Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri

Väljaandja:Jõelähtme Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 27.03.2015, 9

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 28.02.2013 nr 112
RT IV, 02.03.2013, 25
jõustumine 05.03.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
12.03.2015RT IV, 27.03.2015, 101.04.2015

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 365 ja 366 ning jäätmeseaduse § 66 lg 4, § 67 lg 6 ja § 71 lg 1 alusel.

§ 1.  Üldsätted

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Jõelähtme vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

 (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Jõelähtme valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele.

 (3) Jäätmehooldust ja järelevalvet jäätmekäitluse üle korraldab Jõelähtme Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele riiklikele õigusaktidele ning Jõelähtme valla põhimäärusele, seejuures:
 1) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmeteavet;
 2) korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses;
 3) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist;
 4) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist;
 5) teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist;
 6) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid;
 7) teostab järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle ning menetleb väärtegusid.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) jäätmed - mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
 2) ohtlikud jäätmed - jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
 3) tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
 4) püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi;
 5) biolagunevad jäätmed - anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed;
 6) biojäätmed - toidu- ja köögijäätmed, aia- ja pargijäätmed;
 7) olmejäätmed - kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;
 8) aia- ja pargijäätmed - aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;
 9) kaevandamisjäätmed - jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, kaevandamise, rikastamise ja ladustamise tulemusena;
 10) suurjäätmed - suuregabariidilised jäätmed nagu näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid;
 11) ehitusjäätmed - ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas;
 12) klaaspakendjäätmed - kasutusest kõrvaldatud klaaspakend;
 13) komposter - orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti;
 14) kompostimine - orgaaniliste jäätmete töötlemine komposti saamiseks;
 15) reoveepuhastite sete - heitvee puhastusseadmete jääkmuda;
 16) ökoloogilised kuivkäimlad - kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet;
 17) vanapaber ja papp - puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp;
 18) vanametall - kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed;
 19) jäätmevaldaja - jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed;
 20) jäätmetekitaja - isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
 21) jäätmehooldus - jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
 22) jäätmehoolduse arendamine - jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset;
 23) jäätmekäitlus - jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;
 24) jäätmekäitluskoht - tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
 25) kogumispunkt - üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud jäätmemahuti või mahutid, kuhu eraisikud saavad viia liigiti kogutud ohtlikke ja/või elektroonikajäätmeid;
 26) pakendipunkt - pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite või pakendijäätmete mahutite komplekt, mis on tasuta kasutamiseks kõigile Jõelähtme valla haldusterritooriumil viibivatele füüsilistele isikutele;
 27) jäätmenõustamine - jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase;
 28) jäätmete kogumine - jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
 29) jäätmete taaskasutamine - jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine eelnimetatud otstarbel kasutamiseks;
 30) jäätmete kõrvaldamine - jäätmete ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol;
 31) korraldatud jäätmevedu - olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt valitud ettevõtja poolt;
 32) pakend - mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid;
 33) pakendiettevõtja - isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
 34) taaskasutusorganisatsioon - pakendiettevõtjate või nende moodustatud juriidiliste isikute asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud juriidiline isik, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad;
 35) jäätmekäitlusleping - jäätmevaldaja või territooriumi haldaja kui tellija, ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või –hoolduse ettevõtte kui töövõtja, vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti.

 (2) Lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, selle puudumisel aga mõiste üldlevinud tähendusest.

§ 3.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.

 (2) Olmejäätmete võimalikult suures ulatuses taaskasutamise kindlustamiseks tuleb neid sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda vastavalt keskkonnaministri 16.01.2007 määrusele nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“. Seejuures tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) pakendid (15 01);
 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed);
 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);
 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38), plastid (20 01 39);
 8) suurjäätmed (20 03 07);
 9) metallid (20 01 40).

 (3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad jäätmeseaduse §-s 7 toodud olmejäätmete mõistele.

 (4) Toitlustusettevõtetes tuleb lisaks lõikes 2 nimetatud jäätmeliikidele kehtestatud nõuete kohaselt eraldi koguda toiduõli- ja rasvajäätmeid (200125).

 (5) Jäätmevedaja või –käitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikide ja muude, näiteks tootmistegevuses tekkinud jäätmetega, mida ei hõlma jäätmenimistu jaotis 20, kogumise ja veo erinevatel etappidel.

 (6) Kodumajapidamises tekkinud suurjäätmeid on elanikel võimalus üle anda jäätmevedajale eelnevalt sõlmitud eriteenuse leppe alusel või viia need Rebala külas asuvasse Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse või mõnda teise selleks ettenähtud kohta.

 (7) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.

 (8) Jäätmevaldaja korraldab jäätmete nõuetekohast käitlemist kõikidel käitlemise etappidel.

 (9) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule.

 (10) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega.

 (11) Jäätmete käitlemine, sh jäätmete põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi. Võimaluse korral tuleb paberi ja kartongi põletamisele eelistada nende üleandmist taaskasutamiseks.

 (12) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse.

 (13) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

 (14) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavas selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas.

 (15) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu tekke ja leviku ning jäätmete sattumise väljapoole käitluskoha maa-ala.

§ 4.  Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid sortima ja liigiti koguma eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle korraldatud jäätmeveoks ainuõigust omavale jäätmevedajale.

 (2) Jäätmevaldaja võib anda jäätmeid üle vaid isikule, kellel on vastav jäätmeluba või keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõend.

 (3) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid (sh jäätmekotte) või kasutama ühismahuteid. Ühismahutite kasutamine on eeskätt soovitav aiandus-, suvila- ja elamuühistutes ning jäätmeveokile raskendatud juurdepääsuga kohtades. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti.

 (4) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vastava kinnistu omaniku ja vallavalitsusega kooskõlastatult.

 (5) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Tühjenduspäeval tuleb jäätmemahutid paigutada piirdeaiast väljapoole, kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole kokku leppinud teisiti.

 (6) Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmeveoleping ei sätesta teisiti.

 (7) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

§ 5.  Jäätmete kogumine

 (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, va korraldatud jäätmeveo korral.

 (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutitesse. Suurjäätmed võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 k alendripäeva jooksul.

 (3) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:
 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 2) vedelaid jäätmeid;
 3) ohtlikke jäätmeid;
 4) käimlajäätmeid;
 5) kogumiskaevude setteid;
 6) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
 10) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
 11) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid.

 (4) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

 (5) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad, halvasti lõhnavad ja lendlevad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

 (6) Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda mahutitesse liikide kaupa eraldi:
 1) paber ja kartong - elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus asub vähemalt 5 korterit, samuti juhtumil kui mitu jäätmetekitajat (elamuühistut, aiandusühistut, korteriühistut, muud haldusühistut või naaberkinnistuid) kasutavad ühiselt sama kogumismahutit;
[RT IV, 27.03.2015, 1 - jõust. 01.04.2015]
 2) kompostitavad biolagunevad jäätmed (köögi- ja sööklajäätmed) - alevikes, kui kinnistul on vähemalt 10 korterit, samuti juhtumil, kui mitu jäätmetekitajat kasutavad ühiselt sama kogumismahuti;
 3) muu sihtotstarbega kinnistutel - vanapaber ja papp (kui seda tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg nädalas). Paberiks käesoleva eeskirjapunkti tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.

 (7) Ühismahuti kasutamisel rakenduvad § 5 lg 6 p1 ja 2 nimetatud kohustused juhul, kui vastava jäätmeliigi ühismahutit kasutavate korterite ja pereelamute arv on suurem kui punktides 1 ja 2 sätestatud korterite arv.

 (8) Üksikelamutes ja vähem kui kuue korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia oma majapidamises taaskasutusest ülejääv osa jäätmete taaskasutuskeskusesse, anda üle vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale jäätmekäitlejale.

 (9) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb mahutisse paigutada paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatuna. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

 (10) Pakendijäätmeid tuleb koguda vastavalt käesoleva eeskirja §-le 6.

 (11) Kalmistujäätmeid tuleb koguda vastavalt kalmistute sisekorra eeskirjale.

 (12) Ehitusjäätmeid, tervishoiu- ja veterinaarjäätmeid tuleb koguda vastavalt eeskirja lisadele 1 ja 2.

 (13) Teisi jäätmeid tuleb koguda eraldi, kui vallas on loodud nende üleandmiseks kogumiskohad vastavalt eeskirja lisale 3.

 (14) Elektri- ja elektroonikaseadmed, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmete taaskasutuskeskusesse või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja jäätmeseaduse § 23 lõigete 11, 12, 13 ja 14 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või maaletoodud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.

 (15) Vanad autorehvid tuleb üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumiskohta või jäätmekeskusesse või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Jäätmekeskuses võetakse vanarehve vastu üksnes füüsilistelt isikutelt. Rehvide tootja jäätmeseaduse § 23 lg 14 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või maaletoodud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

 (16) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta või vastavat jäätmeluba omavasse vanametalli kogumiskohta.

 (17) Ohtlike jäätmete kogumine:
 1) ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti, muudest jäätmetest eraldi;
 2) ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel Keskkonnaameti väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik;
 3) mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad;
 4) ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale;
 5) ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema kindlaks määratud ohtlike jäätmete äraveo kord;
 6) vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni;
 7) koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja –kraadiklaasid) tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt. Avalike kogumispunktide asukohad on toodud eeskirja lisas 3;
 8) juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele;
 9) ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele;
 10) juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

 (18) Eeskirja § 5 lõigetes 14, 15 ja 16 nimetatud jäätmete üleandmise võimalustele lisaks võib neid jäätmeid üle anda vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba (ohtlike jäätmete puhul lisaks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi) omavale isikule.

§ 6.  Pakendite ja pakendijäätmete kogumine

 (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti), viia pakendipunkti või jäätmejaama, anda üle pakendiettevõtjale või taaskasutusorganisatsioonile või vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

 (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendi ettevõtjad või nende volitusel taaskasutuse organisatsioon.

 (3) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

 (4) Kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse nõusolekul ja tingimustel. Tagatisrahaga pakendite korral võib müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist väljaspool müügikoha teenindusmaa piire korraldada üksnes juhul, kui müügikoha suurus on alla 200 m2.

 (5) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutuse organisatsioon pakendite ja pakendijäätmete, välja arvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunktid. Vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon vallavalitsustega.

 (6) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb valla korraldatud jäätmeveoga. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust.

 (7) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud sõlmima vallavalitsusega kirjaliku kokkuleppe, milles määratakse kindlaks pakendipunktide asukohad Jõelähtme valla haldusterritooriumil, kogumismahutite miinimumarv ja miinimummaht iga pakendipunkti kohta, tüüp, välimus, tühjendamissagedus, haldamine ja nende korrashoid.

 (8) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

 (9) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad mahutid puhta ja tervena, vältima mahutite ületäitumist, koristama pakendipunkti ja selles olevate mahutite ümbruse mahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud või paigutatud pakenditest ja pakendijäätmetest. Pakendipunkt või -mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu või on ületäitunud.

 (10) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms.

§ 7.  Jäätmete vedu

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmeseaduse § 69 lõigete 4 ja 41 alusel vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

 (2) Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses mahuteid. Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. Tiheasustusaladel on segaolmejäätmete mahutite minimaalne tühjendussagedus korterelamute juurest vähemalt üks kord nädalas, üksikelamute juurest vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusaladel üks kord kaheteistkümne nädala jooksul. Segaolmejäätmete ja biolagunevate jäätmete süvakogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

 (3) Biolagunevate jäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe nädala jooksul.

 (4) Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveo puhul rakendada nende jäätmeliikide mahutitele kindlaid tühjendussagedusi.

 (5) Pakendimahutit või paberi ja kartongi mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.

 (6) Jäätmed tuleb vedada jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba.

 (7) Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu.

 (8) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada kohe.

 (9) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

 (10) Jäätmeid tuleb vedada kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

 (11) Jõelähtme haldusterritooriumil jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad peavad pidama Jõelähtme haldusterritooriumilt vastu võetud jäätmekoguste üle arvet ning esitama nõudmisel vallavalitsusele sellekohase aruande. Arvestust tuleb pidada jäätmete üleandjate kaupa.

 (12) Jäätmevedaja peab pidama arvestust Jõelähtme vallast kogutud ja jäätmekäitluskohta kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle antud jäätmekoguste kohta ning esitama nõudmisel vallavalitsusele sellekohase aruande.

§ 8.  Jäätmete kõrvaldamine

 (1) Tavajäätmed kõrvaldatakse taaskasutus- ja läheduspõhimõtte järgi vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavas nõuetekohases käitluskohas. Jäätmekäitluskohta käitav ettevõtja on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima rajatistel tolmu ja haisu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

 (2) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud.

§ 9.  Biolagunevate jäätmete kompostimine

 (1) Liigiti kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

 (2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

 (3) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

 (4) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud kompostrites. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

 (5) Kompostrid ja kompostimisaunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (6) Valla haljasaladel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb koguda eraldi ja kompostida kompostimisväljakutel või teistes jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades.

§ 10.  Põletamine

 (1) Isikul endal tekkinud puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti kiletamata paberit ja -pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemis.

 (2) Jäätmete, va § 10 lg1 nimetatud jäätmed, põletamine on lubatud ainult vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba (ohtlike jäätmete puhul lisaks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi) omavas ettevõttes.

§ 11.  Jäätmekäitluse tehnilised nõuded

 (1) Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (va jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhtuse ja korrashoiu.

 (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
 1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 100 - liitriseid jäätmekotte (kuni 15 kg), mis on aiaga piiratud territooriumil paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleks kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust;
 2) põhiliselt plastist veeretatavaid 80, 140, 240, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega ja käepidemetega jäätmemahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse;
 3) kaanega varustatud 1,5–4,5 m3 suurusega mahuteid, mida on võimalik mehaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
 4) süvakogumismahuteid, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
 5) presskonteinereid.

 (3) Kinnistutel võib kirjalikul kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

 (4) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks peavad olema kasutajale nähtavas ja selgelt arusaadava märgistusega kleebised mõõduga minimaalselt 15 x 30 cm. Eri jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada eri värvi jäätmemahuteid:
 1) hall – segaolmejäätmed;
 2) pruun - biolagunevad jäätmed;
 3) roheline, sinine või kollane - muud taaskasutatavad jäätmed, nagu paber ja kartong, klaas ning pakendid;
 4) punane - ohtlikud jäätmed.

 (5) Kui jäätmemahuti värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.

 (6) Mahutite või jäätmemajade lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama nende avamise tühjenduspäeval.

 (7) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

 (8) Kuni 800 liitrised jäätmemahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele. Käsitsi teisaldatava ratastel mahuti korral määratakse jäätmeveoki lähim võimaliku peatumiskoha vahemaa (üldjuhul 10 m) jäätmeveolepinguga.

 (9) Suuremad kui 800 liitrised mahutid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs mahuti tühjendusküljelt.

 (10) Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel ja tugeval alusel. Kotid peavad olema kaitstud sademete vahetu mõju ning purunemise eest.

 (11) Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud.

 (12) Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada jäätmevedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks.

 (13) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 8 m, nende kalle ei tohi ületada 10%. Ligipääsuteed ja mahutid peavad olema puhastatud lumest ja jääst.

 (14) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

 (15) Enam kui 100 liitri jäätmete ladustamist mahutis või muul viisil loetakse põlevmaterjalist jäätmete ladustamiseks ja nende ladustamise koha valikul ehitise välisseinast või krundi välispiirist tuleb lähtuda siseministri 2.09.2010 määrusest nr 44 “Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded”.

 (16) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.

 (17) Jäätmeveok peab vastama vähemalt EURO III nõuetele, kui hankedokumentides ei nähta ette teisiti.

 (18) Jäätmeveoki tehnilisi nõudeid täpsustatakse hankedokumentides.

 (19) Jäätmete käitlemiseks tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat.

 (20) Jäätmekäitluskoha tehnilisi nõudeid täpsustatakse hankedokumentides.

§ 12.  Korraldatud jäätmevedu

 (1) Jõelähtme valla haldusterritooriumil toimub korraldatud jäätmevedu 2009. aastast alates. Korraldatud jäätmevedu hõlmab vähemalt segunenud olmejäätmeid, vanapaberit ja kartongi, kompostitavaid biolagundatavaid jäätmeid ja ajutiselt jäätmemahutite vahetusse lähedusse paigutatud mahukaid jäätmeid.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele Jõelähtme valla haldusterritooriumil asuvatele jäätmevaldajatele. Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

 (4) Kui jäätmevaldaja ei soovi sõlmida korraldatud jäätmeveo lepingut, loetakse ta automaatselt liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

 (5) Kui vallavalitsus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vastavalt käesoleva eeskirja § 19 sätestatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise korrale.

 (6) Vallavalitsuse poolt korraldatud riigihankel korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo ainuõigus kuni viis aastat. Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse, ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, määratakse vallavalitsuse poolt. Korraldatud jäätmeveoloa väljastab jäätmevedajale Keskkonnaamet jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks korraldatud konkursi tulemuste alusel.

§ 13.  Korraldatud jäätmeveo piirkond

 (1) Korraldatud jäätmevedu Jõelähtme vallas korraldab vallavalitsus ise või volitab jäätmeseaduse §67 lõike2 alusel teist kohalikku omavalitsust või mittetulundusühingut korraldama riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni.

 (2) Jõelähtme valla haldusterritoorium kuulub tervikuna Jõelähtme, Kiili, Raasiku ja Rae valdade haldusterritooriumidest moodustatud ühisesse ühte veopiirkonda (edaspidi veopiirkond). Veopiirkonna kaart on lisas 4.

§ 14.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

 (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele:
 1) 20 01 01 – paber ja kartong;
 2) 20 03 01 – segaolmejäätmed;
 3) 20 01 08 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
 4) 20 03 07 – suurjäätmed.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
 1) ühistranspordipeatustes, tänavatel, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine;
 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.

§ 15.  Korraldatud jäätmeveo sagedus ja aeg

 (1) Segaolmejäätmete mahutite minimaalne tühjendussagedus on järgmine:
 1) tiheasustusalal – korterelamute juurest vähemalt üks kord nädalas ja üksikelamute juurest vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
 2) hajaasustusalal – vähemalt üks kord kaheteistkümne nädala jooksul.

 (2) Biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.

 (3) Jäätmekotte on lubatud kasutada hajaasustuses juhul, kui kinnistu ei piirne avalikult kasutatava teega ning selle valdaja tagab kahjustamata (lindude-, loomade või kaaskodanike poolt või muul põhjusel rikkumata) jäätmekoti üleandmise jäätmevedajale.

 (4) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust sagedamini.

§ 16.  Teenuste kontsessioon jäätmevedaja valimiseks

 (1) Vallavalitsus korraldab ise või volitab jäätmeseaduse § 67 lõike 2 alusel teist kohalikku omavalitsust või mittetulundusühingut korraldama teenuste kontsessiooni riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks juhindudes riigihangete seaduses ja teistes Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides sätestatust. Vallavalitsus annab teenuste kontsessioonil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist veopiirkonnas.

 (2) Teenuste kontsessioon korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine ettevõtja, kellele antakse ainuõigus piirkonnas:
 1) jõuaks enne eelmisele jäätmevedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida Valla ja jäätmevedaja vahelise lepingu;
 2) oleks jäätmevedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama jäätmete vedamist, sealhulgas oleks suuteline müüma või andma üürile jäätmemahuteid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad;
 3) jõuaks enne eelmisele jäätmevedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist taotleda korraldatud jäätmeveoks jäätmeluba.

 (3) Vallavalitsus või vallavalitsuse poolt volitatud teine kohalik omavalitsus või mittetulundusühing koostab korraldatud jäätmeveo teenuste tellimiseks teenuste kontsessiooni läbiviimisel hankedokumendid, lähtudes riigihangete seaduse § 31 lõikes 2 sätestatust ning arvestades käesolevas lõikes toodud erisusi. Korraldatud jäätmeveo hankedokumentides määratakse muu hulgas alljärgnevad tingimused:
 1) veopiirkond;
 2) veetavad jäätmeliigid;
 3) eeldatavad jäätmekogused;
 4) jäätmekäitluskoht;
 5) hankelepingu kestus;
 6) veotingimused – veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused;
 7) toimingud, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu;
 8) veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes.

 (4) Vallavalitsuse ja jäätmevedaja vaheline hankeleping sõlmitakse mitte varem kui 14 päeva pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamist.

§ 17.  Vedaja ja jäätmevaldaja vaheline leping

 (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

 (3) Asjaolu, kas vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmekäitluslepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.

 (4) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvaid tingimusi.

 (5) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Juhul kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, toimub jäätmemahutite tühjendamine vastavalt käesolevas eeskirjas sätestatud sagedusele vallavalitsuse ja korraldatud vedu teostava ettevõtte vahel sõlmitud üldlepingu tingimuste kohaselt.

§ 18.  Jäätmekäitluskoha määramine

  Jäätmekäitluskoha või -kohad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide käitlemiseks määrab vallavalitsus hankedokumentides või korraldab riigihanke jäätmekäitluskoha või kohtade määramiseks riigihangete seaduses sätestatud korras.

§ 19.  Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise kord

 (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveost vabastamiseks:
 1) juhul, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
 2) jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (suvila omanik või kasutaja) 1.maist kuni 30.septembrini. Vabastuse perioodiks loetakse ajavahemik 1.oktoobrist kuni 30.aprillini.

 (2) Jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks vormikohase taotluse (lisa nr 5). Taotlus peab sisaldama:
 1) taotluse esitaja nime ja kontaktandmeid ning korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete asukoha majapidamise aadressi;
 2) põhjuseid, miks jäätmevaldaja soovib enda korraldatud jäätmeveost vabastamist;
 3) tähtaega, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla korraldatud jäätmeveost vabastatud, kuid mitte rohkem kui jäätmevedajale antud ainuõiguse kestuse lõpuni.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks vallavalitsus:
 1) registreerib korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotluse;
 2) kontrollib jäätmevaldaja taotluse vastavust käesoleva eeskirja nõuetele ning puuduste esinemise korral annab täiendava mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;
 3) kontrollib taotluses sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente ja selgitusi;
 4) kontrollib taotleja esitatud andmete faktilist õigsust ja jäätmekäitluse korraldust kohapeal (nt kas hoonet kasutatakse alalise või ajutise eluruumina, nõuetekohane biolagunevate jäätmete kompostimine jms);
 5) juhul, kui taotlus vastab eeskirjas toodud nõuetele ja taotluses toodud andmed vastavad eeskirjas esitatud tingimustele, otsustab vallavalitsus, kas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata;
 6) vaatab korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotluse läbi ja teeb otsuse avaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise või taotluse tagasilükkamise kohta 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse registreerimisest.

 (4) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise otsustab vallavalitsus oma korraldusega.

 (5) Vallavalitsus teavitab vedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamisest ja tähtajast, alates millest on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

 (6) Korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates jäätmevaldajale nende asjaolude teatavaks saamisest.

 (7) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas järgmise aasta 20 jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud ja/või kinnistut ei ole kasutatud. Vallavalitsus võib jäätmevaldajalt asjaolude kontrollimise eesmärgil küsida lisateavet.

 (8) Jäätmevaldaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

 (9) Korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamine lõpeb tähtaja möödumisel, milleks vallavalitsus luges jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatuks. Jäätmevaldajal on õigus esitada enne korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus avaldus.

 (10) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada mitteliitunuks lugemine, kui:
 1) jäätmevaldaja ei esita õigeaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kinnitust või selles on esitatud valeandmeid;
 2) korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma jäätmekäitlust;
 3) ilmneb, et jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotluses valeandmeid;
 4) jäätmevaldaja ei võimalda keskkonnaspetsialistil tutvuda jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldusega;
 5) korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamiseks vajalikud asjaolud on ära langenud.

 (11) Vallavalitsuse vastaval ametnikul on õigus kontrollida korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldust.

§ 20.  Ühismahutite kasutamine
[RT IV, 27.03.2015, 1 - jõust. 01.04.2015]

 (1) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid jäätmemahuteid, mis teenindavad elamuühistut, aiandusühistut, korteriühistut, muud haldusühistut, naaberkinnistuid või ühe omaniku omandis olevat mitut kinnistut Jõelähtme vallas.

 (2) Ühise jäätmemahuti kasutajad on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe (lisa 6) ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

 (3) Ühismahuti kasutamisel tuleb ühismahuti kasutamise kokkulepe kooskõlastada Jõelähtme Vallavalitsuse määratud vastava ametnikuga. Kooskõlastust saab taotleda maksimaalselt kuni üheks aastaks. Eelnimetatud kooskõlastus on aluseks ühismahuti kasutamise lepingu sõlmimiseks jäätmevedajaga.

 (4) Ühismahuti kasutamise kokkulepete muutmisest või ühismahuti kasutamise lõpetamisest teavitab ühiskasutuses oleva jäätmemahuti valdaja Jõelähtme Vallavalitsuse määratud vastavat ametnikku 5 tööpäeva jooksul muudatuse päevast arvates.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõiked 2, 3 ja 4 ei kehti ühiskasutuses olevate jäätmemahutite valdajatele (elamu-, aiandus-, korteri-, korteri ja muud haldusühistud), kelle jäätmemahutitesse paigutavad jäätmeid vaid jäätmemahuti asukohajärgsel kinnistul asuvad jäätmetekitajad.

 (6) Enne 2015. aasta 1. aprilli vedajaga ühismahuti kasutamise lepingu sõlminud naaberkinnistute omanikele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 2, 3 ning ühismahuti kasutamine loetakse vallavalitsusega kooskõlastatuks kuni 31.12.2015.

§ 21.  Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatut. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.

 (2) Jäätmete vedamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (välja arvatud võlateadete väljastamine) ja edastamine, jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m raadiuses, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni 3 kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigustäiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu.

§ 22.  Jäätmeveo teenustasu muutmise kord

 (1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid.

 (2) Vallavalitsusel on õigus muuta jäätmeveo teenustasusid jäätmevedaja põhjendatud taotluse alusel juhul, kui ilmnevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete kogumise, vedamise või käitlemise kulusid.

 (3) Jäätmevedaja saab taotleda ühe või mitme korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigi osas teenustasu muutmist või kõigi jäätmeteliikide osas üheaegset muutmist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt muudavad jäätmete kogumise, vedamise või käitlemise kulusid.

 (4) Jäätmevedaja esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama:
 1) taotletavate teenustasude kalkulatsiooni;
 2) asjaolusid, mille tõttu soovib vedaja teenustasusid muuta;
 3) jäätmevedaja poolt soovitavaid teenustasude suuruseid;
 4) viimase majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruannet;
 5) käesoleva majandusaasta prognoositavate tulude-kulude arvestust kehtivates teenustasudes;
 6) käesoleva majandusaasta prognoositavate tulude-kulude arvestust taotletavates teenustasudes.

 (5) Teenustasu muudetakse jäätmevedaja põhjendatud taotluse alusel mitte rohkem kui üks kord kalendriaastas.

 (6) Taotlus esitatakse vallavalitsusele, kes vaatab taotluse läbi 60 päeva jooksul ja teeb otsuse teenustasude muutmiseks või mittemuutmiseks.

 (7) Jäätmeveo teenustasude muutmisest teavitatakse jäätmevaldajat ja jäätmevedajat mitte vähem kui 30 päeva ette.

§ 23.  Lisateenused

 (1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus või -toiming, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta lisateenustasu.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib jäätmevedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja kirjaliku jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

§ 24.  Jäätmevedajalt korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise ainuõiguse ennetähtaegne äravõtmine

 (1) Vallavalitsusel on õigus vedajalt ennetähtaegselt võtta ära ainuõigus korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks seaduses või lepinguga ettenähtud juhul, sealhulgas lepingu lõppemisel või juhul, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu:
 1) jäätmevedaja ei ole pöördunud pakkumiskutse dokumentides esitatud tähtaja jooksul valla ja jäätmevedaja vahelise lepingu sõlmimiseks vallavalitsuse poole;
 2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamist 5 päeva jooksul alates valla ja jäätmevedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast;
 3) jäätmevedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt valla ja jäätmevedaja vahelises lepingus sätestatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast;
 4) jäätmevedaja on ilma mõjuva põhjenduseta jätnud viiel korral jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata;
 5) jäätmevedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või hankelepingut;
 6) jäätmevedajale väljastatud jäätmeluba on tunnistatud kehtetuks.

 (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust, mis tuleb esitada 3 tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

 (3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita põhjendatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja poolset rikkumist, otsustab vallavalitsus jäätmevedajalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.

 (4) Jäätmevedaja kontsessioon korraldatud jäätmeveoga hõlmatud veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, mil valla ja jäätmevedaja vahel sõlmitud korraldatud jäätmeveo teenuse leping lõpetatakse.

§ 25.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

 (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

 (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

 (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

 (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

 (5) Jõelähtme Vallavalitsusel on õigusteha Keskkonnaametile ettepanekuid Jõelähtme valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

 (6) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

§ 26.  Järelevalve ja vastutus

 (1) Järelevalvet käesolevast eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teostab vallavalitsus käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

 (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

 (3) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

 (4) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

 (5) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (6) Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120-12611 ja pakendiseaduse § 29-31 alusel rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kui sama teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 20000 eurot.

 (7) Jäätmehoolduseeskirja rikkumisega toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 2 ja 6 nimetatud isikud: keskkonnainspektsioon, politseiasutus ja vallavalitsus.

§ 27.  Rakendussätted

 (1) Vallavalitsus uuendab oma arengukava, selle osana ka Jõelähtme valla jäätmekava ja korraldab selle avalikustamise.

 (2) Jõelähtme valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtted on kohustatud koostama vallavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitlevad ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust.

 (3) Tulenevalt jäätmeseaduse § 31 lg 3 korraldab vallavalitsus paberi-, papi-, metalli-, plasti- ning klaasijäätmete liigiti kogumise 01. jaanuariks 2015.a.

 (4) Tulenevalt jäätmeseaduse § 134 viiakse biolagunevate jäätmete osakaal prügilasse ladestavatest olmejäätmetest alla 30 massiprotsendi 16. juuliks 2013.a. ja alla 20 massiprotsendi 16. juuliks 2020.a.

 (5) Kinnitada korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotluse vorm (lisa 5).

 (6) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 (7) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

Lisa 1 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded

Lisa 2 Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord

Lisa 3 Jäätmete vastuvõtukohad Jõelähtme vallas

Lisa 4 Jäätmeveo piirkonna kaart

Lisa 5 Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotlus

Lisa 6 Ühismahuti kasutamise kokkulepe
[RT IV, 27.03.2015, 1 - jõust. 01.04.2015]