ElamumajandusSoojamajandus

Teksti suurus:

Kaugküttepiirkonna määramine

Väljaandja:Tapa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.04.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 02.04.2015, 63

Kaugküttepiirkonna määramine

Vastu võetud 31.01.2013 nr 79
RT IV, 06.02.2013, 67
jõustumine 09.02.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
30.01.2014RT IV, 11.02.2014, 2614.02.2014
26.03.2015RT IV, 02.04.2015, 1905.04.2015

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, kaugkütteseaduse § 5, § 7, § 9, § 10, asjaõigusseaduse § 74 lg 1 ja ehitusseaduse § 16 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Käesolev määrus reguleerib soojuse tootmisega, jaotamisega ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus (edaspidi võrk), määrab kaugküttepiirkonna piirid ning võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja korra Tapa vallas Tapa linnas.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused peavad olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

§ 2.   Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) kaugküte käesoleva määruse mõistes on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu;
  2) kaugküttesüsteem käesoleva määruse mõistes on soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised;
  3) võrk käesoleva määruse mõistes on torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks, kusjuures võrguks ei loeta käesoleva seaduse tähenduses tarbijapaigaldisi;
  4) tarbijapaigaldis käesoleva määruse mõistes on kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega;
  5) liitumispunkt käesoleva määruse mõistes on võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht;
  6) võrgu teeninduspiir käesoleva määruse mõistes on piir, milleni võrguettevõtja lepingu alusel kaugküttesüsteemi haldab;
  7) võrgupiirkond käesoleva määruse mõistes on maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat võrku;
  8) tegevuspiirkond käesoleva määruse mõistes on tegevusloaga kindlaks määratud ala, kus soojusettevõtja tegutseb;
  9) tarbija käesoleva määruse mõistes on isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust;
  10) soojusettevõtja käesoleva määruse mõistes on ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on soojuse tootmine, jaotamine või müük, ning vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest.
  11) võrguettevõtja käesoleva määruse mõistes on ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks;
  12) liitumine käesoleva määruse mõistes on tarbijapaigaldise ühendamine võrguga;
  13) kaugküttepiirkond käesoleva määruse mõistes on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.
  14) soojuse tootmine käesoleva määruse mõistes on tegevus, mille tulemusena saadakse tarbijapaigaldistes kasutatav soojusenergia.
  15) soojuse jaotamine käesoleva määruse mõistes on soojuse transportimine võrgu kaudu tarbijapaigaldiseni.
  16) soojuse müük käesoleva määruse mõistes on soojuse üleandmine tarbijale tasu eest või tasuta.
  17) kütusevabad alternatiivküttesüsteemid käesoleva määruse mõistes on päikeseenergia ja sellest muundatud soojusenergia, tuuleenergia ja sellest muundatud soojusenergia, maasoojuse ja sellest muundatud soojusenergia, taastuvallikaist valmistatud elektrienergia, hoones kasutatud ja sealt (ventilatsiooni, kanalisatsiooni jms kaudu) eralduva soojuse ja sellest muundatud soojusenergia kasutamine allikana tarbijate varustamiseks mõeldud soojusenergia tootmise ja jaotamise tehnilistes vahendites.
  18) soojuskoormus käesoleva määruse mõistes on hoone soojusvarustuseks vajalik soojusvõimsus, mis koosneb soojuskadudest läbi piirdetarindite, soojuskoormusest ventilatsioonile, infiltratsioonile, soojale tarbeveele, külmade materjalide ja seadmete soojendamiseks; mõõteühik watt (W).
  19) majahaldaja käesoleva määruse mõistes on korteriühistu või äriühing, mis korraldab korterelamute tarbijapaigaldiste hooldust ja remonti kaasomandi eseme valitsemiseks ja korteriomanike ühiste huvide esindamiseks korteriühistu moodustamiseni või valitseja nimetamiseni.

§ 3.   Kaugküttepiirkonna piirid

  (1) Eesmärgiga tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav jätkusuutlik soojusvarustus, on määratud kaugküttepiirkonnaks Tapa valla Tapa linna administratiivpiiridesse jääv maa-ala. Tapa linnas on üks kaugküttepiirkond.

  (2) Tapa linna kaugküttepiirkonna piirid on käesoleva määruse lisas esitatud linna plaanil tähistatud sinise pideva joonega.
[RT IV, 02.04.2015, 19 - jõust. 05.04.2015]

2. peatükk VÕRGUGA LIITUMISE JA VÕRGUST ERALDUMISE KORD 

§ 4.   Üldnõuded võrguga liitumiseks ja võrgust eraldamiseks

  (1) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud antud paragrahvi lõikes 2 ja 3 nimetatud erandjuhtudel.

  (2) Isikud, kes kaugküttepiirkonda jääval maa-alal kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga.

  (3) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte on:
  1) ajutised ehitised;
  2) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40 KW;
  3) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
  4) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, tuuleenergia, päikeseenergia, biogaas jms).

§ 5.   Kaugküttevõrguga liitumise tingimused ja kord

  (1) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.

  (2) Soojusettevõtja on kohustatud võrgu tehniliste võimaluste piires ühendama võrguga kõik võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud isikute (edaspidi liituja) tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust. Liitumistaotluse rahuldamisest keeldumist peab võrguettevõtja kirjalikult põhjendama 30 päeva jooksul, alates taotluse saamisest.

  (3) Liituja taotluse alusel väljastab soojusettevõtja võrguga liitumise tingimused (edaspidi l iitumis-tingimused). Liitumistingimused peavad olema läbipaistvad ja üheselt mõistetavad; sarnaste liitujate suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad; konkreetse liitumise tehnilisi ja majanduslikke tingimusi arvestavad; võrgu arendamise ja stabiilsuse huve arvestavad; võrgu tehnilisi võimalusi arvestavad.

  (4) Liitumistingimustes määratakse kindlaks:
  1) liitumispunkt;
  2) mõõtesüsteemi asukoht;
  3) võrgu teeninduspiir;
  4) liituja ja soojusettevõtja õigused ja kohustused;
  5) liitumistasu kalkulatsioon;
  6) liitumistingimuste kehtivusaeg;
  7) muud eritingimused.

  (5) Soojusettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu, tutvustades selle suuruse ja võtmise põhimõtteid eelnevalt Tapa Vallavolikogule ja Vallavalitsusele. Liitumistasu suuruse arvutab soojusettevõtja ning selle arvutamisel lähtutakse sellest, et tagada konkreetseks liitumiseks vajalik:
  1) investeeringute katmine;
  2) keskkonnanõuete täitmine;
  3) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
  4) põhjendatud tulukus.

  (6) Kaugküttevõrguga liitumiseks sõlmivad soojusettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja kirjaliku liitumislepingu (edaspidi leping), mis on soojusenergia ostu-müügilepingu sõlmimise aluseks. Lepingus määratakse muu hulgas kindlaks:
  1) liitumispunkt;
  2) mõõtesüsteemi asukoht;
  3) võrgu teeninduspiir;
  4) liitumistasu suurus;
  5) liitumise tehnilised tingimused;
  6) lepingu täitmise tähtaeg.

  (7) Kaugküttevõrguga ühendatud tarbijapaigaldise või selle osade vahetamist või selle omaniku või valdaja vahetumist ei loeta käesoleva määruse mõistes võrguga liitumiseks ja omanikult või valdajalt ei võeta liitumistasu, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused: liitumispunkti asukoht ei muutu; ei taotleta tehniliste tingimuste muutmist; on säilinud tehnilised võimalused liituja tarbijapaigaldise ühendamiseks.

  (8) Juhul, kui lepingujärgseid liitumistingimusi muudetakse soojusettevõtja algatusel, tasub kulud soojusettevõtja. Soojusettevõtja võib võtta põhjendatud liitumistasu soojuse tarbimise tehniliste tingimuste muutmise eest, mis toimub tarbija algatusel.

  (9) Eramute tarbijapaigaldiste kaugküttevõrguga liitumine toimub analoogselt korterelamutega taotleja kirjaliku avalduse põhjal.

§ 6.   Kaugküttevõrgust eraldumise tingimused ja kord

  (1) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumis- ja soojuse ostu- müügi lepingute lõppemisega, s.o liitumise alalist likvideerimist.

  (2) Tarbijapaigaldise omanik või valdaja ei tohi kaugküttepiirkonnas võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada, v.a. juhul, kui kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitistes on tagatud tarbijate jätkusuutlik varustamine alternatiivküttesüsteemi poolt toodetud soojusega. Tarbijapaigaldise omanik esitab Tapa Vallavalitsusele ja soojusettevõttele koos tarbijapaigaldise küttevõrgust eraldumistaotlusega tarbijapaigaldise kaasomanike kirjaliku ühisotsuse kaugküttest loobumise ja alternatiivküttele ülemineku kohta, alternatiivkütte tehnilise kirjelduse ja eskiislahenduse, vajadusel keskkonnamõjude hindamise aruande.

  (3) Soojusettevõtja esitab eraldumistingimused tarbija taotluse alusel 30 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.

  (4) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:
  1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks kolme kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest;
  2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.

  (5) Eramute tarbijapaigaldiste kaugküttevõrgust eraldumine toimub analoogselt korterelamutega taotleja kirjaliku avalduse põhjal.

  (6) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel:
  1) ehitise või ehitiste kompleksi, milles tarbijapaigaldis asub, lammutamine;
  2) ehitis või ehitiste kompleks, milles tarbijapaigaldis asub, tunnistatakse kasutus- või elamiskõlbmatuks.
  3) ehitise soojavarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu;
  4) ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ainult kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt (maasoojus, tuuleenergia, päikeseenergia, biogaas jms);
  5) ehitistel, mille küttesüsteem oli lahendatud projektijärgselt ahjuküttega, aga hiljem ümber ehitatud keskküttele.

  (7) Tarbijapaigaldise võrgust eraldamine ei tohi mingil moel tehniliselt kahjustada teiste tarbijapaigaldiste omanike huve.

  (8) Omavoliliselt tarbijapaigaldise väljalülitamisega (väljalõikamisega) tekitatud kahju soojusettevõtjale või kaugküttesüsteemile või teistele ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanikele katab selle tekitaja seadusandlusega ettenähtud korras.

3. peatükk KAUGKÜTTE KVALITEEDINÕUDED 

§ 7.   Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded

  (1) Soojusettevõtja peab tagama tarbijate ja teiste soojusettevõtjate soojusega varustamise vastavuses käesoleva määrusega, tegevusloa tingimustega ja sõlmitud lepingutega.

  (2) Soojuse müügi lepingus ettenähtud soojuskoormuse tagamiseks peab väljastatava soojuskandja temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhutemperatuurist, ilmastikuprognoosist, tuule kiirusest ja suunast ning soojusvõrgu inertsist.

  (3) Soojusettevõtja ühendab soojusvõrgu kinnistu soojusvõrguga liitumispunktis lahtise või kinnise ühendusskeemiga. Eelistatud on kinnised skeemid kui kõige paindlikumad energiasäästu ja ohutuse seisukohast. Kinnise ühendusskeemi korral võib kliendi küttesüsteemide täitmine ja järeltoide toimuda soojusvõrgust ainult veemõõtja olemasolu korral.

  (4) Soojusettevõtja vastutab tema omandis või valduses oleva küttesüsteemi toimimise ja korrasoleku eest.

  (5) Soojusettevõtja on kohustatud arendama küttesüsteemi selliselt, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine. Soojusettevõtja peab tagama küttevõrkude asendiplaani ja kirjelduse kättesaadavuse kõigile asjasthuvitatud isikutele.

  (6) Soojusettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud käesolevast peatükist tulenevad kohustused üle teisele ettevõtjale. Seejuures peab soojusettevõtja vähemalt 12 kuud enne oma tegevuse lõpetamist Konkurentsiametit kirjalikult informeerima lõpetamisajast ja -kavast ning esitama piisava ülevaate abinõudest, mis tagavad käesolevas peatükis esitatud nõuete täitmise.

§ 8.   Nõuded soojuskandja ja soojusenergiaga varustamise kvaliteedinäitajatele

  (1) Soojusettevõtja poolt küttevõrku edastatav soojuskandja peab vastama kinnitatud ja lepingus fikseeritud soojuskandja kvaliteedinäitajatele ja soojusenergiaga varustamise kvaliteedinäitajatele.

  (2) Soojuskandja kvaliteedinäitajateks on:
  1) temperatuur, mis peab vastama lepingus sätestatud temperatuurigraafikule. Soojuskandja ööpäeva keskmise temperatuuri lubatud kõrvalekalle tarbijapaigaldise sisendis fikseeritakse lepinguga. Temperatuurigraafiku kõikumine (hälve) ei tohi ületada ± 5°C;
  2) vajalik rõhkude vahe suurus tarbijapaigaldise sisendis eesmärgiga piisava tsirkulatsiooni saavutamiseks tarbija soojusseadmetes, mis peab vastama lepingus sätestatud parameetritele;
  3) rõhk tarbijapaigaldise tagasivoolutorus lahtise ühendusskeemi korral, mille suurus peab vastama väljastatud tehnilistele tingimustele. See ei vabasta klienti kohustusest paigaldada kaitseseadmeid oma seadmete ja süsteemide kaitseks neile lubatavast suurema soojusvõrguvee rõhu vastu.
  4) võrguvee keemilised parameetrid.

  (3) Soojusenergiaga varustamise kvaliteedinäitajateks on:
  1) varustamiskindlus – lubatud suurim katkestuste arv ja aeg kütteperioodil;
  2) varustamisseisak – ühe katkestuse lubatud suurim aeg kütteperioodil;

4. peatükk SOOJUSENERGIA HINNAKUJUNDUS, MÜÜK JA TARBIMINE 

§ 9.   Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord

  (1) Kaugküttepiirkonnas tuleb soojuse hind kujundada selliselt, et oleks tagatud:
  1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine;
  2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
  3) keskkonnanõuete täitmine;
  4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
  5) põhjendatud tulukus.

  (2) Soojusettevõtja poolt müüdava soojuse piirhinna kooskõlastab vastavalt kaugkütteseaduse paragrahvile 9 Konkurentsiamet. Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt üks kuu enne selle kehtima hakkamist.
[RT IV, 11.02.2014, 26 - jõust. 14.02.2014]

§ 10.   Soojusenergia tarbimise arvestus

  (1) Soojusettevõtja peab korraldama tarbijapaigaldises võrgust tarbitava soojuse koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (2) Soojusenergia koguste ja maksumuse arvestamise aluseks on käesolev määrus, soojusmõõtesüsteemide näidud ning kehtiv soojusenergia hind

  (3) Soojusenergia jaotamise korral korteriomandite ja/või rendipindade vahel kuulub jaotamisele kogu tarbimiskohas kasutatud soojusenergia.

  (4) Korterelamu soojuskulud jaotatakse elamutes asuvate korteriomandite ja mitteeluruumide vahel proportsionaalselt kasutatavate köetavate ruumide pindalaga.

§ 11.   Soojusvarustuse katkestamine

  (1) Soojusettevõtjal on õigus katkestada kliendi soojusenergiaga varustamine:
  1) vääramatust jõust tingitud olukorras, kuni põhjuste kõrvaldamiseni;
  2) olukorras, kus kaugküttesüsteemi edasise toimimise tagamiseks on hädavajalik remondi- või avariitööde läbiviimine;
  3) kliendi võlgnevuse korral;
[RT IV, 11.02.2014, 26 - jõust. 14.02.2014]
  4) olukorras, kui on ohustatud inimeste elu, tervis, vara või keskkond;
  5) juhul, kui klient ei võimalda soojusettevõtja esindajale juurdepääsu kinnistul paikneva tarbijapaigaldise nõuetekohase ekspluateerimise kontrollimiseks;
  6) juhul, kui on tuvastatud soojusenergia ebaseaduslik tarbimine.

  (2) Soojusenergia ebaseaduslik tarbimine on:
  1) tarbimine ilma lepinguta;
  2) mõõtmata ühenduselt tarbimine;
  3) arvestusseadmete rikkumine või näitude moonutamine;
  4) arvestusseadmetelt või mõõtesüsteemilt plommide eemaldamine.

§ 12.   Majahaldaja ja soojusettevõtte kohustused ja vastutus

  (1) Majahaldaja peab teostama tarbijapaigaldise hooldust, remonti ja soojusenergia jaotamist korteriomandite ja mitteeluruumide vahel.

  (2) Soojusettevõtja kannab vastutust soojusmõõturi korrasoleku ja taatlemise eest ning soojusenergiaga varustamise kvaliteedi eest võrguga ühendatud tarbijapaigaldise liitumispunktini.

  (3) Korterelamute korteriomandite ja mitteeluruumide soojusenergia varustuse kvaliteedi pretensioonid esitatakse majahaldajale hiljemalt arvestusperioodi viimaseks kuupäevaks.

  (4) Majahaldaja esitab soojusettevõtjale viimase nõudmisel korterelamu korteriomandite ja mitteeluruumide omanike (valdajate) nimekirja ja soojusenergia korterelamus jaotamist kajastavad dokumendid.

  (5) Tarbijate soojusmõõtesüsteemide rikete avastamise korral soojusettevõtja ja tarbijapaigaldise haldaja poolt koostatakse kahepoolne akt, kus arvutatakse välja soojusenergia üldkulu.

  (6) Soojusmõõtesüsteemi näitude teadliku muudatuste avastamise puhul või soojusmõõtesüsteemi teadliku rikkumise puhul tarbija poolt loetakse soojusenergia tarbimine ebaseaduslikuks.

  (7) Soojusettevõtja garanteerib kaugküttepiirkonnas soojavarustuse ametlikult teatatud kütteperioodidel, kusjuures kütteperioodi alustamise otsustab soojusettevõtja, aluseks võttes välisõhutemperatuuri ja ilmastikuprognoose ning vastavuses sõlmitud lepingutega, välja arvatud vajalike remonditööde teostamise ajal katlamajas või soojatrassidel, olles eelnevalt informeerinud remonditööde ajagraafikust Tapa Vallavalitsust.

  (8) Soojusettevõtja poolt tarbijale nendevahelise lepinguga sätestatud kohustuste täitmatajätmisega tekitatud tõestatud kahjud korvab soojusettevõtja.

  (9) Soojusettevõtja ja/või võrguettevõtja on kohustatud koheselt teavitama Tapa Vallavalitsust ja tarbijaid kaugküttesüsteemis toimunud avariist, tarvitusele võetud meetmetest, läbiviidavast avariiremondist ning kaugküttesüsteemi taaskäivitamisest.

5. peatükk SOOJUSETTEVÕTJA ARENDUSKOHUSTUS 

§ 13.   Soojusettevõtja arenduskohustus

  (1) Kaugküttepiirkonnas peab soojusettevõtja tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttesüsteemi toimimise ja korrasoleku ning investeerides arendama kaugküttesüsteemi selliselt, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas jätkusuutlik kaugküte ja kaugküttepiirkonna tarbijapaigaldiste võrku ühendamine.

  (2) Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevat kaugküttesüsteemi lähtudes Tapa valla üld- ja detailplaneeringutest.

  (3) Soojusettevõtja tõstab kaugküttesüsteemi efektiivsust, et oleks tagatud võrgupiirkonnas uute liitujate võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.

  (4) Soojusettevõtja esitab Tapa Vallavalitsusele igal aastal hiljemalt 1. juuniks Tapa linna kaugküttesüsteemide arendamise kava eelolevaks 3 aastaks alljärgneval kujul:
  1) kokkuvõte tehtud töödest ja investeeringutest;
  2) planeeritavad tegevused ja investeeringud, mis hõlmavad soojatootmisvahendeid, sh katlamaja, kütusemahuteid/hoidlaid ja võrke (soojustrasse).

6. peatükk JÄRELEVALVE JA MÄÄRUSE RAKENDAMINE 

§ 14.   Järelevalve

  Järelevalvet käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle teostavad Tapa Vallavalitsus, Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnaamet ja Konkurentsiamet.

§ 15.   Määruse rakendumine

  (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Lisa Tapa linna kaugküttepiirkonnad
[RT IV, 02.04.2015, 19 - jõust. 05.04.2015]

/otsingu_soovitused.json