ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Väljaandja:Saarde Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 01.11.2012, 14

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 25.08.2010 nr 7

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 4 alusel.


I. ÜLDOSA

§ 1.  Eeskirja ülesanne

 (1) Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid veevarustuse, reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee (edaspidi veevarustuse ja heitvee) ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kliendi vahel Saarde valla territooriumil.

 (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Saarde vallas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

§ 2.  Mõisted

  Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise ning vee- ja/või heitvee mõõdusõlmede eest, sõltumata kasutamisest;
 2) arvestusperiood – veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve. Arvestusperioodiks on üldjuhul kalendrikuu. Arvestusperioodi täpse alguse ja lõpu kuupäevadeks on vee (heitvee) arvesti näidu lugemise kuupäevad, mis määratakse teenuselepingus;
 3) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
 4) ehitis – hoone või rajatis;
 5) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad biojäätmed;
 6) heitvesi – kasutuses olnud ja suublasse juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi;
 7) hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis;
 8) infiltratsioon – kaevude ja/või torustiku ebatihedusest tingitud pinnasevee sattumine torustikku;
 9) kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
 10) klient – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja, ehitise kui vallasasja omanik, kelle veevärk ja/või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ja kes on sõlminud vee-ettevõtjaga lepingu veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks;
 11) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus;
 12) kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
 13) kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja, samuti erastatavate elamute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt;
 14) kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist;
 15) liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse, ja/või heitvee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;
 16) liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga;
 17) liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga;
 18) paisutustase – kõrgusmärk või tase, milleni võivad täituda reovee-, sademevee- või ühisvoolse kanalisatsiooni kollektorid uputuse või ummistuse korral ühiskanalisatsioonis;
 19) peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki;
 20) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee kanaliseerimine;
 21) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud heitvee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
 22) rajatis – maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone;
 23) reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees;
 24) reovesi – olmes või tootmises üle kahjustuspiir rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
 25) reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks;
 26) sademevee kanalisatsioon – rajatised ka seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimiseks;
 27) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
 28) suubla – veekogu või maapõue osa, millesse juhitakse heitvesi;
 29) teenuseleping – vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud leping, milles sätestatakse osapoolte õigused ja kohustused vee võtmisel ja heitvee ärajuhtimisel;
 30) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjas asuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
 31) vee-ettevõtja – kohaliku omavalitsuse poolt määratud ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil;
 32) vee-, reovee ja/või heitvee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või reovee mõõtesõlm;
 33) vee-, reovee ja/või heitvee mõõdusõlm – vee-, reovee ja/või heitvee mõõtmiseks ettenähtud vee-, heitvee ja/või reoveearvestija tema juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
 34) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reo- ja/või heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;
 35) ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kompleks kinnistute reo ja/või heitvee kanaliseerimiseks, ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku;
 36) ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks kinnistute veega varustamiseks ja vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku;
 37) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või nende heitvee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
 38) ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks.

§ 3.  Üldnõuded

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub Saarde Vallavolikogu (edaspidi volikogu) otsusega määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale ning Saarde vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud sellekohasele lepingule.

 (2) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel, mis on koostatud kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

 (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse, vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

 (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenuseleping). Teenuseleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga.
Kaasomandi puhul sõlmitakse teenusleping kaasomanike enamuse otsuse alusel volitatud esindajaga. Teistele kaasomanikele vahendatakse teenuseid kliendi poolt, vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele.
Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel sõlmitakse kuni ala krundistamiseni tähtajalised teenuselepingud ehitiste omanike või valdajatega. Ühekordset või lühiajalist veekasutust ning reovee ja/või heitvee kanaliseerimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuselepingu alusel.

 (5) Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja/või reovee ja/või heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuselepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni.

 (6) Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ja/või heitvee üle on volikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja vee-ettevõtjal vastavalt teenuselepingu tingimustele.

 (7) Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse, reovee ja/või heitvee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja/või -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava reovee ja/või heitvee koguse ning reostuse kohta.

 (8) Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja/või kinnistu reovee ja/või heitvee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine, reovee ja/või heitvee kanaliseerimine taastatakse pärast sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.

 (9) Kliendile vee andmise, reovee ja/või heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt vastavalt käesolevas eeskirjas sätestatule. Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas eeskirjas toodule on vee-ettevõtjal õigus klientidele vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.

 (10) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise, reovee ja/või heitvee vastuvõtu vähenemisest või katkemisest ning üleujutustest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena.

 (11) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja/või heitvee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava vallavalitsuse ametiisiku korraldustele.

 (12) Vee-ettevõtjal on õigus kliendile piirata või katkestada vee andmine, reovee ja/või heitvee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Avariiliste tööde puhul teavitatakse kliente tööde alustamisest esimesel võimalusel ning plaaniliste tööde puhul vähemalt kaks kalendripäeva ette teabevahendite kaudu. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul klientidele vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

 (13) Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvutatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pindala, kiiruse ja veevoolu kestuse järgi või kontrollmõõtmise teel.

§ 4.  Omandi piiritlemine

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.

 (2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter kinnistu piirist väljaspool. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.

 (3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan tänava maa-alal, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Peakraani puudumisel on liitumispunktiks sadula ava peatorul.

 (4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev tänava maa-alal enne kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu väljaehitamiseni on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul.

 (5) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on liitumispunktiks peakraan või selle puudumisel sadulaava peatorul, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev või selle puudumisel ühenduskoht peatorul.

 (6) Kui vee-ettevõtja või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.

 (7) Kruntide suuruse ja piiride muutmiseks detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb olemasolevate kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus eeskirja kohaselt vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine sulgeda.

 (8) Kuivendusdrenaaž, purskkaevude tühjendustorustikud ja muud sellised heitvee ärajuhtimise rajatised ei kuulu ühiskanalisatsiooni hulka. Nende rajatiste liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga määratakse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kohaselt.

 (9) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuselepingu lahutamatu osa.

§ 5.  Teenuste hinnad

 (1) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hind kliendile moodustub abonenttasust, tasust võetud vee eest ning tasust reovee ja/või heitvee ärajuhtimise eest.

 (2) Klient tasub veevarustuse, reovee ja/või heitvee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale vallavolikogu poolt kehtestatud hindade ja tingimuste alusel vastavalt kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuselepingule.

 (3) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnasevee ärajuhtimise kulud ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks ning hüdrantide katsetusteks kasutatava vee eest tasutakse vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele lepingule.

 (4) Veevarustuse ja reovee ja/või heitvee ärajuhtimise teenuste hinnad kehtestab vallavolikogu vastavalt volikogu kinnitatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korrale või seadusandlusest tulenevate muude õigusaktidega.


II. VEEVARUSTUSE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMINE

§ 6.  Veega varustamise nõuded ja tingimused

 (1) Ühisveevärk on ette nähtud klientide varustamiseks veega, samuti vee võtmiseks kahjutule tõrjumisel ja avalike veevõtukohtade veega varustamiseks.

 (2) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.

 (3) Liitumispunktis tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt väljastatud liitumise tehnilistes tingimustes, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja oma kulul. Rõhutõsteseadmete valik tuleb kooskõlastada vee-ettevõttega.

 (4) Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuselepinguga.

 (5) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirjale.

 (6) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab Päästeteenistus (edaspidi päästeteenistus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja allkirjaõigusliku isiku loal ja/või lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

 (7) Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või vee-ettevõtja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alustel ja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.

 (8) Klient peab hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana.
Juurdepääsu rajamisel tekkinud kahjud sisendustoruni ning sisendustorul toru kontrollimiseks ja remontimiseks paranduste käigus ei kuulu hüvitamisele, kui kokku pole lepitud teisiti.

 (9) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale.

 (10) Eeskirja § 6 lõigetes 7 ja 8 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või volikogu volitatud isik sellekohase akti, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule. Eeskirja § 6 lõike 7 nõuete eiramisel kliendi poolt või lekke ilmnemisel sisendustorust kohe, ilma eelteateta ning eeskirja § 6 lõike 8 nõuete eiramisel etteteatamisega vastavalt käesolevas eeskirjas sätestatule.

§ 7.  Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

 (1) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
 1) ühisvoolse kanalisatsiooni puhul reo- ja/või heitvee kanaliseerimiseks teenuselepingus määratud tingimustel;
 2) reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks;
 3) sademevee kanalisatsiooni puhul sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee, samuti puhastamist mittevajava heitvee kanaliseerimiseks teenuselepingus määratud tingimustel.

 (2) Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutustase on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuselepingus. Kui heitvee paisutustase ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui torude paigalduskõrgus või heitvee paisutustase ei taga kinnistult heitvee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb heitvee ümberpumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul.

 (3) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutustaset paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

 (4) Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat tegevusluba omavad ettevõtjad ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.

 (5) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist reo- ja/või heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.

 (6) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reo- ja/või heitvett, mis sisaldab:
 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
 2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
 4) radioaktiivseid aineid, raskemetalle;
 5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

 (7) Kanaliseeritava heitvee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 °C ja pH madalam kui 6,0 ning kõrgem kui 9.

 (8) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul.

 (9) Heitvee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

 (10) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reo- ja/või heitvett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud nõuetele ohtlike ainete kohta ühiskanalisatsiooni juhitavas heitvees või mille kohta ei ole teenuselepingus toodud vastuvõtutingimusi.

 (11) Reoainete lubatavad piirkontsentratsioonid kliendile kehtestatakse teenuselepinguga vastavalt vallavalitsuse poolt kinnitatud ühiskanalisatsiooni juhitud heitveest proovide võtmise ja saasteastme määramise juhendile.

 (12) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

§ 8.  Omavolilised ühendused

 (1) Mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuselepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.

 (2) Omavolilise ühenduse ilmsiks tulekul:
 1) koostab vee-ettevõtja või volitatud isik sellekohase akti ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele;
 2) tuleb kliendil või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja § 9 lõigetele 3, 4 ja 8 toodud arvutuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest.

 (3) Omavolilise ühenduse kestus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestuseks üks kuu.

 (4) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.

§ 9.  Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine

 (1) Omavoliliseks veekasutuseks ja/või heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mil:
 1) ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuselepingut;
 2) on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või heitveemõõdusõlme vee-ettevõtja pandud plommid, välja arvatud § 11 lõikes 9 toodud juhud;
 3) on eemaldatud või rikutud vee-, reovee ja/või heitveearvesti taatlusplomm;
 4) vee-, reovee- ja/või heitveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
 5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja paigaldatud sulgur;
 6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan;
 7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
 8) vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni;
 9) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

 (2) Omavolilise veekasutamise, reo- ja/või heitvee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt ning kinnistule vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.

 (3) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga kuni 20 mm – 0,5 m/s, torudes 21 kuni 49 mm – 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvituse arvutamisel lähtutakse kehtestatud teenustasust vee kasutamise ning reo- ja/või heitvee ärajuhtimise eest.

 (4) Omavolilise reo- ja/või heitvee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust:
 1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt eeskirja § 9 lõike 3 kohasele arvutuskorrale;
 2) kanalisatsiooni survetorul asuva heitveearvesti, mõõdusõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt eeskirja § 9 lõike 3 kohasele arvutuskorrale reo- ja/või heitveearvesti siseläbimõõdu järgi;
 3) sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademetevee kanalisatsiooni vastavalt arvutuskorrale;
 4) eeskirja § 9 lõike 1 punkti 8 kohase omavolilise reo- ja/või heitvee kanaliseerimise korral vastavalt eeskirja § 8 lõikele 4.

 (5) Omavolilise veekasutuse ning reo- ja/või heitvee kanaliseerimise kestust arvestatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või volikogu otsusega volitatud ametiisik võis veenduda omavolilise veekasutuse, reo- ja/või heitvee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe kuu tagasi.

 (6) Kui omavoliline veekasutamine ja/või heitvee kanaliseerimine on tekkinud teenuselepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja/või kinnistu reo- ja/või heitvee kanaliseerimine vastavalt eeskirjale.

 (7) Omavolilise veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja § 9 lõigetes 3 ja 4 toodu alla, määratakse hüvitus volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvutuste alusel.

 (8) Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja § 6 lõikes 6 ja § 12 lõikes 9 toodud juhtusid, tingimusel, et peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja § 12 lõikes 9 toodud juhtudel kannab klient.

§ 10.  Keelatud ühendused

 (1) Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud sinna kõrgetemperatuurilise vee või auru sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks.

 (2) Keelatud ühendusteks on ka:
 1) ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
 2) kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
 3) ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni;
 4) ühendused, mis võimaldavad sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni.

 (3) Keelatud ühenduse ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik sellekohase akti.

 (4) Eeskirja § 9 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Eeskirja § 10 lõike 2 punktides 3 ja 4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja reo- ja/või heitvee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja § 3 lõikele 9.

 (5) Eeskirja § 10 lõike 2 kohaste keelatud ühenduste ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust.

 (6) Eeskirja § 10 lõike 2 punktis 3 toodud juhul vastavalt eeskirja § 9 lõike 4 punktis 1 toodud arvutuskorrale.

 (7) Eeskirja § 10 lõike 2 punktis 4 toodud juhul iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 75 m³ reo- ja/või heitvee kanaliseerimise teenustasule.

 (8) Eeskirja § 10 lõikes 5 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi reo- ja/või heitvee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestus määratakse eeskirja § 8 lõike 3 kohaselt.

 (9) Kui kliendi või kinnistu omaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitab sellest tulenevad kahjud klient või kinnistu omanik.

§ 11.  Ajutised torustikud

 (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja/või reo- ja/või heitvee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuselepingu alusel. Vee-ettevõtjalt kooskõlastuse saades ka muudel juhtudel.

 (2) Ajutisi vee- ja/või kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehniliste tingimustega.

 (3) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuselepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

 (4) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

 (5) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.

 (6) Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb tähtajalise teenuselepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada tema poolt ja kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm.

§ 12.  Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile

 (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega.

 (2) Kinnistu omanik ja klient on kohustatud:
 1) kinnistu veevärgi (kuni mõõdusõlmeni) ja kanalisatsiooni (liitumispunktini) kooskõlastama veeettevõttega projekteerimis-, ehitus- ja remonttööd;
 2) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele;
 3) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuselepingujärgsete nõuete täitmine;
 4) tagama volitatud isikule ning vastavalt teenuselepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.

 (3) Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja § 3 lõikele 9:
 1) kui rikutakse eeskirja § 12 lõike 2 punktide 1, 2 ja 3 nõudeid;
 2) kui klient ei ole taganud eeskirja § 12 punkti 4 kohast juurdepääsu.

 (4) Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses Saarde valla heakorra eeskirjaga, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust kohe teatama vee-ettevõtjale. Tähissiltide paigaldamine toimub planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt.

 (5) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.

 (6) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või heitvee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

 (7) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
 2) vee-, reo- ja/või heitveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
 3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
 4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.

 (8) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.

 (9) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
 2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.

 (10) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe- ja drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Vee mõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui ülenormatiivne infiltratsioon leiab kontrollmõõtmistega kinnitust. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel, lähtudes heitvee teenuse hinnast.

 (11) Volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi lokaalse reoveepuhasti töö tõhusust. Vee-ettevõtjal või tema volitatud isikul on õigus kontrolli teostada vastavalt teenuselepingu tingimustele.


III. VEE JA HEITVEE MÕÕTMINE NING ARVESTUS

§ 13.  Vee mõõtmine

 (1) Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

 (2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

 (3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule.

 (4) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu, kui:
 1) hoones puudub selleks võimalus;
 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
 3) sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 30 m;
 4) sisendustorustik varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu.

 (5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja.

 (6) Veemõõdusõlme, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuselepingut mitte sõlmida või olemasolev teenuseleping lõpetada.

 (7) Veearvesti monteerib oma kulul vee-ettevõtja tähtajatult, samuti eeskirja § 3 lõike 4 ja § 18 lõike 2 kohast tähtajalist teenuselepingut omava kliendi nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul pärast teenuselepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuselepingu lõpetamisel demonteerib veearvesti vee-ettevõtja. Veearvesti on vee-ettevõtja omand.

 (8) Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.

 (9) Klient peab tagama:
 1) veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest;
 2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
 3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
 4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;
 5) et veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt.

 (10) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta.

 (11) Kui ei ole kinni peetud eeskirja § 13 lõike 9 punktide 3, 4 ja 5 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja § 3 lõikele 9.

 (12) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemise või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja § 9 lõikes 3 toodud hüvituse nõuet.

 (13) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

 (14) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõdusõlme plomme.

§ 14.  Veearvestus

 (1) Kliendi veetarvitust mõõdetakse veearvestiga.

 (2) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvlemiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

 (3) Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 9 lõikes 3 sätestatut eeskirja § 9 lõike 5 kohase kestusega.

 (4) Kui eeskirja § 13 lõike 13 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja tasaarvelduse eelneva ühe kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta, kuni uue arvesti paigaldamiseni.

 (5) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele lepingule.

 (6) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

 (7) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. Selle vee eest tasu ei võeta.

 (8) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja § 12 lõikes 2.7.9 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

§ 15.  Heit- ja/või reovee mõõtmine

 (1) Heit- ja/või reovee mõõdusõlmega varustatakse kinnistud eeskirja § 16 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel.

 (2) ) Heit- ja/või reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad heit- ja/või reovee arvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud tingimustele.

 (3) Üldjuhul ehitab heit- ja/või reovee mõõdusõlme klient oma kulul.

 (4) Heit- ja/või reovee mõõdusõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõdusõlme hooldust ning heitveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient. Koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.

 (5) Heit- ja/või reovee mõõdusõlme puhul tuleb samaselt veemõõdusõlmega kinni pidada eeskirja § 13 lõikes 9 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 3 lõikele 9.

 (6) Heit- ja/või reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja § 9 lõike 4 kohast hüvituse nõuet.

 (7) Kui vee-ettevõtja kasutab eeskirja § 16 lõike 1 kohast õigust heit- ja/või reovee mõõdusõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale.

 (8) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõdusõlme plomme.

§ 16.  Heit- ja/või reovee arvestus

 (1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi heit- ja/või reovee veearvestiga. Heit- ja/või reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt.

 (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus heit- ja/või reovee arvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik heit- ja/või reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuselepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

 (3) Heit- ja/või reovee arvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud heitvee kogus eeskirja § 14 lõikes 4 sätestatud korras.

 (4) Kui klient ei ole võimaldanud pärast teistkordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu heit- ja/või reovee arvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 9 lõikes 4 sätestatud sanktsioone eeskirja § 9 lõike 5 kohase kestusega.

 (5) Ühekordsele heit- ja/või reovee ärajuhtimisele ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetus jms) arvestatakse heit- ja/või reovee kogust vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

 (6) Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kogus määratakse vee-ettevõtja poolt tehniliste arvestuste alusel või mõõdetakse.

§ 17.  Arvlemine veevarustuse, heit- ja/või reovee ärajuhtimise teenuse eest

 (1) Arvlemine veevarustuse, heit- ja/või reovee ärajuhtimise teenuste eest, sh vee (heit- ja/või reovee) arvesti näidu registreerimine ja nende teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuselepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Kasutatud vee ja/või ärajuhitud heit- ja/või reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

 (2) Klient on kohustatud saadud arve tasuma vee-ettevõtjale teenuselepingus kokkulepitud aja jooksul arvates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arvates arve väljasaatmise päevast.
Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja pangakontole ja/või laekumise kuupäevast vee-ettevõtja kassasse sularahas, kui selline võimalus on teenuslepingus näidatud.
Nimetatud tähtaja ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest.

 (3) Viivise suurus lepitakse kokku teenuselepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,15% tasumata summalt päevas.

 (4) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid lahendatakse kahekümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest.

 (5) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise, heit- ja/või reovee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja § 3 lõike 9 kohaselt.


IV. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMINE

§ 18.  Teenuselepingu sõlmimine, lõpetamine ja uuendamine

 (1) Teenuseleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuselepingu.

 (2) Eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuselepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid, kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustike teostusjoonised ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

 (3) Eeskirja § 11 lõike 1 kohase tähtajalise teenuselepingu sõlmimiseks esitab kinnistu omanik (või klient) avalduse ja dokumendi, mis tõendab tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse teenuseleping.

 (4) Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidi jäävad alalisse kasutusse, toimub tähtajalise teenuselepingu sõlmimine eeskirja § 18 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

 (5) Ühekordse veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vormikohase avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks ja/või heitvee kanaliseerimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

 (6) Teenuseleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest kümme tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud kümne tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentide ja torustike teostusjoonistega (vee-ettevõtte nõudmisel) uue teenuselepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse, heit- ja/või reovee kanaliseerimise omavoliliseks.

 (7) Kui klient lõpetab teenuselepingu põhjusel, et teenuseid enam ei vajata ehitiste kasutamisotstarbe muutumise või lammutamise tõttu, tuleb vee-ettevõtjale eelnevalt tasuda kulutused ühendustorude likvideerimise eest.

 (8) Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks kinnistule veeandmise ja/või heitvee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.

 (9) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenuseleping:
 1) kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud;
 2) kinnistu piiri muutumine või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamine või muu tegevus, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
 3) ehitiste lammutamisel;
 4) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
 5) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
 6) muudel teenuselepingust tulenevatel põhjustel.

 (10) Teenuselepingu lõpetamisest eeskirja § 18 lõike 9 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuselepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

 (11) Kui kahe aasta jooksul pärast teenuselepingu lõppemist või lõpetamist pole teenuselepingut eeskirja § 18 lõike 12 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping.

 (12) Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on kahe aasta jooksul pärast teenuselepingu lõpetamist õigus teenuselepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Teenuselepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise, heit- ja/või reovee kanaliseerimise taastamise kulud.


V. LÕPPSÄTTED

§ 19.  Vaidluste lahendamine

 (1) Enne eeskirja jõustumist vallavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse või muude kehtivate õigusaktidega.

 (2) Käesoleva eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 20.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. septembril 2010. a.

Erli Aasamets
Volikogu esimees