ElamumajandusSoojamajandus

Teksti suurus:

Kehtna valla kaugküttepiirkond

Väljaandja:Kehtna Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.03.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 01.03.2014, 21

Kehtna valla kaugküttepiirkond

Vastu võetud 19.02.2014 nr 9

Määrus kehtestatakse kaugkütteseaduse § 5 lõigete 2 ja 6 alusel.

§ 1.   Kehtna valla kaugkütte piirkonnad

  (1) Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutakse kaugkütet.

  (2) Eesmärgiga tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus, on Kehtna vallas vastavalt üldplaneeringule kaugküttepiirkonnad:
  1) Kehtna aleviku administratiivpiiridesse jääv maa-ala;
  2) Kaerepere aleviku administratiivpiiridesse jääv maa-ala.

§ 2.   Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded

  (1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt nende vahel sõlmitud soojuse müügilepingule.

  (2) Soojuse müügilepingus ettenähtud soojuskoormuse tagamiseks peab soojusallikast väljastatav temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhutemperatuurist, tuule kiirusest ning soojusvõrgu inertsist.

  (3) Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja on kohustatud tagama reservkütuse olemasolu.

  (4) Soojusettevõtja on kohustatud kõrvaldama lühima võimaliku ajaga tehnilised avariid oma teeninduspiirkonnas, mis takistavad soojuse edastamist tarbijaile ning andma informatsiooni avarii likvideerimise kohta tarbija nõudmisel.

§ 3.   Võrguga liitumine

  (1) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on ehitatav või rekonstrueeritav tarbijapaigaldis soojusega varustamiseks, välja arvatud käesolevas paragrahvis nimetatud erandjuhud.

  (2) Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt.

  (3) Isikud, kes kaugküttepiirkonda jääval maa-alal kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga.

  (4) Kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muid kütteviise alljärgnevate ehitiste korral:
  1) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
  2) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse keskküttest loodussõbralikumaid kütteviise (maasoojus, päikese- ja tuuleenergia jne);
  3) ehitised, mille ühendamine võrku ei ole majanduslikult põhjendatud või millele võrguühenduse ehitamine nõuab ebamõistlikult suuri kulutusi;
  4) ajutised ehitised.

  (5) Loa käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud erisuste kasutamiseks annab Kehtna Vallavalitsus koos projekteerimistingimuste väljastamise või detailplaneeringu kehtestamisega.

  (6) Liituja taotluse alusel väljastab võrguettevõtja võrguga liitumise tingimused.

  (7) Võrguettevõtjal on õigus võtta liitujalt põhjendatud liitumistasu. Kui lepingujärgseid liitumise tingimusi muudetakse võrguettevõtja algatusel, tasub kulud võrguettevõtja. Võrguettevõtja võib võtta põhjendatud liitumistasu soojuse tarbimise tehniliste tingimuste muutmise eest, mis toimub tarbija algatusel.

§ 4.   Võrgust eraldumine

  (1) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse alalist likvideerimist. Kaugküttevõrgust eraldumist on tarbijal õigustaotleda alljärgnevatel juhtudel:
  1) võrgus olev ehitis lammutatakse;
  2) ehitise rekonstrueerimise tulemusel võrgu tehniliste võimaluste puudumisel;
  3) ehitise üleviimisel keskkonnasõbralikumale kütteviisile (maasoojus, päikese- ja tuuleenergia jne).

  (2) Korterelamu puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist lubatud.

  (3) Eraldumist taotlev tarbija peab esitama võrguettevõtjale võrgust eraldumise põhjendatud taotluse kolmekuulise etteteatamisega.

  (4) Võrguettevõtja esitab taotluse rahuldamisel taotlejale eraldumistingimused 30 päeva jooksul taotluse saamisest.

  (5) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:
  1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks kuue kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest;
  2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.

  (6) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud. Kõik kulud, mis on seotud kaugküttest loobumise ja alternatiivküttele üleminekuga, katab taotleja.

  (7) Omavoliliselt tarbijapaigaldise väljalülitamisega (väljalõikamisega) tekitatud kahju võrguettevõtjale või teistele ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanikele katab selle tekitaja seadusandlusega ettenähtud korras. Omavolilise eraldumise puhul peab tarbija taastama kaugküttesüsteemi endises ulatuses.

§ 5.   Võrguettevõtja arenduskohustus

  (1) Kaugküttepiirkonnas peab võrguettevõtja tagama tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku ning arendama võrku selliselt, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.

  (2) Soojusettevõtja on kohustatud võrgu tehniliste võimaluste piires ja majandusliku põhjendatuse korral ühendama võrguga kõik tema võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlus.

  (3) Soojaettevõtja arendab oma tegevust eesmärgiga tagada energiaressursside kasutamine maksimaalselt võimaliku kõrge efektiivsusega. Soojaettevõte soodustab tarbijate tegevust kütuse ja energia säästmisel.

  (4) Soojusettevõtja peab korraldama müüdava soojuse koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust.

§ 6.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  (1) Kehtetuks tunnistatakse Kehtna Vallavolikogu 18.08.2009. a määrus nr 77 „Kehtna valla kaugküttepiirkondade määramine“.

  (2) Kehtetuks tunnistatakse Kehtna Vallavolikogu 16.02.2010. a määrus nr 6 „Vallavolikogu 18.08.2009 määruse nr 77 „Kehtna valla kaugküttepiirkondade määramine“ muutmine“.

  (3) Kehtetuks tunnistatakse Kehtna Vallavolikogu 19.10.2010. a määrus nr 15 „Volikogu 18.08.2009. a määruse nr 77 „Kehtna valla kaugküttepiirkondade määramine" muutmine“.

§ 7.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 20. märtsil 2014. a.

Katrin Velleste
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json