuasutus peab tagama vajalike pakendite olemasolu igas jäätmetekkekohas ning tekkinud jäätmed tuleb toimetada tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja jäätmehoidlasse.
(4) Tervishoiujäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
1) patoloogilised jäätmed 18 01 02;
2) teravad ja torkivad jäätmed 18 01 01;
3) nakkusohtlikud jäätmed 18 01 03*;
4) laboratooriumide jäätmed;
5) ravimijäätmed 18 01 95*, 18 01 96*, 18 01 97*, 18 01 98*;
6) radioaktiivsed jäätmed;
7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule;
8) diskreetne vanapaber.
(5) Patoloogilised jäätmed 18 01 02, mis on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed, sealhulgas amputeeritud kehaosad ja elundid, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, kateetrid ja muud patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed, katseloomade jäänused jms, tuleb kohe pärast tekkimist koguda kollasesse läbipaistmatusse paksuseinalisse (lekkekindlasse) jäätmekotti, millel on kollane bioloogilise ohu erimärgis. Jäätmekoti maksimaalne suurus võib olla 50 liitrit. Pakend suletakse plastikklambriga jäätmekoti ¾ täitumisel või kandevõime maksimaalselt 15 kg täitumisel. Pakendile lisatakse sulgemise järel jäätmetekitaja tervishoiuasutuse nimi, osakond ja pakkimise kuupäev. Hoiustatakse sügavkülmikus ohtlike jäätmete kogumisruumis, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi ja vastavalt käesoleva eeskirja § 34 lõikes 15 esitatud nõuetele.
(6) Teravad ja torkivad jäätmed 18 01 01, mis on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad, kasutatud nõelad koos haavaõmblusniidiga, vere või kehavedelikuga saastunud süstlad, mille nõel on kinnitatud korpuse külge, kanüülid, kasutatud katseklaasid, tuleb tekkekohas koguda kollasesse torkekindlasse konteinerisse. Kollane erimärgistusega torkekindel konteiner peab olema varustatud spetsiaalse nõela eraldaja ja pakendi sulgemiskorgiga. Konteiner peab asuma kasutusala vahetus läheduses. Pakend suletakse ¾ täitumisel. Pakendile lisatakse sulgemise järel jäätmetekitaja tervishoiuasutuse nimi, osakond ja pakkimise kuupäev. Vältida tuleb välist saastumist ning pakendamisel tuleb jälgida ohutusnõudeid. Saastumisel pakendada kollasesse erimärgisega kotti. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi vastavalt käesoleva eeskirja § 34 lõikes 15 esitatud nõuetele. Jäätmed asetatakse ettenähtud kollase kaanega konteineritesse.
(7) Nakkusohtlikud jäätmed 18 01 03*, mis on verega või muude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbed, näiteks vere ülekandesüsteemid; tühjendatud uriini kotid, süsteemid, dreenid; haavadreenid ja kotid; ühekordsed esemed; analüüside katsutid; mikrobioloogia; elus vaktsiinid ja muud nakkusohtlikud jäätmed eriti ohtlike nakkushaigustega patsientide poolt tekitatud jäätmed, tuleb kohe pärast tekkimist koguda kindlalt suletavasse kollasesse läbipaistmatusse ja lekkekindlasse jäätmekotti, millel on kollane bioloogilise ohu erimärgis. Pakend suletakse plastikklambriga jäätmekoti ¾ täitumisel või kandevõime maksimaalselt 15 kg täitumisel. Vältima peab välist saastumist, selle juhtudes tuleb topeltpakendada. Pakendile lisatakse sulgemisel jäätmetekitaja tervishoiuasutuse nimi, osakond ja pakkimise kuupäev. Hoiustatakse ohtlike jäätmete kogumisruumis. Hoiuruumis peavad olema täidetud käesoleva eeskirja § 34 lõikes 15 esitatud nõuded. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.
(8) Kasutuskõlbmatud ravimid ehk ravimijäätmed 18 01 95*, 18 01 96*, 18 01 97* ja 18 01 98* tuleb koguda pruuni läbipaistmatusse lekkekindlasse jäätmekotti või ravimite kogumise kanistrisse kuni 5 liitrit, millele on trükitud pruun bioloogilise ohu erimärgis. Pruuni erimärgisega plastikkotti kogutakse pastad, salvid, inhalaatorid, lahjendatud või segatud ravimid, manustamata ravimijäägid koos süsteemide ja pakenditega. Pruuni erimärgisega kanistrisse kogutakse üksikud või poolikud tabletid, ampullid ning poolikud viaalid. Konteiner peab asuma kasutusala vahetus läheduses. Pakendi kott või konteiner suletakse selleks ettenähtud viisil ¾ täitumisel või kandevõime 15 kg täitumisel. Pakendile lisatakse sulgemise järel tervishoiuteenuse osutaja nimi, osakond, pakendamise kuupäev. Vältima peab välist saastumist, selle juhtudes tuleb topeltpakendada. Tekkinud jäätmed tuleb toimetada tekkekohast ohtlike jäätmete kogumisruumi, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi. Hoiuruumis peavad olema täidetud käesoleva eeskirja § 34 lõikes 15 esitatud nõuded. Kasutuskõlbmatuid ravimeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest.
(9) Tsütostaatilised ravimid ja jäätmed 18 01 08* ehk tsütostaatikumid, kõik materjalid ja vahendid, mis on kokku puutunud patsiendiga, ühekordsed materjalid, kindad, riided, linad, neerukausid jms ravimimanustamise süsteemid ja vahendid, tuleb koguda punasesse lekkekindlasse plastikjäätmekotti või konteinerisse, millele on trükitud punane bioloogilise ohu erimärgis. Pakendada tuleb koheselt õhukindlasse spetsiaalsesse SEAL SAFE prügikasti, misjärel omakorda pakendada punasesse märgistatud jäätmekotti. Suletakse kindlalt plastiksulguriga. Tsütostaatilised jäätmed viiakse tekkejärgselt tsütostaatiliste jäätmete konteinerisse ohtlike jäätmete kogumisruumis. Hoiuruumis peavad olema täidetud käesoleva eeskirja § 34 lõikes 15 esitatud nõuded.
(10) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed nagu kindad, paber, linad jms, tuleb pakendada vastavusnäitajatele sobivasse pakendisse, millel on radioaktiivsuse erimärgis. Konteineril on selgesti loetav ja eristatav tunnusnumber, märgitud on kiirgusohutuse seisukohast oluliste radionukliidide nimetused, maksimaalne doosikiirgus konteineri pinnal ning mõõtmise kuupäev ning jäätmetekitaja tervishoiuasutuse nimi. Radioaktiivsete jäätmetega pakendid tuleb toimetada tekkekohast hoiuruumi, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi. Hoiuruumis peab olema valgustus, valve- ja tuletõrjesignalisatsioon ning ventilatsioon. Ventilatsiooni projekteerimisel arvestatakse hoiuruumis ladustatavates jäätmetes sisalduvate radionukliidide füüsikalis-keemilisi omadusi ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid töökeskkonnale. Hoiuruumi ligipääs peab olema piiratud. Hoiuruumis peavad olema täidetud käesoleva eeskirja § 34 lõikes 15 esitatud nõuded.
(11) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed 18 01 06* tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda, mis tekib näiteks purunenud kraadiklaasist, aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda. Hoiustatakse ohtlike jäätmete hoidlas kuni üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale. Hoiuruumis peavad olema täidetud käesoleva eeskirja § 34 lõikes 15 esitatud nõuded.
(12) Kemikaalide jäätmed 18 01 06* tuleb säilitada kemikaalide originaalpakendites või koguda suletavatesse, mittepurunevatesse ja vastava märgistusega anumatesse, mis ei reageeri kemikaaliga. Iga jäätmeliik tuleb pakendada eraldi välise saastumise vältimiseks. Kemikaalide jäätmed tuleb toimetada tekkekohast hoiuruumi, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi. Hoiuruumis peavad olema täidetud käesoleva eeskirja § 34 lõikes 15 esitatud nõuded.
(13) Diskreetset vanapaberit, nagu isikuandmete ja tervishoiuasutuse töö andmetega hävitamisele kuuluvaid dokumente või pabereid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult lukustatud kogumiskastis ning purustada paberihundis tervishoiuasutuses või anda üle dokumentide hävitamiseks volitatud jäätmekäitlejale. Paberihundi kasutamise järel rakendatakse sama protseduuri nagu paberi ja kartongi käitlemisel.
(14) Laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid tavajäätmetena.
(15) Ruum ohtlike jäätmete kogumiseks võib olla ühine hoiuruum teiste jäätmetega, kui jäätmeid koguneb vähe, näiteks väiksemates tervishoiuasutustes, ja kogutakse eraldi konteinerisse. Suuremal raviasutusel on eraldi jäätmehoidla, kus on ka eraldi hoiuruum ohtlikele jäätmetele. Sellisel juhul tuleb nakkusohtlikud jäätmed viia ohtlike jäätmete hoiuruumi iga tööpäeva lõpus või aktiivse raviperioodi alguses või lõpus. Tervishoiujäätmeid sisaldavaid mahuteid tuleb hoida tervishoiuasutuses piisava suurusega hoiuruumis, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks. Hoiuruumis peab olema valve- ja tuletõrjesignalisatsioon, sobiva temperatuurirežiimiga, lukustatav, ventileeritav, niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist võimaldava siseviimistlusega ning soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest. Iga liigiti sorteeritud jäätmete jaoks on ruumis nõuetele vastavad konteinerid ja jäätmeid ei asetata põrandale. Ruumis peavad olema isikukaitsevahendid. Hoiuruum peab olema piiratud ligipääsuga.
(16) Loomsed jäätmed, sealhulgas hukkunud põllumajandusloomad ja nende kehaosad tuleb käitlemiseks üle anda Põllumajandus- ja Toiduameti tunnustatud loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse, mille nimekiri on leitav Põllumajandus- ja Toiduameti koduleheküljel.
(17) Surnud lemmiklooma võib üle anda Põllumajandus- ja Toiduameti tunnustatud loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse või matta lemmikloomade kalmistule. Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta oma kinnistule. Matmispaik ei tohi asuda karstialal, kaevu kaitsetsoonis või veekaitse piiranguvööndis.
§ 35. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine
(1) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid, tuleb nende käitlemine kajastada ehitusprojektis. Ehitusprojektile, sealhulgas lammutusprojekt, peavad olema lisatud järgmised andmed:
1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt eeskirjas sätestatule;
2) pinnasetööde mahtude tabel;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;
4) ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate mahutite tüübid;
5) jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad.
(2) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on kohustatud säilitama kahe aasta jooksul või kuni kasutusloa saamiseni dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid ja/või vastava lepingu vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks ja järelevalve teostamiseks.
(3) Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on asjakohane keskkonnakaitseluba.
(4) Kodumajapidamises tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmed, sealhulgas tekkekohal liigiti kogutud puidu-, betooni-, telliste-, plaatide-, keraamika-, kivide-, metalli-, klaasi-, plasti- ja kipsijäätmed on Rapla valla elanikel võimalik üle anda jäätmejaama. Info jäätmejaama kohta on leitav Rapla valla koduleheküljel.
(5) Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.
(6) Eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada Keskkonnaameti loal.
(7) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.
(8) Ehitamise käigus välja kaevatud pinnas tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks.
(9) Ehitusjäätmete ohutu hoidmise ja käitlemise eest vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.
(10) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.
(11) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
1) mõistliku töökorraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket;
2) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil. Liigiti tuleb koguda vähemalt puit, paber ja kartong, metall, mineraalsed jäätmed nagu kivid, tellised, krohv, betoon jms, klaas, pinnas, plastijäätmed, ohtlikud jäätmed, korduskasutuseks sobivad materjalid ja pakendid;
3) kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti koguda või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb ehitus- ja lammutusjäätmed anda edasiseks käitlemiseks üle vastava keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise;
4) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;
5) andma liigiti kogutud jäätmed üle vaid isikule, kellel on vastav õigus nende jäätmete korduskasutamiseks, ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks, kõrvaldamiseks või muul moel taaskasutamiseks, kui tal endal ei ole võimalik neid jäätmeid korduskasutada või taaskasutada;
6) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel;
7) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks;
8) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmemahuti paigutamise tänavale, sõidu- või kõnniteele ning parklasse või parki ja haljasalale;
9) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
10) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.
(12) Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda:
1) asbesti sisaldavad jäätmed, järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sealhulgas nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed nagu tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt jms;
4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;
5) saastunud pinnas.
(13) Vedelad ohtlikud jäätmed nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jms ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse.
(14) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad.
(15) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri 28.06.2019 kehtestatud määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ piirnormide.
5. peatükk Jäätmete liigiti kogumise arendamine
§ 36. Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa
(1) Segaolmejäätmete osas on eesmärgiks aastaks 2025 suunata taaskasutusse vähemalt 55% valla haldusterritooriumil tekkivate segaolmejäätmete kogumassist ning aastaks 2030 vähemalt 60% valla haldusterritooriumil tekkivate segaolmejäätmete kogumassist. Eesmärgi saavutamiseks edendatakse tekkekohal erinevate jäätmematerjalide liigiti kogumist läbi korraldatud jäätmeveo ning tagatakse sobivad tingimused jäätmete töötlemise teenuste osas. Lisaks korraldatakse vajalikus mahus jäätmevaldajate teadlikkuse tõstmise tegevusi koos järelevalve teostamisega.
(2) Pakendijäätmete osas on eesmärgiks aastaks 2025 suunata vähemalt 65% ja aastaks 2030 suunata vähemalt 70% valla haldusterritooriumil tekkivate pakendijäätmete kogumassist taaskasutusse, lisaks tagada avalike pakendikonteinerite võrgustiku vastavus pakendiseadusele ja jäätmevaldajate vajadustele ning tagada efektiivne pakendijäätmete tekkekohalt kogumine. Eesmärgi saavutamiseks hõlmatakse segapakend ja klaaspakend alates 01.11.2023 korraldatud jäätmeveoga. Lisaks peavad akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonid tagama kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest.
(3) Paberi- ja kartongijäätmete osas on eesmärgiks liigiti kogumise ja taaskasutamise tõhustamine. Eesmärgi saavutamiseks jätkatakse paberi- ja kartongijäätmete kogumist üle kogu valla korraldatud jäätmeveoga ja avalike vanapaberi mahutitega. Vajadusel paigaldatakse vanapaberi mahuteid valla haldusterritooriumile juurde.
(4) Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise eesmärgiks on vähendada biolagunevate jäätmete osakaalu segaolmejäätmetes ning edendada tekkekohal kompostimist ja konteineriga kogumist. Eesmärgi saavutamiseks rakendatakse alates 01.11.2023 kohustuslikus korras biolagunevate jäätmete äravedu kõikidelt kinnistutelt, kus puudub kohtkompostimise võimalus. Lisaks avaldatakse kompostimisega seotud artikleid erinevates kanalites – infoleht, kodulehekülg, sotsiaalmeediakanalid.
(5) Suurjäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on säilitada nende kogumine korraldatud jäätmeveoga ning jäätmejaamas. Oluline on jätkata elanikkonna teavitustööd jäätmete äraandmise võimaluste kohta.
(6) Tekstiilijäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on säilitada nende kogumine jäätmejaamas ning alates 01.11.2023 lisaks ka korraldatud jäätmeveoga. Oluline on jätkata elanikkonna teavitustööd jäätmete äraandmise võimaluste kohta.
(7) Ohtlike jäätmete ja elektroonikaromude liigiti kogumise eesmärgiks on võimaldada nende jäätmete kogumine tekkekohas ning tagada jäätmete nõuetekohane käitlemine. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik ohtlikud ja elektroonikajäätmed hõlmata korraldatud jäätmeveo teenusega ning säilitada nende kogumine jäätmejaamas.
(8) Muude taaskasutatavate jäätmete, nagu plasti, metalli, klaasi, puidu ja vanarehvide liigiti kogumise edendamiseks, tuleb jätkata nende jäätmete kogumist jäätmejaamas ja vastavates kogumispunktides. Oluline on tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas.
(9) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse 70% valla haldusterritooriumil tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik teha teavitustööd, et ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine peab toimuma kohapeal materjalipõhiselt ehk peab toimuma jäätmete tekkekohal liigiti kogumine.
6. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
§ 37. Jäätmekäitluskohad
(1) Jäätmekäitluskohana käsitletakse jäätmeseaduses defineeritud jäätmekäitluskohta. Jäätmekäitluskohaks võib olla lisaks tehniliselt varustatud ehitisele jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.
(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või ‑konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmevaldajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
§ 38. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu vältimine ja vähendamine.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitlusele eelnev olukord.
(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
(5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajadusel Keskkonnaameti väljastatavas keskkonnakaitseloas.
7. peatükk Järelevalve ja vastutus
§ 39. Järelevalve
(1) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostatakse vastava valdkonna õigusaktidega sätestatud korras.
(2) Rapla Vallavalitsuse nimel teostavad järelevalvet ja väärtegude menetlemist Rapla Vallavalitsuse määratud ametiisikud ja keskkonnakaitseinspektori õigusi omavad isikud vastavalt valdkonna õigusaktidele.
(3) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud, hüvitab jäätmeid keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).
(4) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja omal kulul.
(5) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul on maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa suhtes enne selle kooskõlas maareformi seadusega riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise korraldamise kohustus Keskkonnaametil.
§ 40. Vastutus
Käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120–126¹¹ ja pakendiseaduse § 29–30 alusel.
8. peatükk Rakendussätted
§ 41. Kontsessioonilepingute kehtivus
Käesoleva eeskirja peatükki 3 rakendatakse käesoleva eeskirja alusel korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni korraldamisel. Enne käesoleva eeskirja jõustumist sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonileping ja selle alusel antud ainuõigus ja vastavad load kehtivad kuni vastava kontsessioonilepingu lõppemiseni.
§ 42. Määruse jõustumine
Käesoleva määruse § 23 lõige 16 ning § 24 lõiked 2 ja 3 jõustuvad 2023. aasta 1. novembril.
§ 43. Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine
Kehtetuks tunnistatakse:
1) Rapla Vallavolikogu 26.11.2015 määrus nr 21 „Rapla valla jäätmehoolduseeskiri“;
2) Kaiu Vallavolikogu 30.05.2007 määrus nr 6 „Kaiu valla jäätmehoolduseeskiri“;
3) Juuru Vallavolikogu 26.11.2015 määrus nr 35 „Juuru valla jäätmehoolduseeskiri“.
Kalle Toomet
volikogu esimees
Lisa 1 Tiheasustusalade paiknemise skeemid Rapla vallas
Facebook
Twitter