Rahandus ja eelarveFinantsjuhtimine

Teksti suurus:

Järva valla finantsjuhtimise kord

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Järva valla finantsjuhtimise kord - sisukord
Väljaandja:Järva Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:04.06.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 01.06.2018, 10

Järva valla finantsjuhtimise kord

Vastu võetud 24.05.2018 nr 21

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõike 1 punkti 5 ja Järva Vallavolikogu 22.03.2018 määruse nr 9 „Järva valla põhimäärus“ § 32 lõike 5 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Järva valla finantsjuhtimise kord (edaspidi kord) reguleerib:
 1) Järva valla eelarve liigendamise põhimõtted;
 2) eelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamise, Järva Vallavolikogus (edaspidi vallavolikogu) menetlemise ja muutmise põhimõtted;
 3) kaasava eelarve menetlemise põhimõtted;
 4) eelarve täitmise põhimõtted;
 5) eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarve korral väljaminekute tegemise tingimused;
 6) reservfondi vahendite kasutamise tingimused ja kord;
 7) Järva valla majandusaasta aruande menetlemise ja kinnitamise tingimused;
 8) finantsdistsipliini tagamise üldised nõuded.

 (2) Järva valla raamatupidamisarvestuse tingimused ja kord kehtestatakse raamatupidamise sise-eeskirjas, mille kinnitab Järva vallavanem käskkirjaga.

§ 2.  Mõisted

 (1) Korras kasutatakse mõisteid kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktide tähenduses.

 (2) Korra tähenduses kasutatakse mõisteid järgmiselt:
 1) ametiasutus – Järva valla asutus, mida finantseeritakse valla eelarvest ning mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine;
 2) ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) – vallavolikogu poolt teenuste osutamiseks moodustatud asutus, mis ei teosta avalikku võimu;
 3) alaeelarve – ametiasutuse ja hallatavate asutuste tulude ja kulude detailne jaotus vastavalt majanduslikule sisule lähtudes eelarve klassifikaatorist;
 4) kaasav eelarve – kogukonna kaasamine eelarve koostamise protsessi, mille käigus otsustatakse kogukonna poolt teatud osa eelarveliste vahendite kasutamine eelarveaastal.

2. peatükk JÄRVA VALLA EELARVE JA SELLE LIIGENDAMISE PÕHIMÕTTED 

§ 3.  Eelarve koostamise üldpõhimõtted

 (1) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

 (2) Eelarve koostamist, muutmist ja täitmist koordineerib ametiasutus.

 (3) 2018. aasta eelarve on kassapõhine. Alates 1. jaanuarist 2019 on eelarve tekkepõhine, milles majandustehingud kajastatakse vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse.

 (4) Eelarve koosneb järgmistest osadest:
 1) põhitegevuse tulud;
 2) põhitegevuse kulud;
 3) investeerimistegevus;
 4) finantseerimistegevus;
 5) likviidsete varade muutus.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eelarveosade detailsus peab vastama korra § 4 sätestatule.

 (6) Eelarve põhitegevuse kuludesse planeeritakse reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Vallavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt vastavalt korra 5. peatükis sätestatule.

§ 4.  Eelarve liigendus

 (1) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi:
 1) maksutulud;
 2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
 3) saadavad toetused;
 4) muud tegevustulud.

 (2) Põhitegevuse tulude eelarveosas võib planeerida ja kogusummas arvesse võtta tuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangasaldode muutusele.

 (3) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi:
 1) antavad toetused;
 2) muud tegevuskulud.

 (4) Põhitegevuse kulude eelarveosas võib planeerida ja kogusummas arvesse võtta kuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangasaldode muutusele.

 (5) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi:
 1) põhivara soetus;
 2) põhivara müük;
 3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;
 4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;
 5) osaluste soetus;
 6) osaluste müük;
 7) muude aktsiate ja osade soetus;
 8) muude aktsiate ja osade müük;
 9) antavad laenud;
 10) tagasilaekuvad laenud;
 11) finantstulud ja finantskulud.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud müügid planeeritakse müügist saadava tuluna, mitte müügist saadava kasumi või kahjumina.

 (7) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse:
 1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkuleppe alusel;
 2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.

 (8) Likviidsete varade muutuse eelarveosa arvestatakse koondsummana, mis koosneb:
 1) raha ja pangakontode saldo muutus;
 2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;
 3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

3. peatükk EELARVE JA LISAEELARVE KOOSTAMINE JA MENETLEMINE 

§ 5.  Eelarve eelnõu koostamine

 (1) Eelarve eelnõu koostab ametiasutus ning esitab menetlemiseks Järva Vallavalitsusele kui täitevorganile (edaspidi vallavalitsus), vallavalitsus esitab eelarve vastuvõtmiseks vallavolikogule.

 (2) Eelarve eelnõu koostamist koordineerib ametiasutus.

 (3) Vallavalitsus kinnitab hiljemalt 1. juuniks järgmise aasta eelarve koostamise tingimused ja vormid.

 (4) Ametiasutus ja hallatavad asutused koostavad eelarve taotlused lähtudes Järva valla arengukavast, eelarvestrateegiast ja hallatava asutuse arengukavast.

 (5) Hallatav asutus ja ametiasutuse alaeelarve eest vastutav isik esitab eelarve taotluse lähtudes vallavalitsuse kinnitatud eelarve koostamise tingimustest ja vormidest.

 (6) Alaeelarve eest vastutav isik on ametiasutuse ja hallatava asutuse tegevusala alaeelarve koostamise ja täitmise eest vastutav isik.

 (7) Eelarvetaotluste põhjal koostab ametiasutuse finantsosakond koondi ning esitab selle hiljemalt 1. septembriks menetlemiseks vallavalitsusele.

 (8) Koondi menetlemisel hindab vallavalitsus eelarve taotluste põhjendatust ning nende vastavust õigusaktidele, arengukavale ja planeeritud tegevustele. Finantsosakond koostab eelarve eelnõu ning esitab selle koos seletuskirjaga vallavalitsusele.

 (9) Vallavalitsus esitab hiljemalt üks kuu enne eelseisva eelarveaasta algust eelarve eelnõu koos seletuskirjaga vallavolikogule menetlemiseks.

§ 6.  Eelarve eelnõu menetlemine vallavolikogus

 (1) Eelarve eelnõu menetletakse vallavolikogus järgneva detailsusega:
 1) põhitegevuse tulud tegevusalade kontogrupi täpsusega;
 2) põhitegevuse kulud tegevusalade kontogrupi täpsusega;
 3) investeerimistegevused (välja arvatud objektipõhised investeeringud) tegevusalade järgi kokku kontogrupi täpsusega;
 4) objektipõhised investeeringud objekti täpsusega;
 5) likviidsete varade muutus kontorühma täpsusega.

 (2) Eelarve eelnõu arutamine vallavolikogus, muudatusettepanekute esitamine ja eelnõu menetlemine toimub Järva Vallavolikogu töökorras kehtestatud korras.

 (3) Eelnõu kohta võivad esitada muudatusettepanekuid vallavolikogu liikmed, vallavolikogu alatised komisjonid, vallavalitsus ning hallatavate asutuste juhid.

 (4) Muudatusettepanekute alusel koostab finantsosakond muudatusettepanekute koondi, kus on märgitud ettepanek ning vallavalitsuse seisukoht.

 (5) Muudatusettepanekute koond koos vallavalitsuse seisukohaga esitatakse eelarve eelnõu menetlevale juhtivkomisjonile, kes annab muudatusettepanekutele oma seisukohad. Seejärel esitatakse koond vallavolikogule.

§ 7.  Eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarvest väljaminekute tegemine

  Ametiasutus võib enne eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarvest teha eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
 1) õigusaktidest;
 2) enne eelarveaasta algust kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingutest (sealhulgas laenulepingud);
 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
 4) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseeringust;
 5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseeringust;
 6) kohtuotsusest.

§ 8.  Lisaeelarve

 (1) Eelarve kogumahu suurenemisel või vähenemisel võib eelarveaasta jooksul muuta eelarvet lisaeelarvega.

 (2) Lisaeelarve eelnõu koostab ametiasutuse finantsosakond lähtudes ametiasutuse ja hallatavate asutuste alaeelarvete kasutajate taotlustest. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

 (3) Lisaeelarve eelnõu arutamine vallavolikogus toimub Järva valla põhimääruses kehtestatud korras.

 (4) Lisaeelarve eelnõule muudatusettepanekute esitamine ning muudatusettepanekute menetlemine toimub korra § 6 lõigete 2-4 alusel.

§ 9.  Alaeelarvete kinnitamine ja muutmine

 (1) Vallavalitsus kinnitab korraldusega ametiasutuse ja hallatava asutuse alaeelarve kontoklassi detailsuses kahe nädala jooksul pärast eelarve või lisaeelarve jõustumist.

 (2) Vallavalitsus võib, lähtudes alaeelarve vastutava isiku taotlusest, eelarveaasta jooksul muuta alaeelarvet vallavolikogu kinnitatud eelarve põhitegevuse tulude või põhitegevuse kulude kogumahu piires.

 (3) Riigieelarvest ja muudelt rahastajatelt eelarveaasta jooksul saadavad sihtotstarbelised eraldised ja nende arvelt tehtavad väljaminekud võib vallavalitsus lisada eelarvesse oma korralduse alusel eelarvesse arvestatud sihtotstarbeliste eraldiste kogusumma piires.

 (4) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sihtotstarbelised eraldised ja nende arvelt tehtud väljaminekud.

§ 10.  Tegemata jäänud väljaminekute ülekandmise kavandamine järgmisel eelarveaastal

 (1) Eelmise aasta eelarves ette nähtud, kuid lõpuni tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse eelarve eelnõus, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.

 (2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekud, kui need tulenevad:
 1) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;
 2) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest;
 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest.

 (3) Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.

4. peatükk KAASAV EELARVE 

§ 11.  Kaasava eelarve objekt

  Kaasava eelarve objekt on Järva vallaga seotud investeeringuobjekt:
 1) mis peab pakkuma avalikku hüve ja olema avalikus kasutuses;
 2) millest ei tohi tekkida ebamõistlikke kulusid valla järgnevate aastate eelarvetele;
 3) mille maksumus ei ületa 20 000 eurot.

§ 12.  Kaasava eelarve menetlusest teavitamine

 (1) Ametiasutus tutvustab kaasava eelarve menetlust avalikkusele, korraldab selleks vähemalt ühe avaliku teabepäeva ja kutsub iga aasta aprillikuus üles esitama ideid kaasava eelarve objekti, mis lülitatakse järgneva aasta eelarvesse, kohta.

 (2) Majanduse seisaku või languse korral kaasavat eelarvet ei rakendata.

§ 13.  Idee esitamine

  Kaasava eelarve menetluse käigus võib idee esitada igaüks.

§ 14.  Ideede analüüs

 (1) Vallavolikogu moodustab kaasava eelarve menetlemiseks ajutise komisjoni, kinnitab kaasava eelarve mahu ja vajadusel täiendavad tingimused.

 (2) Ideid analüüsitakse ajutises komisjonis, kaasates ideede esitajad ja vajadusel eksperdid.

 (3) Analüüsi käigus võib sarnaseid ideid liita ja ideed täiendada.

 (4) Idee, mis ei vasta korra § 11 nimetatud objekti nõuetele, jäetakse kõrvale.

 (5) Ideede analüüsi tulemused avalikustatakse Järva valla veebilehel ja need pannakse rahvahääletusele.

§ 15.  Rahvahääletus

 (1) Rahvahääletusel saab osaleda iga vähemalt 16-aastane isik, kelle elukoht on rahvahääletuse ajal Eesti rahvastikuregistri andmetel Järva vallas.

 (2) Iga rahvahääletusel osalev isik saab hääletada kuni kolme erineva endale meelepärase idee poolt.

 (3) Rahvahääletus viiakse läbi elektrooniliselt. Hääletamisel identifitseeritakse isik.

 (4) Vallavalitsus määrab hääletamise koha, kus saab hääletada isik, kellel ei ole arvuti kasutamise võimalust.

 (5) Rahvahääletuse läbiviimiseks moodustab vallavalitsus komisjoni.

§ 16.  Rahvahääletuse tulemuste väljaselgitamine

 (1) Rahvahääletuse tulemusena reastatakse ideed vastavalt saadud häälte arvule, alustades enim hääli saanud ideest.

 (2) Rahvahääletuse tulemuse selgitab välja ja kinnitab korra § 14 lõikes 1 nimetatud komisjon.

§ 17.  Realiseerimisele kuuluv idee

  Realiseerimisele kuulub rahvahääletusel enim hääli saanud idee, kui vallavolikogu ei ole otsustanud, et realiseerimisele kuulub mitu ideed.

5. peatükk EELARVE TÄITMINE 

§ 18.  Eelarve täitmine

 (1) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele.

 (2) Eelarve kassalist teenindamist (sh rahavoogude planeerimist, jälgimist ja reguleerimist) teostab ametiasutuse finantsosakond.

 (3) Vallavalitsus, ametiasutus ja hallatav asutus võivad teha tehinguid ainult eelarves kinnitatud väljaminekute summa piires, välja arvatud korra § 7 nimetatud juhtudel.

 (4) Vallavalitsusel on õigus piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist kuni kaheks kalendrikuuks eelarve täitmise käigus tulude kavandatust väiksema laekumise korral, lubades vaid vältimatute kulude tegemist. Väljamaksete teostamisel lähtutakse järgmisest järjekorrast:
 1) töötasud, töötasudelt kinnipeetavad ja arvestatavad maksud;
 2) valla laenude teenindamisega seotud maksed;
 3) lepingulistest kohustustest tulenevad maksed;
 4) muud väljamaksed.

 (5) Vallavalitsus teavitab vallavolikogu väljaminekute piiramisest ning vajadusel koostab eelarves kavandatud tulude väiksema laekumise korral negatiivse lisaeelarve eelnõu. Kui negatiivset lisaeelarvet ei koostata, jäetakse ametiasutuse ja hallatava asutuse väljaminekud teostamata tulude kavandatust väiksema laekumise võrra.

 (6) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvele võtmise reeglitest.

 (7) Eelarve täitmisel on lubatud kajastada arvestuspõhimõtetest tulenevaid amortisatsioone, allahindlusi, mahakandmisi, väärtuse muutusi, ebatõenäoliseks laekuvaks hindamisi, eraldiste moodustamist ning muid raamatupidamise arvestuspõhimõtetest tulenevaid ümberhindlusi ja korrigeerimisi, olenemata sellest, kas need olid eelarves ette nähtud või mitte.

§ 19.  Eelarve täitmise aruandlus

 (1) Ametiasutus avaldab eelarve täitmise aruande Järva valla veebilehel hiljemalt igale aruandekuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

 (2) Alaeelarvete vastutavatel isikutel on õigus saada alaeelarvete täitmise informatsioon kord kalendrikuus, hiljemalt igale aruandekuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

 (3) Eelarve täitmise aruanne kuulub raamatupidamise aastaaruande koosseisu.

6. peatükk RESERVFONDI KASUTAMINE 

§ 20.  Reservfondist raha eraldamise alused

 (1) Reservfond arvestatakse eelarve põhitegevuse kuluna ja selle suuruse otsustab vallavolikogu eelarve vastuvõtmise käigus.

 (2) Vallavalitsus eraldab reservfondist vahendeid ettenägematute väljaminekute, mida ei olnud võimalik eelarve koostamise käigus ette näha ja planeerida, tegemiseks.

 (3) Reservfondist võib eraldada vahendid sihtotstarbeliselt järgmistel juhtudel:
 1) õnnetusjuhtumite ennetamiseks ning õnnetusjuhtumite tagajärgede likvideerimiseks;
 2) eelarvesse arvestatud väljaminekute, mille tegelik kulu on planeeritust suurem ja väljamineku suurenemist ei olnud võimalik eelarve koostamisel ette näha, kuid nimetatud kulud on vajalikud valla tegevuse korraldamiseks ning kohustuste täitmiseks, katmiseks,
 3) hallatavale asutusele eelarveaastal rahastuse saanud projekti omaosaluse finantseerimiseks;
 4) koondamishüvitiste kulude, mida ei olnud võimalik eelarve koostamisel ette näha, katmiseks;
 5) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 541 alusel makstavaks hüvitiseks;
 6) teistest seadustest või muudest õigusaktidest tulenevate täiendavate ning muude ettenägemata ja põhjendatud kulude katmiseks.

§ 21.  Reservfondi kasutamine

 (1) Reservfondi kasutamist korraldab vallavalitsus ning annab vallavolikogule informatsiooni selle kasutamise kohta üks kord kvartalis.

 (2) Eraldised üle 30 000 euro otsustab vallavolikogu.

 (3) Reservfondist raha eraldamiseks esitab vallavalitsusele kirjaliku põhjendatud taotluse ametiasutuses alaeelarve vastutav isik või hallatava asutuse juht.

 (4) Taotlusele lisab ametiasutuse vastava valdkonna juht omapoolse seisukoha taotluse põhjendatuse kohta ning edastab taotluse finantsosakonna juhatajale, kes lisab omapoolse seisukoha taotluse põhjendatuse kohta. Finantsosakonna juhataja korraldab vallavalitsuse istungile korralduse eelnõu koostamise.

 (5) Vallavalitsusel on õigus:
 1) nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi või
 2) jätta taotlus rahuldamata ühes põhjuste ära näitamisega või
 3) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt.

 (6) Reservfondist raha eraldamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduses sätestatakse eraldise kasutamise tähtaeg. Korralduse alusel kantakse reservfondi eraldise summa korralduses nimetatud tegevusala eelarvesse.

 (7) Reservfondist eraldise saaja võib eraldatud summa ulatuses teha väljaminekuid sihtotstarbeliselt. Reservfondist eraldise saaja on kohustatud pidama eraldise kasutamise kohta arvestust.

 (8) Tähtajaks kasutamata summa kantakse vallavalitsuse korralduse alusel tagasi reservfondi.

 (9) Reservfondi kasutamata vahendid kajastuvad valla eelarve täitmise aruandes.

7. peatükk MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMINE, MENETLEMINE, KINNITAMINE, AVALIKUSTAMINE 

§ 22.  Majandusaasta aruande koostamine

 (1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud põhimõtetest ning Järva valla raamatupidamise sise-eeskirjast.

 (2) Majandusaasta aruande koostamise korraldab ametiasutus.

 (3) Järva valla valitseva või olulise mõju all olev äriühing, sihtasutus ja mittetulundusühing esitavad nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates vallavalitsusele kinnitatud majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande, kui raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on audiitortegevuse seaduse alusel kohustuslik.

 (4) Majandusaasta aruande kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele alla, koos kuupäeva märkimisega, viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud.

 (5) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande vallavolikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.

§ 23.  Majandusaasta aruande menetlemine

 (1) Majandusaasta aruanne esitatakse menetlemiseks vallavolikogu alatistele komisjonidele.

 (2) Enne majandusaasta aruande kinnitamist vallavolikogus vaatab revisjonikomisjon majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse vallavolikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

 (3) Vallavolikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks.

§ 24.  Majandusaasta aruande avalikustamine

  Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning vallavolikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul Järva valla veebilehel.

8. peatükk FINANTSDISTSIPLIINI TAGAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 

§ 25.  Finantsdistsipliini tagamise üldised nõuded

 (1) Valla finantsdistsipliini tagamise meetmed on kinnipidamine Järva valla ja temast sõltuvate üksuste põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest ja netovõlakoormusest lähtudes kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud nõuetest.

 (2) Põhitegevuse tulemi väärtus ei tohi olla aruandeaasta lõpu seisuga väiksem kui null.

 (3) Netovõlakoormus võib ulatuda aruandeaasta lõpuks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud määrani.

§ 26.  Varadele ja kohustuste võtmisele esitatavad nõuded

 (1) Likviidseteks varadeks on sularaha ja pangakontodel olevad vahendid.

 (2) Likviidsete varade paigutamine ja kasutamisele võtmise tingimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.

 (3) Järva vald võib kooskõlas eelarvestrateegiaga anda laenu ainult temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele investeeringuteks ning tagada sõltuva üksuse samaks otstarbeks võetavaid kohustusi. Vald võib temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele rahavoogude juhtimise eesmärgil anda laenu tingimusel, et laen makstakse eelarveaasta lõpuks tagasi.

 (4) Järva vald võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning kohustusi:
 1) investeeringuteks;
 2) põhivara soetuseks antavaks sihtfinantseerimiseks;
 3) osaluste, aktsiate, osade ja muude omakapitaliinstrumentide omandamiseks.

 (5) Laenu andmise ja võtmise otsustab vallavolikogu.

 (6) Rahavoogude tõrgeteta juhtimiseks võib vallavalitsus võtta arvelduskrediiti eelarve või lisaeelarve vastuvõtmisel sätestatud mahus, informeerides sellest vallavolikogu. Arvelduskrediit makstakse tagasi hiljemalt 31. detsembriks.

 (7) Kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmiseks võib võtta laenu kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga, esitades ministeeriumile kirjaliku taotluse, milles on selgitatud laenu võtmise põhjus.

9. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 27.  Määruste kehtetuks tunnistamine

 (1) Järva-Jaani Vallavolikogu 30.12.2010 määrus nr 22 „Järva-Jaani valla eelarve reservfondi kasutamise kord“.

 (2) Järva-Jaani Vallavolikogu 29.03.2012 määrus nr 6 „Järva-Jaani valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise kord ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise kord“.

 (3) Imavere Vallavolikogu 19.04.2012 määrus nr 11 „Imavere valla eelarve reservfondi kasutamise kord“.

 (4) Imavere Vallavolikogu 24.05.2012 määrus nr 13 „Imavere valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse kord“.

 (5) Kareda Vallavolikogu 28.08.2012 määrus nr 7 „Kareda valla eelarve koostamise, täitmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise kord“.

 (6) Kareda Vallavolikogu 16.03.2016 määrus nr 12 „Kareda valla eelarve reservfondi kasutamise kord“.

 (7) Koigi Vallavolikogu 09.02.2012 määrus nr 4 „Koigi valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse kord“.

 (8) Koeru Vallavolikogu 31.01.2013 määrus nr 3 „Koeru valla reservfondi kasutamise kord“.

 (9) Koeru Vallavolikogu 27.10.2016 määrus nr 33 „Kaasava eelarve menetluse rakendamine Koeru valla eelarve koostamisel“.

§ 28.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Jüri Ellram
Vallavolikogu esimees