Haanja valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord ja Haanja valla jäätmevaldajate registri asutamine
Vastu võetud 11.12.2014 nr 21
Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike 1 punktide 366 ja 37 “Jäätmeseaduse” § 66 lõike 2 ja lõike 4, § 711 lõike 1 ning “Avaliku teabe seaduse“ § 43, § 433 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala/korraldatud jäätmeveo eesmärk
Määrusega kehtestatakse jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord. Määratakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ja vedaja valiku tingimused, lepingute sõlmimise ja korraldatud veoga mitteliitumise tingimused. Teenuse osutaja leidmiseks korraldatakse hankemenetlus teenuste kontsessiooni andmisega lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust.
2. peatükk Jäätmeliigid ja veopiirkonnad
§ 2. Korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmeliigid
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse jäätmeliike, mis on tähistatud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“:
1) segaolmejäätmed – jäätmekoodiga 20 03 01;
2) segaolmejäätmete sorteerimisjäägid – jäätmekoodiga 20 03 98;
3) suurjäätmed – jäätmekoodiga 20 03 07.
(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
1) olmejäätmete hulgast liigiti kogutud jäätmed (sealhulgas ohtlikud, pakendi- ja biolagunevad jäätmed);
2) aia- ja haljastusjäätmed (sealhulgas kalmistu rohejäätmed);
3) septiku- ja kanalisatsioonisüsteemi setete vedu;
4) avalike ürituste korraldamisel tekkivad jäätmed;
5) paberi- ja kartongijäätmed.
§ 3. Korraldatud jäätmeveo piirkond
(1) Haanja valla haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna.
(2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse paragrahvi 69 lõike 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
3. peatükk Jäätmete kogumine ja vedamine
§ 4. Jäätmete kogumine
(1) Jäätmevaldajad on kohustatud koguma järgmisi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid:
1) segaolmejäätmed;
2) segaolmejäätmete sorteerimisjäägid;
3) suurjäätmed.
(2) Segaolmejäätmete kogumiseks peab olema kõikidel jäätmevaldajatel jäätmekonteiner, mida on võimalik jäätmekäitlusettevõttel tühjendada või jäätmekott.
1) kortermajade juures kogutakse segaolmejäätmeid 140 – 4500 liitri suurustesse ühis-kasutatavatesse konteineritesse.
§ 5. Vedamise sagedus ja aeg
(1) A lates nelja korteriga korterelamutes on tühjendussagedus vähemalt üks kord iga nelja nädala tagant.
(2) Ühepereelamute segaolmejäätmete vedu:
1) ühepereelamute juures kasutatakse jäätmekotte suurusega kuni 150 l (max 10 kg) ja 200 l (max 15 kg) või jäätmekonteinereid suurusega 140 – 600 liitrit;
2) ühepreelamutes on tühjendamissagedus vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis.
(3) Kokkukandepunktides kogutavate segaolmejäätmete vedu:
1) kokkukandepunktides kasutatakse 120-4500 liitri suurusega segaolmejäätmete kogumis-konteinereid;
2) kokkukandepunktides on tühjendussagedus vähemalt üks kord kvartalis.
(4) Ettevõtete ja asutuste segaolmejäätmete vedu:
1) ettevõtete ja asutuste jäätmemahuti suurus ja tühjendussagedus sõltub ettevõtte töötajate arvust ja tegevusalast;
2) ettevõtetel ja asutustel peab jäätmemahuti tühjendamine toimuma vähemalt üks kord iga nelja nädala tagant.
(5) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma jäätmemahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel vedajaga reguleerima jäätmemahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud mahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine.
(6) Jäätmemahutite tühjendamine ja olmejäätmete vedu ei tohi häirida elamute öörahu. Päevasel ajal peab tühjendamine toimuma sellisel ajal ja moel, et see kõige vähem häiriks liiklust.
(7) Konteinerite paigutamine jäätmevaldajatele toimub järgmiselt:
1) jäätmevaldajad, kes juba omavad käesoleva määruses nimetatud jäätmekogumiskonteinereid, milliseid on võimalik jäätmekäitlusettevõttel tühjendada, kasutavad edaspidi enda kogumis-konteinereid;
2) kui jäätmevaldaja poolt soetatud jäätmekogumiskonteiner ei vasta eeltoodud tingimustele või kui jäätmevaldajal ei ole kogumiskonteinerit, paigaldab selle üüri-tasu eest vedaja. Jäätmevaldajal peab olema võimalus konteiner kohe välja osta.
4. peatükk Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine
§ 6. Jäätmeveo teenustasu
(1) Jäätmeveo teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt hankemenetluses esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Teenustasu suuruse määramise aluseks on hankemenetluse pakkumuste hindamise kriteeriumid.
(2) Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud.
§ 7. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine ja teenustasu suuruse muutmine
(1) Korraldatud segaolmejäätmete käitlemise teenustasu arvestatakse kogumiskonteineri ühekordse käitlemise kohta, sõltuvalt konteineri suurusest. Jäätmevaldaja tasub korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvele.
(2) Jäätmete teenustasu sisaldab jäätmete laadimise, veo, segaolmejäätmete prügilasse üleandmisel tasutavat prügila vastuvõtuhinda, jäätmevaldajatega lepingute sõlmimise, teenuse eest arveldamise korraldamise ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise hinda.
(3) Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid. Vedaja võib taotleda teenustasu suurendamist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid ja/või jäätmete äraandmisega seotud kulusid jäätmekäitluskohas.
(4) Jäätmeveo teenustasu muutmist ei saa taotleda enne 24 kuu möödumist korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algusest ja mitte tihemini kui kord aastas. Jäätmevedaja ei saa taotleda teenustasu muutmist enam kui 10 % võrra pakkumuse hinnast. Teenustasu muutmiseks peab jäätmevedaja esitama põhjendatud avalduse, mille alusel hinnatakse teenustasu muutmise vajalikkust/mitte-vajalikkust.
(5) Vedaja poolt esitatav teenustasude suurendamise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust. Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) milliseid teenustasusid vedaja soovib suurendada;
2) milliste asjaolude tõttu soovib vedaja teenustasusid suurendada;
3) millised on vedaja poolt soovitavad teenustasude suurused.
(6) Taotlusele tuleb lisada:
1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon;
2) eelnenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne;
3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes;
4) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus taotletavates teenustasudes.
(7) Taotluse vaatab läbi vallavalitsus ja teeb vastava otsuse.
(8) Kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui vallavalitsus avalikustab uued teenustasud valla kodulehel.
§ 8. Lisateenused
(1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmelepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Vedaja ei tohi lisatasu arvestada konteinerite laialipaigutamise eest ega nende äraveo eest jäätmeveo teenuste kontsessiooni lõppemisel.
(2) Lisateenuse osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimiseks seadusega ettenähtud korras.
5. peatükk Teenuse osutaja valik
§ 9. Hanke korraldamine
(1) Vallavalitsus koostab hankedokumendid teenuste kontsessiooni korraldamiseks, lähtudes riigihangete seaduse paragrahvi 31 lõikes 2 ning jäätmeseaduse paragrahvi 67 lõikes 3 sätestatud nõuetest.
(2) Riigihanke hankedokumendid esitatakse enne riigihanke algatamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile, kes vajadusel esitab kahe nädala jooksul hankedokumentide kättesaamisest arvates ettepanekud hankedokumentide täiendamiseks või muutmiseks.
(3) Lisaks käesoleva korra paragrahvi 9 lõike 1 sätestatule peavad hankedokumentides sisalduma:
1) valla ja vedaja vahelise lepingu projekt;
2) andmed teenuste kontsessiooni kestvuse kohta veopiirkonnas - kuni 5 aastat;
3) tabel ettevõtja poolt pakutava teenustasu suuruste väljendamiseks (segaolmejäätmete puhul näitab pakkuja soovitava teenustasu suuruse jäätmemahutis oleva olmejäätmete liigi ühekordse käitlemise eest lähtuvalt jäätmemahuti suurusest);
4) nõue selle kohta, et jäätmekäitleja tagab tema poolt tehtava pakkumuse vastavuse jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuetele;
5) ülevaade erinevate suurustega korterelamute ja eramajade arvulisest kogusest.
§ 10. Vedaja valiku tingimused
(1) Hankedokumentides peavad sisalduma järgmised pakkujate kvalifitseerimise tingimused:
1) ettevõtjal peab olema Eesti Vabariigis kehtiv jäätmeluba olmejäätmete veoks majandus- või kutsetegevuses;
2) kinnituskiri tehnikapargi olemasolu või hankimise võimaluste kohta;
3) alltöövõtt ei ole lubatud.
(2) Vallavalitsus võib vajadusel lisada pakkuja kvalifitseerimiseks vajalikke tingimusi.
(3) Hankedokumentides võib sätestada erinõuded jäätmekäitluseks vajaliku tehnika, sealhulgas jäätmeveokite kohta.
6. peatükk Lepingute sõlmimine
§ 11. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine
(1) Kõik jäätmevaldajad, kes elavad või tegutsevad Haanja vallas, loetakse jäätmeseaduse paragrahvi 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga.
(2) Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevaldaja ja vedaja vahel ei avalda mõju liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga.
§ 12. Lepingute sõlmimise kord
(1) Hanke tulemusel väljaselgitatud vedajast ja jäätmeveo teenustasudest teavitab vallavalitsus elanikke valla infolehes ja valla kodulehel www.haanja.ee.
(2) Korraldatud jäätmeveoleping valla ja vedaja vahel sõlmitakse kolmekümne päeva jooksul alates vedaja pakkumuse edukaks tunnistamise päevale järgnevast tööpäevast.
(3) Hanke korras valitud jäätmevedaja sõlmib lepingu kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad.
(4) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Sel juhul tuleb jäätmemahutitena kasutada standardseid konteinereid ja nende tühjendamine toimub vastavalt korra paragrahvis 5 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele.
(5) Kui jäätmevaldajad soovivad kasutada ühist jäätmemahutit, on nad kohustatud sõlmima vastava kirjaliku lepingu ning taotlema eelnevalt vastava kirjaliku loa vallavalitsuselt. Ühist kogumismahutit kasutavad kinnistud loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
§ 13. Ainuõiguse ennetähtaegne äravõtmine
(1) Vallavalitsusel on õigus võtta vedajalt ennetähtaegselt ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks, kui esineb vähemalt üks alljärgnev asjaolu:
1) vedaja ei ole pöördunud käesoleva korra paragrahvi 12 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul valla ja vedaja vahelise lepingu sõlmimiseks valla poole;
2) vedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates valla ja vedaja vahelises lepingus sätestatud kuupäevast;
3) vedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt valla ja vedaja vahelises lepingus sätestatud jäätmete vedamise alustamise kuupäevale eelnevaks päevaks;
4) vedaja on kolmel korral jätnud jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata;
5) vedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või valla ja vedaja vahelist lepingut;
6) vedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse paragrahvi 1201 alusel.
(2) Kui esineb vähemalt üks lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab sellest vallavalitsus koheselt vedajat ning nõuab temalt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Vedaja peab selgituse esitama kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude saamisest.
(3) Kui vedaja ei esita lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole esitatud asjaolud piisavalt kaalukad, et need õigustaksid vedaja toimepandud lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse äravõtmise enne tähtaja lõppu.
(4) Vedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avaliku hanke tulemusena väljaselgitatud uus vedaja alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist.
§ 14. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine
(1) Haanja valla korraldatud jäätmeveopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigustaotleda Haanja vallavalitsusest luba harvemaks tühjendussageduseks kui on sätestatud vastavates määrustes või luba tema erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumise vabastamise kohta teatud tähtajaks.
(2) Jäätmevaldaja poolt esitatud taotlust menetleb vallavalitsus haldusmenetluse seadusega sätestatud tingimustel ja korras vastavalt vallavalitsuse poolt kehtestatud korrale. Vallavalitsus vormistab vastavad taotlusvormid.
(3) Vallavalitsus lähtub harvema tühjendussageduse ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks teatud tähtajaks otsuse tegemisel järgmistest mõjuvatest põhjusest:
1) kinnistut ei kasutata;
2) jäätmevaldaja elab ajutiselt väljaspool korraldatud jäätmeveo piirkonda ja esitab kehtiva lepingu teisest elukohast;
3) jäätmeid tekib vähesel määral;
4) majapidamist ei kasutata alalise elukohana.
(4) Jäätmevaldaja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise teatud tähtajaks või tema taotluse tagasilükkamise otsustab vallavalitsus korraldusega. Taotluse tagasilükkamine peab olema põhjendatud.
(5) Vallavalitsus teavitab jäätmekäitlusettevõtet veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga erandkorras vabastatud jäätmevaldajatest ja tähtajast, millal on nimetatud jäätmevaldaja vabastatud korraldatud olmejäätmete veoga liitumisest.
(6) Vallavalitsus võib lõpetada ennetähtaegselt erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldajale tehtud otsuse või ühismahuti kasutamise õiguse kui selgub, et jäätmevaldaja on esitanud valeandmeid ja tema tegutsemine ei vasta korraldatud jäätmeveoga erandkorras vabastamise taotlusele.
7. peatükk Haanja valla jäätmevaldajate registri asutamine
§ 15. Määrusega asutatakse kohaliku omavalitsuse register ametliku nimetusega Haanja valla jäätmevaldajate register.
(1) Haanja valla jäätmevaldajate registri vastutavaks töötlejaks on vallavalitsus.
1) Haanja valla jäätmevaldajate registri pidamise põhimääruse kinnitab vallavalitsus.
(2) Haanja valla jäätmevaldajate registri volitatud töötlejaks on vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik.
(3) Registri asutamist ja haldamist finantseeritakse Haanja valla eelarvest.
8. peatükk Rakendussätted
§ 16. Korraldatud jäätmeveo rakendamine
Korraldatud jäätmeveo rakendamine algab pärast Haanja valla poolt jäätmeseaduse paragrahvi 67 järgi korraldatud jäätmeveoks jäätmevedaja valikuks teenuste kontsessiooni korraldamist, tulemuste kinnitamist ja lepingu sõlmimist ning jäätmevedajale Keskkonnaameti poolt jäätmeloa väljastamist.
§ 17. Määrusekehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Haanja Vallavolikogu 24.04.2014 määrus nr 11 "Haanja valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord".
§ 18. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Aigar Kalk
Volikogu esimees
Lisa Taotlus
Facebook
Twitter