Sotsiaalhoolekandelise abi osutamise tingimused ja kord
Vastu võetud 20.02.2018 nr 10
jõustumine 01.04.2018
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja lõike 2, sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1 ja lõike 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega sätestatakse Tõrva vallas sotsiaaltoetuste määramise ja sotsiaalteenuste korraldamise tingimused ja kord (edaspidi kord).
§ 2. Sotsiaalhoolekandelise abi eesmärk
(1) Sotsiaaltoetuse maksmise eesmärk on:
1) soodustada ja parandada isiku ja perekonna toimetulekuvõimet;
2) katta osaliselt vähekindlustatud isiku ja perekonna hädavajalikke kulusid, mida ei hüvitata teiste riiklike või kohalike toetuste ja teenustega.
(2) Sotsiaalteenuse osutamise eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel kõrvalabi.
§ 3. Mõisted
Käesolevas korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) leibkond – üksik isik või inimeste rühm, kes jagab ühist eluruumi ja kasutab ühiselt üht või enamat tuluallikat;
2) vähekindlustatud leibkond – leibkond, kes jagab ühist eluruumi ja kasutab ühiselt üht või enamat tuluallikat ning kelle iga liikme netosissetulek kuus jääb alla 1,5-kordse toimetulekupiiri peale eluaseme alaliste kulude mahaarvestamist;
3) vältimatu abi – elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud hoolekandelised abinõud, mis tagavad vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju;
4) Tõrva valla elanik – isik, kelle elukohana Eesti rahvastikuregistris on registreeritud Tõrva vald.
5) laps – isik, kes on alla 18. aasta vanune ja õppimise korral kuni 19-aastane. Kui laps saab 19-aastaseks jooksval õppeaastal, peetakse teda lapseks õppeaasta lõpuni. Õppeaasta alguseks loetakse 1. septembrit ja lõpuks 31. augustit.
§ 4. Sotsiaalhoolekandega hõlmatus
(1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tõrva vald või isikul, kelle rahvastikuregistri järgset elukohta ei saa kindlaks määrata, kuid kes abi vajamise ajal viibib Tõrva valla haldusterritooriumil.
(2) Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Tõrva vald.
(3) Vältimatut abi on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Tõrva vald, kuid kes viibib abi vajamise ajal Tõrva valla haldusterritooriumil.
2. peatükk SOTSIAALTOETUSED
1. jagu Üldsätted
§ 5. Sotsiaaltoetuste liigid
Tõrva valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused jagunevad sissetulekust sõltumatuteks ja sissetulekust sõltuvateks sotsiaaltoetusteks.
§ 6. Sotsiaaltoetuste taotlemise õiguse tekkimine
(1) Sissetulekust mittesõltuva sotsiaaltoetuse taotlemise õigustekib isikul toetuse faktiliseks aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates.
(2) Sissetulekust sõltuvat sotsiaaltoetust võib taotleda Tõrva valla elanikest koosnev leibkond, kelle iga liikme netosissetulek kuus jääb alla 1,5-kordse toimetulekupiiri peale eluruumi alaliste kulude (nimetatud § 8 lg 3) mahaarvestamist.
§ 7. Sotsiaaltoetuste määrad
Sotsiaaltoetuste suurused kehtestab Tõrva Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) Tõrva Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul.
2. jagu Sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus
§ 8. Sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus
(1) Sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus on toetus vähekindlustatud leibkondadele. Toetuse määramisel võetakse arvesse taotleja ja tema pereliikmete sissetulekuid, materiaalset olukorda, tervislikku seisundit, ülalpeetavate arvu ja vanust ning võimet toime tulla.
(2) Leibkonna sissetulekuna arvestatakse kõiki tulusid, välja arvatud riigi- ja vallaeelarvest makstavad ühekordsed toetused ning hooldajatoetus.
(3) Sissetulekust sõltuva toetuse taotlemisel võetakse arvesse eelneva kuu järgnevaid kulutusi:
1) üür;
2) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;
3) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse maksumus;
4) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
5) elektrienergia tarbimisega seotud kulu;
6) majapidamisgaasi maksumus;
7) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
8) hoonekindlustuse kulu;
9) olmejäätmete veotasu;
10) korterelamu hooldustasu;
11) tasutud haiglaarve.
§ 9. Toetus vähekindlustatud leibkondadele
(1) Toetust makstakse vähekindlustatud leibkondade esmavajalike kaupade ning teenuste eest tasumiseks.
(2) Toetust makstakse leibkonna kohta.
(3) Toetuse liigid:
1) toiduainete, riiete ja jalanõude ostmiseks eraldatakse toetust 2 korda kalendriaastas kuni 30 eurot ühel korral leibkonnaliikme kohta;
2) suvelaagri tuusiku kompenseerimiseks eraldatakse toetust 1 kord kalendriaastas 100% tuusiku maksumusest lapse kohta;
3) prillitoetusena eraldatakse toetust 1 kord kalendriaastas raviprillide ostmiseks kuni 50 eurot leibkonnaliikme kohta;
4) küttetoetusena eraldatakse kuni 200 eurot kalendriaastas leibkonna kohta. Rahaline küttetoetus makstakse välja arve(te) alusel otse teenusepakkujale või küttematerjali tarnijale.
5) retseptiravimitoetusena eraldatakse retseptiravimite ostmiseks 2 korda kalendriaastas (kuni 50 eurot) ravimiarve alusel;
6) abivahendite toetust eraldatakse 1 kord aastas abivahendite ostmiseks, rentimiseks ja kasutamiseks kuni 50% isiku omaosalusest, kui kulud abivahenditele on suuremad kui 50 eurot;
7) kommunaalarvete toetus eraldatakse 2 korda aastas kommunaalkulude (v.a küte) tasumiseks kuni 50% eelneva kuu tegelikest kuludest;
8) koolitoetust eraldatakse üks kord aastas kolme või enama kuni 19-aastase tasemeõppes õppiva lapsega leibkonnale kuni 100 eurot;
9) huviringi toetus eraldatakse kuni 6 kuuks kuni kahest huviringist osavõtuks kuni 10 eurot lapse kohta kuus;
10) ürituste ja ekskursioonide osalustasu eraldatakse üks kord poolaastas kuni 30 eurot lapse kohta.
3. jagu Sissetulekust sõltumatud sotsiaaltoetused
§ 10. Sissetulekust sõltumatud sotsiaaltoetused
Sissetulekust sõltumatud sotsiaaltoetused on:
1) sünnitoetus – 500 eurot kahe osamaksena;
2) esmakordselt kooli mineva lapse toetus – 100 eurot;
3) jõulutoetus – 20 eurot;
4) jõulupakitoetus – kuni 10 eurot;
5) transporditoetus – kuni 150 eurot;
6) eakate sünnipäevatoetus – 40 eurot;
7) matusetoetus – 300 eurot;
8) kriisitoetus – juhtumipõhine;
9) vältimatu sotsiaalabi – juhtumipõhine;
10) puudega lapse hooldajatoetus – 50 eurot kuus;
11) täisealise isiku hooldajatoetus – raske puude korral 20 eurot kuus ja sügava puude korral 30 eurot kuus;
12) saunapiletitoetus – 1 euro üks kord.
§ 11. Sünnitoetus
(1) Sünnitoetus koosneb kahest osast, mida makstakse võrdsetes osades pärast lapse sündi ja lapse 18-kuuseks saamisel. Toetuse kõiki osasid on õigus taotleda lapse vanemal või eestkostjal.
(2) Toetuse saamiseks peab taotleja elukohana rahvastikuregistris olema registreeritud Tõrva
vald vähemalt üks kuu enne lapse sündi ja lapse elukohana registreeritud Tõrva vald.
(3) Mitmike sünni puhul makstakse toetust iga lapse kohta eraldi.
(4) Sünnitoetust makstakse lapse sünnikuupäeval kehtinud korra kohaselt ja määras.
§ 12. Esmakordselt kooli mineva lapse toetus
Esmakordselt kooli mineva lapse toetust on õigus taotleda ühel lapsevanemal või eestkostjal juhul, kui lapse elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tõrva vald.
§ 13. Jõulutoetus
(1) Jõulutoetust makstakse toitjakaotuspensioni saava lapsega perele, kolme ja enama ning puudega lapsega peredele.
(2) Jõulutoetus makstakse välja ühele lapsevanemale või eestkostjale detsembrikuus.
§ 14. Jõulupakitoetus
Jõulupakitoetus on ette nähtud kingipakina alates 18. elukuust kuni 4. klassis õppivatele lastele.
§ 15. Transporditoetus
Transporditoetust makstakse 1 kord aastas keemia-, kiiritus- ja dialüüsiravi saajale arsti tõendi alusel.
§ 16. Eakate sünnipäevatoetus
(1) Eakatele vanuses 75., 80., 85. ja 90. juubeli puhul saadetakse lisaks toetusele koju õnnitluskaart.
(2) Eakatele vanusese alates 95. eluaastast iga sünnipäeva puhul õnnitletakse lisaks toetusele õnnitluskaardi ja lilledega.
(3) Toetus kantakse arvelduskontole või antakse erandkorras sularahana.
§ 17. Matusetoetus
Toetust makstakse ühekordselt surmatõendi alusel matusekulude kandjale juhul, kui surnud isiku elukoha aadress rahvastikuregistri andmetel oli tema surma hetkel Tõrva vallas.
§ 18. Kriisitoetus
Kriisitoetust on õigus saada isikul või perekonnal, kes on ajutiselt sattunud kriisiolukorda õnnetusjuhtumi, tulekahju, kuriteo, pereliikme äkilise haigestumise vms tagajärjel.
§ 19. Vältimatu sotsiaalabi
Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu.
§ 20. Puudega lapse hooldajatoetus
(1) Puudega lapse hooldajatoetust makstakse vanemale, last kasvatava vanema abikaasale, eestkostja või perehoolduslepingu alusel last hooldavale isikule, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu.
(2) Puudega lapse hooldajatoetust saab taotleda isik, kelle enda elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tõrva vald, puudega lapse eest, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tõrva vald.
(3) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse ühele hooldajale perekonnas iga puudega lapse eest.
(4) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt, määratud puude lõpptähtajani. Puude pikenemise korral on vajalik vallavalitsuse teavitamine, et toetuse maksmine jätkuks.
(5) Puudega lapse hooldajatoetust ei määrata kui hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
§ 21. Täisealise isiku hooldajatoetus
(1) Hooldajatoetus on hooldajale makstav igakuine sotsiaaltoetus.
(2) Hooldajatoetus määratakse ning maksmine lõpetatakse hoolduse seadmise või lõpetamise avalduse esitamisele järgnevast kuust alates.
(3) Hooldajatoetus määratakse puude lõpptähtajani. Puude pikenemise korral on vajalik vallavalitsuse teavitamine, et toetuse maksmine jätkuks.
(4) Hooldajatoetust ei määrata kui hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaalteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
§ 22. Saunapiletite toetus
(1) Toetus on ette nähtud mittetöötavale pensionärile, vähemalt kolme lapsega peredele ja puudega isikutele saunapiletite kompenseerimiseks.
(2) Toetust makstakse otse teenuseosutajale nimekirja ja arvete alusel.
(3) Kuu jooksul toetatakse nelja korra külastust.
3. peatükk SOTSIAALTEENUSED
1. jagu Üldsätted
§ 23. Sotsiaalteenuste liigid
(1) Sotsiaalteenused jagunevad vallavalitsuse poolt osutatavateks ja vallavalitsuse poolt korraldatavateks sotsiaalteenusteks.
(2) Vallavalitsuse poolt osutatavad sotsiaalteenused on:
1) koduteenus;
2) tugiisikuteenus;
3) täisealise isiku hooldus;
4) isikliku abistaja teenus;
5) sotsiaaltranspordi teenus;
6) eluruumi tagamine;
7) lapsehoiu- ja muu sotsiaalteenus puudega lapsele;
8) duši kasutamise ja pesu pesemise teenus.
(3) Vallavalitsuse poolt korraldatav sotsiaalteenus ostetakse sisse vastavat teenust pakkuvalt asutuselt ning selle eest tasumine lepitakse osapoolte vahel kokku enne teenuse osutamise algust. Vallavalitsuse poolt korraldatavad sotsiaalteenused on:
1) varjupaigateenus;
2) turvakoduteenus;
3) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
4) võlanõustamisteenus;
5) asendushooldusteenus;
6) järelhooldusteenus.
§ 24. Hindamiskohustus ja otsus abi andmise kohta
(1) Vallavalitsus selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine.
(2) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas:
1) isiku personaalse tegevusvõimega seotud asjaolusid;
2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
2. jagu Vallavalitsuse poolt osutatavad sotsiaalteenused
1. jaotis Koduteenus
§ 25. Koduteenuse eesmärk ja sisu
(1) Koduteenuse eesmärgiks on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.
§ 26. Koduteenuse osutamise tingimused
(1) Koduteenuseid osutatakse isikule:
1) kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tõrva vallas;
2) kellel on tulenevalt tervislikust seisundist, funktsioonihäirest ja elukeskkonnast tingitud kõrvalabi- või hooldusvajadus;
3) kelle toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses on häiritud.
(2) Teenust ei osutata isikutele, kellele on vallavalitsuse korraldusega määratud hooldaja või isikliku abistaja teenus, nakkushaigusi põdevatele isikutele ja lamajatele haigetele, kes vajavad igapäevast pidevat põetust.
§ 27. Koduteenuste osutamine ja liigid
(1) Koduteenuse tegevuste käigus abistatakse isikut igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel, välja arvatud füüsilist kontakti vajav abistamine.
(2) Koduteenuse sisu ja osutamise aeg määratakse kindlaks lepingus koostöös teenuse kasutaja ja koduteenuse osutajaga. Koduteenuse lepingus kokku lepitud teenuse sisu ja mahtu muudetakse vastavalt vajadusele.
(3) Koduteenused jagunevad põhi-, tugi- ja lisateenusteks.
(4) Tugiteenused on tunnipõhised – 4 eurot tund:
1) saatjateenus (kaupluse külastus, abistamine eriarsti külastamisel väljaspool Tõrva valda lähima tervishoiuteenuse osutaja juurde, abistamine asjaajamisel, juuksuriteenuse/maniküüri/pediküüri korraldamine, kalmistu külastus);
2) kevadine või sügisene suurpuhastus;
3) kõnnitee puhastamine lumest (väravast ukseni).
(5) Lisateenused on korrapõhised – 1 euro kord:
1) küttepuude ja vee tuppa toomine;
2) valmistoidu või toiduainete koju viimine.
§ 28. Koduteenuse vajaduse hindamine
(1) Koduteenuse määramise vajaduse teeb sotsiaaltööspetsialist kindlaks täites abivajaja kaardi isiku elukohas.
(2) Koduteenuse vajaduse olemasolul koostab hooldustöötaja paketipõhise hoolduskava, millega määratakse kindlaks osutatavad koduteenused, nende maht ja sagedus.
(3) Sotsiaaltööspetsialist teeb korduvhindamise (sh muudab vajadusel hoolduskava) lähtuvalt isiku vajadusest.
§ 29. Põhiteenuste paketid
(1) Koduteenuste pakett 1 maksumusega 15 eurot kuus sisaldab:
1) 3 korda nädalas abivajaja kodu külastamine;
2) toiduainete ja ravimite toomine (lähimast toidupoest ja apteegist);
3) kütte korraldamine (tellimine);
4) kuus korra arstiabi korraldamine (perearst);
5) maksete tasumise korraldamine;
6) küttematerjali ja vee tuppatoomine, tuha väljaviimine;
7) eluruumide koristamine (üks tuba, koridor, köök, tualettruum) üks kord nädalas;
8) pesemise korraldamine kuni kaks korda kuus;
9) pesupesemise korraldamine.
(2) Koduteenuste pakett 2 maksumusega 36 eurot kuus sisaldab:
1) 5 korda nädalas abivajaja kodu külastamine;
2) toiduainete ja ravimite toomine (lähimast toidupoest ja apteegist) ja valmistoidu toomine;
3) kütte korraldamine (tellimine);
4) kuus korra arstiabi korraldamine (perearst);
5) maksete tasumise korraldamine;
6) küttematerjali ja vee tuppatoomine, tuha väljaviimine;
7) eluruumide koristamine (üks tuba, koridor, köök, tualettruum) üks kord nädalas;
8) pesemise korraldamine kuni kaks korda kuus;
9) pesupesemise korraldamine;
10) abivahendite soovitamine, muretsemine;
11) kõnnitee puhastamine lumest (väravast ukseni).
§ 30. Põhiteenuste tasuta saamise õigus
(1) Põhiteenuse saajad, kelle leibkonna majanduslik olukord ei võimalda teenuse eest tasuda, kui peale käesoleva määruse § 8 lg 3 nimetatud kulude tasumist jääb ühe leibkonnaliikme netosissetulek kuus alla 1,5-kordse toimetulekupiiri, on õigus saada osaliselt põhiteenuste paketis olevaid teenuseid tasuta.
(2) Tasuta põhiteenuste alla kuuluvad:
1) 1-2 korda nädalas abivajaja kodu külastamine;
2) toiduainete ja ravimite toomine (lähimast toidupoest ja apteegist);
3) korra kuus arstiabi korraldamine (perearst);
4) eluruumide koristamine (üks tuba, koridor, köök, tualettruum) üks kord nädalas.
§ 31. Hoolduspäevik
(1) Hooldustöötaja avab koduteenuse saaja elukohas hoolduspäeviku, mis kajastab:
1) hooldustöötaja konkreetseid tegevusi kuupäevaliselt;
2) koduteenuse saaja rahalisi tehinguid;
3) koduteenuse saaja erakorraliste olukordade kirjeldusi.
(2) Lõikes 1 nimetatud kandeid kinnitavad hooldustöötaja ja koduteenuse saaja allkirjaga.
2. jaotis Tugiisikuteenus
§ 32. Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu
(1) Tugiisikuteenuse eesmärgiks on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
(2) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.
(3) Isiku soovil abistab sotsiaaltööspetsialist teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku valikul. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.
(4) Teenust ei tohi osutada isik, kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane ja isik, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
3. jaotis Täisealise isiku hooldus
§ 33. Täisealise isiku hooldus
(1) Hooldus seatakse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
(2) Teenus on toetava iseloomuga, mille pidev osutamine on oluline selleks, et hooldust saav isik saaks jätkuvalt edasi elada oma kodus.
(3) Vallavalitsus seab haldusaktiga isiku taotluse ja hooldaja kirjaliku nõusoleku alusel hoolduse täisealisele isikule.
(4) Teenuse määramiseks hinnatakse ja täpsustatakse kõrvalabi vajaduse määra iga isiku puhul eraldi.
(5) Täisealise isiku hooldajaks ei määrata üldjuhul:
1) ülalpidamiskohustusega isikut (ülalpidamiskohustusega isik määratakse hooldajaks sel juhul kui hooldatava toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses on raskelt häiritud või hooldatav ei suuda neis osaleda või neid teostada);
2) raske või sügava puudega isikut.
(6) Vallavalitsus lõpetab hoolduse hooldatava taotluse alusel või hoolduse seadmise aluse äralangemisel:
1) hooldatava elukoha vahetus teise omavalitsusse;
2) hooldatava hoolduse korraldamine ööpäevases hoolekandeasutuses;
3) hooldatavale keskmise puude määramine;
4) hooldajale sügava või raske puude määramine;
5) hooldatava või hooldaja surm;
6) hooldaja suutmatus hooldust korraldada;
7) hooldaja ei täida või loobub temale hooldaja määramise korraldusega pandud kohustustest.
4. jaotis Isikliku abistaja teenus
§ 34. Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu
(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
(2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.
(3) Teenust ei tohi osutada isik, kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane ja isik, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
5. jaotis Sotsiaaltransporditeenus
§ 35. Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk
Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada isikul, kellel puue või tervislik seisund takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
§ 36. Teenuse taotlemine ja korraldamine
(1) Teenust osutatakse vastavalt kliendi vajadusele.
(2) Teenust osutatakse üldjuhul lähima piirkonna avaliku teenuse pakkuja juurde. Kaugemal asuva teenuse pakkuja valik peab olema põhjendatud.
(3) Otsuse selle kohta, kas isik on õigustatud transporditeenust saama ja kas soovitud ajal on võimalik teenust osutada, teeb sotsiaaltööspetsialist.
(4) Teenuse tasu on 0,1 eurot/km.
6. jaotis Eluruumi tagamine
§ 37. Eluruumi tagamise eesmärk
(1) Eluruumi tagamise eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(2) Vallavalitsus võib eluruumi tagada elamispinna kasutusse andmisega või vabaturul üüripinna leidmisele kaasaaitamisega.
(3) Valla poolt kasutusse antava eluruumi üürilepingud on üldjuhul tähtajaga kuni üks aasta ning samaaegselt eluruumi tagamisega osutatakse ka teisi, iseseisvat toimetulekut soosivamaid meetmeid. Üürilepingu pikendamiseks esitab eluruumi kasutaja sotsiaaltöö peaspetsialistile vähemalt üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist põhjendatud avalduse.
(4) Valla poolt kasutusse antava eluruumi kasutaja on kohustatud otsima alalist elamispinda.
(5) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.
7. jaotis Lapsehoiu- ja muu sotsiaalteenus puudega lapsele
§ 38. Lapsehoiuteenuse eesmärk
(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada raske ja sügava puudega lapse hooldusõigust omava isiku või sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja toimetulekut või töötamist.
(2) Vallavalitsus võimaldab lapsehoiuteenust koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 alusel.
(3) Raske ja sügava puudega laste puhul peab vallavalitsus hindama lapsehoiuteenuse vajadust igal lapsel eraldi.
(4) Soovi esitamise korral nõustab vallavalitsus teenuse saajat lapsehoiuteenuse osutaja valikul.
(5) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada lapsehoiuteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele.
(6) Lapsehoiuteenuse vahenditest raske ja sügava puudega lastele lisaks osutatavad teenused:
1) tugiisiku teenus;
2) perede nõustamisteenused (psühholoogiline nõustamine jne);
3) abivahendite võimaldamine;
4) raviteenused (kõneravi, füsioteraapia, hipoteraapia jms);
5) lastelaagris osalemise võimaldamine;
6) transporditeenus;
7) lapse eluaseme kohandamine, mis on vajalik lapse erivajaduse tõttu;
8) erivajadustega laste perede toimetulekut toetavate uute teenuste arendamine;
9) muude teenuste osutamine, mis toetavad raske ja sügava puudega laste arengut ja parandavad pere toimetulekut.
8. jaotis Duši kasutamise ja pesu pesemise teenus
§ 39. Duši kasutamise ja pesu pesemise teenuse eesmärk ja sisu
(1) Duši kasutamise teenuse eesmärk on pakkuda pesemise võimalust isikule, kellel puuduvad vastavad võimalused.
(2) Pesu pesemise teenuse eesmärk on pakkuda pesu pesemise, kuivatamise ja triikimise võimalust.
(3) Duši kasutamise teenuse maksumus on 2,50 eurot kord.
(4) Pesu pesemise teenuse maksumus on kuni 5 eurot (masin 5kg):
1) pesemine 2 eurot;
2) kuivatamine 1 euro;
3) triikimine 2 eurot.
3. jagu Vallavalitsuse poolt korraldatavad sotsiaalteenused
1. jaotis Varjupaigateenus
§ 40. Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu
Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.
2. jaotis Turvakoduteenus
§ 41. Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu
(1) Turvakoduteenuse eesmärgiks on ajutise eluaseme, turvalise keskkonna ja esmase abi tagamine:
1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
(2) Lapse või täisealise isiku turvakoduteenuse osutaja juurde toonud isik on kohustatud andma teenuseosutajale talle teadaolevat teenuse osutamiseks vajalikku teavet.
(3) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine
3. jaotis Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
§ 42. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu
(1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on kõrvalabi, turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealistele isikutele, kes vajavad püsivalt või ajutiselt igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel kõrvalabi sellisel määral, et kodu kohandamisest või koduteenusest inimese toimetuleku ja turvalisuse tagamiseks ning elukvaliteedi säilitamiseks ei piisa.
(2) Vallavalitsus osaleb teenuse kulude katmisel, kui teenust saaval isikul ei ole ülalpidamis-kohustusega isikuid või kui need isikud ei ole suutelised täitma neile seadusega pandud kohustusi. Vallavalitsuse poolt osaliselt tasustatavale üldhooldusteenusele suunamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.
(3) Valla sotsiaaltööspetsialistil on õigusteha aastas korra teenust saava isiku ning vajadusel ülalpidamiskohuslaste majandusliku olukorra vahehindamine.
(4) Teenust saava isiku suunamisel püsivalt valla poolt osaliselt tasustatavale üldhooldekodu kohale, kui hooldataval ei ole ülalpidamiskohustusega isikut ega kedagi teist, kes osaleb hooldatava hoolduskulude katmisel ja hooldataval on kinnisvara, ehitisregistrisse kantud elamu või hooned vallasvarana, korraldab hooldust vajav isik enda ülalpidamise oma vara arvelt.
(5) Üldhooldusteenusele asumisel võtab isik endale kohustuse tasuda ülalpidamiskulud, tasudes selleks kuni 95% temale riigi poolt makstavast pensionist. Riikliku puudega inimese toetuse saamise korral jääb see isikule.
4. jaotis Võlanõustamisteenus
§ 43. Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu
(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on isiku abistamine tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(2) Võlanõustamisteenuse raames loetakse võlgnevuseks olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.
(3) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.
(4) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.
5. jaotis Asendushooldusteenus
§ 44. Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu
(1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
(2) Teenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu. Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja.
(3) Teenust sotsiaalhoolekandeseadusese § 459 lg 1 ja 2 nimetatud lapsele rahastatakse valla eelarvest ning teenusel oleva lapse sissetulekutest. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 459 lg 3 nimetatud lapsele võib teenust rahastada valla eelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.
(4) Vald toetab või maksab tasu STAR-i kantud hoolduspere vanemale. Toetus või tasu ei tohi olla ühe lapse hooldamise korral väiksem kui üks neljandik TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Toetuse saamiseks peab hoolduspere vanem esitama taotluse vallavalitsusele.
6. jaotis Järelhooldusteenus
§ 45. Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu
(1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.
(2) Teenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel kohaliku omavalitsuse üksus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.
(3) Teenuse osutaja on vallavalitsus.
(4) Teenust rahastatakse valla eelarvest ning teenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.
4. peatükk SOTSIAALHOOLEKANDELISE ABI MENETLUSED
§ 46. Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemine
(1) Sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitab isik või tema esindaja vallavalitsusele vormikohase või vabas vormis avalduse. Avalduste vormid kinnitab vallavalitsus.
(2) Avaldust ei pea esitama järgnevate toetuste ja teenuste taotlemisel:
1) eakate sünnipäevatoetus;
2) jõulupakitoetus;
3) varjupaiga- ja turvakoduteenus;
4) duši kasutamise ja pesu pesemise teenus;
5) asendus- ja järelhooldusteenus.
(3) Avalduse võib erandjuhtudel esitada hiljem järgnevate toetuste korral:
1) kriisitoetus;
2) vältimatu sotsiaalabi.
(4) Matusetoetuse taotlemisel tuleb esitada avaldus, kus taotleja kinnitab, et on tegelik matusekulude kandja.
(5) Sissetulekust sõltumatute sotsiaaltoetuste ja sotsiaalteenuste korral tuleb esitada puudutatud leibkonnaliikmete isikuandmed.
(6) Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse taotleja esitab andmed oma sissetulekute kohta ning kuludokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse väljaselgitamiseks.
(7) Sotsiaaltööspetsialistil on õigus küsida täiendavaid andmeid ja dokumente, mis põhjendavad toetuse või teenuse vajadust, kohtuda toetuse taotlejaga ning vajadusel külastada tema elukohta. Taotlejal on kohustus esitada nõutud dokumendid 10 päeva jooksul.
(8) Sotsiaaltransporditeenuse vajaduse korral esitab abivajaja või tema esindaja (perearst, naaber, hooldaja jne) sotsiaaltööspetsialistile kirjaliku põhjendatud avalduse teenuse vajalikkuse kohta, milles on märgitud lisaks isikuandmetele sõidu kuupäev, marsruut ja otstarve. Avaldus teenuse saamiseks tuleb esitada hiljemalt 3 tööpäeva, väljapoole maakonda hiljemalt 7 tööpäeva enne soovitud sõiduaega.
(9) Lapsehoiu- ja tugiisikuteenuse taotlemiseks raske või sügava puudega lapsele esitatakse lisaks avaldusele:
1) lapse puude määramise otsus;
2) puudega lapse rehabilitatsiooniplaan ja/või koostatakse koos lastekaitsespetsialistiga juhtumiplaan;
3) koopia eestkostja määramise kohtuotsusest või perekonnas hooldamise lepingust, kui taotluse esitab lapse eestkostja või perekonnas hooldaja.
(10) Puude määramise otsus tuleb avaldusele lisada järgnevate teenuste ja toetuste taotlemisel:
1) täisealise isiku hooldus ja sellega kaasnev hooldajatoetus;
2) isikliku abistaja teenus;
3) sotsiaaltransporditeenus;
4) eluruumi kohandamise teenus;
5) puudega lapse ja täisealise isiku hooldajatoetus.
§ 47. Sotsiaalhoolekandelise abi määramine ja maksmine
(1) Sissetulekust sõltumatu toetuse määramise vormistab sotsiaaltööspetsialist.
(2) Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramise või sellest keeldumise otsuse teeb sotsiaaltöö peaspetsialist võttes arvesse vallavalitsuse alatise sotsiaalkomisjoni (edaspidi sotsiaalkomisjon) ettepanekuid.
(3) Kriisitoetuse ja vältimatu sotsiaalabi toetuse maksmise otsustab sotsiaaltöö peaspetsialist.
(4) Toetuse määramisest võib keelduda, kui:
1) taotleja on esitanud valeandmeid;
2) sotsiaalkomisjon leiab, et taotleja või leibkonnaliikme kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisajad tagavad temale toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
3) taotleja või tema leibkonnaliige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega õpi ja on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud sobivast tööst või osalemast tööturuteenuses;
4) taotleja või tema leibkonnaliige on töövõimeline tööealine isik, kes ei ole Töötukassas töötuna arvel;
5) isikul või tema eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid ta keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
6) taotleja või tema leibkonnaliikmete sissetulekud ületavad 1,5 kordse toimetuleku piiri;
7) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt;
8) taotlejat on võimalik toetada muul viisil ja rahalise toetuse määramine ei ole vajalik;
9) toetuse määramisest võib keelduda ka muu põhjendatud otsusega.
(5) Toetuse või teenuse taotluse rahuldamata jätmise otsustab sotsiaalkomisjoni ettepanekul sotsiaaltöö peaspetsialist.
(6) Kaalutlusotsuse tegemisel võib sotsiaaltöö peaspetsialist alati kaasata arvamuse andmiseks sotsiaalkomisjoni.
(7) Sotsiaaltoetus makstakse isiku avalduses näidatud arvelduskontole, sularahas või isiku nõusolekul tema kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole Eestis. Erandkorras kantakse toetus teenust osutava isiku/asutuse arvelduskontole.
(8) Sotsiaalteenuse osutamine võidakse otsustada toiminguga, millega isik saab soodustuse.
(9) Sissetulekute varjamise või teadvalt valeandmete esitamisel toetust ei maksta, toetuse maksmine lõpetatakse ja/või makstud toetus nõutakse tagasi.
§ 48. Rahastamine
(1) Määruses nimetatud sissetulekust sõltuvaid ja sissetulekust sõltumatuid sotsiaaltoetusi finantseeritakse valla eelarvest ja toetusfondi kaudu sotsiaaltoetuste ja –teenuste korraldamiseks eraldatud vahenditest.
(2) Käesolevas korras nimetatud sotsiaalteenuse osutamise eest võib võtta tasu.
(3) Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.
(4) Sotsiaalteenuseid finantseeritakse valla eelarvest ning isikul on omaosalus kas kindla hinnakirja alusel või määratakse lepinguga. Teenust saav isik võib olla omaosaluse tasumisest vabastatud, kui tal on ebapiisav sissetulek või muud mõjuvad põhjused.
(5) Igapäevaelu toetamise ja toetatud elamise teenust finantseeritakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu riigieelarvest, teenust saav isik ei pea tasuma omaosalust.
§ 49. Tähtajad sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisel
(1) Vallavalitsus otsustab sotsiaalhoolekandelise abi andmise kümne tööpäeva jooksul isikult taotluse saamisest või muu sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest arvates. Abi andmise otsustamiseks oluliste andmete väljaselgitamise vajaduse korral teavitatakse isikut taotluse menetlemise aja pikenemisest.
(2) Täiendavate dokumentide küsimise päevast alates on taotlejal kohustus esitada dokumendid 10 päeva jooksul.
(3) Toetuse või teenuse taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(4) Toetuste või teenuse taotluse rahuldamise korral kirjalikku teavitust üldjuhul ei tehta.
(5) Vallavalitsus maksab sotsiaaltoetuse välja 15 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
§ 50. Vaide esitamine
Vallavalitsuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras esitada vaie vallavalitsusele.
5. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 51. Määruste kehtetuks tunnistamine
Tunnistatakse kehtetuks:
1) Tõrva Linnavolikogu 16.12.2014 määrus nr 21 „Ööpäevaringsele hooldusteenusele suunamise tingimused ja kord“;
2) Tõrva Linnavolikogu 16.06.2015 määrus nr 10 „Sotsiaaleluruumide eraldamise ja kasutamise kord“;
3) Tõrva Linnavolikogu 15.03.2016 määrus nr 5 „Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord Tõrva linnas“;
4) Tõrva Linnavolikogu 15.03.2016 määrus nr 7 „Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord“;
5) Tõrva Linnavolikogu 15.03.2016 määrus nr 8 „Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord“;
6) Tõrva Linnavolikogu 15.03.2016 määrus nr 9 „Puudega lapse hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“;
7) Tõrva Linnavolikogu 15.03.2016 määrus nr 10 „Isikliku abistaja teenuse osutamise kord“;
8) Tõrva Linnavolikogu 18.10.2016 määrus nr 18 „Lastekaitseseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine“;
9) Tõrva Linnavolikogu 16.05.2017 määrus nr 7 „Raske ja sügava puudega lapsele lapsehoiu- ja muu sotsiaalteenuse osutamise ning rahastamise tingimused ja kord“;
10) Helme Vallavolikogu 23.03.2016 määrus nr 9 „Sotsiaalkorteri üürile andmise ja kasutamise kord“;
11) Helme Vallavolikogu 23.03.2016 määrus nr 10 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord“;
12) Helme Vallavolikogu 23.03.2016 määrus nr 11 „Koduteenuste osutamise tingimused ja kord“;
13) Helme Vallavolikogu 23.03.2016 määrus nr 12 „Sotsiaaltoetuste andmise ja sotsiaalteenuste osutamise kord“;
14) Helme Vallavolikogu 29.02.2016 määrus nr 4 „Ööpäevases hoolekandeasutuses hooldamise teenuse eest vallaeelarve vahenditest osalise tasumise kord“;
15) Helme Vallavolikogu 29.02.2016 määrus nr 5 „Hooldajatoetuse ja puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse määramise ja maksmise kord Helme vallas“;
16) Helme Vallavolikogu 29.02.2016 määrus nr 6 „Puudega lapse hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“;
17) Helme Vallavolikogu 26.04.2017 määrus nr 2 „Raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamise toetuse kasutamise kord“;
18) Hummuli Vallavolikogu 18.06.2014 määrus nr 12 „Puudega lapse hooldajatoetuse määra kinnitamine“;
19) Hummuli Vallavolikogu 10.02.2016 määrus nr 36 „Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord“;
20) Hummuli Vallavolikogu 16.03.2016 määrus nr 39 „Vallaeelarvest toetuste andmise kord“;
21) Hummuli Vallavolikogu 16.03.2016 määrus nr 40 „Vallaeelarvest sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“;
22) Hummuli Vallavolikogu 16.03.2016 määrus nr 41 „Sotsiaalkorterite eraldamise ja kasutamise kord“;
23) Hummuli Vallavolikogu 16.03.2016 määrus nr 42 „Koduteenuse osutamise tingimused ja kord“;
24) Hummuli Vallavolikogu 16.03.2016 määrus nr 43 „Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord“;
25) Hummuli Vallavolikogu 16.03.2016 määrus nr 44 „Hoolekandeasutusse suunamise ja vallaeelarvest hoolekandeteenuse eest maksmise kord“;
26) Hummuli Vallavolikogu 16.03.2016 määrus nr 45 „Puudega lapse hooldajatoetuse maksmise kord“;
27) Hummuli Vallavolikogu 16.03.2016 määrus nr 46 „Puudega lapse tugiisikuteenuse osutamise kord“;
28) Hummuli Vallavolikogu 22.02.2017 määrus nr 54 „Sotsiaalteenuste osutamise kord“;
29) Hummuli Vallavolikogu 22.02.2017 määrus nr 55 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord“;
30) Põdrala Vallavolikogu 25.05.2007 määrus nr 15 „Soodustusega sotsiaalteenuste osutamise kord Põdrala vallas“;
31) Põdrala Vallavolikogu 27.02.2009 määrus nr 1 „Puudega lapse hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“;
32) Põdrala Vallavolikogu 29.05.2009 määrus nr 7 „Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord“;
33) Põdrala Vallavolikogu 21.06.2011 määrus nr 6 „Sotsiaalkorterite eraldamise ja kasutamise kord“;
34) Põdrala Vallavolikogu 27.03.2015 määrus nr 7 „Põdrala valla eelarvest hoolekandeteenuse eest tasumise kord“;
35) Põdrala Vallavolikogu 18.03.2016 määrus nr 5 „Põdrala valla eelarvest makstavate toetuste määramise ja maksmise kord“;
36) Tõrva Vallavolikogu 16.01.2018 määrus nr 4 „Sünnitoetuse ja matusetoetuse maksmise kord“.
§ 52. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 01.aprillil 2018.
Enn Mihailov
Volikogu esimees
Facebook
Twitter