Vastseliina valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 26.02.2016 nr 4
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 365 ja jäätmeseaduse § 66 lõike 4 § 71 lõike 1 ja 2 ning pakendiseaduse §15 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Vastseliina valla haldusterritooriumil jäätmete, sh olme-ja tootmisjäätmete kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, hoidmist, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja Vastseliina valla kui omavalitsusüksuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses.
(2) Vastseliina valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonnad, jäätmete vedamise sageduse ja aja Vastseliina vallas.
§ 2. Mõisted
Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisti. Käesolevas eeskirjas kasutatavate mõistete sisu seletatakse järgmiselt:
1) Aia-ja pargijäätmete all mõistetakse aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevaid jäätmeid nagu rohi, lehed, oksad jne.
2) Taaskasutatavate jäätmete all mõistetakse jäätmeid, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (vanapaber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed).
3) Olmejäätmete all mõistetakse kodumajapidamisjäätmeid ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadseid jäätmeid.
4) Püsijäätmete all mõistetakse tavajäätmeid, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi, ega bioloogilisi muutusi.
5) Ohtlike jäätmete all mõistetakse jäätmeid, mis vähemalt ühe kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
6) Biolagunevate jäätmete all mõistetakse jäätmeid mis lagunevad anaeroobselt või aeroobselt, nagu toidujäätmed, paber ja papp.
7) Ehitus-ja lammutusjäätmete all mõistetakse ehituse, remondi ja lammutamise käigustekkivaid jäätmeid ning väljaveetud pinnast.
8) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise-või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.
9) Suurjäätmete all mõistetakse tavajäätmeid, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmete hulka ei kuulu elektroonikaromud.
10) Jäätmete kogumismahuti all mõistetakse standardset jäätmete kogumiseks kasutatavat mahutit, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada.
11) Jäätmehoidla all mõistetakse lukustatud uksega ruumi või hoonet, kus hoitakse jäätmeid kuni nende üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.
12) Jäätmete kokkukandepunktide all mõistetakse hajaasustusega piirkonnas jäätmete kogumiskohti, kus kogutakse ühismahutites segaolmejäätmeid.
13) Sortimise all mõistetakse jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ning ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.
14) Kompostimise all mõistetakse orgaaniliste jäätmete segamist ja ladestamist ning käitlemist maapinnal või komposteris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamise eesmärgil.
15) Komposteri all mõistetakse orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatavat anumat.
16) Jäätmejaama all mõistetakse spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskohta, kuhu on paigutatud taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid.
17) Keskkonnajaama all mõistetakse taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jne) ja ohtlike jäätmete esmaseks kogumiseks mõeldud kohta, kuhu on paigutatud vastavad mahutid, vajadusel piiratud aiaga. Keskkonnajaamas ei toimu jäätmete töötlust.
18) Jäätmepunkti all mõistetakse taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jne) esmaseks kogumiseks mõeldud kohta, kuhu on paigutatud vastavad mahutid, vajadusel piiratud aiaga. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust.
19) Kogumisringi all mõistetakse valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete ja/või suurjäätmete ja/või elektroonikaromude kogumist kindlaks määratud ajal ja kohtades.
20) Territooriumi haldaja all mõistetakse kinnisasja omanikku, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku.
21) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.
22) Jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.
2. peatükk Jäätmekäitluse üldnõuded
§ 3. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk
(1) Eeskirja eesmärgiks on säilitada Vastseliina vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.
(2) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Vastseliina valla haldusterritooriumil.
(3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
§ 4. Jäätmehoolduse arendaja
(1) Jäätmehoolduse arendamist korraldab Vastseliina Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
(2) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:
1) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmealast teavet;
2) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist sõltumata maakasutuse sihtotstarbest;
3) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia-ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist vallas selleks rajatud kompostimisväljakul;
4) teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist;
5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid kinnistutel, sõltumata maakasutuse sihtotstarbest;
6) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid tänavakaubanduses.
(3) Vallavalitsus teavitab liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimalustest Vastseliina valla kodulehel
§ 5. Läheduse põhimõte jäätmekäitluses.
Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse-ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.
§ 6. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik.
Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti.
§ 7. Jäätmevaldaja kohustused
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a. korraldatud olmejäätmeveo korral.
(2) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse, jäätmepunktidesse või piirkondadesse ehitatud keskkonnajaamadesse ja jäätmejaamadesse.
(3) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid tekkekohas sortima ja liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga määratud korras.
(4) Jäätmetekitaja ja kinnistu omanik (valdaja) on kohustatud:
1) koguma oma kinnistul tekkinud jäätmeid liigiti ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest;
2) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmete kogumismahuteid või kasutama jäätmeveolepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele;
3) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja, kinnistu omanik ja valdaja on erinevad isikud, registreeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga;
4) võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumismahutisse asetamist kokkupressimise teel.
(5) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.
(6) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud:
1) rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi, jäätmeid tekkekohas sortima ja liigiti koguma ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele;
2) korraldama jäätmekäitlust, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele;
3) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta;
4) käitlema tervishoiu-ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid ja ehitus-ja lammutusjäätmeid vastavalt eeskirja peatükkides 6 ja 7 toodud korrale;
§ 8. Jäätmete liigiti kogumise ja sorteerimise arendamise nõuded
(1) Jäätmete liigiti kogumisel eraldatakse taaskasutatavad (pakendid, kartong, paber ja papp), biolagunevad aia-ja haljastujäätmed ning ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest. Selle tulemusena väheneb oluliselt prügilasse ladestavate jäätmete hulk
(2) Eraldi kogutava jäätmeliigi kogumismahutil peab olema nähtavas kohas märk või kiri, mis määrab mahutiga kogutava jäätmeliigi. Kogumismahutisse pandavad jäätmed pakitakse nii, et nad ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu tervisele ja keskkonnale.
(3) Jäätmete kogumismahutisse tohib panna ainult neid jäätmeid, mille kogumiseks antud mahuti on ette nähtud.
(4) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega.
(5) Segaolmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 01);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia-ja haljastusjäätmed (20 02 02, 20 02 03);
8) pakendid jäätmekoodiga (15 01 01, 15 01 02, 15 01 03, 15 01 04, 15 01 05, 15 01 07, 15 01 09).
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) probleemtoodete jäätmed, (20 01 21,20 0123, 20 01 34, 20 01 35, 20 01 36)
12) suurjäätmed (20 03 07 );
13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed.
(6) Lõike 5 punktides 1-6 ning punktis 8 nimetatud ja jäätmekoodiga (15 01 01, 15 01 02, 15 01 04 ning 15 01 07) määratud pakendijäätmete liigiti kogumine on alates 01.01.2015 kohustuslik:
1) üle 6 korteriga kortermajad
2) juriidilised isikud, kes pakuvad majutus ja/või toitlustus teenust
3) juriidilised isikud, kellel töötab üle 20 inimese
(7) Jäätmetekitajatel on võimalus liigiti kogumisel kasutada valla jäätmejaamas ja teistes avalikes kohtades paigaldatud eraldi konteinereid.
(8) Biolagunevaid aia-ja haljastusjäätmeid tuleb jäätmetekitajatel kompostida oma kinnistul või viia kompostimisväljakule. Komposteerimisväljak asub Vastseliina alevikus, Vastseliina gümnaasiumi krundi kõrval.
§ 9. Jäätmete põletamine
(1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.
(2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi.
(3) Aia-ja pargijäätmete põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 30 m kaugusel mistahes ehitisest, metsast või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast, kusjuures tuleb arvestada ilmastikutingimusi.
(4) Okste, risu ja leheprahi põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud.
3. peatükk Korraldatud jäätmevedu
§ 10. Korraldatud jäätmeveo olemus
Korraldatud jäätmevedu on segaolmejäätmete kogumine ja vedu valla haldusterritooriumil vallavalitsuse korraldatud hanke korras valitud jäätmekäitlusettevõtte poolt. Kui seda tingib avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike.
§ 11. Jäätmevedaja leidmine
(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab vallavalitsus teenuste kontsessiooni vastavalt riigihangete seaduse paragrahvi 31 lõikes 2 ning jäätmeseaduse paragrahvi 67 lõikes 3 sätestatule.
(2) Vallavalitsuse otsusega antakse hankel edukaks tunnistatud ettevõtjale vallavolikogu poolt määratud jäätmeliikide osas korraldatud jäätmete veoks ainuõigus kuni 5 aastaks.
§ 12. Korraldatud jäätmeveoga liitumise korraldus
(1) Vastseliina vallas on üks korraldatud jäätmeveo piirkond, mis hõlmab kogu Vastseliina valla haldusterritooriumi.
(2) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Vastseliina valla haldusterritooriumil.
(3) Korteriühistu puudumisel on jäätmevaldaja kinnisasja omanik, millel asub elu-või äriruum.
(4) Jäätmete kogumiseks korraldatud jäätmeveo piirkonnas on kaks võimalust:
1) Jäätmevaldaja individuaalne kogumiskonteiner Individuaalset kogumiskonteinerit peaks kasutama jäätmevaldajad piirkondades, kus teed võimaldavad pääseda prügiautol majapidamise juurde. Isikliku kogumiskonteineri kasutamine tagab jäätmevaldajale kontrolli oma jäätmekoguse, tühjendussageduse ja teenuse maksumuse üle.
2) Rajatakse ühised jäätmete kokkukandepunktid Kokkukandepunktidesse on paigutatud 0,6-5m3 suurused segaolmejäätmete kogumiskonteinerid. Kokkukandepunktid peaksid asuma piirkonna hajakülades, kus ei ole võimalik prügiautol pääseda iga majapidamise juurde.
(5) Tühjendamissagedust Vastseliina valla haldusterritooriumil tuleb rakendada järgmiselt:
1) korterelamutes mahuteid tühjendada (alates neljast korterist) vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
2) eramutes mahuteid tühjendada vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis;
3) hajaasutusega alal kokkukandepunktides mahuteid tühjendada vähemalt üks kord kvartalis;
(6) Eramu või korterelamu jäätmemahuti suurus sõltub elanike arvust ja jäätmemahuti tühjendussagedusest.
(7) Ettevõtete jäätmemahuti suurus ja tühjendussagedus sõltub ettevõtte töötajate arvust ja tegevusalast. Jäätmemahuti tühjendamine ei tohi toimuda harvem kui üks kord kuus.
(8) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine.
§ 13. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks on:
1) 20 03 01 – segaolmejäätmed;
2) 20 01 01 – paber ja kartong;
3) 20 03 07 – suurjäätmed.
(2) Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata jäätmeliike, kui seda tingib kohaliku omavalitsuse oluline avalik huvi.
§ 14. Jäätmevaldaja liitunuks lugemine
(1) Kõik jäätmevaldajad, kes elavad või tegutsevad Vastseliina valla korraldatud jäätmeveo veopiirkonnas, loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.
(2) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja erandkorras teatud tähtajaks tema taotluse alusel vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.
(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse paragrahvi 69 lõike 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja on kohustatud:
1) omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid. Mahuti peab olema standardne ja vedajale tühjendatav;
2) andma tekkinud jäätmed vedajale üle vastavalt veograafikule;
3) täitma kõiki jäätmekäitluslepingu tingimusi;
4) hoidma puhtana jäätmemahuti ümbruse;
5) teavitama koheselt vallavalitsust muudatustest, mis mõjutavad jäätmete vedu (elukoha muutus, jäätmevaldaja muutus jms).
4. peatükk Jäätmete kogumine ja üleandmine
§ 15. Kogumismahutid
(1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid kogumismahuteid. Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda.
(2) Jäätmete kogumismahuti peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahutit puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas.
(3) Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja.
(4) Kogumismahutina võib kasutada:
1) 60, 80, 100, 120, 140, 240, 360, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastmassist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivasse jäätmeveomasinasse;
2) ühe pere jäätmete kogumiseks võib kasutada ettemakstud jäätmekotti, kaaluga kuni 15 kg;
3) kaanega varustatud 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 metallist kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveokitesse või toimetada käitluskohta;
4) presskonteinereid.
(5) Jäätmete kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.
(6) Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu-või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.
(7) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi-või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
(8) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada vastava informatsiooniga sildistatud ja eelistatult erinevat värvi jäätmemahuteid:
1) Must, hall, roheline – olmejäätmed
2) Pruun – biolagunevad jäätmed
3) Sinine – paberi-ja papijäätmed
4) Kollane – pakendijäätmed
5) Punane – ohtlikud jäätmed
(9) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Kogumispunktidesse paigutatud mahutitel peab lisaks olema kirjas mahutit tühjendava ettevõtte nimi ja kontaktandmed.
(10) Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsusega. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse tingimustel ja kirjalikul loal.
(11) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(12) Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitse alaseid aspekte.
(13) Hajaasustusega piirkondade (II tasand) kokkukandepunktide asukohad, arvu ja jäätmekogumisringi täpse kuupäeva määrab kindlaks vallavalitsus. Kogumismahutid kokkukandepunktidesse paigutab jäätmeveoettevõte.
(14) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud jäätmemahutisse.
(15) Kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult kogumismahuti juurde. Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu. Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu-või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kohumismahuti tühjendamist.
(16) Olmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmekäitlusettevõtte ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva kogumismahuti paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Hoonesse paigutatud üldkasutatavad kogumismahutid on soovitav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi.
(17) Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja.
(18) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, ettevõtete, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja. Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigustekkinud jäätmete liigiti kogumise ja nõuetekohase käitlemise eest.
§ 16. Kogumismahutisse paigutamise keeld
(1) Olmejäätmete kogumismahutisse ei tohi paigutada:
1) ohtlikke jäätmeid;
2) üle 40 °C kuuma tuhka;
3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;
4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
5) käimlajäätmeid;
6) kogumiskaevude setteid;
7) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
8) radioaktiivseid jäätmeid;
9) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
10) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekäitlusettevõtteid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid;
11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
12) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
13) ehitus-ja lammutusjäätmeid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmetekitaja või kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukohad, spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid, muud eraldi määratavad vastuvõtukohad (jäätmejaam) või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale (vastavasisuline informatsioon valla kodulehel www.vastseliina.ee).
(3) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kogumismahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 °C ).
(4) Kuum tuhk, temperatuuriga üle 40 °C, kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahenditesse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumismahutisse.
5. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded
§ 17. Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine
(1) Pakendimaterjali liigid on järgmised: klaas; plastik; paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong; metall; puit; muu materjal.
(2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia pakendiorganisatsiooni kogumisvõrgustiku kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsioonide nõuetele – pakendid peavad olema puhtad.
(3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid.
(4) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi või – pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega.
(5) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, va tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel.
(6) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.
(7) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.
(8) Joogipakendile (klaas-ja plastpudel ning metallpurk) on määratud tagatisraha ehk pant, mis on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest.
(9) Pakend, millele on määratud tagatisraha (tagatisraha suurus kantud pakendile või etiketile) tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta (taaravastuvõtu punkti, taaraautomaati), kus tagastatakse tagatisraha.
(10) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.
(11) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise.
(12) Pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud paigaldama pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga koormatud pakendid, kogumiseks kogumismahutid Vastseliina valla jäätmekavas kehtestatud asukohtadesse. Kogumispunktide asukohad ja paigaldustingimused kooskõlastatakse vallavalitsusega.
(13) Vastseliina valla territooriumil asuvate pakendi ja pakendijäätmete kogumismahutite asukohad on ära toodud käesoleva määruse lisas.
§ 18. Ohtlike jäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise-ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.
(3) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale ettevõttele.
(4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, värvid, lakid, lahustid jne) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse.
(5) Ohtlike jäätmete kogumispunktides (lisa 1) võetakse vastu ainult kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid.
(6) Vähemalt kord aastas korraldab vallavalitsus ohtlike jäätmete kogumisringi (teavitatakse valla kodulehel www.vastseliina.ee ja valla ajalehes), mille käigus kogutakse kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmeid.
(7) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. #CP1252#
(8) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist.
(9) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna-või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni.
(10) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.
(11) Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehniliselt teostatav ja kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks.
(12) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega.
(13) Kinnistu valdaja peab paigutama ohtlike jäätmete kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.
(14) Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel.
§ 19. Suurjäätmed
(1) Suurjäätmed on olemjäätmete tekkevaldkonda kuuluvad suuregabariidilised ja rasked jäätmed (nt mööbel, vaibad, jalgrattad, WC - potid, vannid, kraanikausid jne), mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmete hulka ei kuulu probleemtooted ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed.
(2) Suurjäätmed saab üle anda Vastseliina valla jäätmejaama, Vastseliina jäätmejaamas kehtiva hinnakirja alusel
(3) Suurjäätmeid kogutakse hooajaliselt elanikelt ka kogumiskampaaniate käigus. Elanikke teavitatakse eelnevalt valla ajalehes ja kodulehel
§ 20. Probleemtooted
(1) Probleemtoode on toode, mis keskkonda sattumisel võib põhjustada tervise-või keskkonnahäiringuid.
(2) Probleemtoodete nimetused on toodud jäätmeseaduse paragrahvis 25, milledeks on:
1) patareid ja akud;
2) mootorsõidukid ja nende osad;
3) elektri-ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
4) rehvid;
5) põllumajandusplast.
(3) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal, kellele laieneb ka probleemjäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus.
(4) Tootja käesoleva määruse tähenduses on toodete sisseveo või edasimüügiga tegeleja sõltumata tegutsemise eesmärgist või müügiviisist.
(5) Kui Vabariigi Valitsus on tootja vabastanud lõikes 2 toodud kohustustest, siis jäätmehoolduse kulud kannab jäätmevaldaja.
(6) Probleemjäätmed ja nendest tekkinud jäätmed saab füüsiline isik üle anda Vastseliina valla ohtlike jäätmete kogumispunkti jäätmejaamas.
(7) Elektri-ja elektroonikatoodete jäätmed tuleb üle anda valla jäätmejaama.
(8) Vanad autorehvid tuleb üle anda rehviettevõtete juurde loodavatesse kogumispunktidesse või valla jäätmejaama
(9) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud jäätmevaldajaid teavitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast.
(10) Romusõidukeid saab üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele. #CP1252#
§ 21. Vanametall ja metallijäätmed
Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta (Võru maakonnas Kuusakoski AS Võru teenindusplats, aadressil Jaama 22; BLRT Refonda OÜ Võru filiaal aadressil Vanaraua tee 1)
§ 22. Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine
(1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia ja haljastu biolagunevad jäätmed) tuleb vedada valla poolt määratud alale kompostimisväljakule või teistesse vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohtadesse. Kinnisel territooriumil tekkivad aia ja haljasalade biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas või kompostris. Lahtine kompostiaun ja komposter peab paiknema vähemalt 2 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.
(3) Eramutes tekkivaid toidujäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kinnistes kompostrites või lahtistes kompostiaunades oma kinnistu piirides. Kompostitava materjali hulka ei ole lubatud panna bioloogiliselt mittelagunevaid jäätmeid.
(4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.
(5) Valla haljasaladel tekkivaid aia-ja haljastu biolagunevaid jäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida valla poolt määratud alal, kompostimisväljakul,mis asub Vastseliina alevikus Vastseliina gümnaasiumi krundi kõrval.
(6) Heitvee kogumiskaevu (sealhulgas välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.
(7) Kogumiskaevude setted ja reovesi tuleb vedada vastavat teenust osutava ettevõtte poolt reovee vastuvõtu sõlme. Heitvee kogumis-ja settekaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.
(8) Reoveepuhasti jääkmuda tuleb kompostida valla poolt rajatud kompostimisväljakul, mis asub Vastseliina alevikus Vastseliina gümnaasiumi krundi kõrval.
(9) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks.
(10) Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostrites või vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel.
(11) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik. Valla kompostimisväljakul on lubatud kasutada anaeroobset kompostimistehnoloogiat, kui tehnoloogia vastab keskkonnanõuetele.
(12) Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kogumismahutisse lahtiselt kallamine on keelatud. Mahutisse tohib paigutada vaid pakendatud köögijäätmeid.
6. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord
§ 23. Üldsätted
(1) Käesolev kord määrab kindlaks tervishoiu ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu-ja veterinaarjäätmete) käitlemise korra. Korra järgimine on kohustuslik kõikidele Vastseliina vallas tegutsevatele tervishoiu-ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena».
(2) Tervishoiu-ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.
§ 24. Jäätmete käitlemise üldnõuded
(1) Tervishoiu-ja veterinaarteenuse osutajad Vastseliina vallas on:
1) perearstid;
2) hooldekodu;
3) hooldajad, kes teevad hooldust kodus;
4) loomaarstid;
5) laboratooriumid;
6) hambaarstid;
7) apteek.
(2) Inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(3) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
1) teravad-torkivad jäätmed;
2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed;
3) patoloogilised jäätmed;
4) mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
5) ravimijäätmed;
6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
8) taaskasutatavad jäätmed.
(4) Tervishoiu-ja veterinaarteenuse osutaja jäätmed tuleb koguda eraldi, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele:
1) teravad ja torkivad jäätmed nagu nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, muud teravad osad, tuleb tekkekohas paigutada mitte läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavatesse nõudesse ning seejärel vastavalt märgistatud punasesse kotti;
2) bioloogilised ning nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida eraldi jäätmekottidesse, mis on märgistatud vastavalt kirjaga „Bioloogilised jäätmed” punasesse kotti ning „Nakkusohtlikud jäätmed” kollasesse kotti. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda;
3) nakkusohtliku materjali käitlemise kõigil etappidel tuleb täita Sotsiaalministri 31.10.2003.a. määruse nr 119 „Nakkusohtliku materjali käitlemise kord” nõudeid;
4) ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud; ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.
5) taaskasutatavate jäätmete (diskreetse vanapaberi) käitlemine. Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses. Purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete kogumismahutisse;
(5) Inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(6) Loomade pidamise või veterinaarteenuse osutamise tulemusel tekkivad loomsed kõrvalsaadused (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 järgse definitsiooni järgi) tuleb üle anda tunnustust omavale ettevõttele. (näiteks AS VIREEN). Loomsete jäätmete matmine on keelatud.
(7) Tervishoiu teenuse osutaja jäätmed tuleb pakkida tekkekohas sealhulgas koduvisiitidel tekkinud tervishoiujäätmed vastavalt käesoleva paragrahvi punktis 4 kehtestatud nõuetele.
(8) Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituina teenuse osutaja hoidlasse.
(9) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa.
§ 25. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale
(1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
1) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist.
2) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm).
3) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ja lukustatav.
(2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused.
7. peatükk Ehitus ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded
§ 26. Vastutus ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest.
Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja.
§ 27. Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded
(1) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikidekaupa kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale ettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokile;
4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks.
(2) Eraldi tuleb sorteerida järgmised ehitusjäätmed:
1) puit;
2) kiletamata paber ja papp;
3) metall (eraldi must-ja värviline metall);
4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas jne);
5) raudbetoon-ja betoondetailid;
6) kiled;
7) ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa;
8) muud segajäätmed.
(3) Ehitusprojektis peab olema ära toodud:
1) jäätmete hinnangulised kogused ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
2) pinnasetööde mahtude bilanss;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
4) jäätmete edasine suunamine.
(4) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat teenustööd tegevale jäätmekäitlusettevõttele.
(5) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid rohkem kui 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta
(6) Ehitise lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud vallavalitsusega, ja lammutusluba.
(7) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.
(8) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides Vastseliina vallas või selle lähiümbruses paiknevas ja vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas.
(9) Ehitusjäätmete eraldikogumise eesmärk on nende võimalikult suures ulatuses taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.
(10) Eraldi kogutud ehitusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud tingimustele.
(11) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(12) Väljapool ametlikku ladestuspaika tekkinud saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete (pinnas, ehituskivid, tellised, kruus, betoon, krohv jne.) segu võib suunata taaskasutamisele (ka territooriumi planeerimiseks) ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel territooriumi haldaja ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega.
(13) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks.
(14) Betoonijäätmete, asfaldi, puidu ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud.
(15) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale ettevõttele.
(16) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks.
§ 28. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.
(2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ohtlikke jäätmeid (värvid, lakid, lahustid, liimid jne)
(3) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega suletavatesse mahutitesse‧konteineritesse, kottidesse või muusse pakendisse, et vältida asbesti ja –tolmu sattumist keskkonda. Asbestijäätmete kiu või tolmu kogumisel tuleb lendumise vältimiseks vajadusel materjali niisutada. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.
(4) Vedelad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatud värvid, lakid, liimid jne) ning nende jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.
(5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
(6) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt vallavalitsuse kooskõlastuse alusel.
8. peatükk Jäätmete vedu ja kõrvaldamine
§ 29. Jäätmevedu jäätmekäitluskohta
(1) Jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud jäätmekäitlusettevõte.
(2) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.
§ 30. Kogumismahutite tühjendamissagedus
(1) Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja on kohustatud tellima kogumismahutite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud.
(2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamise sagedus kehtestatud veopiirkonnas määratakse kindlaks jäätmetekitaja ja jäätmekäitleja vahelise lepinguga, kuid mitte vähem kui:
1) tiheda asustusega alal korterelamutes – vähemalt 1 kord kuus;
2) tiheda asustusega alal eramutes – vähemalt 1 kord kvartalis;
3) hajaasustusega alal elamutes – vähemalt 1 kord kvartalis;
4) hajaasustusega alal kokkukandepunktides – vähemalt 1 kord kvartalis;
5) ettevõtjatel, juriidilistel isikutel ja asutustel – vähemalt 1 kord kuus.
(3) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest.
(4) Juhul, kui kogumismahutite tühjendussagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini.
§ 31. Jäätmeveo aeg
(1) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 22.00 – 6.00.
(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides.
§ 32. Jäätmekäitlusettevõtte kohustused
(1) Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab teenustööna jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
1) veopiirkonnas kogutavad segaolmejäätmed suunama lähimasse majanduslikult
otstarbekasse jäätmekäitluskohta;
2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;
3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.
(2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
§ 33. Jäätmete kõrvaldamine
(1) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud.
(2) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, s.h neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.
(3) Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb kõrvaldada regionaalses prügilas või järgides läheduse põhimõtet mõnes muus tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse-ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.
(4) Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt sorteeritud.
(5) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.
(6) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud.
(7) Jäätmekäitluskoha haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmete üleandjate lõikes.
9. peatükk Vastutus ja järelevalve
§ 34. Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõue
(1) Vastseliina valla territooriumil asuvates endistes jäätmekäitluskohtades tuleb objekti valdajal teostada keskkonnaseiret (pinnavee, naftasaaduste, raskmetallide jne) vastavalt objekti iseärasustele võimaliku negatiivse keskkonnamõju väljaselgitamiseks.
(2) Vallavalitsusel on õigusteha Keskkonnaametile ettepanekuid kohaliku omavalitsuse territooriumil jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete kohta.
§ 35. Järelevalve teostamine
Järelvalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras.
§ 36. Vastutus
Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse § 120, 121, 122, 124, 125, 126 ja pakendiseaduse § 29, 30, 31, 32, 33, 34.
§ 37. Keskkonnareostuse likvideerimine
(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.
(2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.
(3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul.
(4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib ettekirjutuse teinud isik rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul on maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa suhtes enne selle kooskõlas maareformi seadusega riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise korraldamise kohustus Keskkonnaametil.
(6) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus, ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastatus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saastuse likvideerimise kuludest poole kohaliku omavalitsuse üksus.
10. peatükk Rakendussätted
§ 38. Varasema määruse kehtetuks tunnistamine
(1) Tunnistada kehtetuks Vastseliina Vallavolikogu 27.05.2005 määrus nr 1-1/20 „Vastseliina valla jäätmehoolduseeskiri“
(2) Tunnistada kehtetuks Vastseliina Vallavolikogu 27.02.2008 määrus nr 1-1/7 „Korraldatud jäätmeveo veopiirkondade, vedamissageduse ja -aegade, jäätmeveo teenustasu piirmäärade kehtestamine ning korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamiseks volituste andmine“
§ 39. Jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist ning rakendatakse 1. märtsist 2016. a.
Urmas Juhkam
Vallavolikogu esimees
Lisa Vastseliina vallas tekkinud ja sorteeritud jäätmete vastuvõtu kohad
Facebook
Twitter