KOV määruste valdkondlik liigitus: Linna ja valla valitsemine → KOV põhimäärused

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kehtna valla põhimäärus

Vastu võetud 23.03.2022 nr 5
RT IV, 01.04.2022, 20
jõustumine 04.04.2022

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Kehtna valla põhimäärusega (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:
  1) Kehtna valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
  2) Kehtna Vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord ning nende pädevus;
  3) Isikute valmise kord;
  4) Kehtna Vallavolikogu töökord;
  5) Volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused;
  6) Kehtna vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord ning pädevus;
  7) Kehtna Vallavalitsuse kui täitevorgani moodustamine ja volitused;
  8) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord;
  9) Kehtna valla asutuste moodustamise kord;
  10) Kehtna valla arengukava, eelarvestrateegia, eelarve koostamise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
  11) Kehtna valla esindamise kord.

§ 2.   Valla halduskeskus ja teeninduspunkt

  (1) Valla halduskeskus asub aadressil Rapla maakond, Kehtna alevik, Pargi tänav 2.

  (2) Valla teeninduspunkt asub Järvakandi alevis.

  (3) Valla halduskeskuse asukoha muutmise otsustab volikogu.

2. peatükk VALLA SÜMBOLID JA NENDE KASUTAMISE KORD 

§ 3.   Valla sümbolid

  Vallal avalik-õigusliku juriidilise isikuna on sümbolitena kasutusel oma lipp ja vapp ning lipuvärvides mastivimpel. Kehtna vallal on tunnuslause ja logo. Kehtna valla vapi ja lipu etalonkujutis koos vapikirjelduse ja seletuskirjaga on põhimääruse Lisas 1.

§ 4.   Valla lipp

  (1) Lipul on kaldjaotatud kilbi sinisel väljal valge leegitsev karikas, valgel väljal must ronk.

  (2) Lipu normaalmõõdud on 105 x 165 cm; lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11.

  (3) Seinalipu varda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest.

  (4) Lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest.

  (5) Valla lipp heisatakse alaliselt valla ametiasutuste ja hallatavate asutuste hoonetel või lipumastidel.

  (6) Valla lippu võib kasutada ja heisata:
  1) Valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Kehtna vald;
  2) valla avalikel üritustel;
  3) muudel üritustel, kus on esindatud Kehtna vald;
  4) muudel juhtudel vallavalitsuse loal.

  (7) Masti heisatud lipul peab jääma lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

  (8) Lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 10 cm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani või heisatakse lipp poolde lipumasti.

  (9) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:
  1) koos Eesti riigilipuga - Eesti riigilipust vasakule;
  2) kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga, rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja Eesti valla lipuga, paigutatakse Eesti valla lipp rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule;
  3) koos maakonnalipuga - maakonnalipust vasakule;
  4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega - tähestiku järjekorras paremalt vasakule.

  (10) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil.

§ 5.   Valla vapp

  (1) Valla vapil on kaldjaotatud kilbi sinisel väljal hõbedane leegitsev karikas, hõbedasel väljal must ronk.

  (2) Valla vapi kujutist kasutatakse:
  1) valla asutuste dokumendiplankidel;
  2) valla kodulehel.

  (3) Valla vapi kujutist võib kasutada:
  1) ametiasutust ja valla piiri tähistavatel siltidel;
  2) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;
  3) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.

§ 6.   Valla mastivimpel

  (1) Vallal on kasutusel valla lipuvärvides mastivimpel.

  (2) Vimplil on sinise ja valgega pikuti jaotatud väli. I jaotis valgel väljal Kehtna valla vapp, II jaotis sinisel väljal kahanevas suuruses seitse valget tähte.

  (3) Vimpel on võrdhaarse trapetsi kujuga.

  (4) Vimpel ei asenda lipupäevadel Eesti riigilippu või valla lippu. Vimpli võib lipumasti heisata ajal, mil seal ei lehvi lipp.

  (5) Vimplit võivad kasutada kõik füüsilised ja juriidilised isikud

  (6) Kasutamiskõlbmatuks muutunud vimpel hävitatakse sündsal viisil.

§ 7.   Kehtna valla tunnuslause ja logo

  (1) Kehtna valla tunnuslause vapil on „Kehtna vald tiivustab tegudele“ ja vaste inglise keeles „Kehtna inspires all to good deeds“.

  (2) Kehtna valla logol kujutatakse musta lindu lendamas suunaga vasakule ning ümbritsetuna seitsmest sinisest tähest.

  (3) Logo ja tunnuslause kasutamise eesmärk on üldsuse teavitamine vallast.

  (4) Tunnuslauset ja logo kasutatakse üldjuhul koos.

3. peatükk VOLIKOGU ESIMEHE JA ASEESIMEHE VALIMISE KORD NING NENDE PÄDEVUS 

§ 8.   Volikogu esimehe valimine

  (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Volikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Valimistulemus kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega.

  (3) Kui volikogule tuleb valida uus esimees seoses volikogu esimehe volituste ennetähtaegse lõppemisega, korraldab volikogu esimehe valimised volikogu moodustatud hääletamiskomisjon.

  (4) Volikogu esimehe valimisel järgitakse põhimääruse § 11 kirjeldatud protseduure ja korda.

  (5) Valimistulemused kinnitatakse:
  1) volikogu uuele koosseisule volikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega;
  2) volikogu esimehe volituste ennetähtaegsel lõppemisel, kinnitatakse uue volikogu esimehe valimistulemused volikogu otsusega.

§ 9.   Volikogu aseesimehe valimine

  (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Volikogu aseesimehe valimisel juhatab volikogu istungit volikogu esimees. Volikogu esimehe puudumisel volikogu vanim liige.

  (3) Aseesimehe valimiseks järgitakse põhimääruse § 11 kirjeldatud protseduure ja korda.

  (4) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.

§ 10.   Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus

  (1) Volikogu esimees:
  1) korraldab volikogu tööd ja annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
  2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
[RT IV, 29.05.2024, 3 - jõust. 01.06.2024]
  3) suunab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogu komisjonidele, vajadusel määrab juhtivkomisjoni või kutsub kokku komisjonide ühise koosoleku;
  4) esindab volikogu ja Kehtna valda kui omavalitsusüksust vastavalt õigusaktidega antud pädevustele.
  5) kirjutab alla volikogu õigusaktidele, istungi protokollile ja teistele volikogu dokumentidele;
  6) edastab avalikkusele volikogu tegevuse kohta informatsiooni;
  7) korraldab vajadusel volikogu õigusaktide täitmise kontrollimist;
  8) informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja vastuskirjadest;
  9) koostab ja esitab volikogu istungi päevakorra eelnõu volikogule kinnitamiseks ettevalmistatud materjalide alusel.
[RT IV, 29.05.2024, 3 - jõust. 01.06.2024]

  (2) Volikogu esimehe ametikoht võib olla volikogu otsusel palgaline.

  (3) Volikogu aseesimees abistab volikogu esimeest volikogu töö korraldamisel ning istungite ettevalmistamisel.
[RT IV, 29.05.2024, 3 - jõust. 01.06.2024]

  (4) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul.
[RT IV, 29.05.2024, 3 - jõust. 01.06.2024]

4. peatükk ISIKUTE VALIMISE KORD 

§ 11.   Isikuvalimised

  (1) Isikuvalimisteks korraldatakse salajane hääletamine.

  (2) Salajase hääletamise läbiviimiseks moodustab volikogu 3- liikmelise hääletamiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid komisjoni liikmete osas võivad teha kõik volikogu liikmed. Hääletamiskomisjoni kandidaat annab komisjoni töös osalemiseks nõusoleku, mis märgitakse istungi protokolli. Hääletamiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda volikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Hääletamiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning koosseis märgitakse istungi protokollis.

  (3) Kandidaadi seab üles volikogu liige esitades ettepaneku istungi juhatajale. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli.

  (4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.

  (5) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel: kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.

  (6) Vallavanema valimisel: kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist, esitab oma programmi kuni 10 minuti jooksul ning iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada kolm küsimust. Pärast küsimustele vastamise lõppu on kandidaadil õigus lõppsõnaks kuni ühe minuti jooksul.

  (7) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist palub istungi juhataja hääletamiskomisjonil läbi viia hääletamise ja kuulutab välja vaheaja.

  (8) Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras.

  (9) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib hääletamiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

  (10) Hääletamiskomisjon annab hääletussedelid volikogu liikmetele allkirja vastu.

  (11) Valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

  (12) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti.

  (13) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.

  (14) Vaheaja lõppedes lõpeb ka hääle andmise protseduur.

  (15) Hääletamiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, loetakse kehtetuks.

  (16) Hääletustulemused teeb teatavaks hääletamiskomisjoni esimees. Hääletustulemused märgitakse volikogu istungi protokolli.

  (17) Volikogu esimeheks, aseesimeheks või vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

  (18) Komisjoni esimeheks ja aseesimeheks saavad enim hääli saanud kandidaadid.

  (19) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab hääletamiskomisjon, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse hääletamiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Protesti vormistamiseks võib istungi juhataja kuulutada välja vaheaja. Hääletamiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Hääletamiskomisjoni otsus protesti kohta lisatakse volikogu istungi protokolli.

  (20) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati.

  (21) Kui kordushääletusel ei saa kandidaat vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja 15 minutilise vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus isikuvalimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

  (22) Kui kolmanda hääletusega ei osutu ükski kandidaat valituks kutsutakse valimiseks kokku uus volikogu istung vähemalt kahe nädala jooksul.

  (23) Isikuvalimistel saab osaleda digikeskkonnas.
[RT IV, 01.09.2023, 30 - jõust. 04.09.2023]

5. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD 

§ 12.   Volikogu töökord

  Volikogu täpsem töökord sätestatakse eraldi volikogu määrusega. Volikogu istungid võivad toimuda ka osaliselt või täielikult digikeskkonnas.

6. peatükk VOLIKOGU KOMISJONIDE MOODUSTAMISE KORD, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 13.   Volikogu komisjonide moodustamine

  (1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone.

  (2) Alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks. Ajutiste komisjonide volituste aja määrab volikogu komisjoni moodustamisel.

  (3) Volikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega, milles nimetatakse ka komisjoni liikmete arv.

  (4) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.

  (5) Komisjoni liige on komisjonist välja arvatud järgmistel juhtudel:
[RT IV, 01.09.2023, 30 - jõust. 04.09.2023]
  1) komisjoni liikme kirjaliku avalduse alusel;
  2) komisjoni esimehe ettepanekul.

  (6) Komisjoni liige loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem, kui avalduse esitamisele järgnev päev. Avaldus esitatakse vastava komisjoni esimehele.

  (7) Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse enne volikogu koosseisu volituste lõppemist või ajutise komisjoni tegevuse enne tähtajalise volituse lõppemist.

  (8) Komisjoni töövorm on koosolek, mille käik protokollitakse. Komisjoni koosoleku läbiviimise täpsem kord reguleeritakse volikogu ja volikogu komisjonide töökorras.

§ 14.   Komisjoni õigused ja kohustused

  (1) Volikogu alatine komisjon:
  1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
  2) osaleb valdkonna strateegiliste arengusuundade ning tegevuskavade väljatöötamisel;
  3) esitab arvamuse talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta;
  4) esitab seisukoha avalduste, märgukirjade ja muude küsimuste osas.

  (2) Komisjonil on õigus:
  1) algatada ja esitada volikogu õigusakti eelnõusid;
  2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
  3) algatada arutelusid vallaelu küsimustes;
  4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
  5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida eelarveliste vahendite olemasolul tasulisi ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

  (3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku või nõuandva iseloomuga.

  (4) Volikogu komisjonide täpsem töökord koos õiguste ja kohustustega sätestatakse eraldi volikogu määrusega.

7. peatükk VALLAVANEM 

§ 15.   Vallavanem

  (1) Vallavanem valitakse põhimääruses sätestatud korras. Volikogu otsusel võib vallavanema ametikohale välja kuulutada avaliku konkursi. Konkursi tingimused ja läbiviimise põhimõtted kinnitab volikogu.

  (2) Vallavanema asendaja määratakse vallavalitsuse struktuuri kinnitamisega.

§ 15¹.   Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse suunamine

  (1) Vallavanema põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning talle kohaldatakse töölepingu seaduses sätestatud puhkuseregulatsiooni.

  (2) Vallavanemal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (3) Vallavanema puhkusele lubamine ning teenistuslähetusse saatmine vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga.
[RT IV, 29.05.2024, 3 - jõust. 01.06.2024]

§ 16.   Vallavanema pädevus

  (1) Vallavanem tegutseb Eesti Vabariigi, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ning käesoleva põhimääruse alusel.

  (2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht ja Kehtna valla ametiasutuse juht, kes:
  1) juhib vallavalitsuse istungeid ja korraldab nende läbiviimist ning täitab muid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud ülesandeid;
  2) juhib ja korraldab valla ametiasutuse teenistust;
  3) koostab ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu ja teenistusgruppideks liigitamise eelnõu ning esitab selle kehtestamiseks volikogule;
  4) kehtestab seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevalt ametiasutuse tööd reguleerivad eeskirjad, juhised ja korrad (teenistusalased aktid) ning tagab ametiasutuse ametnike ja töötajate informeerimise vastavatest aktidest;
  5) kinnitab ametnike ametijuhendid, nimetab ametnikud ametikohale ning sõlmib töötajatega töölepingud ja täidab teisi õigusaktidega asutuse juhi või tööandja pädevusse antud ülesandeid;
  6) sõlmib ametiasutuse pädevusse kuuluvates ülesannetes valla nimel lepingud või volitab selleks vajadusel teisi ametnikke, töötajaid või isikuid;
  7) kinnitab või volitab kinnitamiseks vallaeelarvest lähtuvalt ametiasutuse arved;
  8) otsustab oma pädevuse piires ametiasutuse ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimise või teenuste tellimise kooskõlas riigihangete seadusega;
  9) otsustab ametiasutuse pädevusse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse või seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ametiasutuse ametnikele;
  10) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning töötajad;
  11) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud;
  12) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks;
  13) esindab või volitab esindama valda, vallavalitsust ja ametiasutust oma pädevuse piires kõigi õigustega juriidiliste ning füüsiliste isikute ees.

  (3) Vallavanem juhib eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud kriisikomisjoni tööd.

  (4) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega ning käesoleva põhimäärusega antud ülesandeid.

8. peatükk VALLAVALITSUSE MOODUSTAMINE JA VOLITUSED 

§ 17.   Vallavalitsuse moodustamine ja volitused

  (1) Vallavanem teeb ühe kuu jooksul alates valituks osutumisest ettepaneku volikogule vallavalitsuse liikmete arvu, isikute ja struktuuri kinnitamiseks.

  (2) Vallavalitsuse liikme vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega vallavanema vastava taotluse alusel.

  (3) Vallavalitsuse liikme vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest enne vallavalitsuse volituste tähtaja lõppu kinnitatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema ettepaneku alusel.

§ 18.   Vallavalitsuse pädevus

  (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

  (2) Vallavalitsus:
  1) kinnitab vajadusel vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse;
  2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
  3) esitab volikogule menetluseks otsuste või määruste eelnõusid;
  4) korraldab hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ning seaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet.

§ 19.   Vallavalitsuse liikme õigused ja kohustused

  (1) Vallavalitsuse liige võtab osa vallavalitsuse istungitest.

  (2) Vallavalitsuse liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

  (3) Vallavalitsuse liikmel on õigus saada vallavalitsuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ametiasutuselt ja ametiasutuse hallatavatelt asutustelt haldusakte, dokumente ning muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud.

  (4) Vallavalitsuse liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele hallatavate asutuste juhtidelt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.

  (5) Vallavalitsuse liige on kohustatud nii vallavalitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle vallavalitsuse liikmena teatavaks saanud inimeste perekonna- ja eraellu puutuvat infot ja muud piiratud teavet konfidentsiaalsena.

§ 20.   Vallavalitsuse liikme teenistuslähetusse suunamine

  (1) Vallavalitsuse liikme võib vallavalitsuse ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse. Vallavalitsuse liikme lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega..

  (2) Teenistuslähetusse suunamisel on vallavalitsuse liikmel õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 21.   Vallavalitsuse liikmete tasustamine

  (1) Vallavalitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline.

  (2) Vallavalitsuse palgalisele liikmele töötasu, lisatasu, hüvitiste või toetuste määramise ning maksmise ja selle suuruse otsustab volikogu.

9. peatükk VALLA ÕIGUSAKTID 

§ 22.   Volikogu õigusaktide eelnõude koostamine, vastuvõtmiseks esitamine ja tagasivõtmine

  (1) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja.

  (2) Õigusakti eelnõu väljatöötamise võib volikogu teha ülesandeks vallavalitsusele või volikogu komisjonile.

  (3) Enne volikogule esitamist annab vallasekretär või tema asendaja õigusakti eelnõule õigusliku hinnangu.

  (4) Määruse eelnõu koos seletuskirjaga avalikustatakse vähemalt viis päeva enne volikogu istungit valla veebilehel www.kehtna.ee.

  (5) Volikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 22.12. 2011 määruses nr 180 „Hea õigusloome ja normtehnika eeskiri“ sätestatut.
[RT IV, 29.05.2024, 3 - jõust. 01.06.2024]

  (6) Volikogule esitatavale eelnõule peab vallavalitsus andma seisukoha. Juhul kui vallavalitsus eelnõud heaks ei kiida, teavitab vallavalitsus sellest eelnõu koostajat põhjendades, miks vallavalitsus eelnõud ei toeta.

  (7) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.

§ 23.   Volikogu õigusaktid

  (1) Volikogu õigusakte menetletakse ühel või mitmel lugemisel. Lugemiste arvu ning lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

  (2) Vähemalt kahel lugemisel tuleb menetleda järgmiste õigusaktide eelnõusid:
  1) valla põhimäärus;
  2) valla eelarve;
  3) valla arengukava;
  4) valla eelarvestrateegia.

  (3) Arutatava õigusakti eelnõu kohta võib volikogu istungil teha suulisi või kirjalikke muudatusettepanekuid.

  (4) Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta võib teha muudatusettepanekuid esitades need kirjalikult istungil määratud tähtajaks.

  (5) Mitmel lugemisel menetletava eelnõu muudatusettepanekud esitatakse vallakantselei kaudu volikogu esimehele, kes edastab need eelnõu algatajale ja juhtivale komisjonile.

  (6) Juhtiv komisjon kuulab muudatusettepanekute osas ära eelnõu algataja, vallavalitsuse seisukoha, teiste komisjonide seisukohad ning esitab eelnõu koos omapoolse ettepanekuga volikogule.

  (7) Volikogu võib suunata eelnõu järgmisele lugemisele ja määrata uue muudatusettepanekute tähtaja.

  (8) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad algataja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

§ 24.   Volikogu õigusaktide vastuvõtmine ja muutmine

  (1) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse.

  (2) Volikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

  (3) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

  (4) Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

  (5) Volikogu õigusaktid avalikustatakse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast istungit.

  (6) Õigusaktid avalikustatakse vallavalitsuse dokumendiregistri kaudu valla veebilehel.

  (7) Ei avalikustata teavet, millele seaduse alusel on kehtestatud juurdepääsupiirang ning mille väljastamine on seadusega keelatud.

  (8) Volikogu õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär.

§ 25.   Vallavalitsuse õigusaktid

  (1) Vallavalitsuse õigusaktid allkirjastavad vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär või tema asendaja.

  (2) Vallavalitsus suunab läbivaadatud volikogu õigusaktide eelnõud edasi protokollilise otsusega.

  (3) Protokollilise otsuse võib vastu võtta ka nendes küsimustes, mille puhul ei ole lahendus veel lõplik ning vallavalitsuse töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist.

  (4) Ei avalikustata dokumente ja andmeid, mille väljasaatmine on seadusega piiratud (sisaldavad eraelulisi andmeid vms.) või mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks.

  (5) Vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise asjaomastele isikutele või asutustele korraldab vallasekretär.

  (6) Õigusaktid avalikustatakse valla veebilehel www.kehtna.ee hiljemalt viiendal. tööpäeval pärast istungit.

  (7) Vallavalitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

10. peatükk KEHTNA VALLA ASUTUSTE MOODUSTAMISE KORD 

§ 26.   Kehtna valla asutused

  Valla asutused on:
  1) Valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu;
  2) Valla ametiasutuste hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu ning osutavad avalikke teenuseid kultuuri, hariduse, sotsiaal või muus valdkonnas.

§ 27.   Kehtna valla asutuste moodustamine

  (1) Valla asutuse asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu kehtestatud korras.

  (2) Valla asutuse põhimääruse kinnitab volikogu.

  (3) Valla asutused registreeritakse riiklikus registris.

11. peatükk VALLA ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA, EELARVE KOOSTAMISE JA FINANTSJUHTIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 28.   Valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ning muutmise üldpõhimõtted

  (1) Valla arengut kavandatakse strateegilise, valdkonna põhiste ning hallatavate asutuste arengudokumentidega.

  (2) Valla eelarvestrateegiat koostatakse valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

  (3) Valla arengukava ja eelarvestrateegia või selle muutmise eelnõu valmistab ette ja esitab volikogule vastuvõtmiseks vallavalitsus.

  (4) Vallavalitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu valla veebilehel kohaliku omavalitsuse seaduses sätestatud korra.

  (5) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning volikogu määrusega kinnitatud arengukava ja eelarvestrateegia koostamise, menetlemise ja muutmise korrast.

§ 29.   Eelarve koostamise finantsjuhtimise üldised põhimõtted

  (1) Vallal on iseseisev eelarve, mis koostatakse lähtudes kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning valla arengukavast ja eelarvestrateegiast.

  (2) Finantsjuhtimisel lähtutakse seaduses või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimise põhimõtetest, et tagada omavalitsuse optimaalne eelarve ja finantsdistsipliinist kinnipidamine.

12. peatükk VALLA ESINDAMISE KORD 

§ 30.   Valla esindamise mõiste ja alused

  (1) Valla esindamise all mõistetakse valla omavalitsusorganite ja isikute pädevust esindada valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.

  (2) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad.

13. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 31.   Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine

  Põhimääruse võtab vastu ja muudab volikogu.

§ 32.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 33.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.