Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Pärnu linna põhimäärus

Pärnu linna põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Pärnu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.10.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:02.01.2014
Avaldamismärge:RT IV, 01.10.2013, 28

Pärnu linna põhimäärus

Vastu võetud 17.05.2012 nr 13
RT IV, 29.05.2012, 6
jõustumine 01.06.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.09.2013RT IV, 01.10.2013, 1703.10.2013

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Pärnu linna tegevuse õiguslikud alused

  (1) Pärnu linn (edaspidi ka linn) kui kohalik omavalitsusüksus juhindub omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmisel põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest.

  (2) Pärnu linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Pärnu Linnavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, Pärnu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad.

  (3) Pärnu linna välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, linnavalitsus ja linnavalitsuse hallatav asutus.

  (4) Volikogul on õigus korraldada Pärnu linna territooriumil olulistes küsimustes linnaelanike küsitlusi. Küsitlus korraldatakse volikogu poolt kehtestatud korras.

§ 2.   Kuurortlinn Pärnu

  Pärnu on Eesti Vabariigi sünnilinn. Pärnu on atraktiivne elamus- ja heaolukuurort Läänemere ääres, kõrge elukvaliteediga ja turvaline linn elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks.

§ 3.   Pärnu linna elanik

  Pärnu linna elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Pärnu linnas.

2. peatükk PÄRNU LINNA SÜMBOOLIKA 

§ 4.   Pärnu linna sümbolid

  (1) Pärnu linna sümbolid on Pärnu linna vapp, Pärnu linna lipp, Pärnu linna püstlipp ja Pärnu linna logo.

  (2) Pärnu linna vapil (etalonkujutis kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 01. oktoobri 1992 otsusega nr 66 “Pärnu linna vapi kinnitamine”) on sinisel kilbil paremas ülanurgas asuvast hõbedasest pilvest väljaulatuv punases varrukas käsi, mis hoiab kaldu lõigatud otstega kuldset ladina risti. Kilbi vasakul poolel on püstiasendis kuldne võti.

  (3) Pärnu linna lipp (etalonkujutis kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 17. aprilli 1997 otsusega nr 25 “Pärnu linna sümbolid”) on sinisel põhjal valge rist. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 5:8, normaalsuurus 1000 x 1600 mm.

  (4) Pärnu linna püstlipp on Pärnu linna lipu püstasendis taustal Pärnu linna vapi mustaga raamistatud kujutis. Laiuse ja pikkuse suhe on 2:3, normaalsuurus 600 x 900 mm.

  (5) Pärnu logo on sõna “Pärnu” kujutis. Pärnu logo on sõnamärk, mis toimib nii märgi kui nimena.

§ 5.   Pärnu linna vapi kasutamine

  (1) Pärnu linna vappi kasutatakse:
  1) volikogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse struktuuriüksuste ja linna ametiasutuse hallatavate asutuste plankidel ja pitseritel;
  2) Pärnu linna autasudel, volikogu esimehe ametiketil, linnapea ametiketil, linna meenetel, ametlikel trükistel;
  3) volikogu ja linnavalitsuse hoonetel, Pärnu raekojas, samuti muudel hoonetel, kuhu vapp on ajalooliselt kuulunud ja linna piiritähistel;
  4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks Pärnu linna poolt vastava ürituse või projekti toetamist.

  (2) Pärnu linna vapi kasutamine käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetlemata juhtudel toimub linnavalitsuse loa alusel. Loa väljastamise korra kehtestab linnavalitsus.

  (3) Pärnu linna vapi kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet linnavalitsus. Pärnu linna vapi kasutamist ilma sellekohase loata käsitletakse avaliku korra rikkumisena.

§ 6.   Pärnu linna lipu kasutamine

  (1) Pärnu linna lipp heisatakse:
  1) alaliselt Pärnu raekoja, volikogu ja linnavalitsuse hoonetel;


[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]
  11) koolide, lasteaedade ja teiste linnavalitsuse hallatavate asutuste hoonetel vastava asutuse tööajal;
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]
  2) alaliselt Keskpargis;
  3) ajutiselt linna pidupäevadel ja avalikel üritustel;

  (2) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Pärnu linna lippu, järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava.

  (3) Pärnu linna lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

  (4) Kui Pärnu linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linna lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muust lipust. Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud linna lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

  (5) Kui Pärnu linna lipp heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.

  (6) Pärnu linna lipu kujutist võib kasutada linna meenetel.

  (7) Pärnu linna lipu kujutise kasutamine käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestamata juhtudel toimub linnavalitsuse loa alusel. Loa väljastamise korra kehtestab linnavalitsus.
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]

  (8) Pärnu linna lipu kasutamise üle teostab järelevalvet linnavalitsus. Pärnu linna lipu kasutamist käesoleva põhimääruse nõudeid või head tava eirates käsitletakse avaliku korra rikkumisena.

  (9) Pärnu linna lipu ja selle kujutise kasutamise korra ja hea tava kohta annab selgitusi Pärnu linnavalitsuse avalike suhete teenistus

§ 7.   Pärnu linna püstlipu kasutamine

  (1) Pärnu linna püstlippu kasutatakse:
  1) ajutiselt linna pidupäevadel ja avalikel üritustel;
  2) vähendatud mõõdus lauavimplina;
  3) linna tunnusena delegatsioonide rongkäikudes.

  (2) Pärnu linna püstlipu kasutamine käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestamata juhtudel toimub linnavalitsuse loa alusel. Loa väljastamise korra kehtestab linnavalitsus.

  (3) Pärnu linna püstlipu kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet linnavalitsus. Pärnu linna püstlipu kasutamist ilma sellekohase loata või käesoleva põhimääruse nõudeid või head tava eirates käsitletakse avaliku korra rikkumisena.

§ 8.   Pärnu linna logo kasutamine

  (1) Pärnu logo kasutatakse Pärnu linna esindavas visuaalses kommunikatsioonis. Pärnu logo saab vajadusel kasutada koos tunnuslause või muu sõnumiga ning tiitlite ja lisasümbolitega.

  (2) Pärnu logo kasutamine on kohustuslik täielikult või osaliselt Pärnu linna poolt toetatavaid üritusi, projekte jms tutvustavatel reklaamidel ja trükistel, võimalusel ka ürituse toimumise kohal. Pärnu logo ei pea kasutama, kui Pärnu linna poolt vastava ürituse või projekti toetamise tähistamiseks kasutatakse Pärnu vappi.

  (3) Pärnu logo on reeglina vabalt ja tasuta kasutatav igaühe poolt. Keelatud on Pärnu logo kasutamine tubakatoodete ja alkohoolsete jookidega seonduvalt ning poliitiliste suunitlusega üritustel, teabevahenditel ja meenetel.

  (4) Pärnu logo stiilielementide kirjelduse ja logo kasutamise täpsema korra kehtestab linnavalitsus

  (5) Pärnu linna logo kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet linnavalitsus. Pärnu linna logo kasutamist käesoleva põhimääruse nõudeid või head tava eirates käsitletakse avaliku korra rikkumisena.

§ 9.   Pärnu linna tunnustusavaldused

  (1) Pärnu linn avaldab tunnustust Pärnu aukodaniku nimetuse, Pärnu vapimärgi, Pärnu teenetemärgi, linnavalitsuse aukirja või linnapea tänukirja andmisega või linnapea ja volikogu esimehe ühise tunnustusena.

  (2) Pärnu aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise austusavaldusena Pärnu linnale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest.

  (3) Pärnu vapimärk antakse füüsilisele isikule linnapoolse erilise austusavaldusena Pärnu linnale osutatud eriliste teenete eest.

  (4) Pärnu teenetemärk antakse füüsilisele isikule tunnustusena silmapaistvate saavutuste eest.

  (5) Pärnu aukodaniku nimetuse, Pärnu vapimärgi ja Pärnu teenetemärgi andmise otsustab volikogu.

  (6) Pärnu aukodaniku nimetuse, Pärnu vapimärgi ja Pärnu teenetemärgi andmise täpsema korra kinnitab volikogu.

  (7) Linnavalitsuse aukirja ja linnapea tänukirja andmise korra kinnitab linnavalitsus.

§ 10.   Volikogu esimehe ametikett

  (1) Pärnu Linnavolikogu esimehe pidulikuks ametitunnuseks on volikogu esimehe ametikett.

  (2) Volikogu esimehe ametikett on kullatud ketiga kaelaskantav medal, mille keskel on originaalvärvides Pärnu linna vapp.

  (3) Volikogu esimehe ametiketi kandmise ainuõigus on Pärnu Linnavolikogu esimehel valituks osutumise momendist kuni esimehe volituste lõppemiseni. Volikogu esimehe volituste lõppemisel annab lahkuv volikogu esimees ametiketi üle uuele valitud volikogu esimehele.

  (4) Volikogu esimehe ametiketti kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Pärnu esindusfunktsioonide täitmisel.

§ 11.   Linnapea ametikett

  (1) Pärnu linnapea ametitunnuseks on linnapea ametikett.

  (2) Linnapea ametikett on hõbedast valmistatud ketiga kaelaskantav hõbedast medal, mille keskel on originaalvärvides Pärnu linna vapp.

  (3) Linnapea ametiketi kandmise ainuõigus on linnapeal. Linnapea volituste lõppemisel annab ametist lahkuv linnapea ametiketi üle uuele valitud linnapeale.

  (4) Linnapea ametiketti kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Pärnu linna esindusfunktsioonide täitmisel.

  (5) Ametist lahkuvale linnapeale antakse Pärnu linnapea märk koos vastava tunnistusega.

§ 12.   Volikogu liikme rinnamärk

  (1) Volikogu liikmel on õigus kanda volikogu liikme rinnamärki, mis antakse talle volikogu esimesel istungil.

  (2) Volikogu liikme volituste lõppemisel jääb rinnamärk endisele volikogu liikmele.

3. peatükk ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA JA EELARVE KOOSTAMISE JA MUUTMISE NING FINANTSJUHTIMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 

§ 13.   Arengukava

  (1) Pärnu arengut kavandatakse strateegiliste, valdkonna põhiste ja hallatavate asutuste arengudokumentidega.

  (2) Volikogu kehtestab Pärnu linna arengudokumentide menetlemise korra, milles määratakse Pärnu linna arengudokumentide liigid, nende koostamise algatamise, koostamise, avalikustamise, rahastamise, järelevalve, seire ja muutmine.

§ 14.   Eelarvestrateegia

  (1) Linna eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia) koostatakse Pärnu linna arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

  (2) Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud iseseisev dokument.

  (3) Eelarvestrateegia koostatakse iga-aastaselt eelseisva nelja eelarveaasta kohta.

  (4) Eelarvestrateegias planeeritakse põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud täiendavalt ka valdkondade kaupa.

  (5) Linnavalitsus esitab eelarvestrateegia eelnõu volikogule iga-aastaselt hiljemalt 1. juuniks.

§ 15.   Eelarve

  (1) Linnal on seadusest lähtuv iseseisev eelarve.

  (2) Linna eelarve (edaspidi eelarve) on tekkepõhine. Eelarveosades jaotatakse eelarve vähemalt valdkondade kaupa.

  (3) Eelarve sisaldab põhitegevuse kuluna reservfondi, mille kasutamise korra kehtestab volikogu.

  (4) Eelarve koostatakse üheks eelarveaastaks tuhandetes eurodes sajandiku täpsusega. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

  (5) Eelarve vastuvõtmisega annab volikogu volituse linnavalitsusele tema ametiasutuste ja hallatavate asutuste kaudu teha kulutusi linnale pandud ülesannete täitmiseks.

  (6)
[Kehtetu- RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]

§ 16.   Eelarve taotluste esitamine

  (1) Linnavalitsuse struktuuriüksuste ja linna hallatavate asutuste eelarve taotluste esitamise korra igaks eelarveaastaks kinnitab linnavalitsus hiljemalt 1. septembriks.

  (2) Eelarve taotluste esitamise kord sisaldab:
  1) eelarve taotluste koostamise selgitusi;
  2) eelarve taotluste esitamise tähtaegu;
  3) linna hallatavate asutuste põhitegevuskulude ja linnavalitsuse struktuuriüksuste valitsemiskulude mahu piirmäära kujunemise aluseid ja piirmäärasid;
  4) eelarve taotluse koostamise vorme;
  5) muud eelarve taotluse koostamisega seotud informatsiooni.

  (3) Linnavalitsuse struktuuriüksused ja linna hallatavad asutused koostavad eelarve taotluse lähtudes linna ja valdkonna arengukavast.

§ 17.   Eelarve kassaline teenindamine ja kassatagavara

  (1) Eelarve kassaline teenindamine on eelarve laekumiste arvestamine ja eelarve kulutuste katteks tehtavate väljamaksete üle arvestuse pidamine ning väljamaksete teostamine teenindavate pankade kaudu, selleks sõlmitud lepingutes ettenähtud tingimustel ja korras.

  (2) Eelarve kassalise teenindamise korra kehtestab linnavalitsus.

  (3) Eelarve kassatagavara suuruse kinnitab volikogu linnavalitsuse ettepanekul eelarve vastuvõtmisel.

  (4) Kassatagavara suurust muudetakse lisaeelarve vastuvõtmise teel.

§ 18.   Laenude võtmine

  (1) Laen käesoleva määruse tähenduses on krediidiasutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või muu isiku poolt linnale laenulepingu või emiteeritud võlakirjade alusel eraldatud rahalised vahendid, mida linn kohustub tagastama lepingus ettenähtud tähtajal ja korras.

  (2) Linnale võetavad laenud on eelarvelaen ja kassalaen.

  (3) Linnale laenude võtmise otsustab volikogu.

  (4) Laenude hankimist, laenulepingute sõlmimist ja selle täitmist korraldab linnavalitsus.

4. peatükk VOLIKOGU 

1. jagu Üldsätted 

§ 19.   Volikogu suurus, selle valimine ja töö tasustamine

  (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

  (2) ) Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu ja liikmetele volikogu tööst osavõtu eest makstava tasu suuruse määrab volikogu oma otsusega.
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]

  (3)
[Kehtetu- RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]

§ 20.   Volikogu liige

  (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

  (2) Volikogu liige juhindub seadustest, linna põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest.

  (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogus.

  (4) Volikogu liikmel on õigus:
  1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda;
  2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele, nimetatavatele või määratavatele kohtadele;
  3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid;
  4) kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu;
  5) esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitada küsimusi;
  6) esitada käesoleva määruse § 54 kohaseid arupärimisi;
  7) saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel;
  8) saada Pärnu linnavalitsuse kantselei (edaspidi linnakantselei) kaudu volikogu ja linnavalitsuse õigusaktide eelnõusid, õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
  9) kasutada linnavalitsuse ruume valijate vastuvõtuks ja saada abi selle korraldamiseks;
  10) informeerida linnakantselei kaudu valijaid volikogu liikme vastuvõtuajast ja -kohast;
  11) kasutada volikogu liikme tööd puudutavates küsimustes linnakantselei teenuseid, sh saada juriidilist abi;

  (5) Lõike 4 punktis 8 nimetatud teabe väljastamine toimub elektrooniliselt.

  (6) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]

  (7) Lõikes 6 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel.

§ 21.   Volikogu esindajate määramine

  Volikogu liikmete hulgast volikogu esindajate määramine toimub põhimääruse § 51 sätestatud korras. Isikuvalimisi ei toimu huvikoolide ja üldhariduskoolide hoolekogudesse esindajate määramisel.

2. jagu Volikogu esimees ja aseesimees (aseesimehed) 

§ 22.   Volikogu esimehe valimine

  (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Volikogu esimehe valimised uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, korraldab Pärnu linna valimiskomisjon.

  (3) Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemine toimub käesoleva põhimääruse §-s 51 sätestatud korras.

  (4) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl.

  (5) Valimistulemus volikogu esimehe valimisel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

  (6) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

  (7) Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. Uued kandidaadid esitakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe.

  (8) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimised käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab üks volikogu aseesimeestest ja valimised korraldab häältelugemiskomisjon. Kui ka volikogu aseesimehed astuvad tagasi, nende volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu neile umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.

§ 23.   Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine

  (1) Volikogu aseesimees (aseesimehed) valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Enne volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimist otsustab volikogu aseesimeeste arvu.

  (3) Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemine toimub käesoleva põhimääruse §-s 51 sätestatud korras.

  (4) Kui valitakse mitu aseesimeest, korraldatakse valimised samaaegselt, kusjuures igal volikogu liikmel on hääli vastavalt valitavate aseesimeeste arvule.

  (5) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

  (6) Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. Uued kandidaadid esitakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe.

§ 24.   Volikogu esimehe õigused ja kohustused

  Volikogu esimees:
  1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
  2) esindab või volitab teisi isikuid esindama Pärnu linna ja volikogu talle seadusega, seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires;
  3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;
  4) omab õigust nõuda linnavalitsuselt ja linnavalitsuse hallatavatelt asutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
  5) määrab eelnõu arutamiseks volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni;
  6) kinnitab volikogu fraktsioonide, komisjonide ja linnavalitsuse ettepanekute alusel volikogu istungil arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu poolaastate kaupa;
  7) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;
  8) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kavandi;
  9) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg;
  10) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
  11) omab õigust osaleda sõnaõigusega linnavalitsuse istungil;
  12) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
  13) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid;

§ 25.   Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) õigused ja kohustused

  (1) Volikogu aseesimees:
  1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid;
  2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.

  (2) Kui volikogu valib rohkem kui ühe aseesimehe, kinnitab aseesimeeste omavahelise tööjaotuse volikogu eestseisuse ettepanekul volikogu esimees.

  (3) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu esimehe käskkirjaga määratud aseesimees.

§ 26.   Volikogu esimehe ja aseesimehe ning volikogu komisjoni esimehe ja volikogu komisjoni liikme volituste lõppemine

  Volikogu esimehe ja aseesimehe ning volikogu komisjoni esimehe ja volikogu komisjoni liikme ning muud volikogu poolt antud volitused lõpevad samaaegselt tema poolt volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.

3. jagu Volikogu eestseisus 

§ 27.   Volikogu eestseisuse koosseis

  Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, volikogu aseesimees (aseesimehed), fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed.

§ 28.   Eestseisuse ülesanded

  Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra kavandi ja muude volikogu töökorraldusega seotud küsimuste arutamiseks. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovituslikud.

§ 29.   Eestseisuse koosolek

  (1) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või tema poolt volitatud abilinnapea ning linnasekretär või tema asendaja. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule teisi isikuid.

  (2) Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul volikogu istungi toimumise päeval, koosoleku aja määrab volikogu esimees.

  (3) Eestseisuse koosoleku päevakord peab olema kättesaadav eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks.

  (4) Eestseisuse koosolekul volikogu istungi päevakorra kavandi arutamisel kuulatakse ära komisjonide seisukohad eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist lülitada volikogu istungi päevakorra kavandisse. Eestseisuse otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega.

  (5) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutab alla volikogu esimees. Eestseisuse koosoleku protokollid on volikogu liikmetele kättesaadavad linnakantseleis.

4. jagu Volikogu fraktsioon 

§ 30.   Volikogu fraktsiooni moodustamine

  (1) Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsiooni, millesse peab kuuluma vähemalt viis liiget. Ühest erakonna või valimisliidu nimekirjast valitud volikogu liikmetest võib moodustada ainult ühe fraktsiooni.

  (2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) ja liikmete nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsiooni volitused loetakse alanuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisega volikogu istungil.

  (3) Fraktsiooni esindab esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest või fraktsiooni poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimees ei või olla samal ajal volikogu esimehe ega aseesimehe ametikohal.

§ 31.   Muudatused fraktsiooni koosseisus

  (1) Muudatused fraktsiooni koosseisus otsustab fraktsioon ja need vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

  (2) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

  (3) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

  (4) Volikogu liikme volituste peatumisel või volituste ennetähtaegse lõppemise korral lõpeb samaaegselt fraktsiooni kuuluvus.

§ 32.   Fraktsiooni õigused

  Fraktsioonil on õigus:
  1) algatada volikogu õigusakte;
  2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
  3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, nimetatavatele, kinnitatavatele ja määratavatele ametikohtadele;
  4) võtta oma liikmete kaudu volikogu istungil sõna;
  5) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;
  6) esitada käesoleva määruse § 54 kohaseid arupärimisi;
  7) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta.

5. jagu Volikogu komisjon 

§ 33.   Volikogu komisjonide liigid

  (1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone või töörühmi.

  (2) Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle ülesanne, koosseis, volituste ulatus ja kestus.

§ 34.   Volikogu komisjoni koosseis

  (1) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast poolthäälte enamusega. Valimised toimuvad käesoleva põhimääruse §-s 51 sätestatud korras.

  (2) Vähemalt pool alatise komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed (välja arvatud revisjonikomisjon, mille koosseis valitakse ainult volikogu liikmete hulgast).

  (3) Komisjoni esimehe esildise alusel kinnitab komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi volikogu. Komisjoni liikme volitused algavad ja lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.

  (4) Kui komisjoni liige ei ole mõjuval põhjusel (haigus, välislähetus) osalenud komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul, on komisjoni esimehel õigus esitada esildis komisjoni koosseisu muutmiseks käesoleva paragrahvi 3. lõike alusel

  (5) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel iga ajal tagasi astuda.

  (6) Volikogu liige võib kuuluda kahte alatisse komisjoni.

  (7) Komisjoni esimees:
  1) juhib komisjoni tööd;
  2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra, määrates iga päevakorra-küsimuse arutamiseks ettekandja. Komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe poolt määratutele komisjoni menetlusse teisi eelnõusid;
  3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
  4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
  5) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorra küsimuste arutelul;
  6) juhatab komisjoni koosolekut;
  7) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst volikogule aru;
  8) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele.

  (8) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe määratud komisjoni liige.

§ 35.   Volikogu komisjoni õigused ja kohustused

  (1) Volikogu alatine komisjon:
  1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
  2) algatab volikogu õigusaktide eelnõusid;
  3) annab arvamusi ja võib teha muudatusettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja nende kohta enne komisjoni koosolekut esitatud muudatusettepanekute kohta;
  4) kontrollib vajadusel volikogu õigusaktide täitmist;
  5) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta.

  (2) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees.

  (3) Komisjonil on õigus:
  1) kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha linnakantseleile taotlusi ekspertiisi tellimiseks;
  2) saada linnavalitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet.

  (4) Komisjoni otsustused linna õigusaktide vastuvõtmisel on volikogule soovituslikud.

§ 36.   Volikogu komisjoni koosolek

  (1) Komisjoni töö vorm on koosolek, mis toimub reeglina üks kord kuus. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees omal algatusel või vähemalt ühe neljandiku komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

  (2) Juhtivkomisjon otsustab, kas kiita heaks eelnõu arutamine volikogu istungil, vastupidisel juhul esitab komisjon põhjendused eelnõu sobimatuse kohta. Juhtivkomisjoni heakskiit ei saa olla tingimuslik. Päevakorrapunktides, kus komisjon ei ole juhtivkomisjon, toimub hääletamine juhul, kui mõni komisjoni liige seda nõuab.

  (3) Komisjoni esimehel on õigus piirata komisjoni liikme poolt eelnõu kohta esitatavate küsimuste arvu kuni kolme küsimuseni.

  (4) Komisjonis vastuseta jäänud küsimustele tuleb eelnõu esitajal kirjalik vastus edastada linnakantselei kaudu volikogule hiljemalt volikogu istungile eelneva eestseisuse koosoleku alguseks.

  (5) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või linnavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

  (6) Komisjoni koosolek protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokoll vormistatakse, allkirjastatakse ning edastatakse 3 tööpäeva jooksul eelnõu algatajale ja komisjoni liikmetele. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus. Protokolliga on võimalik tutvuda linnakantseleis. Helisalvestist säilitatakse 6 kuud.

§ 37.   Revisjonikomisjon

  (1) Revisjonikomisjonil on õigus:
  1) kontrollida ja hinnata linnavalitsuse, linnavalitsuse hallatavate asutuste või Pärnu linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust;
  2) kontrollida ja hinnata linnavara kasutamise sihipärasust;
  3) kontrollida ja hinnata linnaeelarve täitmist.

  (2) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid enda kinnitatud tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

  (3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]

§ 38.   Revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täitmise kord

  (1) Revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täidavad revisjonikomisjoni liikmed, kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus:
  1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;
  2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele ja ruumidesse;
  3) kaasata oma tegevusse spetsialiste.

  (2) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesanne tehakse teatavaks kontrollitava asutuse juhile.

  (3) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.

  (4) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele.

  (5) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.

  (6) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis:
  1) riigi ja linna õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;
  2) linnavara kasutamise õigsust;
  3) linnaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;
  4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;
  5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust.

  (7) Aktis peavad sisalduma:
  1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
  2) faktilise olukorra kirjeldus;
  3) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud;
  4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu.

  (8) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad.

  (9) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta.

  (10) Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab akti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

§ 39.   Auditikomitee

  (1) Audiitortegevuse seaduse kohaselt täidab Pärnu linna auditikomitee ülesandeid revisjonikomisjon, mille vähemalt üks liige peab olema arvestuse, rahanduse või õiguse asjatundja.

  (2) Auditikomitee ülesanne on jälgida ja analüüsida:
  1) rahandusinformatsiooni töötlemist;
  2) riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust;
  3) raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessi;
  4) audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust teistele audiitortegevuse seaduse nõuetele.
01.03.2013 11:08
Veaparandus - Eemaldatud liigne tekstiosa "alampunkti tekst". Alus: Riigi Teataja seadus § 10 lõige 4 ja Pärnu Linnavolikogu 27.02.2013 taotlus nr 1-7/2094.

  (3) Auditikomitee annab soovitusi ja teeb ettepanekuid vähemalt järgmistes küsimustes:
  1) audiitorettevõtja nimetamine või tagasikutsumine;
  2) siseaudiitori nimetamine või tagasikutsumine;
  3) probleemide ja ebatõhususe vältimine või kõrvaldamine organisatsioonis;
  4) vastavus õigusaktidele ja kutsetegevuse heale tavale.

5. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD 

§ 40.   Volikogu istung

  (1) Volikogu töö vorm on istung.

  (2) Volikogu on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust.

  (3) Volikogu istungid toimuvad reeglina iga kuu kolmandal neljapäeval (edaspidi korraline istung). Juulis ja augustis korralisi istungeid ei toimu. Kui korralise istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale või on otstarbekas muuta korralise istungi toimumise aega, määrab volikogu esimees istungi toimumise aja. Volikogu korralise istungi alguse kellaaja otsustab iga uus volikogu koosseis oma volituste alguses.

  (4) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

  (5) Volikogu istungitest võtavad osa linnapea, linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär või tema asendaja, nimetatud isikutel on volikogu istungil sõnaõigus. Volikogu istungile kolmandate isikute kutsumise ja neile sõna andmise õiguse otsustab istungi juhataja. Kolmandad isikud peavad soovist sõna võtta teavitama istungi juhatajat vähemalt 1 tund enne istungi algust.

  (6) Volikogu istungi ajal viibivad istungisaalis volikogu liikmed, linnavalitsuse liikmed, linnavalitsuse struktuuriüksuste juhid, volikogu esimehe poolt istungile kutsutud isikud ja volikogu teenindav personal. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata isikud võivad jälgida volikogu istungit istungisaali rõdult või selleks määratud kohas.

  (7) Raadio-ja teleülekandeid ning foto-, video- ja fonosalvestusi võib teha istungi juhataja loal ja tingimusel, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist ega volikogu liikmete tööd.

  (8) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks istungi alguses sellekohasel registreerimislehel.

§ 41.   Volikogu istungi kokkukutsumine

  (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku Pärnu linna valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud aja jooksul. Istungite nummerdamist alustatakse volikogu uue koosseisu kokkukutsumisest.

  (2) Volikogu esimees kutsub volikogu istungi kokku linnavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Vajadusel võib volikogu esimees kuni 3 päeva ulatuses ettepanekus toodud istungi kokkukutsumise päeva või kellaaega muuta.

  (3) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta tehakse volikogu liikmetele elektronposti teel teatavaks vähemalt 4 päeva enne volikogu istungit, korralise istungi puhul 7 päeva enne volikogu istungit. Volikogu kutses peab ära näidatud olema istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud koos asjassepuutuvate dokumentidega.

  (4) Volikogu istungi päevakorra kavandisse esitatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirja ja eelnõu juurde lisatud lisamaterjalidega on alates volikogu istungi kutse teatavakstegemisest kättesaadavad Pärnu linna kodulehel www.parnu.ee.

  (5) Teade volikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse enne volikogu istungi toimumist kohalikus ajalehes ja Pärnu linna kodulehel.

§ 42.   Õigusaktide algatamine

  (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
  1) volikogu liikmel;
  2) volikogu komisjonil;
  3) volikogu fraktsioonil;
  4) linnavalitsusel;
  5) linnapeal seaduses sätestatud alusel ja korras;
  6) linnaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.

  (2) Volikogu võib linnavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

  (3) Volikogu õigusaktide eelnõud esitatakse linnakantselei kaudu volikogule.

  (4) Linnavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul kokkukutsutud volikogu istungile esitatakse koos ettepanekuga istungi kokkukutsumiseks ka arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud.

  (5) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme, volikogu komisjoni või fraktsiooni poolt esitatud eelnõu.

§ 43.   Õigusakti eelnõule esitatavad nõuded

  (1) Volikogu õigusakti eelnõu ja sellele lisatud materjalid peavad olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed.

  (2) Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.

  (3) Volikogu kehtestab täpsema korra volikogu õigusaktidele normitehniliste nõuete rakendamiseks.

  (4) Eelnõud peavad olema dateeritud ja varustatud algataja nimega ja tema või tema esindaja allkirjaga. Juhul, kui eelnõu ei vasta eelmainitud nõuetele, teeb volikogu esimees eelnõu algatajale ettepaneku viia eelnõu nõuetega vastavusse. Kui eelnõu algataja ei kõrvalda puudusi, tagastab volikogu esimees eelnõu selle algatajale.

  (5) Eelnõu esitamisel peab eelnõu esitaja märkima vastuvõetud õigusakti jaotuskava.

  (6) Seletuskirja osad on:
  1) sissejuhatus;
  2) eelnõu sisu ja võrdlev analüüs;
  3) eelnõu mõjud;
  4) eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud;
  5) eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade ja avalikkuse kaasamine;
  6) eelnõu esitaja nimi, allkiri ja kuupäev ning koostaja nimi ja ametikoht.

  (7) Volikogu liikme, komisjoni, fraktsiooni või linnaelanike algatatud eelnõudes keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab linnakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra kavandisse võtmist.

§ 44.   Päevakorraküsimuste arutamiseks ettevalmistamine

  (1) Volikogu esimees määrab igale volikogu õigusakti eelnõule (välja arvatud organisatsioonilised küsimused) juhtivkomisjoni, kes peab andma hinnangu eelnõule ja korraldama eelnõu menetlemist volikogus. Juhtivkomisjon näidatakse volikogu istungi kutses. Vajadusel võivad eelnõusid arutada ja eelnõude kohta teha ettepanekuid ka teised volikogu komisjonid.

  (2) Kui eelnõu ei saa juhtivkomisjonis poolthäälte enamust, tagastab komisjoni esimees eelnõu volikogu esimehele, kes tagastab selle eelnõu algatajale koos juhtivkomisjoni tehtud muudatusettepanekute ja põhjendustega, ning eelnõu langeb istungi päevakorrast välja. Kui sama eelnõu ei saa teistkordselt juhtivkomisjonis poolthäälte enamust, jääb eelnõu volikogu istungi päevakorda. Juhul kui teistkordsel komisjoni koosolekul kvoorumi puudumise tõttu ei ole juhtivkomisjon eelnõud heakskiitnud ega volikokku suunanud, otsustab eelnõu istungi päevakorda võtmise volikogu esimees, kuulanud ära eestseisuse arvamuse.

  (3) Kõigis komisjonides menetletakse põhimääruse, eelarve, eelarvestrateegia, linna arengukava ja üldplaneeringu ning nende muutmise eelnõud.

  (4) Volikogu istungil teeb eelnõu kohta kaasettekande juhtivkomisjon, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kolmandas lauses nimetatud juhul.

  (5) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud linnavalitsuse poolt, saadetakse linnavalitsusele tutvumiseks ning seisukoha andmiseks. Linnavalitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha seitsme tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates, märkides ühtlasi, kas, kes ja millisel eelnõu menetlemise etapil esitab linnavalitsuse seisukoha volikogu istungil.

  (6) Eelnõude kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid kuni eestseisuse koosoleku alguseni, kui ei ole antud teist tähtaega. Muudatusettepanekud esitatakse linnakantselei kaudu volikogule, kes edastab need eelnõu algatajale ja volikogu liikmetele. Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjalik tekst antakse ettepaneku tegija poolt kohe üle istungi juhatajale.

  (7) Eelnõu algataja võib teha eelnõus enne selle lõpphääletusele panemist muudatusi, esitades muudatuse teksti istungi juhatajale.

  (8) Juhul kui eelnõu algataja esitab volikogule vastuvõtmiseks uues redaktsioonis parandatud või täiendatud eelnõu hiljemalt 48 tundi enne istungit, siis edastatakse eelnõu volikogu liikmetele elektrooniliselt. Eelnõu hilisemal esitamisel esitatakse eelnõu volikogu liikmetele paberkandjal ja elektrooniliselt.

§ 45.   Eelnõu tagasivõtmine

  (1) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.

  (2) Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa.

§ 46.   Eelnõu menetlemine mitmel lugemisel

  (1) Vähemalt kahel lugemisel on kohustuslik menetleda järgmisi eelnõusid:
  1) linna eelarve ja lisaeelarve vastuvõtmine;
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]
  2) linna põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine, kui muutmine ei tulene seadusest;
  3) kohalike maksude kehtestamine ja muutmine.

  (2) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele ja redaktsioonitoimkonna moodustamise, millesse kuulub ka eelnõu algataja, otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise korral otsustab volikogu muudatusettepanekute esitamise aja, volikogu otsustus kantakse istungi protokolli.

  (3) Juhul, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud eelnõu esimesel lugemisel ei otsusta volikogu poolthäälte enamusega saata eelnõu teisele lugemisele ega katkesta eelnõu lugemist, langeb eelnõu menetlusest välja.

  (4) Eelnõud, mille lugemine katkestati, lülitab volikogu esimees järgmise istungi päevakorra kavandisse esimestena.

  (5) Eelnõu, mis otsustati saata järgmisele lugemisele, tuleb järgmisele lugemisele esitada hiljemalt kolme kuu jooksul. Kui eelnõu algataja ei esita eelnõu järgmisele lugemisele eelmises lauses toodud tähtajal, langeb eelnõu menetlusest välja.

  (6) Eelnõu lugemise jätkamisel või järgmisel lugemisel peab eelnõu algataja esitama parandatud või täiendatud teksti.

§ 47.   Volikogu istungi tööaeg

  (1) Volikogu istungi tööaeg on kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.

  (2) Volikogu istungil tehakse reeglina vaheaeg iga 2 tunni töötamise järel. Vaheaja alguse ja kestvuse otsustavad volikogu esimees ja aseesimehed sõltuvalt päevakorra küsimuste arutamise käigust.

§ 48.   Volikogu istungi avamine, päevakorra kinnitamine ning avalduste ja ettepanekute ärakuulamine

  (1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema äraolekul volikogu esimehe käskkirjaga määratud üks aseesimeestest.

  (2) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Volikogu esimees koostab volikogu istungi päevakorra kavandi, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja ja kaasettekandjad.

  (3) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kavand. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletusele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälte enamusega.

  (4) Pärast päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed esitada arupärimisi käesoleva põhimääruse § 54 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud isikutele, anda üle linnavolikogu õigusakti eelnõusid või esineda avaldusega, mille kestus ei tohi ületada 5 minutit. Avaldusega võivad esineda ka linnavalitsuse liikmed ja volikogu istungi juhataja poolt kutsutud teised isikud.
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]

§ 49.   Päevakorraküsimuste arutamine volikogu istungil

  (1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja kuni 15 minutise ettekandega. Eelnõu algataja või tema esindaja annab seisukoha kõigi tähtajaks laekunud muudatusettepanekute kohta. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja, volikogu poolt algatatud eelnõu korral linnavalitsuse poolne arvamuse andja või teiste istungile kutsutute kuni 10 minutilised kaasettekanded. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande aega pikendada 10 minuti võrra ja kaasettekandja taotlusel kaasettekande aega 5 minuti võrra. Istungi juhataja annab volikogu liikmete nõusolekul lisaaega.

  (2) Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.

  (3) Pärast ettekannet või kaasettekannet algavad läbirääkimised, mille käigus võib ettekandjale, volikogu poolt algatatud eelnõu korral linnavalitsuse poolsele arvamuse andjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures vastaja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, volikogu komisjoni liikmele, linnavalitsuse liikmele, linnasekretärile või volikogu istungile kutsutud isikule. Istungi juhatajal on õigus kõrvaldada asjasse mittepuutuvad küsimused. Ühel istungil antakse volikogu liikmele samas päevakorraküsimuses (välja arvatud faktimärkused ja protseduurilised ettepanekud) sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks ning üheks kuni 2 minutiseks sõnavõtuks kohalt või kuni 5 minutiseks kõneks kõnepuldist.

  (4) Sõnavõtusoovist annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks.

  (5) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus kuni 3 minutiseks lõppsõnaks.

  (6) Enne eelnõu lõpphääletusele panekut võib fraktsioon nõuda 5 minutist vaheaega nõupidamiseks.

§ 50.   Hääletamine volikogu istungil

  (1) Volikogu istungi alguses kontrollitakse volikogu liikmete kohalolekut. Volikogu liikmete kohalolekut võidakse täiendavalt kontrollida istungi käigus, kui mõni volikogu liige seda nõuab.

  (2) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

  (3) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 nimetatud küsimustes on otsustuse vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamust.

  (4) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised. Avalikul hääletamisel võib volikogu liige taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus. Nimelisel hääletamisel fikseeritakse volikogu liikme otsustus tema allkirjaga.

  (5) Volikogu liige hääletab isiklikult.

  (6) Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel hääletusedelite täitmisega põhimääruse §-s 51 sätestatud korras. Häälte lugemiseks isikuvalimistel, välja arvatud volikogu esimehe valimistel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, moodustab volikoguavalikul hääletusel poolthäälte enamusega 3-liikmelise häältelugemis-komisjoni, kes protokollib hääletustulemused.

  (7) Volikogu lõpphääletused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.

  (8) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe pärast antud päevakorrapunkti hääletamist. Kordushääletamine viiakse läbi juhul, kui on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses käe tõstmisega toimunud hääletamisel. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

  (9) Istungi juhataja paneb hääletusele need õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, mida mõni volikogu liige nõuab. Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtpäevade puhul hääletatakse hilisemad tähtpäevad enne varasemaid. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek.

  (10) Juhul, kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna.

  (11) Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja komisjonide esindajatel õigus muudatusettepanekut kommenteerida 1 minuti jooksul.

  (12) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui mõni volikogu liige, fraktsioon või komisjon seda nõuab, tuleb enne lõpphääletust volikogu liikmetele kätte jagada eelnõu lõplik tekst. Kui eelnõu algataja arvestas tehtud muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepaneku tegija seda enam tagasi võtta.

  (13) Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolu korral pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletusele või suunatakse enam hääli saanud eelnõu teisele lugemisele.

  (14) Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena.

§ 51.   Hääletamine isikuvalimistel

  (1) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on:
  1) volikogu liikmetel;
  2) volikogu fraktsioonidel;

  (2) Ülesseatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

  (3) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5 minutist vaheaega.

  (4) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid tähestikulises järjekorras. Kui üles on seatud rohkem kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahter „poolt“. Kui üles on seatud sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahtrid „poolt“ ja „vastu“.

  (5) Kandidaatide tutvustamiseks antakse aega kuni 10 minutit, sõnavõtuks kuni 5 minutit, repliigiks kuni 1 minut. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.

  (6) Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon, volikogu esimehe valimistel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, Pärnu linna valimiskomisjon. Volikogu esimehe valimistel kohaldatakse Pärnu linna valimiskomisjonile käesolevas paragrahvis häältelugemiskomisjoni kohta sätestatud, arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest tulenevaid erisusi.

  (7) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.

  (8) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.

  (9) Hääletussedelite väljaandmise aluseks volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga hääletussedeli.

  (10) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgistab volikogu liige hääletussedelil kandidaadi järele lahtri „poolt“ või „vastu“.

  (11) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige häältelugemiskomisjoni liikmel hääletussedeli tühjale küljele panna volikogu pitsati jäljendi ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti.

  (12) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja.

  (13) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

  (14) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on:
  1) märgistatud on rohkem „poolt“ lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli või
  2) pole märgistatud ühegi kandidaadi nime või
  3) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter „poolt“ kui „vastu“.

  (15) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.

  (16) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

  (17) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.

  (18) Häältelugemiskomisjon hävitab kohe pärast hääletustulemuste kindlakstegemist ja protestide lahendamist hääletussedelid. Hääletussedelid hävitatakse istungisaalis.

§ 52.   Sama suhet reguleeriva kahe või enama üheaegselt volikogu menetluses oleva eelnõu arutamise ühe päevakorrapunktina

  (1) Sama suhet reguleerivaid eelnõusid arutatakse volikogu istungil ühe päevakorrapunktina. Eelnõude arutamisel rakendatakse käesoleva põhimääruse §-des 49 ja 50 sätestatud põhimõtteid, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

  (2) Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära iga eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja kaasettekanded. Volikogu liige võib esitada kuni kaks suulist küsimust iga eelnõu kohta.

  (3) Pärast läbirääkimiste lõppu pannakse eelnõud eraldi hääletamisele ning vähem hääli saanud eelnõu(d) langeb (langevad) volikogu menetlusest välja. Juhul, kui eelnõud saavad võrdselt poolthääli, paneb istungi juhataja eelnõud uuesti hääletusele. Kui ka teistkordsel hääletamisel saavad eelnõud võrdselt poolthääli, langevad eelnõud menetlusest välja.

  (4) Menetlusse jäänud eelnõu lugemist jätkatakse samal istungil, kui volikogu liikmete poolthäälte enamusega ei otsustata teisiti.

§ 53.   Umbusalduse avaldamine

  (1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, linnavalitsusele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust.

  (2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.

  (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

  (4) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks küsimust.

  (5) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või linnavalitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud linnavalitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni kaks küsimust.

  (6) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale.

  (7) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 54.   Arupärimine

  (1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi:
  1) linnapeale;
  2) linnavalitsuse liikmetele;
  3) omavalitsusliitude volikogusse ja üldkoosolekule kuuluvatele volikogu esindajatele;
  4) omavalitsusliitude juhatusse kuuluvatele volikogu liikmetele;
  5) aktsiaseltsi või osaühingu, mille ainsaks aktsionäriks või osanikuks on linn (edaspidi linna äriühing), nõukogu esimehele;
  6) sihtasutuse, mille asutajaks on linn (edaspidi linna sihtasutus), nõukogu esimehele.

  (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult. Arupärimine peab sisaldama arupärimisele vastamise viisi.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud arupärimised esitatakse kas volikogu istungil või linnakantseleile. Linnakantselei korraldab viivitamata arupärimise edastamise selle adressaadile.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud arupärimised esitatakse linnakantseleile. Linnakantselei korraldab viivitamata arupärimise edastamise selle adressaadile ning suulise vastuse soovi korral vastavale komisjonile koos taotlusega võtta arupärimisele vastamine komisjoni koosoleku päevakorda.

§ 55.   Arupärimisele vastamine

  (1) Arupärimisele, välja arvatud linna äriühingu ja linna sihtasutuse nõukogu esimehele esitatud arupärimisele, vastamise viisideks on:
  1) suuline vastus volikogu istungil või
  2) kirjalik vastus ning soovi korral ka suuline vastus istungil.

  (2) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata linnakantselei kaudu volikogule 10 tööpäeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Linnakantselei korraldab viivitamata vastuse edastamise arupärimise esitajale. Kirjalik vastus tehakse hiljemalt volikogu istungi ajaks teatavaks kõikidele volikogu liikmetele.

  (3) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust volikogu istungil, võtab volikogu esimees arupärimisele vastamise järgmise volikogu istungi päevakorda.

  (4) Volikogu istungil arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust.

§ 56.   Linna äriühingu ja linna sihtasutuse nõukogu esimehele esitatud arupärimistele vastamine

  (1) Linna äriühingu ja linna sihtasutuse nõukogu esimehele esitatud arupärimisele vastamise viisideks on:
  1) suuline vastus vastava volikogu komisjoni koosolekul või
  2) kirjalik vastus ning soovi korral ka suuline vastus istungil.

  (2) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata linnakantseleile 30 päeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Linnakantselei korraldab viivitamata vastuse edastamise arupärimise esitajale.
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]

  (3) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust vastava volikogu komisjoni koosolekul, võtab komisjoni esimees arupärimisele vastamise komisjoni koosoleku päevakorda arupärija ja arupärimise adressaadiga kokkulepitud ajal hiljemalt 2 kuu jooksul arupärimise esitamisest. Komisjoni koosoleku toimumisest teavitatakse arupärimise esitajat.

  (4) Komisjoni koosolekul arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal ja komisjoni liikmetel õigus esitada arupärimise vastajale täpsustavaid küsimusi.

§ 57.   Infotund

  (1) Pärast päevakorraküsimuste käsitlemist toimub korralisel istungil infotund kestusega kuni 60 minutit, kus linnavalitsuse liikmed vastavad volikogu liikmete küsimustele.

  (2) Infotunnis osalevad kõik linnavalitsuse liikmed, välja arvatud juhul, kui linnavalitsuse liige ei saa mõjuval põhjusel infotunnis osaleda.
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]

  (3) Küsimusi linnavalitsuse liikmetele saavad esitada volikogu liikmed.

  (4) Hiljemalt 4 päeva enne volikogu istungi algust esitab volikogu liige linnakantselei kaudu volikogule kirjaliku taotluse infotunnis küsimuse esitamiseks. Taotluses teatatakse linnavalitsuse liige, kellele soovitakse küsimus esitada, ning teema või valdkond, mida küsimus puudutab. Infotunnis vastatakse küsimustele taotluste laekumise järjekorras.

  (5) Pärast vastamist võivad volikogu liikmed esitada täpsustavaid küsimusi. Kui istungi juhataja leiab, et linnavalitsuse liige on andnud volikogu liikme küsimusele piisava vastuse, lõpetab ta selle küsimuse käsitlemise.

  (6) Volikogu liige võib pärast taotluste alusel küsimuste ammendumist taotleda küsimuse esitamist kohapeal.

§ 58.   Volikogu istungi lõpetamine

  (1) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega “Istung on lõppenud” ja kinnitab seda haamrilöögiga.

  (2) Kui istungi tööaja (kuus tundi) lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletusele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise.

  (3) Kui eelnõu lõpphääletuse ajal ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 40 2. lõikes sätestatud kvooruminõue, lõpetatakse volikogu istung.

  (4) Kui volikogu istung lõpetatakse enne päevakorra ammendumist, lülitab volikogu esimees arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra kavandisse esimestena.

§ 59.   Volikogu istungi protokoll

  (1) Volikogu istung protokollitakse, helisalvestatakse ja edastatakse internetis Pärnu linna kodulehel, internetis ei edastata kinnise küsimuse arutelu. Protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Helisalvestist säilitatakse kuus kuud. Helisalvestist võivad protokolliga võrdlemise eesmärgil kuulata volikogu liikmed, volikogu istungil sõnaõigusega osalevad isikud või teised isikud volikogu esimehe loal. Helisalvestisi ei ole lubatud kopeerida ega linnakantseleist välja viia.

  (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku.

  (3) Volikogu istungi protokollile lisatakse häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta.

  (4) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja.

  (5) Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad Pärnu linna kodulehel ning on tutvumiseks igaühele.

6. peatükk LINNAVALITSUS 

§ 60.   Linnapea valimine

  (1) Volikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks.

  (2) Linnapea valimine toimub käesoleva põhimääruse §-s 51 sätestatud korras.

§ 61.   Linnapea

  (1) Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus - esitada volikogule ettepanek linnavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning linnavalitsuse liikmete kinnitamise kohta.

  (2) Linnapea:
  1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd;
  2) esindab Pärnu linna ja linnavalitsust seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib linnapea volitada teisi isikuid esindama linna või linnavalitsust temale antud pädevuse piires;
  3) annab linnavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]
  4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;
  5) esitab volikogule ettepaneku linnavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamise, linnavalitsuse liikmete kinnitamise ja nende linnavalitsuse liikmete kohustustest vabastamise ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise ja nende ametist vabastamise kohta;
  6) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest linnavalitsuse ametnikud;
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]
  7) ) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu linnavalitsuse töötajatega ning linnavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega, kui seaduse või hallatava asutuse põhimäärusega ei ole sätestatud teisiti;
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]
  8) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid.

  (3) Linnapea volitused, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud, algavad linnavalitsuse ametisse kinnitamise päeval.

  (4) Linnapea volitused lõpevad enne tähtaega seaduses ettenähtud juhtudel.
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]

  (5) Linnapea volituste ennetähtaegsel lõppemisel astub tagasi kogu linnavalitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni.
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]

  (6)
[Kehtetu- RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]

§ 62.   Linnapea asendamise kord

  Linnapea äraolekul asendab linnapead tema poolt käskkirjaga määratud üks linnavalitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud linnavalitsuse liige on ära, asendab linnapead vanim kohalolev linnavalitsuse liige.
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]

§ 63.   Linnavalitsuse ülesanded, struktuur ja liikmete arv

  (1) Linnavalitsus kui linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Pärnu linnale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid.

  (2) Linnavalitsus:
  1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest;
  2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele;
  3) lahendab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, mille lahendamise on volikogu delegeerinud linnavalitsusele;
  4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
  5) korraldab muinsuskaitse eritingimuste koostamist;
  6) korraldab isikute vastuvõttu märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seadusega ettenähtud korras.
  7) korraldab linnavalitsuse hallatavate asutuste tegevust.

  (3) Linnavalitsus realiseerib käesoleva paragrahvi nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

  (4) Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad linnapea ja linnavalitsuse liikmed.

  (5) Linnavalitsuse liikmed koordineerivad linnapea üleantud volituse piires linnavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid linnapea antud ülesandeid. Linnavalitsuse liikmete tööjaotuse kehtestab linnapea käskkirjaga.
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]

§ 64.   Linnavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) kord

  (1) Pärast linnavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab linnapea volikogule ettepaneku linnavalitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi linnavalitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes ettepanekus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud.

  (2) Eelnõu arutamine algab linnapea kuni 10 minutise ettekandega. Esitatud linnavalitsuse liikmete kandidaadid esinevad igaüks kuni 3 minutise ettekandega. Iga ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale ühe küsimuse.

  (3) Linnapeal ja fraktsioonide esindajatel on õigus esineda lõppsõnaga, mille järel paneb istungi juhataja esitatud eelnõu hääletusele.

  (4) Linnavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega.

  (5) Volikogu kinnitab (nimetab ametisse) linnavalitsuse liikmed linnapea volituste ajaks.

  (6) Kui mõne linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega, kinnitatakse (nimetatakse ametisse) uus linnavalitsuse liige linnapea esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 65.   Linnavalitsuse volituste tähtaeg

  (1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui linnapea esitab vähem linnavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud linnavalitsuse liikmete arv, saab linnavalitsus oma volitused, kui on kinnitatud üle poole linnavalitsuse koosseisust.

  (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

  (3) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega seaduses ettenähtud juhtudel.
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]

  (4) Linnavalitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Linnasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

  (5) Linnapeal on õigus teha volikogule ettepanek vabastada linnavalitsuse liige ametist.

  (6)
[Kehtetu- RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]

  (7) Linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema volitused linnavalitsuse liikmena.

§ 66.   Linnavalitsuse töökord

  Linnavalitsuse töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu.

7. peatükk LINNA AMETIASUTUSED 

§ 67.   Linna ametiasutuste moodustamise kord ja põhiülesanded

  (1) Linna ametiasutused on linnaeelarvest finantseeritavad asutused, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

  (2) Linnavalitsuse kui ametiasutuse ülesanded on sätestatud käesolevas põhimääruses.

  (3) Linna ametiasutuse (välja arvatud linnavalitsus) asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. Linna ametiasutuse juhi nimetab ametisse volikogu.

  (4) Linna ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitab volikogu.
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]

  (5) Linnavalitsuse struktuuriüksuste ülesanded, õigused ja kohustused sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes. Struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab linnavalitsus korraldusega.

8. peatükk LINNA AMETIASUTUSE HALLATAVAD ASUTUSED 

§ 68.   Linna ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded

  (1) Linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.

  (2) Linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab, põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu.

  (3) Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab linnapea ettepanekul ametisse linnavalitsus. Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu linnapea või tema poolt selleks volitatud isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]

9. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 69.   Teenistuslik järelevalve

  (1) Teenistuslik järelevalve on linnavalitsuse poolt tema struktuuriüksuste ja nende teenistujate ning linnavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll.

  (2) Teenistusliku järelevalvet teostab sisekontrolör. Sisekontrolör võib kaasata teenistusliku järelevalve teostamisse struktuuriüksuste teenistujaid.

  (3) Sisekontrolöri töö aluseks on linnapea käskkirjaga kinnitatud tööplaan. Sisekontrolöri ülesanded, õigused ja kohustused sätestatakse ametijuhendis.

10. peatükk LINNA ÕIGUSAKTID 

§ 70.   Volikogu õigusaktid

  (1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu otsuseid.

  (2) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist Riigi Teatajas.

  (3) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Volikogu otsuste teatavakstegemise korraldab linnakantselei.

§ 71.   Linnavalitsuse õigusaktid

  (1) Linnavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi.

  (2) Linnavalitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne nende vastuvõtmiseks esitamist Pärnu linna kodulehel ja väljapanekuga üldiseks tutvumiseks linnakantseleis.

  (3) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist Riigi Teatajas.

  (4) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Linnavalitsuse korralduste teatavakstegemise korraldab linnakantselei.

§ 72.   Õigusaktide kehtivus ja avalikustamine

  (1) Linna õigusaktid kehtivad linna haldusterritooriumil ning väljaspool linna haldusterritooriumi asuva linnavara suhtes.

  (2) Linna õigusaktid, välja arvatud juurdepääsupiiranguga andmeid sisaldavad, avalikustatakse Pärnu linna kodulehel. Volikogu kui ka linnavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas. Üldist tähtsust omavad volikogu ja linnavalitsuse määrused võidakse avaldada kohalikus ajalehes.
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]

§ 73.   Õigusaktide täitmise kontroll

  (1) Õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu ja linnavalitsus.

  (2) Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnakantselei.

11. peatükk LINNA ESINDAMINE 

§ 74.   Linna esindusfunktsiooni täitmine

  Pärnu linna võivad esindada volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad.

§ 75.   Linna esindamine kohtus

  (1) Linn osaleb kohtuasjades linna ametiasutuse või linna ametiasutuse hallatava asutuse kaudu.

  (2) Linna esindab kohtus volikogu esimees, linnapea, linnasekretär, linna ametiasutuse hallatava asutuse juht või linnasekretäri poolt volitatud isik.

  (3) Linna võib kohtus esindada ka lepinguline esindaja.

§ 76.   Linna esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes

  (1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise linnavalitsusele.

  (2) Linnavalitsust esindab linnapea või linnavalitsuse korraldusega nimetatud isik või linnapea käskkirjaga nimetatud linnavalitsuse liige või teenistuja.
[RT IV, 01.10.2013, 17 - jõust. 03.10.2013]

  (3) Linna ametiasutuse hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.

12. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 77.   Volikogu istung

  Pärnu Linnavolikogu 7. koosseisu korralised volikogu istungid toimuvad käesoleva määruse § 40 lõike 3 alusel algusega kell 12.00.

§ 78.   Varasema määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 79.   Jõustumine

  Määrus jõustub 1. juunil 2012.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json