Vinni valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 27.02.2025 nr 2
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõigete 2 ja 4, § 67 lõike 6 ja § 70, § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ning keskkonnaministri 03.06.2022 määruse nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 3 lõigete 1 ja 4 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldamist Vinni valla haldusterritooriumil.
(2) Eeskirja rakendatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega ning riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo ja -käitlemise teenuste hankelepingu(te)ga.
(3) Eeskirja eesmärk on jäätmetekke vältimine ja vähendamine, jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja nende keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmehoolduse tegevustest tulenevate keskkonnamõjude vähendamine.
(4) Eeskirja täitmine on kohustuslik kõikidele Vinni vallas elavatele ja viibivatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
(5) Teavet Vinni valla jäätmehoolduse kohta saab valla veebilehelt www.vinnivald.ee.
§ 2. Jäätmehoolduse arendaja ja korraldaja
(1) Jäätmehooldust arendab ja korraldab Vinni valla haldusterritooriumil Vinni Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele.
(2) Vallavalitsusel on õigus jäätmehoolduse korralduse osas kehtestada täiendavaid nõudeid ja rakendada erisusi.
(3) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline;
2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
3) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;
4) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed (kivi, isolatsioonimaterjalid, puit jms);
5) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab või on kohustatud omama selleks tegevuseks keskkonnakompleksluba, jäätmeluba, vajadusel ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi või on nende jäätmete käitlejana registreeritud;
6) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
7) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveo tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmevaldaja on ka kinnisasjal kinnisasja omanik, kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega, siis hoonestaja, korteriomandite või korterihoonestusõiguse korral korteriühistu või kui korteriühistut moodustatud ei ole, siis korteriomanike poolt volitatud isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) ehitise omanik;
8) jäätmevedaja on isik, kes osutab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajale jäätmeveo teenust;
9) jäätmeveoleping on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks sõlmitud leping;
10) kogumismahuti on jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada;
11) komposter on biolagunevate jäätmete kompostimiseks kasutatav mahuti või pealt kinnine kompostikast;
12) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed on jäätmenimistus tähistatud tärniga;
13) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel ning muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased;
14) pakendiorganisatsioon ehk taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud ning mille tegevuseesmärgiks on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine;
15) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
16) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms.
17) tiheasustusala on üldplaneeringuga tiheasustusalaks määratud osa valla territooriumist. Ülejäänud valla territooriumi loetakse hajaasustusalaks.
18) tühisõit on jäätmevedaja poolt korraldatud jäätmeveo teenuse raames jäätmevaldaja jäätmete kogumismahuti asukohta tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas või jäätmeveolepingus sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu;
19) ühismahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping.
(4) Eeskirja § 2 lõikes 2 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.
2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDAMINE
§ 3. Jäätmehoolduse üldnõuded
(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid võimalusi, mis vähendavad ja väldivad jäätmeteket.
(3) Jäätmevedaja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.
(4) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused.
(5) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
(6) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, asutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta.
(7) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohti ja ilma keskkonnaloata on keelatud.
(8) Jäätmete ladustamine ja ladestamine selleks mitteettenähtud kohas on keelatud.
(9) Jäätmete põletamine on keelatud. Lõkke tegemiseks tohib lõkkekohas kasutada üksnes looduslikku töötlemata puitu. Põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires naabreid mittehäirival viisil järgides kõiki tuleohutusnõudeid.
(10) Küttekoldevälise tule tegemist reguleerib siseministri 03.07.2021 määruse nr 18 „Lõkke tegemisele ja grillimiskohale esitatavad nõuded“.
§ 4. Jäätmete kogumisele esitatavad nõuded
(1) Jäätmeid tuleb tekkekohas koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. Liigiti tuleb koguda vähemalt järgmised jäätmed (sulgudes jäätmekood):
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
8) paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09);
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*);
14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (20 01 tärniga * tähistatud) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeid tuleb tekkekohal liigiti koguda käesoleva määruse kehtima hakkamisest.
(3) Jäätmete kogumise ja käitlusesse suunamise korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas.
(4) Segaolmejäätmete, biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi, segapakendite ja klaaspakendi kogumismahutisse on keelatud panna:
1) ohtlikke jäätmeid;
2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 30°C) tuhka;
3) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
4) suurjäätmeid;
5) probleemtooteid või neist tekkinud jäätmeid;
6) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid;
7) nakkusohtlikke ja bioloogilisi jäätmeid;
8) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
9) radioaktiivseid jäätmeid;
10) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist;
11) segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna ringlusse võetavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud eeskirja nõuete kohaselt.
(5) Lõhnahäiringuid tekitavaid ja kergesti määrivaid jäätmed tuleb paigutada õhukindlasse kotti ja alles seejärel kogumismahutisse.
(6) Jäätmete paigutamine väljapoole jäätmemahutit ei ole lubatud, välja arvatud jäätmevaldaja poolt sellise jäätmeveo teenuse tellimisel (nt. suurjäätmete vedu), mille tingimused võimaldavad jäätmeid ajutiselt paigutada väljapoole jäätmemahutit nii, et ei tekitata keskkonnale kahju.
§ 5. Jäätmevaldaja kohustused
Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele;
2) liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt;
3) tagama mahuti kättesaadavuse jäätmevedajale veopäeval. Jäätmemahuti peab veopäeval asuma jäätmevedajale nähtaval kohal;
4) paigutama jäätmemahutid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse;
5) vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist omavahel või teiste jäätmetega;
6) vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
7) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle vastavalt eeskirjas kehtestatud nõuetele teenust osutavale jäätmevedajale;
8) tagama piisavas koguses eeskirja nõuete kohaste kogumimahutite olemasolu jäätmete liigiti kogumiseks;
9) hoidma kogumismahuteid tervena ja puhtana (k.a. lumest puhtana) ning tagama kogumismahuti ümbruses heakorra;
10) rakendama meetmeid jäätmetest tekkivate häiringute vältimiseks ja vähendamiseks;
11) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutama lepingu alusel ühismahuteid vastavalt eeskirjas toodud tingimustele;
12) organiseerima jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu või kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse;
13) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud, välja arvatud laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvad jäätmeliigid, kui jäätmevaldaja on need üle andnud eeskirjas sätestatud viisil;
14) koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat;
15) juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sealhulgas korteriühistu, kinnisvarahaldusega tegelev ettevõtja) on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtte töötajaid eeskirja nõuetest;
16) kui jäätmetekitaja ja jäätmevaldaja on erinevad isikud, määratakse nendevaheline kohustuste jaotus pooltevahelise lepinguga.
§ 6. Kogumismahutile ja selle paiknemisele esitatavad nõuded
(1) Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale ja jäätmete vastuvõtjale. Mahuti mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.
(2) Kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.
(3) Kogumismahutina võib kasutada:
1) üksikelamus 30-50 liitriseid jäätmekotte, kui on teavitatud jäätmevedajat;
2) kuni 150-liitriseid kogumiskotte (kaaluga mitte üle 10kg);
3) suletavaid käsitsi teisaldatavaid ratastel 80- kuni 1100-liitriseid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
4) muid (põhiliselt 1100, 1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid plastist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
5) süvakogumismahuteid, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
6) presskonteinerit, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.
(4) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab käesoleva eeskirja nõuetele.
(5) Kogumiskoti kasutamisel peab olema välistatud keskkonnahäiringute tekkimine. Kogumiskott peab vastama kogutava jäätmeliigi omadustele ja välitingimustes asuv kott peab olema kaitstud ilmastiku mõjude ning lindude ja loomade ligipääsu eest.
(6) Kogumismahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav eestikeelne märgistus, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile.
(7) Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed tekivad või teisele kinnistule selle omanikuga kokkuleppel.
(8) Kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi eelnevalt kokku teisiti.
(9) Kogumismahuti tehnilise korrashoiu tagab kogumismahuti kasutaja.
(10) Kogumismahuti ei tohi häirida liikluskorraldust. Mahuti asukohta rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada mahuti tühjendamist.
(11) Kogumismahuti paigutatakse veopäeval suletuna jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele pinnale.
(12) Juurdesõidutee mahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane, talvisel ajal lumest puhastatud ja vaba muudest mahuti transporti takistavatest esemetest.
(13) Kuni 240 liitrine (k.a) käsitsi teisaldatav ratastel mahuti võib asuda kuni 15 m kaugusel (kaasa arvatud kuni 5 meetrit väravast sissepoole) veoki peatuskohast. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega.
(14) Üle 240 liitrised mahutid ei tohi olla jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 5 m. Mahuti kaugust veokini arvestatakse punktist, kuhu vedajal on võimalik sõita.
(15) Kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatava ratastel kogumismahuti võib jäätmeveo päeval paigutada oma kinnistu piirist välja, kuid võimalikult kinnistu piiri lähedale.
(16) Suurem kui 1100-liitrine kogumismahuti tuleb paigutada jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele selliselt, et seda saab tühjendada vahetult jäätmeveoki paiknemiskohast ilma mahutit liigutamata.
(17) Kogumismahuti paiknemiskoha ja ligipääsutee korrashoiu eest kinnistul vastutab kinnistu omanik.
(18) Kogumismahutid võib paigutada jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, millele jäätmevaldaja peab jäätmeveo päeval tagama jäätmevedajale ligipääsu.
(19) Jäätmevedaja on kohustatud koristama kogumismahuti paiknemiskoha ja selle ümbruse, kui koristamise vajadus on tekkinud jäätmevedaja süül, sealhulgas graafikujärgselt toimumata jäänud jäätmeveo tõttu.
(20) Kaubandusettevõtted, ametiasutused, toitlustus- ja teenindusettevõtted on kohustatud vähemalt lahtioleku ajaks paigaldama hoone sissepääsude juurde olmejäätmete mahutid, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.
(21) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid koos vastavate kleebistega. Soovitatavad värvilahendused on:
1) hall ja must – segaolmejäätmed;
2) kollane – plast-, metall- ja segapakend;
3) roheline – klaaspakend;
4) sinine – paber- ja kartong;
5) punane - ohtlikud jäätmed;
6) pruun - biolagunevad jäätmed.
(22) Kogumismahuti kasutamise täpsustatud nõuded ja tingimused korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustega.
§ 7. Jäätmete vedu
(1) Jäätmeid vedav isik on kohustatud:
1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras, keskkonda ja elanikke kõige vähem häirival viisil;
2) tühjendama kogumismahuteid kokkulepitud graafiku järgi;
3) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või vedamise käigus maha kukkunud jäätmed;
4) pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama mahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus ning konteinerile vaba ligipääs.
(2) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast vedama korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed taaskasutamiseks hankija poolt riigihangete seaduses sätestatud korras valitud jäätmekäitluskohta. Kui hankija ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras valinud jäätmekäitluskohta, peab vedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane keskkonnakaitseluba. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane keskkonnakaitseluba.
(3) Jäätmeveok peab olema reeglina kinnine ja vajadusel varustatud kogumismahuti tühjendamiseks või jäätmete peale laadimiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal sattuda keskkonda jäätmeid ega jäätmetest imbuvat nõrgvett. Suurjäätmeid, ehitusjäätmeid jms mittelenduvaid jäätmeid tohib vedada lahtises jäätmeveokis, tagades, et vedamise ajal ei satuks jäätmed keskkonda. Juhul kui jäätmed satuvad laadimise või veo ajal keskkonda, tuleb need jäätmevedaja poolt koheselt koristada.
(4) Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama teedele kehtestatud kandevõime piirangutele.
(5) Jäätmevaldaja, kes viib ise oma jäätmed jäätmekäitluskohta, peab jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja eeskirjas sätestatud reegleid ning suutma tõestada jäätmete nõuetekohast üleandmist jäätmekäitlejale kahe aasta jooksul pärast jäätmete üleandmist.
3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
§ 8. Korraldatud jäätmeveo ulatus ja jäätmekäitluskoht
(1) Vinni valla haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe jäätmeveopiirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele.
(2) Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.
(3) Vallavalitsusel on vajadusel õigus määrata jäätmete käitlemisele tingimusi. Korraldatud jäätmeveo hanke või jäätmete käitluskoha hanke viib läbi vallavalitsus või tema poolt volitatud isik.
§ 9. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele (sulgudes jäätmekood):
1) segaolmejäätmed (20 03 01);
2) paberi- ja kartongijäätmed koos paber- ja kartongpakenditega (15 01 01, 20 01 01);
3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
5) segapakendijäätmed (15 01 06);
6) klaaspakendijäätmed (15 01 07);
7) suurjäätmed (20 03 07);
8) tekstiilijäätmed (20 01 10, 20 01 11);
(2) Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi.
(3) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata ühistranspordipeatustes, tänavatel, parkides, parklates, kalmistutel, haljasaladel jms avalike kogumismahutite tühjendamine.
§ 10. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide liigiti kogumise ja üleandmise tingimused
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumine on kohustuslik igale jäätmevaldajale. Kogutud jäätmete üleandmine toimub kas tekkekohal jäätmevedajale üleandmisena, avalikku kogumismahutisse paigutamisena, jäätmejaama üleandmisena või kogumisringi raames üleandmisena.
(2) Segaolmejäätmete kogumine ja üleandmine jäätmevedajale on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele.
(3) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete üleandmine jäätmevedajale on kohustuslik kõigile, kes ei rakenda jäätmete kohtkompostimist. Jäätmevaldajad, kes kompostivad, esitavad vastava kinnituse vallavalitsusele. Biolagunevate jäätmete kohtkompostimise tingimused on esitatud eeskirja §-s 24.
(4) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid on võimalik jäätmevedajale üle anda tiheasustusalal asuvatel jäätmevaldajatel. Ülejäänud jäätmevaldajad saavad aia- ja haljastujäätmed viia jäätmekeskusesse või kohtkompostida.
(5) Paber ja kartongijäätmete üleandmine jäätmevedajale on kohustuslik tiheasustusalal rida- ja korterelamutes ning äri-, tootmis-, teenindus- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib paberi- ja kartongijäätmeid;
1) ülejäänud jäätmevaldajad viivad paberi ja kartongijäätmed avalikesse kogumispunktidesse või jäätmekeskusesse.
(6) Segapakendijäätmete üleandmine jäätmevedajale on kohustuslik tiheasustusalal kõikides rida- ja korterelamutes ning äri-, tootmis-, teenindus- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib segapakendijäätmeid;
1) ülejäänud jäätmevaldajatel on võimalus segapakendijäätmed üle anda jäätmevedajale või viia jäätmed avalikesse kogumispunktidesse või jäätmekeskusesse.
(7) Klaaspakendeid on võimalik jäätmevedajale üle anda tiheasustusalal rida- ja korterelamutes ning äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib klaaspakendit;
1) ülejäänud jäätmevaldajad viivad klaaspakendid avalikesse kogumispunktidesse või jäätmekeskusesse.
(8) Suurjäätmeid on võimalik jäätmevedajale üle anda kõikidel jäätmevaldajatel kogumisringide raames või viia jäätmekeskusesse.
(9) Tekstiilijäätmeid on võimalik jäätmevedajale üle anda kõikidel jäätmevaldajatel kogumisringide raames või viia jäätmekeskusesse.
(10) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel ja üleandmisel, s.h kogumismahutite tühjendussageduse osas erisuste rakendamise otsustab vallavalitsus. Korraldatud jäätmeveo teostamise täiendavad tingimused sätestatakse korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumentides.
§ 11. Jäätmete kogumismahutite tühjendamissagedus
(1) Segaolmejäätmete kogumismahutite tühjendamissagedused:
1) tiheasustusega alal vähemalt üks kord 4 nädala jooksul, kusjuures tiheasustusalal, kus biojäätmete äravedu või kohtkompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib jäätmete veol rakendada sagedust üks kord 12 nädala jooksul;
2) hajaasustusega alal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.
(2) Köögi- ja sööklajäätmete mahuteid tuleb tühjendada üks kord 2 nädala jooksul, vältides konteinerite ületäitumist ja lõhnahäiringuid. Toitlustusega tegelevad asutused ja ettevõtted, toidukaubandusega tegelevad ettevõtted ja korteriühistud omavad õigust erisusele kasutada tühjendamise veosagedust tiheasustusalal üks kord nädalas. Perioodil 01.10 - 30.04 on lubatud kõikidel jäätmevaldajatel rakendada tühjendussagedust üks kord 4 nädala jooksul.
(3) Muude liigiti kogutavate jäätmete kogumismahuteid peab tühjendama vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist ja arvestades keskkonnahoiu eesmärke. Kogumismahutite tühjendamisel on keskkonnahoiu eesmärkidest lähtudes eelistatud harvema veosageduse kasutamine. Vallavalitsusel on õigus seada kogumismahutite tühjendamise vähima ja suurima sageduse osas täiendavaid tingimusi ja piiranguid.
(4) Kui kogumismahuti on ületäitunud või tekitab häiringuid või reostust, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti kohene tühjendamine ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud häiringute või reostuse vältimiseks.
(5) Kogumismahuti suuruse valikul on jäätmevaldajal kohustus arvestada kogutava jäätmeliigi eeldatava tekkemahuga. Kogumismahuti mahutavus peab võimaldama vältida selle ületäitumist võimalike kõrvalekallete esinemisel kogumismahuti graafikujärgsel tühjendamisel.
(6) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades võib toimuda tööpäevadel ajavahemikus kella 07.00 kuni 23.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kella 10.00 kuni 22.00.
§ 12. Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kes asuvad korraldatud jäätmeveo piirkonnas.
(2) Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud alates korraldatud jäätmeveo loa kehtima hakkamisest.
(3) Ühismahuti kasutamisel loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks kõik jäätmevaldajad, kes ühismahutit kasutavad.
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustustest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba või kes on vabastatud eeskirja §-s 16 sätestatud korras.
(5) Kui jäätmevedaja ei suuda osutada jäätmeveo teenust hankelepingu tingimustel, on vallavalitsusel õigus, lähtudes jäätmehoolduse ja korraldatud jäätmeveo eesmärkidest, anda jäätmevaldajatele võimalus jäätmete üleandmiseks muule jäätmevedajale või jäätmekäitlejale või määrata isik, kellele tuleb jäätmed üle anda.
§ 13. Jäätmeveolepingu sõlmimine
(1) Jäätmevedaja sõlmib jäätmeveo tingimuste täpsustamiseks jäätmeveolepingu kõigi jäätmevaldajatega, kes seda soovivad.
(2) Jäätmevaldaja sõlmib jäätmevedajaga lepingu, kui jäätmevaldaja soovib eeskirjas nõutust, sagedamat veograafikut, rendib vedajalt konteineri või kui jäätmevaldajad kasutavad ühist konteinerit. Minimaalse nõutud sagedusega teeninduse korral ning juhul kui jäätmevaldaja ei soovi lisateenuseid, sõlmitakse jäätmeveoleping ainult jäätmevaldaja soovil.
(3) Jäätmevaldajal on õigus volitada kinnisvarahaldusega või -hooldusega tegelevaid ettevõtteid, samuti muid isikuid sõlmima jäätmevaldaja nimel jäätmevedajaga jäätmeveolepingut.
(4) Jäätmeveolepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel riigihanke alusdokumentides, eeskirjas ja õigusaktides sätestatud nõuetest.
§ 14. Ühismahuti kasutamine
(1) Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks, kui jäätmevaldajad on omavahel sõlminud vastava ühismahuti kasutamise kokkuleppe.
(2) Ühismahuti kasutusele võtmiseks tuleb esitada vormikohane taotlus vallavalitsusele.
(3) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevedajaga kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud, ühismahuti eest vastutav isik ja ühismahuti asukoht.
(4) Ühismahutit on lubatud kasutada lähestikku asetsevatel kinnistutel või kruntidel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks, samuti samas veopiirkonnas mitut kinnistut omavatel jäätmevaldajatel. Garaažiühistul ja lähestikku asetsevatel garaažidel on lubatud ühismahuti kasutamine.
§ 15. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada kirjalik taotlus teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
(2) Taotluses märgitakse:
1) jäätmevaldaja nimi, alaline elukoht ja kontaktandmed;
2) kinnistu aadress, mille kohta taotlus esitatakse;
3) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata);
4) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
(3) Vallavalitsus kontrollib esitatud taotluse vastavust nõuetele ja teeb otsuse korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise või vabastamata jätmise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.
(4) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.
(5) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute kirjalikes selgitustes sisalduvad andmed kantakse jäätmevaldajate registrisse.
(6) Ametnik tunnistab jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise otsuse kehtetuks, kui:
1) otsuse aluseks olnud jäätmevaldaja taotlus sisaldas valeandmed;
2) vabastamise aluseks olnud põhjused on ära langenud;
3) kinnistul on tuvastatud jäätmete väärkäitlemine.
§ 16. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasud määratakse kindlaks jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses, mis arvestab ka jäätmete käitlemise kulusid.
(2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise, transpordi ja käitlemise maksumus kujuneb vastavalt jäätmeliigile, kogumismahuti mahule ja tühjendussagedusele ning ei sõltu mahuti täituvuse tasemest. Teenustasule võib lisada täiendavate teenuste tasud.
(3) Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama kõiki kogumismahuti tühjendamise, jäätmete transpordi ja edasise käitlemise ning nende toimingutega vältimatult kaasnevate tegevustega seotud kulusid ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu:
1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine;
2) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teadete edastamine;
3) kogumismahuti käsitranspordi eest 15 m ja 5 m kauguselt vastavalt § 7 lg 13 ja 14 sätestatule;
4) tagurdamine jäätmeveokiga kogumismahutini kuni 150 m;
5) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale renditavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel;
6) muudel korraldatud jäätmeveo hanke tingimustes määratud juhtudel.
(4) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest vastavalt esitatud arvetele.
(5) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit, kogumiskotti või lahtiselt üleantavaid jäätmeid välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile, kogumiskotile või jäätmetele, on jäätmevedajal õigus nõuda jäätmevaldajalt tasu tühisõidu eest.
(6) Tasu tühisõidu eest on jäätmevaldaja kogumismahuti suurusele vastava segaolmejäätmete mahuti tühjendamise graafikujärgne teenustasu. Kogumiskoti osas, samuti muul viisil üleantavate jäätmete osas, on tasu suuruseks 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgne tühjendamise teenustasu.
(7) Kui liigiti kogutavate jäätmete kogumismahutis või kogumiskotis on jäätmeid, mis ei vasta kogutavale jäätmeliigile, on jäätmevedajal õigus küsida jäätmevaldajalt mittenõuetekohaste jäätmete tasu. Mittenõuetekohaste jäätmete tasu on võrdne sama suure segaolmejäätmete mahuti graafikujärgse tühjendamise teenustasuga. Kogumiskoti kasutamisel on tasu võrdne 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgse tühjendamise teenustasuga.
(8) Korraldatud jäätmeveo hinnastamise muud tingimused määratakse vajadusel korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumentides.
§ 17. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmise tingimused
(1) Jäätmevedajal ja/või jäätmekäitlejal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes eeskirjas ja korraldatud jäätmeveo riigihankes sätestatud tingimustel.
(2) Jäätmevedaja ja/või jäätmekäitleja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodil.
(3) Jäätmevedajal ja/või jäätmekäitlejal on õigus vallavalitsusega kokkuleppel muuta teenustasu, kui:
1) teenustasu muutmine on tingitud riigipoolsete maksude ja riiklike tasude tõttu, mis mõjutavad teenuse hinda ning mida ei olnud võimalik jäätmevedajal ja/või jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise ajal ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses;
2) muudel põhjendatud juhtudel, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal ja/või jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise ajal ette näha;
3) teenustasu suuruse muutmise muud tingimused sätestatakse vajadusel riigihanke alusdokumentides ja hankelepingus.
(4) Jäätmevedaja ja/või jäätmekäitleja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Muudatuste kalkulatsioonid peavad põhinema taotlusele eelneva kuue kuu andmetel. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse menetlemiseks. Teenustasu muutmise taotlus peab olema objektiivsetel alustel motiveeritud ja üheselt arusaadavana sõnastatud. Teenustasude muutmise otsustab vallavalitsus hiljemalt 60 päeva jooksul alates vastavasisulise taotluse saamisest.
(5) Teenustasusid ei muudeta enne 18 kuu möödumist teenuse osutamise alustamisest ja mitte sagedamini kui üks kord aastas.
(6) Vallavalitsusel on õigus iseseisvalt algatada teenustasude muutmine vastavalt vajadusele, kui see aitab kaasa korraldatud jäätmeveo eesmärkide saavutamisele.
(7) Kehtestatud muudetud teenustasu rakendub mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui vallavalitsus on avalikustanud uue teenustasu Vinni valla veebilehel.
(8) Hankelepingu kehtivuse jooksul ei muudeta pakutud lisateenuste hinnakirja, v.a juhul, kui esineb käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 ja 2 toodud asjaolu.
§ 18. Jäätmeveoga seotud lisateenused
(1) Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale tasulisi lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.
(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas õigusaktidega ja peavad arvestama ebaõiglase hinnastamise keelu nõudeid. Lisateenuse kasutamine ei tohi seada jäätmevaldajale õigusaktides ja korraldatud jäätmeveo hanke tingimustes ettenähtust suuremaid piiranguid.
§ 19. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õiguse ennetähtaegne äravõtmine
(1) Vallavalitsusel või tema poolt volitatud isikul on õigus jäätmevedajalt võtta ära korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õigus, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu:
1) jäätmevedajal puudub jäätmeveoks vajalik registreering;
2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
3) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktide nõudeid;
4) jäätmevedaja on rikkunud hankelepingu tingimusi;
5) muudel põhjendatud asjaoludel, tulenevalt korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu ilmnemisel teavitab vallavalitsus või tema poolt volitatud isik sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mille jäätmevedaja esitab viie tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.
(3) Kui jäätmevedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.
§ 20. Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoht
(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldatud riigihanke tulemusel kontsessioonilepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.
(2) Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul tekkinud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle andma jäätmevedajale, kellega on sõlmitud kontsessioonileping.
(3) Korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmed antakse üle MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus või vajadusel korraldab vallavalitsus hanke jäätmekäitluskoha või –kohtade määramiseks.
4. peatükk MUUDE JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE NÕUDED
§ 21. Pakendite ja pakendijäätmete käitlemine
(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud kogumismahutisse või jäätmekotti või viia selleks ettenähtud avalikku kogumispunkti või jäätmekeskusesse.
(2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ning vajadusel (nt suuremahulised pappkarbid ja mahlapakid) enne kogumismahutisse asetamist kokku surutud või vastama pakendiettevõtja, taaskasutusorganisatsiooni või jäätmekäitleja kehtestatud nõuetele.
(3) Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi mahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.
(4) Pakendijäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui pakendijäätmeid.
(5) Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja igas asukohas peab olema võimalik eraldi ära anda vähemalt klaas- ja segapakendit. Pakendijäätmete veo kogumispunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.
(6) Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise eest vastutavad isikud kooskõlastavad vallavalitsusega kogumispunktide asukohad ning sõlmivad vallavalitsusega lepingu, milles sätestatakse kogumispunktide asukohad, kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta, nende tühjendamissagedus ja vajadusel muud olulised tingimused.
(7) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad mahutid puhta ja tervena, vältima mahutite ületäitumist, koristama pakendipunkti ja selles olevate mahutite ümbruse mahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud või paigutatud pakendistest ja pakendijäätmetest.
(8) Pakendid, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses müügikoha teenindusmaa piires. Pakendiseadusega sätestatud juhtudel ei pea müüja tagatisrahaga pakendit tagasi võtma.
§ 22. Vanapaberi ja kartongi käitlemine koos paber- ja kartongpakendijäätmetega
(1) Paber ja kartong (sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm) ning paber- ja kartongpakendid (pappkastid, paberkotid, pakkepaber jm) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(2) Kogumisviisid Vinni vallas on avalike kogumispunktide kaudu kogumine või korraldatud jäätmeveo raames kogumine jäätmevaldaja kinnistult eraldi kogumismahutiga.
(3) Kinnistul, mis ei ole elamumaa sihtotstarbega, tuleb paberit ja kartongi ning paber- ja kartongpakendit koguda liigiti. Lähtuvalt tekkivate jäätmete kogusest peavad kinnistul olema paberi- ja kartongi kogumismahuti, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 50 kg.
(4) Eraldi kogutud paber ja kartong ning paber- ja kartongpakend peab üleandmisel või vastavasse kogumismahutisse panemisel olema kuiv ja puhas ning ei tohi sisaldada muid jäätmeliike.
§ 23. Biolagunevate jäätmete käitlemine
(1) Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (nt. niidetud muru, puude lehed, umbrohi, lõikelilled, hekipügamise jäägid) ning kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed (nt. riknenud toit, puu- ja köögiviljad, kalaluud, muna- ja pähklikoored, kohvi- ja teepaks koos filtriga, potitaimed ilma potita) ning samalaadsed toiduainetööstuses tekkinud jäätmed. Biojäätmetega koos võib koguda ka teisi biolagunevaid jäätmeid nagu salvrätid, majapidamispaber, määrdunud papp ja paber. Biojäätmete hulka ei või panna bioloogiliselt mittelagunevaid jäätmeid.
(2) Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle korraldatud jäätmeveo raames või anda üle nõuetele vastavasse kogumiskohta või kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja nõuetele.
(3) Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul võib rakendada kohtkompostimist. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, köögi- ja sööklajäätmeid nõuetekohase kinnise kompostriga või hajaasustuses lisaks aunas.
(4) Kinnistu territooriumil tekkivaid kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid käideldakse viisil, mis ei reosta keskkonda ega ohusta inimeste tervist, ei põhjusta kahjurite ja haisu teket, ei asu salv- või puurkaevude hooldus- või sanitaarkaitsevööndis ega veekaitsevööndis.
(5) Toidu- ja köögijäätmeid võib tiheasustusalal kompostida ainult kinnises kompostris kahjurite, loomade ja lindude eest kaitstult. Komposter peab paiknema vähemalt kolme meetri kaugusel naaberkinnistust, kui kinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti.
(6) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. Kompostiaun peab paiknema vähemalt kolme meetri kaugusel naaberkinnistust, kui kinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti.
(7) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks. Kompostitav materjal tuleb käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.
(8) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks.
§ 24. Ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise nõuded
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, vältides erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega ja üle anda õigusaktidega ettenähtud korras.
(2) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.
(3) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.
(4) Kodumajapidamises ja majandustegevuses tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide ja teiste olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid jms) tuleb viia nõuetekohasesse kogumis- või käitluskohta, ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda üle jäätmete vastuvõtuõigust omavale isikule.
§ 25. Probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemine
(1) Probleemtooted on patareid, väikeakud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid ja põllumajandusplast.
(2) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid ja muud külmutusseadmed, elektripliidid, pesumasinad, audio- ja videotehnika, infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniseadmed) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda jäätmejaama või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.
(3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama, avalikesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.
(4) Vanarehvid tuleb üle anda jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta.
(6) Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise. Põllumajandusplasti jäätmed antakse üle põllumajandusplasti tootja poolt avalikustatud kohas.
(7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon vallavalitsusega.
(8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tagama avaliku kogumispunkti ümbruse heakorra vähemalt kolme meetri raadiuses.
(9) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma puhta, eeskirja ja heakorra eeskirja nõuetele vastava ning tagama puhastamise illegaalsest graffitist, roostest, jäätmetest jms.
(10) Tootja on kohustatud tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega.
§ 26. Suurjäätmete käitlemine
(1) Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi oma kinnistu piirides ja nende ladustamine ei tohi tekitada keskkonna- ega muid häiringuid.
(2) Suurjäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames või viia jäätmekeskusesse.
§ 27. Vanametalli ja metallijäätmete käitlemine
(1) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljaspoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ega muid häiringuid.
(2) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat vastuvõtuluba omavale vanametalli käitlejale või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta, arvestades jäätmeseaduses kehtestatud piiranguid elektrijuhtmete ja kaabli, liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide, raudteerööbaste ning mootorsõidukite või nende oluliste osade metallijäätmete kokkuostule.
§ 28. Plastijäätmete käitlemine
Plastijäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta. Kasutuskõlblikud plastesemed võib üle anda kasutatud asjade müügikohta.
§ 29. Klaasijäätmete käitlemine
Klaasijäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta. Aknaklaas, autoklaas, klaasnõud jms klaasimaterjalid, mis ei ole pakendiklaas, ei tohi panna pakendiklaasi kogumise mahutisse.
§ 30. Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed
Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, sh kivid ja pinnas tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi, võimalusel taaskasutada kohapeal või anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta.
§ 31. Puidujäätmete käitlemine
Puidujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja võimalusel taaskasutada tekkekohas või anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta. Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid, kusjuures eelistada tuleb puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil.
§ 32. Rõiva- ja tekstiilijäätmete käitlemine
(1) Korduvkasutatavaid rõiva- ja tekstiilijäätmeid saab ära anda kasutatud rõivaste kogumis- või müügikohta.
(2) Tekstiilijäätmed, mida ei ole võimalik üle anda korduskasutuseks, tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta või jäätmevedajale korraldatud jäätmeveo raames.
§ 33. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(2) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti. Liigiti tuleb koguda vähemalt:
1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa (ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne);
2) puit;
3) pakend;
4) metallid;
5) klaas;
6) püsijäätmed (tellised, plaat, keraamika, kivid, krohv, betoon, kips, pinnas jne);
7) plastid;
8) muud segajäätmed.
(3) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) koguma ehitusjäätmed liigiti;
2) valmistama ehitusplatsil ette tasase kõvakattega aluspinna kogumismahutite paigutamiseks;
3) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
4) koguma suured ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada kogumismahutisse, ehitusplatsi piires selleks eraldatud maa-alale;
5) paigutama taaskasutatavad ehitusjäätmed kogumismahutisse või ehitusplatsi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks;
6) taaskasutama puhtad puidujäätmed või andma need üle puiduhakke valmistamiseks;
7) vältima tolmu ja ehitusjäätmete levikut ehitamise käigus, jäätmete paigutamisel kogumismahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;
8) teavitama oma töötajaid käesoleva eeskirja nõuetest.
(4) Kui ehitusjäätmeid ei ole võimalik kohapeal taaskasutada või ehitusplatsil puudub võimalus ehitusjäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib ehitusjäätmed sortimiseks üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.
(5) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised ja lukustatavad.
(6) Ehituse ja lammutuse tegevus ning jäätmete laadimine ega vedamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ja nende tekke maandamiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid.
(7) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad).
(8) Ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele tuleb ametiasutuse nõudmisel lisada jäätmeõiend ehitus- ja lammutusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid.
(9) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, kuhu on lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad). Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada jäätmeõiend jäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid. Jäätmeõiend tuleb esitada vallavalitsusele 14 päeva jooksul arvates tööde lõpetamisest.
(10) Vallavalitsus kehtestab vajadusel täiendavad tingimused ehitus-lammutusjäätmete käitlemise korraldamise reguleerimiseks.
§ 34. Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavasse kogumismahutisse, mis on märgistatud nõuetekohaselt.
(2) Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete hulka järgmised jäätmed:
1) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed;
2) asbesti sisaldavad jäätmed;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed;
4) ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid;
5) saastunud pinnas. Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri 28. juuni 2019.a määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirnormide.
(3) Ohtlikud ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda liigiti ja paigutada vastavasse kogumismahutisse, välja arvatud saastunud pinnas, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. Vedelad ohtlikud jäätmed peavad olema suletud pakendis ja tähistatud vastava jäätmeliigi nimetusega.
(4) Vedelaid ohtlikke ehitusjäätmeid ei tohi kallata omavahel segi ega panna neid teiste tahkete jäätmete hulka. Jäätmed peavad olema suletud pakendis ja tähistatud vastava jäätmeliigi nimetusega.
(5) Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete mahutid peavad olema lukustatavad.
(6) Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.
(7) Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
§ 35. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemine
(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise tagab jäätmevaldaja.
(3) Jäätmevaldaja on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel kohustatud:
1) koguma jäätmeid liigiti ja tagama tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete õige kogumise, mis vastab eeskirja §-s 29 sätestatud nõuetele;
2) välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks, juhindudes Terviseameti juhendmaterjalist „Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus“;
3) tagama, et tema töötajad oleks teavitatud käesolevast eeskirjast ja asutusesisestest juhistest;
4) andma jäätmed üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.
(4) Jäätmevaldajal tuleb tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel koguda liigiti järgmisi jäätmeid:
1) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed, sealhulgas patoloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed, teravad-torkivad jäätmed, mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
3) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa, sealhulgas radioaktiivsed jäätmed, ravimijäätmed, elavhõbeda jäätmed ja kemikaalide jäätmed.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud jäätmed tuleb sorteerida ja pakendada tekkekohas (kaasa arvatud elu- või asukohas toimunud visiidil tekkivad jäätmed) vastavalt konkreetset liiki jäätmetele kehtestatud nõuetele.
(6) Jäätmete pakendid peavad olema selgesti eristatavad, vastama konkreetset liiki jäätmetele kehtestatud nõuetele ning märgistatud pakkimiskuupäeva ja vajadusel jäätmeliigi nimetusega. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna tervishoiu- või veterinaarteenuse osutaja vastavasse ruumi. Roiskumisohuga jäätmed, mida ei ole võimalik sama ööpäeva jooksul jäätmekäitlejale üle anda, tuleb hoida sügavkülmutatult.
(7) Hävitamisele minevad eriliigilisi isikuandmeid sisaldavad dokumendid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult lukustatud kogumiskastis, purustada tervishoiuasutuses või anda hävitamiseks üle vastavat luba omavale ettevõtjale.
(8) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.
(9) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.
(10) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse, hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.
(11) Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid ise kõrvaldada. Kõik käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed andma üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.
§ 36. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuste jäätmete kogumiskohale
(1) Tervishoiuasutuse, kes osutab tervishoiuteenust inimesele, jäätmete kogumiskoht peab vastama järgmistele nõuetele:
1) jäätmete kogumiskoht tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki;
2) jäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja kahjurputukad;
3) jäätmete kogumiskoha siseviimistlus peab võimaldama kogumiskoha niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist;
4) jäätmete kogumiskohas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi;
5) jäätmete kogumiskoht peab olema ventileeritav;
6) jäätmete kogumiskoht peab olema lukustatav.
(2) Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks, ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.
(3) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed". Jäätmekott suletakse 3/4 täitumisel ning selle kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus ja tema osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.
(4) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada kollasesse raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Jäätmekott suletakse 3/4 täitumisel ning selle kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus ja tema osakond) ja pakkimiskuupäev.
(5) Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud) pakitakse pruuni läbipaistmatusse lekkekindlasse jäätmekotti või erimärgistusega ravimite kogumise kanistrisse. Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Jäätmekott suletakse 3/4 täitumisel ning selle kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus ja tema osakond) ja pakkimiskuupäev.
(6) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast nimetatud toimingut käideldakse neid jäätmeid ohtlike jäätmetena. Teised jäätmed käideldakse pärast autoklaavimist olmejäätmetena.
(7) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia pakendatult iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning topelt pakendada kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakend suletakse 3/4 täitumisel ning selle kaal ei tohi ületada 15 kg.
§ 37. Loomsete jäätmete käitlemine
(1) Ettevõtjad ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises tekkinud loomsete jäätmete kogumise ja üleandmise vastavale loomsete jäätmete käitlusluba omavale isikule.
(2) Eranditena on lubatud lemmikloomade ja hobuslaste matmine. Hobuslaste matmine peab toimuma kooskõlastatult Põllumajandus- ja Toiduameti kohaliku asutusega, kes väljastab sellekohase otsuse.
(3) Lõikes 2 nimetatud erandi rakendamise tingimused on:
1) lemmikloomal ei ole olnud ohtlikku nakkushaigust (nt marutaud, koerte katk vm);
2) lemmikloom maetakse kohas, kus oht inimeste ja loomade tervisele on minimaalne (sh registreeritud lemmikloomade kalmistul);
3) matmine peab toimuma nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs;
4) matmispaik ei tohi asuda kaitsmata põhjaveega alal, karstialal, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja veekaitsevööndis;
5) transport matmispaika peab toimuma nii, et on välistatud oht keskkonnale;
6) tiheasustusega alal tohib lemmiklooma matta vaid oma kinnistule.
§ 38. Jäätmete käitlemine avalikel üritustel
(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja, täites jäätmevaldaja kohustusi ning järgides Vinni valla avalike ürituste korraldamist reguleerivaid õigusakte ja juhendeid.
(2) Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult.
(3) Avalikul üritusel:
1) peab olema piisavas koguses ja mahuga kogumismahuteid, mis võimaldavad korraldada jäätmete liigiti kogumist. Korraldada tuleb vähemalt pakendite, segaolmejäätmete ja juhul kui üritusel toimub toitlustamine, siis ka köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine;
2) kogumismahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavale jäätmeliigile;
3) kogumismahutina võib kasutada ka kogumiskotte;
4) on lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu;
5) rakendatakse sobivaid meetmeid jäätmete kogumise reeglite kohta informatsiooni esitamiseks.
(4) Avaliku ürituse toimumise koht ja selle ümbrus tuleb heakorrastada 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või avaliku ürituse loas määratud tähtajaks.
§ 39. Jäätmete käitlemine avalikel puhkealadel ja veekogude ääres
Avalikel puhkealadel ja veekogude aktiivselt kasutatavatel kaldaaladel vastutab jäätmekäitluse eest maa-ala omanik, tagades vajalike kogumismahutite olemasolu ja nende teenindamise ning jäätmetest tulenevate häiringute tekke ja leviku vältimise.
§ 40. Mereprügi vältimise ja vähendamise meetmed
(1) Rannas ja vooluveekogude kallastel asuvas avalikus ruumis tuleb kasutada prügi lendumist vältiva disainiga kogumisvahendeid.
(2) Jäätmevaldaja on kohustatud ehitusobjektil rakendama meetmeid, et välistada kergesti lenduvate materjalide ja nendest tekkivate jäätmete laiali kandumine veekogudesse.
§ 41. Jäätmete käitlemine kalmistutel
(1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu haldaja.
(2) Kalmistu haldaja paigutab territooriumile piisava arvu kogumismahuteid, et tagada jäätmete liigiti kogumine ning vältida kogumismahutite ületäitumist. Liigiti tuleb koguda vähemalt biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ja segaolmejäätmed.
(3) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.
5. peatükk JÄÄTMETE TAASKASUTAMISE EESMÄRGID JA JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMINE
§ 42. Jäätmete taaskasutamise eesmärgid jäätmeliikide kaupa
(1) Olmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveoga. Suunata kogutud jäätmed materjalina ringlusesse 2030. aastaks vähemalt 60% ulatuses KOV-is tekkivate olmejäätmete kogumahust. Eesmärgi saavutamiseks tuleb edendada tekkekohal jäätmematerjalide liigiti kogumist, luua mugavad kogumislahendused. Tuleb tagada sobivad tingimused jäätmete töötlemise teenuste osas ning korraldada vajalikus mahus jäätmevaldajate teadlikkuse tõstmise tegevusi koos järelevalve teostamisega.
(2) Pakendijäätmete osas on eesmärgiks tagada ringlussevõtt aastaks 2030 vähemalt 70% läbi avalike pakendikonteinerite võrgustiku vastavuse tagamise jäätmevaldajate vajadustele ning rakendades kohtkogumist. Eesmärgi saavutamiseks peavad tootjavastutuse organisatsioonid tagama kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma koos ametiasutusega elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest.
(3) Biolagunevate jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks 2027. aastaks on tagada biolagunevate jäätmete osakaal segaolmejäC0#3Fätmete koostises alla 10 massiprotsendi. Selleks tuleb edendada tekkekohal kompostimist ja konteineriga kogumist ning on vajalik tõsta jäätmevaldajate teadlikkust liigiti kogumise nõuete osas. Lisaks tuleb teostada järelevalvet biolagunevate jäätmete käitlemistingimuste täitmise üle.
(4) Tekstiilijäätmete osas on eesmärgiks rakendada nende tekkekohal liigiti kogumist ja soodustada üleandmist nõuetekohastesse kogumiskohtadesse.
(5) Suurjäätmete, rehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on teostada jäätmete kogumisringe ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas.
(6) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse vähemalt 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Eesmärgi saavutamiseks on vaja tõsta jäätmevaldajate teadlikkust ja suurendada järelevalvetegevusi.
(7) Probleemtoodete liigiti kogumise edendamise eesmärgiks on tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas ja parandada koostööd laiendatud tootjavastuse teostajatega.
(8) Kõikide muude jäätmeliikide liigiti kogumise edendamisel on eesmärgiks tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete liigiti kogumise vajaduse ja võimaluste osas ja nende nõuetekohase käitlemise osas ning teostada järelevalvet jäätmete käitlemistingimuste täitmise üle.
(9) Jäätmete liigiti kogumise arendamiseks vajaminevaid tegevusi planeerib ja korraldab vallavalitsus.
6. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED
§ 43. Jäätmekäitluskoht
(1) Jäätmekäitluskoht (nt kompostimisväljak, jäätmejaam, jäätmepunkt, pinnasetäitekoht jms) on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, mille ehitise olemasolu ei ole vajalik.
(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud või -mahutit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
(3) Jäätmekäitluskoha käitaja peab hoidma korras jäätmekäitluskoha sissesõiduteed, vältima nendel rajatistel keskkonnahäiringute (hais, tolm, müra, lindude, näriliste ja putukate kogumine) teket ja jäätmete tuulega laialikandumist.
§ 44. Jäätmekäitluskohtade järelhooldus
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sh keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele vastavat keskkonnakaitseluba omavatele isikutele.
(3) Tegevuse lõppemise või tegevuse käigus tekkinud keskkonnareostuse likvideerib jäätmetekitaja või kinnistu omanik.
Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.
(4) Omavalitsus üksusel on õigus teha Keskkonnaametile ettepanekuid jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja seirekava koostamise kohta.
7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§ 45. Järelevalve teostamine
(1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus eeskirjas, keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
(2) Jäätmekäitluse nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb vallavalitsus või muu seadusega määratud isik.
(3) Vallavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtete jäätmekäitlustingimuste täitmist, füüsiliste ja juriidiliste isikute jäätmekäitlus- ja -veolepingute olemasolu.
(4) Vallavalitsusel on õigus määrata ametnik või ametnikud, kelle ülesandeks on käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud riikliku järelevalve ülesannete täitmine.
(5) Kõik jäätmevaldajad on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.
(6) Vastutus eeskirja nõuete rikkumise eest on sätestatud jäätmeseaduse §-s 1207.
§ 46. Keskkonnasaastatuse likvideerimine
(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastatusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastatuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).
(2) Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses.
(3) Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.
(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul ametiasutus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
8. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 47. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks Vinni Vallavolikogu 29.11.2018 määrus nr 29 “Vinni valla jäätmehoolduseeskiri”.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
(3) Määruse 3. peatüki nõudeid rakendatakse alates uue korraldatud jäätmeveo hankelepingu rakendumisest.
(4) Eeskirjas nimetatud taotluste vormid kinnitab vallavalitsus.
Evelin Poolamets
Volikogu esimees
Facebook
X.com