Rahandus ja eelarveFinantsjuhtimine

Teksti suurus:

Keila linna finantsjuhtimise kord

Väljaandja:Keila Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:04.06.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 01.06.2024, 10

Keila linna finantsjuhtimise kord

Vastu võetud 28.05.2024 nr 9

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 lõike 3, § 21 lõike 1 ja § 28 lõigete 3 ja 31 ning Keila linna põhimääruse § 46 lõike 7 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala ja kohaldamine

  (1) Keila linna finantsjuhtimise korra eesmärk on sätestada kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) täitmise tingimused Keila linnas.

  (2) Keila linna finantsjuhtimise kord (edaspidi kord) sätestab nõuded:
  1) eelarve liigendamiseks;
  2) eelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamiseks ja menetlemiseks;
  3) vastuvõtmata eelarve korral väljaminekute tegemiseks;
  4) eelarve täitmiseks;
  5) eelarve reservfondi kasutamiseks;
  6) majandusaasta aruande koostamiseks ja menetlemiseks.

  (3) Kord on täitmiseks kohustuslik Keila linnavolikogule (edaspidi volikogu), Keila linnavalitsusele (edaspidi linnavalitsus), Keila Linnavalitsusele ametiasutusena, linnavalitsuse struktuuriüksustele ja linnavalitsuse hallatavatele asutustele.

§ 2.   Mõisted

  Korras kasutatakse mõisteid KOFS ja raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktide tähenduses.

2. peatükk EELARVE 

§ 3.   Eelarve koostamise üldpõhimõtted

  (1) Eelarves määratakse tulenevalt arengukavas ja eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidest ja tegevustest linna rahaliste vahendite kasutamise plaan eelarveaastaks.

  (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

  (3) Eelarve ja lisaeelarve võtab Keila linnavolikogu vastu määrusega.

  (4) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

  (5) Eelarves kajastatakse summad täiseurodes.

  (6) Eelarveosad on:
  1) põhitegevuse tulud;
  2) põhitegevuse kulud;
  3) investeerimistegevus;
  4) finantseerimistegevus;
  5) likviidsete varade muutus.

  (7) Eelarve on tekkepõhine – tehingud kajastatakse vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse.

  (8) Eelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamise ja täitmise korraldajaks on linnavalitsus.

  (9) Eelarves nähakse ette reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks kuni 1% kavandatud põhitegevuse kulude mahust.

  (10) Volikogu kinnitab eelarve ja lisaeelarve käesoleva korra paragrahvides 4-8 toodud liigenduses.

  (11) Eelarve detailsema jaotuse majandusliku sisu ja vastutajate lõikes (alaeelarved) kinnitab linnavalitsus korraldusega, arvestades volikogus kinnitatud eelarve või lisaeelarve eelarveosade mahte.

§ 4.   Eelarve põhitegevuse tulude eelarveosa

  (1) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
  1) maksutulud;
  2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
  3) saadavad toetused;
  4) muud tegevustulud.

  (2) Põhitegevuse tulude eelarveosas ei planeerita:
  1) kasumit ja kahjumit põhivara müügist;
  2) põhivara soetuseks saadavat sihtfinantseerimist;
  3) finantstulusid.

  (3) Põhitegevuse tulude eelarveosas võib planeerida ja kogusummas arvesse võtta tuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangakontode saldo muutusele.

§ 5.   Eelarve põhitegevuse kulude eelarveosa

  (1) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
  1) antavad toetused;
  2) muud tegevuskulud.

  (2) Põhitegevuse kulude eelarveosas ei planeerita:
  1) põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust;
  2) põhivara soetuseks antavat sihtfinantseerimist;
  3) finantskulusid;
  4) põhivara soetamisega kaasnevat käibemaksukulu.

  (3) Põhitegevuse kulude eelarveosas võib planeerida ja kogusummas arvesse võtta kuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangakontode saldo muutusele.

§ 6.   Eelarve investeerimistegevuse eelarveosa

  (1) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
  1) põhivara soetus;
  2) põhivara müük;
  3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;
  4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;
  5) osaluste soetus;
  6) osaluste müük;
  7) muude aktsiate ja osade soetus;
  8) muude aktsiate ja osade müük;
  9) antavad laenud;
  10) tagasilaekuvad laenud;
  11) finantstulud ja finantskulud.

  (2) Investeerimistegevuse eelarveosas ei planeerita:
  1) põhivara soetuseks saadavat mitterahalist sihtfinantseerimist ja sellega seoses saadavat põhivara, kui sellega ei kaasne kaupade ja teenuste müüki tarnija poolt;
  2) põhivara soetuseks antavat mitterahalist sihtfinantseerimist ja sellega kaasnevat mitterahalist põhivara võõrandamist;
  3) mitterahalisi sissemakseid äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute omakapitali ning mitterahalisi väljamakseid äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute omakapitalist;
  4) finantsinvesteeringute ja osaluste ümberhindamisest põhjustatud kasumit ja kahjumit ning kohaliku omavalitsuse üksuse osa tema osalusega äriühingu majandusaasta tulemist.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud müügid planeeritakse müügist saadava tuluna, mitte müügist saadava kasumi või kahjumina.

  (4) Investeeringud planeeritakse investeerimistegevuse eelarveosas põhivara soetusena koos soetusega kaasneva käibemaksukuluga.

  (5) Investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmiseks liidetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud müükide tulu, punktis 3 nimetatud saadav sihtfinantseerimine, punktis 10 nimetatud tagasilaekuvad laenud ning punktis 11 nimetatud finantstulude ja -kulude vahe, millest lahutatakse punktides 1, 5 ja 7 nimetatud soetuste maksumus, punktis 4 nimetatud antav sihtfinantseerimine ning punktis 9 nimetatud antavad laenud.

  (6) Investeerimistegevuse eelarveosas võib lisaks planeerida ja kogusummas arvesse võtta investeerimistegevusega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangakontode saldo muutusele.

§ 7.   Eelarve finantseerimistegevuse eelarveosa

  (1) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:
  1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;
  2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.

  (2) Finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmiseks liidetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustuste võtmiseks kavandatavad rahalised vahendid ja sellest lahutatakse punktis 2 nimetatud kohustuste täitmiseks kavandatavad rahalised vahendid.

§ 8.   Eelarve likviidsete varade muutuse eelarveosa

  (1) Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad KOFS § 36 lõikele 1.

  (2) Likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatakse ühel kirjel summeerituna:
  1) raha ja pangakontode saldo muutused;
  2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutused;
  3) soetatud võlakirjade saldo muutused.

  (3) Likviidsete varade saldo suurenemine või vähenemine kajastatakse vastavalt plussi või miinusega.

§ 9.   Eelarve tasakaal, ülejääk ja puudujääk

  (1) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks.

  (2) Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega.

  (3) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga.

  (4) Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne.

  (5) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.

§ 10.   Eelarve koostamine ja menetlemine

  (1) Eelarve eelnõu koostamist korraldab linnavalitsus.

  (2) Finantsjuht saadab e-kirjaga linnavalitsuse struktuuriüksuste juhtidele ja hallatavate asutuste juhtidele igaks aastaks eelarveprojekti koostamise ajakava, tingimused ja vormid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 31. augustiks.

  (3) Linnavalitsuse hallatavad asutused ja struktuuriüksused esitavad alaeelarvete liigenduses eelarvetaotlused koos seletuskirjaga hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 30. septembriks, võttes aluseks linna arengukava ja eelarvestrateegia ning asutuse arengukava ja teised antud valdkonda reguleerivad õigus- ja haldusaktid.

  (4) Eelarvetaotluste menetlemisel osalevad linnavalitsuse liikmed ja finantsjuht ning aruteludesse kaasatakse vajadusel taotluste koostajad või esitajad.

  (5) Pärast läbirääkimisi koostab finantsjuht eelarve koondprojekti ning esitab selle koos eelarve seletuskirjaga linnavalitsusele.

  (6) Linnavalitsus esitab eelarve eelnõu ja seletuskirja volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

  (7) Volikogu esimees edastab eelarve eelnõu menetlemiseks kõikidele volikogu alatistele komisjonidele. Linnavalitsus tutvustab eelarve eelnõu kõigis volikogu alatistes komisjonides. Rahanduskomisjoni poolt heaks kiidetud eelarve eelnõu edastatakse volikogu päevakorda esimesele lugemisele.

  (8) Eelarve eelnõu esimese lugemise lõpetamisel volikogu istungil määrab volikogu tähtaja muudatusettepanekute tegemiseks eelarve eelnõusse. Muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult.

  (9) Ettepanekuid võivad teha volikogu liikmed, volikogu alatised komisjonid ja nende liikmed ning linnavalitsus.

  (10) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise või kulude suurendamise või kulude ümberpaigutamise, lisatakse algataja põhjendused ja arvutused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Võimalusel tuleb vältida katteallikateks finantseerimistehingute või likviidsete varade muutuse toomist.

  (11) Linnavalitsus koostab tähtajaks esitatud muudatusettepanekute alusel koondi.

  (12) Muudatusettepanekute koond koos linnavalitsuse seisukohtadega esitatakse rahanduskomisjonile.

  (13) Linnavalitsus võib teha rahanduskomisjonile ettepaneku muudatusettepaneku tagasilükkamiseks juhul, kui see on vormistatud puudulikult, selle mõjusid või katteallikaid ei ole piisavalt selgitatud või see ei ole kooskõlas linna kehtiva arengukava ja eelarvestrateegiaga. Samuti juhul, kui muudatusettepanekud suurendavad kulude kogusummat, kuid katteallikaid ei ole lisatud või katteallikad ei ole reaalsed.

  (14) Volikogule esitatakse teiseks lugemiseks muudatusettepanekute koond, kus kajastuvad muudatusettepanekud koos linnavalitsuse ja rahanduskomisjoni seisukohtadega.

  (15) Volikogu hääletab teisel lugemisel linnaeelarvesse muudatuste tegemise. Hääletamisele võib panna muudatusettepanekute koondi tervikuna, kui volikogu sellega nõustub.

  (16) Pärast muudatusettepanekute hääletamist volikogu otsustab, kas suunata eelarve vastuvõtmisele või anda täiendav tähtaeg muudatusettepanekute tegemiseks.

  (17) Kui volikogu otsustab suunata eelarve vastuvõtmisele, siis ei saa pärast seda uusi muudatusettepanekuid teha.

  (18) Kui eelarve suunatakse vastuvõtmiseks järgmisele istungile, siis istungite vahel võib linnavalitsus täiendada eelarve eelnõud selleks ajaks teatavaks saadud sihtotstarbeliste tuludega, sihtotstarbeliste tulude saamiseks vajalike projektide omafinantseeringu kuludega ning teha tehnilisi muudatusi ja täpsustusi.

§ 11.   Eelarve seletuskiri

  Eelarve seletuskirjas esitatakse järgmine informatsioon:
  1) selgitused ja põhjendused vähemalt käesoleva korra paragrahvides 4-8 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;
  2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;
  3) ülevaade eelseisvaks eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;
  4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta (kui nimetatud kavad on kehtestatud);
  5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.

§ 12.   Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve

  Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastuvõetud, võib linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha kulutusi KOFS § 24 sätestatud suuruses.

§ 13.   Lisaeelarve

  (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Linnavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule.

  (2) Lisaeelarve eelnõu seletuskirjas kajastatakse:
  1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ning nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal;
  2) andmed kulude kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude või säästu kohta, millega lisakulud kaetakse;
  3) selgitused muudatuste kohta võrreldes põhieelarvega.

  (3) Lisaeelarve seletuskirjas ei pea kajastama võrdlusandmeid eelneva eelarveaasta kohta.

  (4) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:
  1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
  2) väljaminekud vähenevad;
  3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

  (5) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.

  (6) Linnavalitsus võib teha lisaeelarve eelnõu volikogule esitamisest kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni eelnõus kavandatud väljamineku, kui selle tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja see tuleneb:
  1) õigusaktist;
  2) KOFS § 34 lõike 2 punktides 1–3, 5–52 ja 7 ning lõikes 7 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmitud lepingust;
  3) kohtuotsusest.

  (7) Lisaeelarve võetakse vastu volikogu määrusega ning selle võib vastu võtta rahanduskomisjoni ettepanekul ühe lugemisega.

§ 14.   Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisel eelarveaastal

  (1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.

  (2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad:
  1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
  2) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest;
  3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekud kajastatakse eelarves kogusummadena, väljaminekute detailsema jaotuse kehtestab linnavalitsus alaeelarvetega. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.

§ 15.   Eelarve ja lisaeelarve avalikustamine

  Vastuvõetud eelarve ja lisaeelarve avaldatakse Keila linna veebilehel seitsme tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.

§ 16.   Eelarve täitmine

  (1) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses tekkepõhiste arvestuspõhimõtetega.

  (2) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus. Eelarve täitmise eest vastutavad linnapea, valdkonna eest vastutav isik (abilinnapea) ja linnavalitsuse hallatava asutuse juht.

  (3) Eelarveliste vahendite kasutaja peab eelarvelisi vahendeid kasutama eesmärgipäraselt ja säästlikult.

  (4) Linnavalitsus ametiasutusena, linnavalitsuse struktuuriüksused ja linnavalitsuse hallatavad asutused võivad teha tehinguid ainult alaeelarvetega kinnitatud väljaminekute summa piires, välja arvatud käesoleva määruse §-s 12, § 13 lõike 4 punktis 3 ning lõikes 6 nimetatud juhtudel.

  (5) Linnavalitsusel ametiasutusena, linnavalitsuse struktuuriüksustel ja linnavalitsuse hallatavate asutuste juhtidel on õigus teha linnavalitsuse poolt kinnitatud alaeelarvetes muudatusettepanekuid, mis ei muuda volikogu poolt kinnitatud eelarveosade mahte. Muudatused kinnitab põhjendatud taotluste alusel linnavalitsus korraldusega ja vormistatakse koos lisaeelarvega.

  (6) Kui lepinguga, millega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib lepingu sõlmida ainult volikogu loal.

  (7) Kui eelarve täitmise käigus on tulude laekumine kavandatust väiksem, võib linnavalitsus kuni kaheks kuuks piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist, lubades vaid vältimatute kulude tegemist, lähtudes väljamaksete teostamisel järgmisest järjekorrast:
  1) töötasud, töötasudelt kinnipeetavad või töötasult arvestatavad maksud ja maksed, linna laenude teenindamisega seotud maksed;
  2) lepingulistest kohustustest tulenevad maksed;
  3) väljamaksed füüsilistele isikutele;
  4) muud väljamaksed.

  (8) Linnavalitsus peab väljaminekute piiramisest volikogu teavitama ja vajadusel koostama lisaeelarve eelnõu ja esitama volikogule vastuvõtmiseks.

  (9) Eelarve täitmisel on lubatud kajastada arvestuspõhimõtetest tulenevaid amortisatsioone, allahindlusi, mahakandmisi, väärtuse muutusi, ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisi, valuutakursi muutusest tingitud kasumeid ja kahjumeid, eraldiste moodustamist ja korrigeerimist ning muid raamatupidamise arvestuspõhimõtetest tulenevaid ümberhindlusi ja korrigeerimisi, olenemata sellest, kas need olid eelarves ette nähtud või mitte.

  (10) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.

  (11) Rahavoogude tõrgeteta juhtimiseks võib linnavalitsus võtta arvelduskrediiti eelarve kinnitamisel sätestatud mahus. Arvelduskrediit makstakse tagasi hiljemalt 31. detsembriks.

  (12) Linnavalitsus avaldab eelarve täitmise aruande Keila linna veebilehel igale kuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

  (13) Linnavalitsus teeb alaeelarvete eest vastutajatele alaeelarvete täitmise info kättesaadavaks eelarverakenduse abil.

3. peatükk RESERVFOND 

§ 17.   Reservfondi kasutamine

  (1) Reservfondi kasutatakse ootamatute ja reeglina ühekordsete ettenägematute kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida.

  (2) Reservfondist võib raha eraldada ainult sihtotstarbeliselt.

  (3) Linnavalitsus võib reservfondist raha eraldada järgmiste kulude katteks:
  1) tulekahju, loodusõnnetuse või muu vääramatu jõu poolt tekitatud kahjude likvideerimise kulud;
  2) elutähtsate teenuste toimise tagamiseks ja avariiliste olukordade tagajärgede likvideerimiseks vajalikud edasilükkamatud kulud;
  3) eelarveaasta jooksul objektiivsetel põhjustel suurenenud kulud (nt elektrikulu, küttekulu vms);
  4) kohtulahenditest tulenevad ja juriidilise teenindamise kulud;
  5) seadustest või muudest õigusaktidest tulenevad täiendavad kulud.

  (4) Lõikes 3 nimetamata kulude katmiseks otsustab reservfondi kasutamise volikogu.

  (5) Linnavalitsus ei tohi üldjuhul reservfondi kasutada enda või hallatavate asutuste eelarves kinnitatud palgafondi suurendamiseks. Erandiks on koondamishüvitiste maksmine juhul, kui eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha asutuse likvideerimist või töötajate koosseisude muutmist või kui asutuse eelarves ei olnud selleks piisavalt vahendeid.

  (6) Taotlus reservfondist täiendava raha eraldamiseks esitatakse linnavalitsusele kirjalikult. Taotlusele tuleb lisada seletuskiri üksikasjaliku arvestusega taotletava summa kohta ning põhjendustega raha kasutamise otstarbe kohta.

  (7) Reservfondist raha eraldajal on õigus:
  1) tagastada taotlus ja nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi või;
  2) jätta taotlus rahuldamata ühes põhjuste äranäitamisega või;
  3) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt.

  (8) Raha eraldamine reservfondist vormistatakse linnavalitsuse korralduse või volikogu otsusega. Reservfondist eraldatud summa ulatuses võib teha kulusid ainult pärast vastava korralduse või otsuse jõustumist. Reservfondist eraldatud raha tuleb kasutada eesmärgipäraselt ja majanduslikult säästlikult.

  (9) Reservfondi kasutamise aruanne on majandusaasta aruande osa. Seal esitatakse reservfondist kaetud kulude loetelu ja summad koos linnavalitsuse korralduste ja/või volikogu otsuste äranäitamisega ning samuti volikogu igakordsel nõudmisel.

4. peatükk MAJANDUSAASTA ARUANNE 

§ 18.   Majandusaasta aruande koostamine, kinnitamine ja avalikustamine

  (1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades KOFS-is sätestatud erisusi.

  (2) Valitseva ja olulise mõju all olevad äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud esitavad hiljemalt 30. aprilliks linnavalitsusele kinnitatud majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruandega.

  (3) Linnavalitsuse hallatavad asutused ning struktuuriüksuste juhid esitavad linnavalitsusele 15. märtsiks ülevaate arengudokumentides ettenähtud eesmärkide täitmisest aruandeaastal, samuti järgmiseks aastaks kavandatavatest tegevustest.

  (4) Linnavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.

  (5) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

  (6) Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.

  (7) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul Keila linna veebilehel.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 19.   Määruse jõustumine ja rakendamine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Tanel Mõistus
volikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json