HaridusKool

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Saaremaa Ühisgümnaasiumi põhimäärus

Väljaandja:Kuressaare Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 01.11.2012, 64

Saaremaa Ühisgümnaasiumi põhimäärus

Vastu võetud 22.03.2012 nr 10

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lg 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66, huvikooli seaduse ning Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2011. aasta määruse nr 1 „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning koolieelse lasteasutuse seaduses pidaja pädevusse antud ülesannete delegeerimine Kuressaare Linnavalitsusele“ alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Kooli nimetus

 (1) Kooli nimetus on Saaremaa Ühisgümnaasium (edaspidi kool), mille inglisekeelne vaste on Saaremaa Co-educational Gymnasium.

 (2) Saaremaa Ühisgümnaasiumi (edaspidi kool) eelkäijaks on 1865. aastal loodud Kuressaare Poeglastegümnaasium.

 (3) Eestikeelse Saaremaa Eesti Segagümnaasiumi avaaktus peeti 15. jaanuaril 1919, seepärast loeb kool oma lõpetajate lende alates 1919. aastast.

 (4) Saaremaa Ühisgümnaasiumi nime kannab kool 1922. aastast ja pärast mitmeid nimevahetusi taas 1. septembrist 1993.

§ 2.  Asukoht ja tegutsemiskoht

 (1) Kooli asukoht on aadressil Hariduse 13, 93812 Kuressaare.

 (2) Kooli tegutsemiskoht on Kuressaare linn.

§ 3.  Haldusala ja tegutsemise vorm

 (1) Kool on Kuressaare linnavalitsuse hallatav munitsipaalõppeasutus.

 (2) Kooli tegutsemise vorm on üldhariduskool ja huvikool, mis tegutsevad ühe asutusena.

 (3) Kooli ülesanne on luua õpilastele võimalused põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks ning teadus- ja huvitegevuseks.

 (4) Kooli teadus-, huvi- ja koolitustegevust, sealhulgas täiskasvanute koolitust korraldab Saaremaa Teadus- ja Huvikool (edaspidi STH)

 (5) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

2. peatükk ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS KOOLIS 

§ 4.  Kooli alusväärtused

 (1) Kooli visioon on „Saaremaa Ühisgümnaasium - ja saadki hakkama”,
s.t. personali ning õpilaste hakkama saamist
kõigega - püstitatud eesmärkidega,
kõigiga – iseendaga, igas meeskonnas, teiste inimestega,
kõikjal - nii tööl kui vabal ajal
ja alati - nii täna kui tulevikus.

 (2) Kooli missioonilause on SAPERE AUDE, s.t. SÖANDA OLLA TARK.

 (3) Kooli põhiväärtused on õppimine, traditsioonide austamine, meeskonnatöö, pidev analüüs ja arenemine; parimate tulemuste saavutamine; loovuse toetamine; ideede hindamine; hoolivuse, abivalmiduse ja viisakuse kasvatamine; uurimistegevuse arendamine; koostöö lapsevanematega; oma kooli tunne; positiivsete kogemuste jagamine teistele.

§ 5.  Kooli põhieesmärgid

 (1) Kooli põhieesmärgiks on traditsioonilis-akadeemilise gümnaasiumina valmistada õpilasi ette edasiõppimiseks, elukestvaks õppeks ja õnnelikuks eluks kiiresti muutuvas globaliseeruvas maailmas.

 (2) Teised põhieesmärgist tulenevad eesmärgid on sätestatud kooli õppekavas:
 1) kool lähtub riikliku õppekava põhiülesannetest, mis näeb ette aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb end oma rahva liikmena, kodanikuna, kaasvastutajana Euroopa ja maailma tuleviku eest;
 2) kool järgib oma töös riikliku õppekava põhimõtteid: võrdne võimalus hariduse omandamiseks; humanism ja demokraatia; isamaalisus ja rahvusvahelisus; kõigi õpilaste arendamine; õppija aktiivsus ja vastutus; tasakaalustatus ja integratiivsus; orienteeritus probleemidele; õppekava avatus;
 3) kooli õppekava arvestab kooli omapära ja suundumusi ning on kujundatud riiklike õppekavade alusel.

 (3) Koolis juurdunud traditsiooniliste suurürituste korraldamisega taotleb kool omanäolisuse ja väärtuse säilitamist linna ja maakonna ühe kultuurikeskusena ning õpilaste igakülgset harmoonilist kasvatamist.

 (4) STH tegevuse eesmärgid on sätestatud STH õppekavas:
 1) pakkuda võimalusi laste ja noorte mitmekülgseks arenguks ja toetada nende kujunemist hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.
 2) luua lastele ja noortele võimalused tegeleda valitud huvialaga.

§ 6.  Õppekeel

 (1) Kooli õppekeel on eesti keel.

 (2) Kõigile õpilastele õpetatakse gümnaasiumi osas kolme võõrkeelt (inglise, vene ning saksa või prantsuse). Soovi korral ning võimaluse olemasolul on õpilastel võimalik õppida ka rootsi, araabia, soome või teisi võõrkeeli.

 (3) Kui õppekava seda võimaldab, võib parema võõrkeeleõpetuse huvides mõnda õppeainet õpetada võõrkeeles.

§ 7.  Õppe korraldus

 (1) Õpe toimub statsionaarses õppevormis.

 (2) Koolis omandatava hariduse liigid on üldharidus ja huviharidus.

 (3) Koolis omandatava hariduse tasemed on põhiharidus ja üldkeskharidus.

 (4) Täiskasvanute koolitus võib toimuda nii tööalase- kui vabahariduskoolitusena, mida korraldab kooli allüksusena STH.

 (5) Põhikooli klassid komplekteeritakse kooli elukohajärgsetest lastest. Vabade kohtade olemasolul ja vanema soovil võib võtta õpilase kooli ka mujalt.

 (6) Gümnaasiumisse vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel konkursi korras.

 (7) STH-sse õpilase vastu võtmine toimub õpilase, kui õpilane on vanem kui 18 aastat, või tema vanema avalduse alusel.

 (8) Õpe koolis toimub direktori poolt kinnitatud kooli õppekavade järgi. Kooli õppekavad koostatakse põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel. STH-i iga huviala kohta koostatakse huviala õppekava huviharidusstandardi ja huviala riikliku raamõppekava (selle olemasolul) alusel. Kooli õppekavad on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokumentideks.

 (9) Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud, tööraamatud ja muu õppekirjanduse valib kool haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud loetelust.

 (10) Õppe- ja ilukirjanduse tellimise, hoiustamise ja laenutamisega tegeleb kooli raamatukogu, mille töökorralduse alused kinnitab haridus- ja teadusminister.

 (11) Õppetöö põhivorm on õppetund. Õppetundide arv päevas ja nende järjekord määratakse direktori poolt kinnitatud tunniplaanis.

 (12) STH-is on õppetööks erinevad vormid: ringitunnid, õppetunnid, treeningud, õppepäevad, võistlused, matkad, laagrid, e-õppemoodulid, reisid, konverentsid, praktikumid jm aktiivõppemeetodid.

 (13) Vahetundide pikkuse otsustab õppenõukogu kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega. Vahetundide ajal on koolis korraldatud ka õpilaste toitlustamine.

 (14) Muudest õppetöövormidest on koolis enamkasutatavad rühmatööd, iseseisvad uurimistööd ja praktikumid ning projektõppepäevad.

 (15) Peamised hindamisvormid on kontrolltööd, arvestused, praktikatööd, uurimistööd ja nende kaitsmine ning eksamid.

§ 8.  Haridusliku erivajadusega õpilaste õppe korraldamine

 (1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.

 (2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajalikku koostööd tugispetsialistide ja õpetajate vahel korraldab tugitegevuse koordinaator koos tugikomisjoniga.

 (3) Direktori otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine ning vanema nõusolekul õpilase üleviimine järgmistesse kooli poolt moodustatavatesse rühmadesse või klassidesse:
 1) õpiabirühm põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks (rühmatäitumuse piirnorm 6 õpilast);
 2) põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilaste klass (täitumuse piirnorm 12 õpilast);
 3) raskete somaatiliste haigustega õpilaste klass (täitumuse piirnorm 12 õpilast);
 4) kõne-, nägemis-, kuulmis- või liikumispuudega õpilaste klass (klassitäitumuse piirnorm 12 õpilast).

 (4) Nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul korraldab kool õpilasele õpet põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi, õpet väikeklassis, terviseseisundist tulenevat koduõpet või ühele õpilasele keskendatud õpet, põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste asendamist või vähendamist või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamist.

 (5) Andekate õpilaste õppe ja arengu toetamiseks vajalikku koostööd õpetajate vahel ja vajadusel individuaalse õppekava rakendamist korraldavad õppealajuhatajad ja STH.

§ 9.  Huvitegevus ja noorsootöö

 (1) Kooli huvitegevust ja noorsootööd korraldab STH.

 (2) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas huviringid.

 (3) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.

 (4) STH-l on õigus moodustada huviringe ja treeningrühmi ja klubisid, mille kulude katmine toimub osalejate osalisel või täielikul rahastamisel.

 (5) STH õpperühmade suuruse ja moodustamise alused kinnitab Kuressaare Linnavalitsus.

 (6) Õppetöö huvikoolis toimub üldhariduskoolide õpilastele õppetööst vabal ajal, täiskasvanuile tööst vabal ajal ning laste ja noorte vabatahtlikuse alusel.

§ 10.  Turvalisuse ja tervise kaitse

 (1) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.

 (2) Õpilastele osutatakse koolitervishoiuteenust, mille hulka kuuluvate õe tegevuste aja, mahu, kättesaadavuse ja asukohta kehtivad nõuded kehtestab sotsiaalminister.

 (3) Direktor korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, kaasates vajadusel õppenõukogu, hoolekogu ja eksperte. Hädaolukorra lahendamise plaani kehtestab direktor.

§ 11.  Õpilaskodu

 (1) Koolil on õpilaskodu.

 (2) Õpilaskodusse vastuvõetud õpilastele võimaldatakse õpilaskodus elamine kogu õppeaasta jooksul, välja arvatud koolivaheajad.

 (3) Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse kooli direktori kinnitatud õpilaskodu kodukorras.

 (4) Kool tagab õpilase õpilaskodus viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.

 (5) Õpilaskodus loob kool õpilasele soodsad tingimused sotsiaalsete oskuste arendamiseks, õppimiseks, enesearenduseks, suhtlemiseks, huvitegevuseks, vaba aja sisustamiseks ning puhkamiseks, arvestades õpilaste individuaalseid vajadusi.

 (6) Riiklikult toetatavale kohale vastu võetud õpilase puhul teeb kool koostöös õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalabi ja -teenuseid korraldava struktuuriüksuse või ametiisikuga vähemalt kord poolaastas kokkuvõtte õppimis- ja elamistingimuste ning tugitegevuste mõjust õpilase arengule ning pere toimetulekule, mille alusel otsustatakse edasine teenuste ja abi osutamise vajadus õpilaskodus.

 (7) Vastava kokkuleppe alusel võivad õpilaskodus teenuste ja abiga kaasnevate kulude katmises osaleda õpilase elukohajärgne vald või linn või õpilase seaduslik esindaja.

3. peatükk ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 12.  Õpilaste õigused ja kohustused

 (1) Õpilaste õigused, kohustused ja vastutus on fikseeritud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, huvikooli seaduses ning kooli kodukorras.

 (2) Õpilased on kohustatud järgima oma kooli kodukorda ja Eesti riigi seadusi. Kooli õpilane esindab kõikjal väärikalt ennast, oma kooli ja oma maad.

 (3) Õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastava 10. klassi; valida õppekavas fikseeritud vabaained; tellida kooli võimalustest lähtuvalt tasulisi kursusi; saada täiendavat abi õpetajatelt vastavalt koolis kehtivale korrale; osaleda kooli huviringide töös; kasutada kooli ruume ja vara tasuta vastavalt koolis kehtivale korrale; esmaabile koolis; esitada direktsioonile pretensioone õpetamise taseme suhtes või ideid kooli töö parandamiseks; õppenõukogu otsusega mittenõustumise korral pöörduda kooli hoolekogu või maavanema poole otsuse läbivaatamiseks. Õpilastel on õigus valida õpilasesindus ja osaleda selle töös.

 (4) Kooli õpilane käitub igas olukorras viisakalt; võtab osa kõigist õppekavaga määratletud ainetundidest; suhtub õppetöösse kohusetundlikult; järgib tervislikke eluviise ja ohutusreegleid.

 (5) Õpilastele avaldatakse tunnustust vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ja kooli kodukorrale.

 (6) Vajadusel võib õpilase suhtes rakendada tugi- ja mõjutusmeetmeid vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.

 (7) Õpilase poolt süüliselt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane, tema vanemad või neid asendavad isikud vastavalt kooli kodukorrale.

§ 13.  Õpilasesindus

 (1) Õpilasomavalitsus tähendab õpilaste õigust kooskõlas seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

 (2) Õpilasomavalitsuse teostamiseks on õpilaskonnal õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

 (3) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses, mille koostab õpilaskond ning kinnitab direktor.

 (4) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond ning see kiidetakse heaks õpilaskonna seas läbiviidava hääletuse teel.

 (5) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab kooli direktor demokraatia põhimõtetest lähtudes.

§ 14.  Vanemate õigused ja kohustused

 (1) Vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilaste õiguste ja kohustuste kohta.

 (2) Vanem või teda asendav isik on kohustatud looma lapsele kodu poolt koolikohustuse täitmiseks ja hariduse omandamiseks soodsad tingimused. Oma kohustuste mittetäitmise korral kannab lapsevanem vastutust seaduses ettenähtud korras.

 (3) Kooli ja kodu koostööks kutsub klassijuhataja või kooli juhtkond vajadusel kokku vanemate koosoleku, kuid mitte harvem kui 1 kord aastas. Koosolek võib teha ettepanekuid kooli juhtkonnale õppe- ja kasvatustöö parandamiseks.

4. peatükk KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 15.  Koolitöötajad

 (1) Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja kooli teised töötajad.

 (2) Personali koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul Kuressaare Linnavalitsuse poolt kehtestatud korras, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu.

 (3) Töölepingud kooli personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab direktor.

§ 16.  Personali ülesanded ja vastutus

 (1) Personali tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks käesoleva põhimääruse, kooli töökorralduse reeglite, töötaja ametijuhendi ja töölepinguga. Töökorralduse reeglid ja ametijuhendid kinnitab direktor.

 (2) Pedagoogi ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis tugineb õpilaste ja õpetajate vastastikusel lugupidamisel, teineteisemõistmisel ning koostööl õpilaste kodudega.

 (3) Kooli teiste töötajate ülesandeks on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek.

 (4) Personalil on keelatud avalikustada lapselt saadud teavet lapse perekonna kohta.

 (5) Personal on kohustatud andma teavet Kuressaare Linnavalitsuse haridus- ja sotsiaalametnikele, kui on selgunud, et lapse kodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps on väärkohtlemise ohver.

§ 17.  Pedagoogi vaba ametikoha täitmine ja atesteerimine

 (1) Pedagoogi vaba ametikoht täidetakse konkursi korras, mille läbiviimise korra kinnitab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.

 (2) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning kvalifikatsioonitaseme hindamiseks korraldatakse atesteerimine, mille tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

5. peatükk KOOLI JUHTIMINE 

§ 18.  Direktor

 (1) Kooli juhib direktor, kelle ülesanneteks on tagada kooli tulemuslik ja häireteta töö ning juhtida õppe- ja kasvatustegevust ning majandus- ja finantstegevust koos kooli hoolekogu, õppenõukogu, metoodikanõukogu, direktsiooni ja õpilasesindusega ning koostöös linna haridus- ja finantsteenistusega.

 (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega.

 (3) Direktor annab pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi, moodustab koolielu ülesannete täitmiseks vajalikke alalisi või ajutisi töögruppe, kinnitab koolisiseseid dokumente.

 (4) Direktor on aruandekohustuslik pidaja, hoolekogu, töötajate üldkoosoleku, kõrgemalseisvate haridus-, rahandus-, jms järelevalveasutuste ees seadustes ettenähtud korras ja ulatuses.

 (5) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi läbiviimise korra kehtestab Kuressaare Linnavalitsus.

 (6) Direktoriga sõlmib, peatab, muudab või lõpetab töölepingu linnapea.

 (7) Konkreetseid töölõike koolis juhivad direktori asetäitjad ja allüksuste juhid, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud ametijuhendites.

§ 19.  Direktsioon ja metoodikanõukogu

  Kooli direktsioon ja metoodikanõukogu on direktori poolt moodustatud direktorile nõu andvad organid, mille koosseisu, ülesanded ja töökorra kinnitab direktor.

§ 20.  Hoolekogu

 (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogiliste ja mittepedagoogiliste töötajate, lapsevanemate, vilistlaste, Kuressaare Linnavolikogu ning kooli toetavate organisatsioonide ühistegevuse koordineerimine kooli õppe- ja kasvatustöö suunamisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamine.

 (2) Hoolekogu moodustamise ja tegutsemise korra kehtestab Kuressaare Linnavalitsus.

§ 21.  Õppenõukogu

 (1) Õppenõukogu ülesandeks on oma pädevuse piires kooli õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

 (2) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister.

6. peatükk MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED 

§ 22.  Kooli vara

 (1) Kooli vara moodustavad koolile Kuressaare linnalt või teistelt isikutelt ja asutustelt sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, raha, inventar ja muu vara.

 (2) Kooli vara on linnavara. Kool on linnavara valitsema volitatud asutus.

 (3) Kooli valduses olevat linnavara kasutab kool sihtotstarbeliselt oma ülesannete täitmiseks. Kool peab vara üle arvestust ning võib varaga teha tehinguid vastavalt Kuressaare linnavara valitsemise korras sätestatud tingimustele.

§ 23.  Eelarve ja rahastamine

 (1) Koolil on oma eelarve.

 (2) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja linnaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest ning õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

 (3) Kool võib vastu võtta annetusi, mis kajastatakse kooli eelarves.

 (4) Kool, s.h STH võib oma põhitegevuse kõrval ning seda kahjustamata tegeleda õppekavavälise koolituse, võistluste, festivalide, kontsertide ja näituste korraldamise, õppematerjalide kirjastamise ja valmistamise, ruumide rentimise, majutamise ja toitlustamisega.

 (5) STH õppetasu ja õppekavaväliste tegevuste ja teenuste hinnad kehtestab Kuressaare Linnavalitsus.

 (6) Kooli eelarve kava projekti kohta annab arvamuse kooli hoolekogu linnavalitsuse õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt. Eelarve kinnitab kooli pidaja Kuressaare linna eelarve koosseisus.

 (7) Kooli kulud kaetakse kinnitatud eelarvest.

 (8) Kooli arveldamine toimub Kuressaare Linnavalitsuse arvelduskontode kaudu.

 (9) Kooli raamatupidamist korraldab Kuressaare Linnavalitsus.

§ 24.  Asjaajamise alused

 (1) Kooli asjaajamine toimub eesti keeles vastavalt kooli asjaajamise korrale, mille kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

 (2) Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 25.  Järelevalve

 (1) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktidega kinnitatud tähtaegadel ja korras.

 (2) Kooli tegevust kontrollivad ning finantstegevust revideerivad vastavalt kehtestatud korrale Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem ja Kuressaare Linnavalitsus.

 (3) Koolitervishoiuteenuse osutamise üle teostab vastavalt oma pädevusele riiklikku järelevalvet Terviseamet.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 26.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Kuressaare Linnavolikogu 15. detsembri 2011. aasta määrus nr 28 „Saaremaa Ühisgümnaasiumi põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 27.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. septembrist 2012.

Erik Keerberg
volikogu esimees