SotsiaalhoolekanneTeenused

SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord - sisukord
Väljaandja:Järva Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.05.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 02.05.2019, 24

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Vastu võetud 25.01.2018 nr 4
RT IV, 02.02.2018, 2
jõustumine 05.02.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.02.2018RT IV, 03.03.2018, 706.03.2018, rakendatakse 1. veebruarist 2018.
24.05.2018RT IV, 01.06.2018, 804.06.2018
28.03.2019RT IV, 05.04.2019, 108.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.
25.04.2019RT IV, 02.05.2019, 1505.05.2019, rakendatakse 1. maist 2019.

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse Järva valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise ja maksmise kord ning Järva valla osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) taotlemise ja osutamise tingimused.

 (2) Toetust makstakse ja teenuseid osutatakse üldjuhul isikule, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Järva vald. Täisealise isiku hooldajatoetust võib maksta ka isikule, kes ei ole Järva valla elanik. Turvakodu- ja varjupaigateenust osutatakse ning vältimatut sotsiaalabi antakse kõikidele teenust ja abi vajavatele isikutele.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (3) Toetust makstakse ja teenust osutatakse isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või parendamiseks.

 (4) Toetuste suuruse kinnitab Järva Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) oma otsusega ja teenuste hinnad kehtestab Järva Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) igal aastal pärast Järva vallaeelarve vastu võtmist.

§ 2.  Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine

 (1) Määrust kohaldatakse eeskätt koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja riiklike määrustega.

 (2) Sotsiaalhoolekandelist hüvitist saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning hüvitise saamise õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.

 (3) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatu tähenduses.

 (4) Riiklikes õigusaktides sätestatust erinevas tähenduses kasutatakse termineid käesoleva määruse tähenduses paragrahvis 8.

 (5) Isik määruse mõistes on füüsiline isik (inimene).

§ 3.  Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

 (1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Järva Vallavalitsuse ülesandeid täidab üldiselt Järva Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus), kelle struktuuris on ette nähtud sotsiaaltöötajate ametikohad. Sotsiaaltöötajate õigused ja pädevus sätestatakse ametiasutuse sisepädevust reguleerivate aktidega (ametijuhendid, vallavanema käskkirjad, asjaajamist reguleerivad korrad jms).

 (2) Määruses sätestamata juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise vallavalitsus kui täitevorgan.

 (3) Vallavolikogu täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.

§ 4.  Sotsiaalkaitse korraldamise ja sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtted

 (1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sätestatud sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.

 (2) Ametiasutus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi andmise üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.

 (3) Ametiasutus peab abivajajast teada saamisel selgitama välja sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ning abistama isikut taotluste esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta ja hüvitis andmata.

 (4) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on ametiasutus kohustatud isiku abivajadust igakülgselt hindama. Ametiasutus peab selgitama välja parima asjakohase abi, toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikkust korraldada iseseisvalt oma elu.

 (5) Vallavalitsus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks, hüvitiste andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni.

§ 5.  Toetuste liigid

 (1) Toetused jagunevad toimetuleku soodustamiseks makstavateks toetusteks ja sissetulekust mittesõltuvateks toetusteks.

 (2) Toimetuleku soodustamiseks makstavad toetused on:
 1) koolieelse lasteasutuse vanema poolt kaetava osa määra ja toiduraha toetus;
 2) täiendav sotsiaaltoetus.

 (3) Sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
 1) sünnitoetus;
 2) esimest korda kooli mineva lapse toetus;
 3) matusetoetus;
 4) erakorraline toetus;
 5) puudega lapse hooldajatoetus;
 6) täisealise isiku hooldajatoetus.

§ 6.  Teenuste liigid

 (1) Järva vald osutab ja korraldab sotsiaalteenuseid ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste Ahula Sotsiaalne Varjupaik, Aravete Hooldekeskus, Imavere Päevakeskus ja Koeru Perekodu kaudu.
[RT IV, 03.03.2018, 7 - jõust. 06.03.2018, rakendatakse 1. veebruarist 2018.]

 (2) Ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste osutatavad või korraldatavad teenused on:
 1) täisealise isiku hooldus;
 2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
 3) eluruumi tagamise teenus;
 31) puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine;
[RT IV, 01.06.2018, 8 - jõust. 04.06.2018]
 4) võlanõustamisteenus;
 5) koduteenus;
 6) tugiisikuteenus;
 7) isikliku abistaja teenus;
 8) varjupaigateenus;
 9) turvakoduteenus;
 10) sotsiaaltransporditeenus;
 11) sotsiaalteenused, mille osutamise kohta on vald sõlminud lepingu ja mille kulud katab lepingupartner;
 12) ) lastega peresid toetav sotsiaalteenus.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (3) Sotsiaalteenuste taotluste blanketid kinnitab vallavalitsus.
[RT IV, 03.03.2018, 7 - jõust. 06.03.2018, rakendatakse 1. veebruarist 2018.]

§ 7.  Vältimatu sotsiaalabi

 (1) Vältimatu sotsiaalabiga võimaldatakse piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud, mis tagavad isikule vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju.

 (2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu isikule:
 1) kes elab Järva vallas;
 2) kes viibib Järva vallas, kuid kelle elukoht ei asu Järva vallas. Sel juhul kooskõlastatakse abi andmine isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsusega;
 3) kelle elukohta ei saa kindlaks määrata;
 4) kes on vabanenud kinnipidamiskohast ja kes elas viimati Järva vallas;
 5) kes on välismaalane ja kes abi vajamise ajal asub ajutiselt Järva valla haldusterritooriumil.

 (3) Vältimatu sotsiaalabi saamiseks peab isik esitama ametiasutusele andmed, mis on vajalikud vältimatu sotsiaalabi saamiseks.

 (4) Vältimatut sotsiaalabi osutavad isikule vallavalitsuse määratud või volitatud isikud või asutused seni, kuni abi vajaja ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

 (5) Vältimatu sotsiaalabi andmisest keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.

 (6) Ametiasutuse sotsiaalosakond (edaspidi osakond) peab arvestust vältimatu sotsiaalabi osutamise üle.

2. peatükk SOTSIAALTOETUSED 

1. jagu TOIMETULEKU SOODUSTAMISEKS MAKSTAVAD TOETUSED 

§ 8.  Mõisted
[Kehtetu - RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

§ 9.  Koolieelse lasteasutuse vanema poolt kaetava osa määra ja toiduraha toetus

 (1) Toetus määratakse Järva valla koolieelse lasteasutuse vanema poolt kaetava osa määra ja toiduraha katmiseks.

 (2) Toetusele on õigus perekonnal, kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla riiklikult kehtestatud täisealise isiku kahekordse toimetulekupiiri.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (3) Toetuse suurus on lapsevanema tasutavast määrast 60%.

 (4) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus koos jooksval kuul tasumisele kuuluva kuludokumendiga hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks.

 (5) Vanema poolt kaetava osa määra ja toiduraha võlgnevus ei kuulu katmisele antud toetuse raames.

§ 10.  Täiendav sotsiaaltoetus

 (1) Toetus on leibkonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus, mida makstakse sotsiaalse erivajadusega, sissetuleku kaotanud, õnnetuse või muu erakorralise asjaolu tõttu raskesse olukorda sattunud isikule või perekonnale.

 (2) Toetusele on õigus perekonnal, kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb pärast eluasemekulude tasumist alla riiklikult kehtestatud täisealise isiku kahekordse toimetulekupiiri.
[RT IV, 02.05.2019, 15 - jõust. 05.05.2019, rakendatakse 1. maist 2019.]

 (3) Toetuse piirmäärad ühele taotlejale kalendriaastas on:
 1) abivahendi ostmisel või laenutamisel omaosaluse osaliseks hüvitamiseks kuni 50% abivahendi hinnast, kuid mitte rohkem kui 307 eurot;
 2) retseptiravimite ostu või raviasutuse voodipäeva tasu hüvitamiseks kuni 307 eurot;
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]
 3) toimetuleku tagamiseks kuni 200 eurot;
 4) puudega isiku eluaseme kohandamiseks (et vähendada puudest tingitud takistusi) teostatud tööde maksumusest kuni 50%.

 (4) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus koos kulu tõendavate dokumentidega. Toetuse määramisel võetakse arvesse toetuse taotlemisele eelneva kolme kuu kuludokumendid.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 1 ja 2 alusel määratava toetuse määramisel arvestatakse esitatud kuludokumentide summast maha puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 4 lõigete 2 ja 3 alusel makstavad toetused.

 (6) Toetust ei määrata võlgnevuste hüvitamiseks (kommunaalkulude võlgnevus, pangalaen jms).

2. jagu SISSETULEKUST MITTESÕLTUVAD TOETUSED 

§ 11.  Sünnitoetus

 (1) Toetus määratakse tingimusel, et toetuse taotlemisel on ühe lapsevanema ja lapse, kelle eest sünnitoetust taotletakse, elukohana rahvastikuregistrisse kantud Järva vald.
[RT IV, 03.03.2018, 7 - jõust. 06.03.2018, rakendatakse 1. veebruarist 2018.]

 (2) Toetus antakse kahes osas. Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus, milles on märgitud toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, pangakonto number, järgmiselt:
 1) esimese osa saamiseks kolme kuu jooksul lapse sünnist arvates;
 2) teise osa saamiseks kolme kuu jooksul lapse ühe aasta vanuseks saamisest arvates.

 (3) Toetuse teine osa määratakse juhul, kui laps ja vähemalt üks vanem on rahvastikuregistri andmetel elanud katkematult Järva vallas alates lapse sünnist kuni toetuse taotlemise päevani. Toetuse teise osa saamise õigus on vanemal, kelle lapse kohta on määratud sünnitoetuse esimene osa.

 (4) Toetus määratakse lapse sünnikuupäeval kehtinud sünnitoetuse määras.

 (5) Mitmike sünni puhul määratakse toetus iga sündinud lapse eest.

§ 12.  Esimest korda kooli mineva lapse toetus

 (1) Toetus määratakse tingimusel, et taotleja ja laps on rahvastikuregistri andmetel Järva valla elanikud, laps on asunud õppima Järva valla üldhariduskooli või väljaspool Järva valda asuvasse hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli esimesse klassi.

 (2) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus kolme kuu jooksul lapse õppima asumisest arvates, milles on märgitud toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, pangakonto number ja esimest korda kooli mineva lapse ees- ja perekonnanimi ning isikukood.

 (3) Toetus määratakse pärast õpilaste nimekirja kinnitamist üldhariduskooli direktori poolt.

§ 13.  Matusetoetus

 (1) Matusetoetus on matuse kulude osaliseks kompenseerimiseks matusekorraldajale makstav ühekordne sotsiaaltoetus.

 (2) Matusetoetust ei maksta:
 1) kohtu poolt isiku surnuks tunnistamise korral;
 2) kui matusekorraldajaks on ametiasutus.

 (3) Matusekorraldaja on isik, kes kannab surnu matuse korraldamise kulud.

 (4) Matusetoetust makstakse isiku surma kuupäeval kehtivas määras.

 (5) Matusetoetuse saamiseks esitab matusekorraldaja ametiasutusele kirjaliku avalduse, milles on märgitud toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress ja pangakonto number. Avaldusele lisatakse lahkunu surmatõend ja kulu tõendav dokument.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (6) Matusetoetust on võimalik taotleda kuni kolme kuu jooksul pärast surmakande koostamist.

 (7) Matusetoetust makstakse üks kord lahkunu kohta.

 (8) Matusetoetust on õigus saada isiku eest, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistris oli surma hetkel Järva vald.

 (9) Erandkorras makstakse matusetoetust isikule, kellel ei teki õigust saada matusetoetust ühegi kohaliku omavalitsusüksuse matusetoetuse maksmise või sotsiaaltoetuse maksmise määrusest lähtuvalt.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

§ 14.  Erakorraline toetus

 (1) Erakorralise toetuse määramise aluseks on eelkõige isiku või perekonna raskesse majanduslikku olukorda sattumine või erakorraliste ja põhjendatud kulutuste hüvitamine.

 (2) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus.

§ 15.  Puudega lapse hooldajatoetus

 (1) Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus 3- kuni 18-aastase puudega lapse hooldamise eest.

 (2) Hooldajatoetus määratakse isikule (edaspidi hooldaja), kelle enda elukoht ja hooldatava lapse elukoht on rahvastikuregistri andmetel Järva vald ning kes ei saa tööle asuda puudega lapse hooldamise tõttu.

 (3) Hooldajatoetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus, milles on märgitud toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, pangakonto number.

 (4) Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid:
 1) otsus lapsele puude määramise kohta;
 2) puudega lapse rehabilitatsiooniplaan selle olemasolul.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (5) Ametiasutusel on vajadusel õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni, nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente.

 (6) Hooldusvajadus on puudega lapse osaline või pidev kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadus.

 (7) Ametiasutus selgitab välja puudega lapse hooldusvajaduse ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks.

 (8) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt:
 1) lapsele määratud puude lõpptähtajani;
 2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldajatoetuse taotleja või puudega laps omab tähtajalist elamisluba.

 (9) Hooldajatoetus määratakse perekonna ühele liikmele 3-18-aastase raske ja sügava puudega lapse hooldamise eest järgmiselt:
 1) osalise hooldusvajaduse korral on hooldajatoetus 75% hooldajatoetuse määrast;
 2) pideva hooldusvajaduse korral on hooldajatoetus 100% hooldajatoetuse määrast.

 (10) Hooldajatoetust ei määrata:
 1) taotlejale, kes töötab;
 2) taotlejale, kellel on sügav puue;
 3) kui lapse hooldamine on tagatud teiste sotsiaal- või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

 (11) Hooldajatoetuse määramiseks uueks tähtajaks esitab taotleja ametiasutusele uue avalduse koos käesoleva määruse paragrahvi 15 lõikes 4 nimetatud dokumentidega.

 (12) Erandkorras võib määrata hooldajatoetuse isikule, kellel ei ole alust toetust saada käesoleva paragrahvi lõike 10 punkti 1 ja punkti 3 alusel, juhul, kui lapse suhtes on hooldajal olenemata teiste sotsiaal- või haridusteenuste osutamisest osaline või pidev hoolduskoormus.

 (13) Puudega lapse hooldajatoetus makstakse välja lastekaitse spetsialisti otsuse alusel toetuse määramise otsuse tegemisele järgnevast kuust alates. Hooldajatoetust makstakse kuni hooldajatoetuse määramise otsuses nimetatud tähtajani.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (14) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse:
 1) kui on ära langenud hooldajatoetuse määramise alused;
 2) puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsusüksusesse;
 3) raske või sügava puudega lapse 18-aastaseks saamisel.

§ 16.  Täisealise isiku hooldajatoetus

 (1) Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus raske või sügava puudega täisealise isiku hooldamise eest.

 (2) Käesoleva määruse paragrahvi 25 lõike 2 alusel on hooldajatoetust õigus saada isikul, kes on määratud vallavalitsuse poolt raske või sügava puudega täisealise isiku hooldajaks, kellele ei maksta töötutoetust ning kelle suhtes on samaaegselt täidetud alljärgnevad tingimused:
 1) hooldatav vajab oma vaimse või füüsilise seisundi tõttu igapäevast kõrvalabi ja järelevalvet;
 2) hooldataval puudub ülalpidamiskohustusega isik või ülalpidamiskohustusega isik ei ole oma tervislikust või varalisest seisundist tulenevalt võimeline oma ülalpidamiskohustust täitma või on ülalpidamiskohustusega isikul oht tööturult väljalangemiseks;
 3) hooldatava abivajaduse tõttu ei ole hooldajal võimalik tööle asuda.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (3) Hooldajatoetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus, milles on märgitud toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, pangakonto number.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (4) Hooldajatoetus määratakse kuni hooldatava puude raskusastme kehtivuse lõpuni vastavalt hooldaja määramise haldusaktis sätestatud hooldusvajadusele järgmiselt:
 1) osalise hooldusvajaduse korral on toetus 75% hooldajatoetuse määrast;
 2) pideva hooldusvajaduse korral on toetus 100% hooldajatoetuse määrast.

 (5) Hooldajatoetust ei määrata, kui taotlus ei vasta määruses kehtestatud tingimustele.

3. jagu TOETUSE TAOTLEMINE, MÄÄRAMINE, MAKSMINE JA VAIDLUSTAMINE 

§ 17.  Toetuse taotlemine

 (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja ametiasutusele vormikohase kirjaliku avalduse koos nõutavate lisadokumentidega. Avalduste blanketid kinnitab vallavalitsus.

 (2) Toetust võib taotleda toetust vajava isiku huvides eestkostja, hooldaja, sotsiaaltöötaja või muu õigustatud isik, kellel on andmeid abivajava isiku kohta.

 (3) Toimetuleku soodustamiseks makstava toetuse ja erakorralise toetuse taotlemiseks peab avalduses olema märgitud:
 1) toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, pangakonto number;
 2) toetuse taotlejaga koos elavad perekonnaliikmed;
 3) toetuse taotleja kõikide perekonnaliikmete eelneva kuu sissetulek;
 4) toetuse taotlemise põhjus;
 5) kulutusi tõendavad dokumendid, mille kompenseerimiseks toetust taotletakse;
 6) täiendava ja erakorralise toetuse taotlemisel ka andmed varalise seisu kohta (kinnis- ja vallasvara, eelneva kolme kuu pangakonto väljavõte);
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]
 7) muud asjas tähtsust omavad asjaolud.

 (4) Ametiasutuse sotsiaaltöö spetsialistil (edaspidi sotsiaaltöö spetsialist) on vajadusel õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni, nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja vajadusel külastada toetuse taotleja kodu.

 (5) Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest. Valeandmete esitamise korral toetuse taotluse menetlemine ja maksmine lõpetatakse. Vallavalitsusel on õigus makstud toetus seaduses sätestatud korras tagasi nõuda.

§ 18.  Avalduse läbivaatamine

 (1) Esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist või lastekaitse spetsialist.

 (2) Kui taotlejale määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks avalduses ning taotleja teeb seda nõuetekohaselt, loetakse toetuse taotlemise päevaks puudusteta avalduse vastuvõtmise päev. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, jäetakse avaldus läbi vaatamata.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

§ 19.  Toetuse määramine

 (1) Toetuse määramine otsustatakse 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase avalduse saamisest arvates.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (2) Käesoleva määruse paragrahvides 9-13 ja 16 nimetatud toetuste määramise või toetuste määramisest keeldumise otsustab sotsiaaltöö spetsialist.

 (3) Käesoleva määruse paragrahvis 15 nimetatud toetuse määramise või toetuse määramisest keeldumise otsustab lastekaitse spetsialist.
[RT IV, 03.03.2018, 7 - jõust. 06.03.2018, rakendatakse 1. veebruarist 2018.]

 (4) Käesoleva määruse paragrahvis 14 nimetatud toetuse määramise otsustab vallavalitsus.

 (5) Otsus toetuse määramise kohta tehakse taotlejale teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates avalduses märgitud viisil.“
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

§ 20.  Toetuse määramisest keeldumine

 (1) Toetuse määramisest võib keelduda, kui:
 1) taotleja ei vasta määruses kehtestatud tingimustele;
 2) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid;
 3) taotleja ei esita nõutavaid täiendavaid andmeid või dokumente;
 4) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt;
 5) taotlejal või eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid ta keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
 6) taotleja on töövõimelises eas isik, kes ei tööta ega õpi ja kes ei ole Eesti Töötukassas töötuna registreeritud või on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud sobivast tööst või osalemast vallavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis;
 7) ametiasutus leiab, et taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
 8) taotleja on jooksval kalendriaastal toetust saanud ettenähtud piirmäära ulatuses (täiendav sotsiaaltoetus).

 (2) Otsus avalduse rahuldamata jätmise kohta koos vastava põhjendusega tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates avalduses märgitud viisil.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

§ 21.  Toetuse maksmine

  Toetus kantakse 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates toetuse taotleja avalduses märgitud arveldusarvele, isikule teenust osutanud asutuse arveldusarvele või makstakse erandkorras välja ametiasutuse kassast.

3. peatükk SOTSIAALTEENUSED 

1. jagu AMETIASUTUSE OSUTATAVAD JA KORRALDATAVAD TEENUSED 

1. jaotis Täisealise isiku hooldus 

§ 22.  Teenuse eesmärk ja sisu

  Täisealisele isikule seatakse hooldus, kui isik vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

§ 23.  Õigus täisealise isiku hooldusele
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (1) Hooldaja määramist on õigus taotleda sotsiaalhoolekandega hõlmatud täisealisel isikul, kellel puuduvad perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kellele ei ole määratud eestkostjat, kuid kes oma vaimse või kehalise erivajaduse tõttu vajab oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks teatud toiminguteks kõrvalabi.

 (2) Erandjuhtudel võib hooldaja määrata sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikule, kellel on ülalpidamist andma kohustatud isikud või eestkostja, kuid kelle suhtes ülalpidamist andma kohustatud isik või eestkostja ei ole võimeline tagama hooldatavale hooldust enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist või elukorraldust kahjustamata.

§ 24.  Täisealise isiku hoolduse taotlemine ja hooldaja määramine

 (1) Täisealise isiku hoolduse taotlemiseks esitab teenust taotlev isik ametiasutusele kirjaliku taotluse, milles märgitakse:
 1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
 2) toimingud, milleks hooldajat soovitakse;
 3) Sotsiaalkindlustusameti otsus, selle olemasolul, puude ja sellest tingitud raskusastme kohta;
 4) võimalusel isiku, keda soovitakse hooldajaks, andmed;
 5) kui isikul on olemas perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, nende nimed ja kontaktandmed ning põhjused, miks ülalpidamiskohustusega isikud ei ole suutelised ise hüvitise taotlejale kodus hakkama saamiseks vajalikku tuge või abi andma.
 6) kui hoolduse seadmist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib hooldajaks, lisatakse taotlusele hooldaja kirjalik nõusolek hooldajaks määramise kohta.

 (2) Täisealise isiku hoolduse määramiseks viib sotsiaaltöö spetsialist koostöös teenusele määratava isiku ja vajadusel tema lähedastega läbi teenuse taotleja esmase hindamise ning vormistab hindamisdokumendi.

 (3) Hooldatava hooldusvajadusest lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne hooldaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustest tulenevalt võimeline hooldatavale vajalikku abi, juhendamist ja järelevalvet tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab sotsiaaltöö spetsialist hooldatava hooldusvajadusest lähtuvalt sobiva hooldaja leidmisel. Ametiasutuse pakutava hooldaja määramiseks peab olema hooldatava kirjalik nõusolek.

 (4) Hooldaja määramise otsustab vallavalitsus haldusaktiga, milles sätestatakse muuhulgas hooldusülesanded.

 (5) Hooldus seatakse üldjuhul tähtajatult, v.a juhul, kui hoolduse seadmise aluseks olevad asjaolud on ajutise iseloomuga või kui hooldatav taotleb hooldust teatud perioodiks.

§ 25.  Täisealise isiku hoolduse tasu ja tasumine

 (1) Täisealise isiku hooldus on hooldust taotlevale isikule tasuta.

 (2) Täisealise isiku hooldajal on õigus taotleda täisealise isiku hooldajatoetust käesoleva määruse paragrahvi 16 alusel.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

2. jaotis Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 26.  Teenuse eesmärk ja sisu

  Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus) on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ning kes ise või kelle suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole võimelised üldhooldusteenuse eest oma varalisest seisukorrast tulenevalt täies osas tasuma.

§ 27.  Õigus üldhooldusteenusele

 (1) Üldhooldusteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes erivajaduse või sotsiaalse olukorra tõttu pole suuteline iseseisvalt kodustes tingimustes elama ja kelle toimetulekut pole võimalik tagada mõne muu Järva valla või riigi osutatava sotsiaalhoolekandelise abi toel ning kes ise või kelle suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isik või isikud ei ole iseenda tavapärast ülalpidamist kahjustamata võimeline või võimelised üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse osutajale täies mahus tasuma.

 (2) Õigust käesoleva määruse alusel korraldatavale üldhooldusteenusele ei ole isikul, kes ise või kelle suhtes perekonnaseadusega ülalpidamist andma kohustatud isik või isikud on võimeline või võimelised üldhooldusteenuse iseseisvalt tagama ning selle eest täies mahus tasuma.

§ 28.  Üldhooldusteenuse taotlemine ja määramine

 (1) Üldhooldusteenuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik taotlus, milles märgitakse:
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]
 1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
 2) asutuse nimi, kus soovitakse üldhooldusteenust saada ning teenuse maksumus ühes kalendrikuus;
 3) andmed isiku igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandelise rahalise hüvitise) kohta;
 4) isiku varaline seisukord ning võime ise üldhooldusteenuse hinna eest tasuda;
 5) teenuse ning selle Järva valla eelarvest osalise tasumise taotlemise põhjus;
 6) tervislikku seisundit kirjeldavad dokumendid;
 7) seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu korral nende isiku- ja kontaktandmed;
 8) võimalusel tõendid ülalpidajate ja nende perekonnaliikmete sissetulekute kohta.

 (2) Võimalusel lisatakse taotlusele kohtuotsus ülalpidamist andma õigustatud isiku või isikute ülalpidamise kohustuse täitmisest vabastamise või täitmise ajalise piiramise või elatise suuruse vähendamise kohta.

 (3) Üldhooldusteenusele määramiseks viib sotsiaaltöö spetsialist koostöös teenusele määratava isiku ja vajadusel tema lähedastega läbi teenuse taotleja esmase hindamise ning vormistab hindamisdokumendi.

 (4) Üldhooldusteenuse määramise otsustab vallavalitsus haldusaktiga.

 (5) Vältimatu sotsiaalabi korras otsustab üldhooldusteenusele määramise sotsiaaltöö spetsialist, kes korraldab ka isikule teenuse osutamise. Sel juhul vormistatakse vallavalitsuse haldusakt pärast isikule teenuse osutamise alustamist.

 (6) Teenust ei määrata, kui isik ei vasta määruses kehtestatud tingimustele.

 (7) Otsus teenuse mitteosutamise kohta tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

§ 29.  Üldhooldusteenuse tasu ja tasumine

 (1) Piisavate isiklike rahaliste vahendite olemasolul tasub üldhooldusteenuse saaja täies ulatuses endale osutatava üldhooldusteenuse eest.

 (2) Kui üldhooldusteenuse saajal on perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, tasub üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse saaja koos ülalpidamist andma kohustatud isikutega.

 (3) Valla eelarvest makstakse üldhooldusteenuse maksumuse see osa, mis jääks tasumata, kui üldhooldusteenuse saaja ja tema seadusejärgsed ülalpidajad on tasunud hoolekandeteenuse eest vastavalt oma varalisele olukorrale. Kui üldhooldusteenust vajaval isikul on seadusejärgsed ülalpidajad, on vallavalitsus õigustatud nõudma neilt valla eelarvest tasutud üldhooldusteenuse kulud sisse ulatuses, millest nad ei ole vabastatud ülalpidamiskohustuse täitmisel. Üldhooldusteenuse saaja isiklikuks kasutamiseks määratava rahasumma määramisel peab olema tagatud isiku inimväärikus ja õigus vabale eneseteostusele.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (4) Järva valla eelarvest ei tasuta üldjuhul riigi rahastatava üldhooldusteenuse eest.

§ 30.  Üldhooldusteenuse osutamise haldusakti ja halduslepingu koostamine

 (1) Esmasest hindamisest või hooldusplaanist lähtuvalt koostatakse hooldust saava isiku, kui isikul on, siis tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isiku või isikute, ametiasutuse ja üldhooldusteenuse osutajaga teenuse osutamise haldusakt või haldusakti alusel haldusleping.

 (2) Haldusaktis või halduslepingus sätestatakse muu hulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.

 (3) Haldusaktis või halduslepingus sätestatakse ka poolte rahalised kohustused üldhooldusteenuse eest tasumisel.

3. jaotis Eluruumi tagamise teenus 

§ 31.  Eluruumi tagamise teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Eluruumi tagamise teenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest või tervislikust seisundist tulenevalt raskusi talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (2) Eluruumi tagamise teenus sisaldab ka puudega isikule ametiasutuse korraldatavat abi puudega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi (puudega isiku koduse keskkonna) kohandamiseks nii, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas ning selles keskkonnas iseseisvalt toime tulla.

 (3) Eluruumi tagamise teenuse korraldab ametiasutus Järva vallale kuuluvate eluruumide kasutusele andmisega.

§ 32.  Õigus eluruumi tagamise teenusele

 (1) Eluruumi tagamise teenust on õigus saada täisealisel isikul, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (2) Eluruumi tagamise teenust on eelistatult õigustatud saama:
 1) eakas isik, kelle suhtes puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla;
 2) isik, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga;
 3) puudega isik, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega;
 4) regulaarseid sotsiaalteenuseid, sealhulgas laste hoolekannet vajav või vähekindlustatud pere;
 5) isik, kes tulekahju, loodusõnnetuse või muul sarnasel põhjusel on kaotanud eluaseme;
 6) isik, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht enne asendushooldusteenusele suunamist asendus- või perekodusse oli Järva vald;
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]
 7) isik, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning eluruumi tagamise teenuse osutamata jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist.

 (3) [Kehtetu - RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

§ 33.  Eluruumi tagamise teenuse taotlemine ja määramine

 (1) Eluruumi tagamise teenuse taotlemiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus, milles märgitakse:
 1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
 2) põhjus, miks isik eluruumi tagamise teenust vajab;
 3) andmed isiku igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandelise rahalise hüvitise) kohta;
 4) informatsioon puude ning selle raskusastme kohta, samuti puudest tingitud vajadused eluruumile ning kõrvalabile;
 5) andmed isiku perekonnaliikmete kohta;
 6) andmed varalise seisu kohta;
 7) eluruumi kasutamise aeg, kui isik vajab eluruumi kindlaks ajaperioodiks;
 8) taotlus lubada eraldatud eluruumi majutada teisi täisealisi isikuid.

 (2) Kui eluruumi tagamise teenust vajavad isikud, kes ei ole abielus, kuid moodustavad kooselus ühise leibkonna, peavad isikud taotluse eluruumi tagamise teenuse saamiseks esitama koos, märkides taotlusele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 kuni 7 nimetatud andmed kummagi taotleja kohta.

 (3) Eluruumi tagamise teenuse taotlemiseks esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.

 (4) Eluruumi tagamise teenuse määramise otsustab osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul, kui taotlus vastab määruses kehtestatud tingimustele.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (5) Eluruum määratakse isikule, tema perele või temaga koos elavatele isikutele osakonna juhataja haldusaktiga, milles määratakse ka eluruumi üürile andmise tähtaeg.

 (6) Teenust ei määrata, kui isik ei vasta määruses kehtestatud tingimustele.

 (7) Otsus teenuse mittemääramiseks tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

§ 34.  Eluruumi tagamise teenusel viibimise nõuded

 (1) Eluruumi kasutama õigustatud isik on kohustatud:
 1) kasutama eluruumi enda alalise elukohana;
 2) kasutama elamu abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ning arvestama teiste elamu elanike ja naabrite huvidega;
 3) pidama eluruumis, elamu üldkasutatavates ruumides ning kinnistul kinni jäätmete käitlemise, tervisekaitse-, tuleohutus- ning sanitaarnõuetest ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest;
 4) hoidma elamu üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda;
 5) hüvitama enda süü läbi eluruumi, elamu või nendes asuvate seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud;
 6) teatama eluruumis või elamu üldkasutatavates kohtades eluruumi või elamu kasutamisega seotud süsteemide riketest viivitamatult ametiasutusele;
 7) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks tema kasutusse antud eluruumi siseneda ametiasutuse esindajal ja eluruumi haldajal;
 8) andma eluruumi tagamise teenuse vajaduse lõppemisel eluruumi üle eluruumi haldajale mitte halvemas seisukorras kui see oli eluruumi tema kasutusse andmisel (v.a arvestades normaalset kulumist);
 9) vabastama eluruumi tagamise teenuse õiguse lõppemisel või lõpetamisel.

 (2) Eluruumi tagamise teenusel viibival isikul on kehtiva eluruumi üürilepingu alusel õigus ning rahvastikuregistri seaduse § 391 alusel kohustus esitada eluruumi aadressiandmed Eesti rahvastikuregistrisse elukoha andmetena.

 (3) Eluruumi tagamise teenusel viibival isikul on keelatud:
 1) majutada eluruumi isikuid, kellel ei ole eluruumi kasutamise õigust;
 2) pidada eluruumis kodu- ning lemmikloomi või -linde ilma eluruumi haldaja kirjaliku nõusolekuta;
 3) anda eluruumi kasutamise õigust edasi kolmandatele isikutele;
 4) teha eluruumis või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma eluruumi haldaja kirjaliku nõusolekuta.

§ 35.  Eluruumi tagamise teenuse eest tasumine

 (1) Eluruumi tagamise teenus on tasuline.

 (2) Määratud teenuse hinda käsitletakse eluruumi üürina või eluasemekuluna.

 (3) Eluruumi tagamise teenuse eest tasutakse eluruumi haldaja väljastatud arve alusel.

§ 36.  Lepingu sõlmimine ja lõpetamine

 (1) Isik, kellele ametiasutus haldusaktiga eluruumi tagamise teenuse määras, sõlmib eluruumi haldajaga nimetatud eluruumi kasutamiseks kirjaliku üürilepingu.

 (2) Üürileping tuleb sõlmida viie tööpäeva jooksul arvates eluruumi tagamise teenusel viibimise õiguse tekkimisest. Nimetatud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimata jätmisel on vallavalitsusel õigus tunnistada vastav haldusakt kehtetuks.

 (3) Eluruumi, mille Järva vald on sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva ülesande täitmiseks andnud isikule üürile, üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumi üürimise kohta sätestatu.

 (4) Vallavalitsusel on õigus eluruumi kasutamise õigus lõpetada (haldusakti muuta või haldusakt kehtetuks tunnistada), kui:
 1) eluruumi kasutaja või temaga koos elav isik rikub korduvalt käesoleva määruse paragrahvis 34 sätestatud nõudeid;
 2) eluruumi kasutaja on rohkem kui kolm kuud jätnud eluruumi tagamise teenuse eest tasumata;
 3) on ära langenud eluruumi tagamise teenusele määramise alused;
 4) eluruumi kasutaja soovib vabatahtlikult teenuselt lahkuda.

31. jaotis Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine 
[RT IV, 01.06.2018, 8 - jõust. 04.06.2018]

§ 361.  Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise teenus on sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on tagada puuetega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused.

 (2) Teenuse sisuks on teenuse saaja eluruumi kohandamine:
 1) liikuvusega seotud toimingute parandamiseks, sealhulgas eluruumi sissepääsu, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee, hoone ja selle territooriumile sissepääsu või piirde kohandamist;
 2) hügieenitoimingute parandamiseks;
 3) köögitoimingute parandamiseks.

 (3) Teenuse osutamist rahastatakse ja selleks taotleb ametiasutus toetust „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetmest 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ ja Järva valla eelarvest. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblike kulude maksumusest. Toetuse taotlemisel ja kasutamisel lähtub ametiasutus sotsiaalkaitseministri 26.02.2018 määrusest nr 4 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ (edaspidi sotsiaalkaitseministri määrus).

 (4) Teenust puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimeste eluruumide kohandamiseks vastavalt nende individuaalsetele vajadustele osutatakse vähemalt viie aasta jooksul arvates sotsiaalkaitseministri määruse abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
[RT IV, 01.06.2018, 8 - jõust. 04.06.2018]

§ 362.  Õigus puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise teenusele ja teenusest teavitamine

 (1) Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise teenust on õigus saada isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses ja sellekohane kehtiv otsus.

 (2) Teenuse taotlemise võimalusest ja puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise teenuse avalduste vastuvõtmisest teavitab ametiasutus Järva valla veebilehe, sotsiaalmeedia kanali (Järva valla Facebook) ja Järva Valla Lehe kaudu.
[RT IV, 01.06.2018, 8 - jõust. 04.06.2018]

§ 363.  Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise teenuse taotlemine ja määramine

 (1) Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise teenuse taotlemiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik vormikohane avaldus, milles märgitakse:
 1) teenuse taotleja nimi, isikukood, rahvastikuregistrijärgse elukoha aadress;
 2) toetatavate tegevuste kirjeldus vastavalt avalduse blanketil toodud jaotusele;
 3) kohanduse eeldatav maksumus vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 2 - 5.

 (2) Eluruumi kohandamise eeldatava maksumuse alla kuuluvad järgmised kulud:
 1) ehitusteatise, ehitusprojekti ja sellega seotud dokumentide koostamise ning ekspertiisi tegemise kulud;
 2) projektijuhtimise ja ehitusjärelevalve kulud;
 3) ehitusmaterjalide ja ehitustööde kulud;
 4) ehitustöö käigus ehitisse paigaldatavate seadmete kulud;
 5) pärast kohandust eluruumi eesmärgipärase kasutamise või ehituseelse väljanägemise taastamiseks vajalike ehitustööde ja ehitusmaterjalide kulud;
 6) ehituse käigus asendatava tavamööbli ja inventari kulud juhul, kui olemasolevat mööblit või inventari ei ole võimalik senisel otstarbel samas eluruumis kasutada;
 7) puudega inimese erivajadusest tuleneva statsionaarse mööbli ja inventari kulud;
 8) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ alusel toetatavad statsionaarsete abivahendite kulud juhul, kui abivahendite paigaldamine on osa ehitustöödest ning nende eest ei ole määruse alusel vahendeid eraldatud.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.

 (4) Kui kohandusele on sotsiaalkaitseministri 26.02.2018 määruse nr 4 lisas 1 määratud ühikuhind, siis käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3-8 nimetatud kulusid tegelike kulude alusel ei hüvitata.

 (5) Kui teenusele, asjale või ehitustööle ei ole kehtestatud sotsiaalkaitseministri standardiseeritud ühikuhinda ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem ning tellija on kohanduse saaja, tuleb võtta vähemalt kaks hinnapakkumust. Kui teenusele, asjale või ehitustööle ei ole kehtestatud standardiseeritud ühikuhinda ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui 5000 eurot, peab kulutuse kohta olema vähemalt üks hinnapakkumus. Kui kohanduse eeldatav maksumus on üle 5000 euro ilma käibemaksuta, siis tuleb esitada töödega seonduvad vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust.

 (6) Avaldusele tuleb lisada:
 1) eluruumi omaniku kirjalik nõusolek eluruumi kohandamiseks, kui taotleja ei ole kohandatava eluruumi omanik;
 2) eluruumi kaasomaniku kirjalik nõusolek eluruumi kohandamiseks, kui taotleja ei ole kohandatava eluruumi ainuomanik;
 3) korteriühistu nõusoleku, kui eluruumi kohandamisega seonduvad tööd teostatakse väljaspool eluruumi (näiteks hoone välispiirded, kandvad konstruktsioonid, üldkasutatavad osad ning üldkasutatavad tehnoseadmed ja -süsteemid).

 (7) Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise teenuse taotlemiseks esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks avalduses.

 (8) Teenuse saajate nimekirja koostab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon, kes lähtub nimekirja koostamisel:
 1) isiku puudest tulenevatest vajadustest;
 2) asjaolust, kas eluaseme kohandamise tulemusena isiku iseseisev toimetulek paraneb;
 3) hoolduskoormuse vähenemisest.

 (9) Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise teenuse määramise otsustab vallavalitsus vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni ettepanekul, kui avaldus vastab määruses kehtestatud tingimustele.
[RT IV, 01.06.2018, 8 - jõust. 04.06.2018]

§ 364.  Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise teenuse eest tasumine

  Eluaseme kohandamise tööde eest tasumine toimub tööde teostaja esitatud arve ja käesoleva määruse § 363 lõigete 3 ja 4 alusel.
[RT IV, 01.06.2018, 8 - jõust. 04.06.2018]

§ 365.  Lepingu sõlmimine

 (1) Pärast rahandusministeeriumilt toetuse taotlusele positiivse vastuse saamist, sõlmitakse ametiasutuse, teenuse saaja või tema seadusliku esindaja ja kohanduse tööde teostaja vahel haldusleping eluaseme kohandamise teenuse teostamiseks.

 (2) Eluaseme kohandamise tööd võib alustada pärast lepingu sõlmimist. Enne lepingu allkirjastamist alustatud või lõpetatud eluaseme kohandamise tööde kulusid ametiasutus ei kata.

 (3) Kui eluaseme kohandamise tööde käigus ilmneb, et eluaset ei ole võimalik kohandada soovitud viisil või teenuse saaja soovib loobuda mõnest kohandamise töö osast, tuleb sellest koheselt teavitada ametiasutust ning kooskõlastada uus lahendus enne tööde jätkamist. Sellest lähtuvalt võib muutuda eluaseme kohandamise tööde maksumus ja ametiasutuse poolt kaetav osa.

 (4) Kui eluaseme kohandamisega seotud ehitustööd sisaldavad kaetud töid, siis tuleb kohandamise tööde teostajal koostada nende kohta kaetud tööde akt. Akt tuleb koostada kõigi kaetud tööde kohta eraldi, lisades lõppu ka tööde tegemist kinnitavad fotod.

 (5) Eluaseme kohanduse valmides teostab kohapealse ülevaatuse ametiasutuse vastav ametnik ning puuduste puudumisel koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt. Puuduste ilmnemisel tuleb kohanduse teostajal puudused kõrvaldada, seejärel sõlmitakse üleandmise-vastuvõtmise akt.
[RT IV, 01.06.2018, 8 - jõust. 04.06.2018]

§ 366.  Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise teenuse dokumentide säilitamine ning teenusele järelkontrolli ja kohanduse mõju hindamise tegemine

 (1) Teenuse avaldused registreerib sotsiaaltöö spetsialist sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris, kus säilitatakse ka kõik teenuse osutamisega seotud dokumendid õigusaktides sätestatud korras.

 (2) Ametiasutus teeb teenuse järelkontrolli ja hindab kohanduse mõju teenuse saajale vähemalt üks kord aastas pärast teenuse osutamise lõppemist.
[RT IV, 01.06.2018, 8 - jõust. 04.06.2018]

4. jaotis Võlanõustamisteenus 

§ 37.  Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Võlanõustamisteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

 (2) Kui ametiasutuses on teenistuses sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav ametnik, osutab võlanõustamisteenust ametiasutus. Muul juhul ostetakse teenust teistelt teenust osutavatelt asutustelt.

§ 38.  Õigus teenusele

  Õigus teenusele on isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

§ 39.  Võlanõustamisteenuse taotlemine, määramine ja osutamine

 (1) Võlanõustamisteenust osutatakse ametiasutuse kaudu leitud võlanõustamisteenust vahetult osutava isiku poolt ning võlanõustamisteenus hõlmab teenust saama õigustatud isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

 (2) Võlanõustamisteenuse taotlemiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus milles märgitakse:
 1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
 2) andmed isiku igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandelise rahalise hüvitise) ja võlgnevuste kohta;
 3) isiku varaline seisukord ning võime ise võlanõustamisteenuse eest tasuda;
 4) põhjus, miks talle on teenust vaja.

 (3) Võlanõustamisteenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi osakonna spetsialist, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (4) Võlanõustamisteenuse määramise otsustab osakonna juhataja osakonna spetsialisti ettepanekul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses kehtestatud tingimustele.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (5) Võlanõustamisteenus määratakse isikule osakonna juhataja haldusaktiga.

 (6) Otsus teenuse mittemääramiseks tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

§ 40.  Võlanõustamisteenuse tasu ja tasumine

  Võlanõustamisteenus on tasuta isikule, kelle suunab teenusele ametiasutus. Teenuse maht kujuneb isiku vajadustest lähtuvalt koostöös teenuseosutajaga.

5. jaotis Koduteenus 

§ 41.  Koduteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Koduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

 (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.

 (3) Koduteenust osutatakse isikule, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Järva vald.

 (4) Koduteenuse osutamisel osutatakse isikule järgmiseid teenuseid:
 1) nõustamine;
 2) igakuiste eluasemekulude maksmisel abistamine;
 3) abistamine toiduainete ja majapidamistarvetega varustamisel;
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]
 4) pesu pesemise korraldamine;
 5) isiku abistamine pesemisel ja korrastamisel;
 6) abistamine eluaseme kütmisel;
 7) abistamine eluruumi korrastamisel;
 8) abistamine dokumentide koostamisel, toetuste ja teenuste taotlemisel;
 9) abistamine arstiabi korraldamisel;
 10) abistamine ühekordsetes asjaajamistes.

 (5) Järva vallas osutab koduteenust ametiasutus või hoolekandeasutus.

§ 42.  Koduteenuse taotlemine, määramine ja osutamine

 (1) Koduteenuse taotlemiseks esitab teenust taotlev isik ametiasutusele kirjaliku taotluse, milles märgitakse:
 1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
 2) andmed igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandelise rahalise hüvitise) kohta;
 3) informatsioon puude ning sellest tingitud raskusastme kohta;
 4) andmed isiku lähedaste kohta;
 5) teenuse taotlemise põhjus.

 (2) Pärast taotluse saamist on sotsiaaltöö spetsialist kohustatud viie tööpäeva jooksul läbi viima isiku hooldusvajaduse hindamise.

 (3) Koduteenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.

 (4) Koduteenuse määramise otsustab osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul, kui taotlus vastab määruses kehtestatud tingimustele, viie tööpäeva jooksul hooldusvajaduse hindamisest.

 (5) Koduteenus määratakse isikule osakonna juhataja haldusaktiga.

 (6) Haldusaktis sätestatakse muuhulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ning teenuse maht ja sagedus.

 (7) Otsus teenuse mittemääramiseks tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

 (8) Koduteenuse osutamiseks sõlmib osakonna juhataja teenuse saajaga lepingu.

 (9) Teenust ei määrata, kui isik ei vasta määruses kehtestatud tingimustele.

 (10) Teenuse osutamisel täidab koduhooldustöötaja isiku kohta hoolduspäevikut.

 (11) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt. Otsuse teenuse osutamise kohta teeb sel juhul osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul, isiku hindamine viiakse sel juhul läbi teenuse osutamise algusest arvates 10 tööpäeva jooksul.

 (12) Teenusele määramise haldusakt vaadatakse läbi lähtuvalt teenuse saaja vajadustest, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 kuu jooksul. Täiendused ja muudatused fikseeritakse haldusakti muutmisega teenuse saaja kirjaliku avalduse alusel, mille kohaselt vormistatakse muudatused ka lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte poolt.

§ 43.  Koduteenuse tasu ja tasumine

 (1) Koduteenus on üldjuhul tasuline.

 (2) Teenus on tasuta isikule, kelle ühe kuu sissetulek on võrdne või jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kahekordsest täisealiste toimetulekupiirist.

 (3) Ametiasutusel on õigus teha erandeid teenuse eest tasu võtmisel vastavalt teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikule olukorrale.

§ 44.  Lepingu lõpetamine

 (1) Leping lõpetatakse teenuse saaja avalduse alusel, teenuse vajaduse lõppemisel või lepingus sätestatud tingimustel.

 (2) Lepingu tingimuste rikkumise korral on lepingu pooltel õigus teha ametiasutusele ettepanek teenuse osutamise peatamiseks või lõpetamiseks.

6. jaotis Tugiisikuteenus 

§ 45.  Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Tugiisikuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Last kasvatavale isikule (v.a isik, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt) tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise, turvalise ja toetava kasvukeskkonna ning lapse arengu tagamine.

 (2) Tugiisikuteenuse osutamisel osutatakse isikule järgmiseid teenuseid:
 1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
 2) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;
 3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;
 4) koos teenuse saajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;
 5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine;
 6) osakonna spetsialisti informeerimine peres toimuvatest muutustest;
 7) teenuse saaja motiveerimine erinevate erialaspetsialistide teenusele jõudmiseks;
 8) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (3) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

 (4) Järva vallas korraldab tugiisikuteenust osakond läbi valla hoolekandeasutuse või läbi tugiisikuteenust osutava asutuse.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (5) Osakond abistab teenust saama õigustatud isikut vajadusel tugiisiku leidmisel.

 (6) Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on vastava sihtgrupiga töötamise kogemus. Eelistatakse isikuid, kes on läbinud erialase tugiisiku koolituse.

 (7) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on tugiisikuteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtutakse tugiisikuteenuse osutamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 46.  Õigus tugiisiku teenusele

  Tugiisikuteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (sh alaealisel) või perel, kes vajab järgmist kõrvalabi:
 1) abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
 2) abi puude, haiguse või raske sotsiaalse olukorra tõttu, mis kahjustab isiku või tema pere toimetulekut;
 3) abi sotsiaalseks toimetulekuks kinnipidamiskohast vabanemisel;
 4) abi iseseisvalt elama asumisel asenduskoduteenuse, perekonnas hooldamise teenuse või eestkoste lõppemisel;
 5) abi psüühika- või käitumishäire tõttu.

§ 47.  Tugiisikuteenuse taotlemine, määramine ja osutamine täisealisele

 (1) Tugiisikuteenuse taotlemiseks esitab teenust taotlev isik ametiasutusele kirjaliku taotluse, milles märgitakse:
 1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
 2) andmed igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandelise rahalise hüvitise) kohta;
 3) informatsioon puude ning sellest tingitud raskusastme kohta;
 4) andmed isiku lähedaste kohta;
 5) teenuse taotlemise põhjus.

 (2) Pärast taotluse saamist on sotsiaaltöö spetsialist kohustatud viie tööpäeva jooksul läbi viima teenuse taotleja kõrvalabi vajaduse hindamise.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (3) Teenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.

 (4) Teenuse määramise otsustab osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul, kui taotlus vastab määruses kehtestatud tingimustele, viie tööpäeva jooksul kõrvalabi vajaduse hindamisest.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (5) Teenus määratakse taotlejale osakonna juhataja haldusaktiga.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (6) Haldusaktis sätestatakse muuhulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ning teenuse maht ja sagedus.

 (7) Teenust ei määrata, kui taotleja ei vasta määruses kehtestatud tingimustele.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (8) Otsus teenuse mittemääramiseks tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

 (9) Teenuse osutamiseks sõlmib osakonna juhataja teenuse saaja ja teenuse osutajaga lepingu.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (10) Teenuse osutamisel täidab tugiisik teenuse saaja kohta kuuaruande, mille vormi kinnitab vallavalitsus.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (11) Kõrvalabi määrast lähtuvalt selgitab sotsiaaltöö spetsialist välja, kas potentsiaalne tugiisik vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud kõrvalabi määras isikule tagama.

 (12) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt. Otsuse teenuse osutamise kohta teeb osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul, isiku hindamine viiakse sel juhul läbi teenuse osutamise algusest arvates kahe nädala jooksul.

 (13) Teenusele määramise haldusakt kuulub läbivaatamisele lähtuvalt teenuse saaja vajadustest, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 kuu jooksul. Täiendused ja muudatused fikseeritakse haldusakti muutmisega teenuse saaja kirjaliku avalduse alusel, mille kohaselt vormistatakse muudatused ka lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte poolt.

§ 48.  Tugiisikuteenuse taotlemine, määramine ja osutamine alaealisele

 (1) Alaealisele tugiisikuteenuse taotlemisel ja määramisel kohaldatakse määruse paragrahvi 47 lõikeid 1 kuni 8 selle erisusega, et teenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi ja teenuse vajaduse hindab lastekaitse spetsialist ning teeb ka teenuse määramise ettepaneku osakonna juhatajale.

 (2) Teenuse osutamiseks sõlmib ametiasutus teenuse saaja ja teenuse osutajaga lepingu.

 (3) Teenuse osutamisel täidab tugiisik teenuse saaja kohta kuuaruande, mille vormi kinnitab vallavalitsus.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (4) Kõrvalabi määrast lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas potentsiaalne tugiisik vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud kõrvalabi määras isikule tagama.

 (5) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt. Otsuse teenuse osutamise kohta teeb osakonna juhataja lastekaitse spetsialisti ettepanekul, isiku hindamine viiakse sel juhul läbi teenuse osutamise algusest arvates kahe nädala jooksul.

 (6) Teenusele määramise haldusakt kuulub läbivaatamisele lähtuvalt teenuse saaja vajadustest, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 kuu jooksul. Täiendused ja muudatused fikseeritakse haldusakti muutmisega teenuse saaja kirjaliku avalduse alusel, mille kohaselt vormistatakse muudatused ka lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte poolt.

§ 49.  Tugiisikuteenuse tasu ja tasumine

  Tugiisikuteenuse osutamise eest tasu ei võeta.

§ 50.  Lepingu lõpetamine

 (1) Leping lõpetatakse teenuse saaja avalduse alusel, teenuse vajaduse lõppemisel või lepingus sätestatud tingimustel.

 (2) Lepingu tingimuste rikkumise korral on lepingu pooltel õigus teha ametiasutusele ettepanek teenuse osutamise peatamiseks või lõpetamiseks.

7. jaotis Isikliku abistaja teenus 

§ 51.  Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Isikliku abistaja teenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

 (2) Isikliku abistaja teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni- ja majapidamistoimingutes, muudes toimingutes). Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, st isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.

 (3) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhenditest. Teenuse saaja peab oskama selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt teenuse osutajat juhendada. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.

 (4) Kui isiklikku abistajat vajab piiratud teovõimega täisealine isik, lähtub isiklik abistaja teenuse vajaja eestkostja antavatest tööjuhenditest.

 (5) Isiklikuks abistajaks ei määrata teenuse saaja esimese ja teise astme ülenejat või alanejat sugulast ning isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

 (6) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on isikliku abistaja teenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus isikliku abistaja teenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

 (7) Isikliku abistaja teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellele on määratud puue ning kellel objektiivsete asjaolude hindamise tulemusena on vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäevaelu tegevustes, et tagada harjumuspärases keskkonnas võimalikult iseseisev toimetulek ning võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus.

 (8) Isikliku abistaja teenust korraldab osakond.

§ 52.  Isikliku abistaja teenuse taotlemine, määramine ja osutamine

 (1) Isikliku abistaja teenuse taotlemiseks esitab teenust taotlev isik ametiasutusele kirjaliku taotluse, milles märgitakse:
 1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
 2) andmed igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandelise rahalise hüvitise) kohta;
 3) informatsioon puude ning sellest tingitud raskusastme kohta;
 4) andmed isiku lähedaste kohta;
 5) teenuse taotlemise põhjus.

 (2) Kui isikliku abistaja määramist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib enda isiklikuks abistajaks, lisatakse taotlusele isikliku abistaja kirjalik nõusolek isiklikuks abistajaks määramise kohta.

 (3) Teenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.

 (4) Pärast taotluse saamist on sotsiaaltöö spetsialist kohustatud viie tööpäeva jooksul läbi viima isiku kõrvalabi vajaduse hindamise, mille käigus määratakse kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja üldised juhised.

 (5) Teenuse määramise otsustab osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul, kui taotlus vastab määruses kehtestatud tingimustele, viie tööpäeva jooksul kõrvalabivajaduse hindamisest.

 (6) Teenus määratakse taotlejale osakonna juhataja haldusaktiga.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (7) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt. Otsuse teenuse osutamise kohta teeb osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul, isiku hindamine viiakse sel juhul läbi teenuse osutamise algusest arvates kahe nädala jooksul.

 (8) Haldusaktis sätestatakse muuhulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ning teenuse maht ja sagedus.

 (9) Isiklik abistaja määratakse perioodiks, mil taotlejale on määratud puue.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (10) Teenuse osutamiseks sõlmib osakonna juhataja teenuse saajaga lepingu.

 (11) Teenuse osutamisel täidab teenuse osutaja taotleja kohta teenuse osutamise tabelit.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (12) Teenust ei määrata, kui taotleja ei vasta määruses kehtestatud tingimustele.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (13) Otsus teenuse mitteosutamise kohta tehakse taotlejale teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (14) Teenusele määramise haldusakt kuulub läbivaatamisele lähtuvalt teenuse saaja vajadustest, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 kuu jooksul. Täiendused ja muudatused fikseeritakse haldusakti muutmisega teenuse saaja kirjaliku avalduse alusel, mille kohaselt vormistatakse muudatused ka lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte poolt.

§ 53.  Isikliku abistaja teenuse tasu ja tasumine

 (1) Isikliku abistaja teenus on tasuline.

 (2) Ametiasutusel on õigus teha erandeid teenuse eest tasu võtmisel vastavalt teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikule olukorrale.

§ 54.  Lepingu sõlmimine ja lõpetamine teenuse osutamisel

 (1) Leping lõpetatakse teenuse saaja avalduse alusel, teenuse vajaduse lõppemisel või lepingus sätestatud tingimustel.

 (2) Lepingu tingimuste rikkumise korral on lepingu pooltel õigus teha ametiasutusele ettepanek teenuse osutamise peatamiseks või lõpetamiseks.

8. jaotis Varjupaigateenus 

§ 55.  Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

 (1) Varjupaigateenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine.

 (2) Varjupaigateenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Järva valla haldusterritooriumil, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalhoolekandelise teenusega ööbimiskohta tagada.

 (3) Varjupaigateenuse korraldab osakond.

§ 56.  Varjupaigateenuse taotlemine ja määramine

 (1) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse. Osakond on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.

 (2) Taotlust esitamata peab osakond välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.

§ 57.  Varjupaigateenuse eest tasumine

 (1) Varjupaigateenus on tasuta isikutele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Järva vald.

 (2) Varjupaigateenus on tasuline isikutele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Järva vald.

9. jaotis Turvakoduteenus 

§ 58.  Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Turvakoduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada vältimatu abi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

 (2) Turvakoduteenust korraldab osakond.

 (3) Turvakoduteenus tagatakse:
 1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
 2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

 (4) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

 (5) Osakond on kohustatud korraldama turvakoduteenuse osutamise käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema, või kui turvakoduteenust saama õigustatud isikust on osakonnale teada antud.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (6) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

§ 59.  Turvakoduteenuse tasu ja tasumine

 (1) Turvakoduteenus on tasuta isikutele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Järva vald.

 (2) Turvakoduteenus on tasuline isikutele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Järva vald.

10. jaotis Sotsiaaltransporditeenus 

§ 60.  Sotsiaaltransporditeenus

 (1) Sotsiaaltransporditeenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada isikutele, kes sotsiaalsete, majanduslike või tervislike probleemide tõttu vajavad avalike teenuste saamiseks või elukondlike vajaduste rahuldamiseks abi Järva valla haldusterritooriumil või riigi territooriumil liikumiseks.

 (2) Sotsiaaltransporditeenust on õigus saada:
 1) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul või isikul, kelle tervislik seisund takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, avalike teenuste kasutamiseks või tööle või õppeasutusse sõitmiseks;
 2) pensionäridel avalike teenuste kasutamiseks.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (3) Sotsiaaltransporditeenust korraldab osakond.

 (4) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse juhuveona.

§ 61.  Sotsiaaltransporditeenuse taotlemine ja määramine

 (1) Taotluse võib esitada suuliselt, kirjaga või e-posti teel.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (2) Teenuse taotlemiseks esitab teenust taotlev isik ametiasutusele vähemalt seitse päeva enne teenuse vajadust taotluse, milles märgitakse:
 1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
 2) andmed igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandelise rahalise hüvitise) kohta;
 3) informatsioon puude ning sellest tingitud raskusastme kohta;
 4) andmed isiku lähedaste kohta;
 5) teenuse taotlemise põhjus.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

 (3) Teenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.

 (4) Pärast taotluse saamist on sotsiaaltöö spetsialist kohustatud viie tööpäeva jooksul läbi viima isiku kõrvalabi vajaduse hindamise, mille käigus määratakse kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja üldised juhised.

 (5) Teenuse määramise otsustab osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul, kui taotlus vastab määruses kehtestatud tingimustele, viie tööpäeva jooksul kõrvalabivajaduse hindamisest.

 (6) Teenus määratakse isikule osakonna juhataja haldusaktiga.

 (7) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt. Otsuse teenuse osutamise kohta teeb osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul, isiku hindamine viiakse sel juhul läbi teenuse osutamise algusest arvates kahe nädala jooksul.

§ 62.  Sotsiaaltransporditeenuse tasu ja tasumine

 (1) Sotsiaaltransporditeenus on tasuline.

 (2) Ametiasutusel on õigus teha erandeid teenuse eest tasu võtmisel vastavalt teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikule olukorrale.

11. jaotis Lastega peresid toetav sotsiaalteenus 
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

§ 621.  Lastega peresid toetava sotsiaalteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Lastega peresid toetava sotsiaalteenuse (edaspidi tugiteenus) eesmärgiks on toetada lastega pere ja last kasvatavat isikut.

 (2) Lähtuvalt abivajadusest osutatakse lastega peredele järgmisi tugiteenuseid, milleks võivad olla:
 1) erialaspetsialisti nõustamisteenus;
 2) perenõustamisteenus;
 3) teraapiateenus;
 4) kriisiabi;
 5) tugirühmades ja tugiprogrammides osalemine;
 6) sõltuvusravi;
 7) viipekeeleteenus.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

§ 622.  Õigus teenusele

 (1) Õigus tugiteenuse saamiseks on lapsel, alaealiste lastega perel või last kasvataval isikul, kes vajab käesoleva määruse § 621 lõikes 2 toodud teenust, et tagada lapse või teda kasvatava isiku psühhosotsiaalne tasakaal ja toimetulek ning heaolu ja arengut toetav keskkond.

 (2) Tugiteenuse määramise aluseks on lastekaitse spetsialisti läbi viidud lapse heaolu ja abivajaduse hindamine ning juhtumiplaan.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

§ 623.  Teenuse taotlemine, määramine ja otsustamine

 (1) Tugiteenuse saamiseks esitab lapse seaduslik esindaja või last kasvatav isik ametiasutusele taotluse, milles märgitakse:
 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
 2) andmed igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandelise rahalise hüvitise) kohta;
 3) teenuse taotlemise põhjus;
 4) taotletava teenuse eeldatav maksumus ja maht.

 (2) Tugiteenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi lastekaitse spetsialist, kes selgitab välja lapse huvid, hindab lapse abivajadust, pakub lapse abistamiseks meetmeid.

 (3) Tugiteenuse määramise ning teenuse mahu otsustab osakonna juhataja 10 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.

 (4) Tugiteenuse määramisest keeldumise otsustab osakonna juhataja 10 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.

 (5) Tugiteenust ei määrata järgmistel juhtudel:
 1) tegemist ei ole abivajava lapsega vastavalt lastekaitseseaduse § 26 sätestatule;
 2) teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta teiste teenuste või muu abiga.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

§ 624.  Teenuse tasu ja tasumine

 (1) Tugiteenus võib taotlejale olla tasuta või osaliselt tasuline. Isiku poolt makstava tasu suurus sõltub teenuse mahust, maksumusest ning taotleja majanduslikust olukorrast. Tasu suurus otsustatakse juhtumipõhiselt.

 (2) Tugiteenuse osutajaga sõlmitakse leping või tasutakse teenuse eest teenuse osutajale arve alusel.
[RT IV, 05.04.2019, 1 - jõust. 08.04.2019, rakendatakse 1. aprillist 2019.]

4. peatükk VAIDEMENETLUS 

§ 63.  Vaidlustamine

  Järva valla eelarvest rahastatava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie vallavalitsusele või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 64.  Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  (1) - (34) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 65.  Määruse rakendamine ja jõustumine

 (1) Määrust rakendatakse 1. veebruarist 2018.

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.