Väljaandja: Mustvee Vallavalitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 05.05.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT IV, 02.05.2020, 31

Kasepää Rahvamaja põhimäärus

Vastu võetud 24.04.2020 nr 4


Määrus kehtestatakse Mustvee Vallavolikogu 28.12.2017. a määruse nr 10 „Mustvee valla põhimäärus” § 45 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

() Kasepää Rahvamaja põhimäärus sätestab asutuse ametliku nimetuse ja asukoha, tegevuse eesmärgid ja ülesanded, juhtimise ja struktuuri, vara valdamise ja kasutamise korra, finantseerimise alused, ümberkorraldamise ja lõpetamise ning põhimääruse muutmise korra.

§ 2. Asutuse nimetus

() Asutuse nimetus on Kasepää Rahvamaja (edaspidi rahvamaja).

§ 3. Asukoht ja tegutsemiskohad

(1) Rahvamaja aadress on Sõpruse 105, Kasepää küla, Mustvee vald, 49503, Jõgevamaa.

(2) Rahvamaja hallatavad objektid on:
1) Peipsimaa muuseum aadressil Sõpruse 86, Tiheda küla, Mustvee vald, 49508, Jõgevamaa;
2) Peipsi Järve Elutuba aadressil Sõpruse 84, Tiheda küla, Mustvee vald, 49508, Jõgevamaa;
3) Kasepää laululava aadressil Sõpruse 84, Tiheda küla, Mustvee vald, 49508, Jõgevamaa.

§ 4. Õiguslikud alused ja haldusala

(1) Rahvamaja juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi, Mustvee Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Mustvee Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

(2) Rahvamaja on vallavalitsuse hallatav asutus.

(3) Rahvamaja põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.

§ 5. Sümboolika

() Rahvamaja võib kasutada oma nimega sümboolikat, mille kasutamise korra kehtestab ja kinnitab vallavalitsus.

§ 6. Asjaajamise kord

(1) Rahvamaja asjaajamis- ja suhtlemiskeel on eesti keel.

(2) Asjaajamise korraldamisel lähtub rahvamaja teabehaldust reguleerivatest õigusaktidest.

(3) Rahvamaja asjaajamiskorra kinnitab juhataja käskkirjaga.

2. peatükk RAHVAMAJA EESMÄRGID, ÜLESANDED JA TEGEVUSE KORRALDAMINE

§ 7. Rahvamaja tegevuse eesmärgid

(1) Rahvamaja põhieesmärk on avaliku kultuuri- ja erinevate huvitegevuste koordineerimine ja vahendamine, rahvuskultuuride säilitamine, edasiarendamine, kultuuripärandi kättesaadavuse tagamine inimeste vabaks eneseväljenduseks ja mitmekülgseks loominguliseks ja huvitegevuseks võimaluste loomise kaudu.

(2) Rahvamaja tegevuse eesmärgid on:
1) rahvakultuuri säilitamine ning arendamine;
2) kultuuri analüüsimine, olulisemate probleemide väljaselgitamine ja ettepanekute tegemine nende lahendamiseks;
3) professionaalse ja isetegevusliku kunsti (kultuuri) eksponeerimine ja avalikkusele vahendamine;
4) vallas asuvate kultuuri- ja haridusasutustega ning ühendustega koostöö korraldamine;
5) kultuuri järjekindel korraldamine ja edendamine;
6) elanike erinevatele vanusegruppidele võrdselt suunatud aktiivse kultuuri- ja meelelahutusliku seltsielu ja võimalikult mitmekesise huvitegevuse järjepidev korraldamine (sh huviringid);
7) õppe- ja enesetäiendamise võimaluste pakkumine ja mitmekülgse vabaharidusliku koolituse korraldamine;
8) erinevate kultuuri koostöös osalemine, samuti nende ühenduste tegevuse kohapealne korraldamine;
9) kultuuri sidemete loomine ja arendamine kodu- ja välismaal;
10) järjepidevaks funktsioneerimiseks oma haldusalasse jäävate hoonete, ruumide, territooriumi, vahendite ja rajatiste hoolduse ja korrashoiu tagamine ning vajaliku varustatuse uuendusteks ja täiendusteks võimaluste leidmine.

§ 8. Rahvamaja ülesanded

() Rahvamaja ülesanded on:
1) rahvuskultuuri alalhoiu ja edendamise ning rahvakultuuri traditsioonide jätkamisega tegelemine;
2) oma valduses olevate ruumide ja hallatavate objektide kasutamise korraldamine ja selle info avalikkusele kättesaadavaks tegemine;
3) kultuuri ja meelelahutuslike sündmuste korraldamine;
4) huvi- ja seltsitegevuse korraldamine;
5) enesetäiendamise ja õpivõimaluste pakkumine, vabahariduslike koolituste, kursuste ning õpiringide tegevuse korraldamine;
6) teiste asutuste ja organisatsioonidega paikkonna kultuurielu koostöö edendamine;
7) koostöös ametiasutusega valla esindussündmuste korraldamine;
8) kultuuri- ja huvialase tegevuse kohta informatsiooni kogumine ja vahendamine;
9) tegevusvaldkonnaga seotud projektide koostamine ja juhtimine;
10) professionaalse kultuuri, sh filmi-, muusika-, etendus- ja kujutava kunsti vahendamine;
11) avalike sündmuste kohta reklaami valmistamine ja informatsiooni avaldamine.

§ 9. Tegevuse korraldamine

(1) Rahvamaja korraldab ülesannete täitmiseks ise või tellib kultuuriüritusi ja loob isikute huvist ning ringi juhendamise võimalikkusest lähtuvalt võimalused huviringide tegutsemiseks.

(2) Huviringid igaks hooajaks lepib juhataja kokku ringide juhendajatega. Ringide juhendajatega sõlmitakse tööleping kui ei ole kokku lepitud teist lepinguvormi. 

(3) Rahvamaja võib oma põhitegevusega seotud ülesannete täitmiseks osutada tasulisi teenuseid:
1) rahvamajal on õigus võtta tasu sündmuste (kontserdid, etendused, konverentsid, koosolekud, tähtpäevad, esitlus- ja reklaamüritused, nõupidamised, treeningud, võistlused, spordiüritused, jm) korraldamise ja sündmuste teenindamisest;
2) rahvamajal on õigus võtta tasu rahvamaja ruumide, Peipsimaa muuseumi ja selle ruumide või vahendite rentimise eest, teiste rahvamaja hallatavate objektide kasutusele andmise eest.

(4) Tasulised teenused ja teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus.

3. peatükk RAHVAMAJA PERSONAL JA JUHTIMINE

§ 10. Rahvamaja personal

(1) Rahvamaja tööd juhib juhataja, kelle kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. Juhatajaga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingu vallavanem.

(2) Rahvamaja töötajate koosseisu ja palgajuhendi kinnitab juhataja käskkirjaga.

(3) Rahvamaja struktuuris vaba ametikoht täidetakse juhataja otsusel kas avaliku konkursi korras või läbirääkimiste teel. Avaliku konkursi korraldamisel kinnitab konkursi korra vallavalitsus.

(4) Rahvamajas töötamine toimub töölepingu alusel kooskõlas töölepingu seadusega.

(5) Rahvamaja töötajatega sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud juhataja.

§ 11. Juhataja

(1) Juhataja:
1) esindab oma ülesannete täitmisel rahvamaja;
2) tagab asutuse tulemusliku ja häireteta töö;
3) kinnitab käskkirjaga õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavad töökorralduse reeglid, tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise;
4) korraldab rahvamaja asjaajamise vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
5) juhib rahvamaja majandus- ja finantstegevust, esitab vallavalitsusele rahvamaja eelarve eelnõu, tagab eelarve täitmise ning vastutab eelarve täitmise eest;
6) tagab rahvamaja tegevuse ja ülevaatlike materjalide säilimise ajaloo tarbeks (kroonika);
7) kinnitab asutuse tegevuskava igaks aastaks, koostab rahvamaja tegevust reguleerivate õigusaktide ja rahvamaja põhimääruse eelnõud ning esitab need vastuvõtmiseks, kehtestamiseks või kinnitamiseks;
8) otsib eelarveväliseid rahastamise taotlemise võimalusi ürituste korraldamiseks või vahendite (inventari) soetamiseks sihtprogrammidest, fondidest jne;
9) korraldab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamist ja esitamist;
10) esitab rahvamaja tegevust kajastavad andmed ja dokumendid järelevalveasutustele;
11) teeb ettepanekuid rahvamaja töö paremaks korraldamiseks;
12) täidab vastavalt vallavanema korraldustele ühekordseid tööülesandeid;
13) on aruandekohustuslik vallavolikogu ja vallavalitsuse ees.

(2) Juhataja täpsemad tööülesanded määratakse kindlaks rahvamaja juhataja ametijuhendis.

(3) Juhataja vastutab:
1) rahvamaja üldseisundi ja arengu tagamise ning rahvamaja põhimääruse ja teiste õigusaktidega pandud ülesannete täitmise eest;
2) rahvamaja tegevuseks eraldatud raha õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;
3) rahvamaja kasutusse ja valdusse antud vara õiguspärase, otstarbeka ja heaperemeheliku kasutamise ning vara säilimise ja korrashoiu eest.

(4) Juhatajat asendab puhkusel viibimise või töölähetuses olemise ajal, haigestumise või töölt vabastamise korral kõigi juhataja õiguste ja kohustustega vallavanema käskkirjaga nimetatud isik.

4. peatükk FINANTSEERIMINE, ARUANDLUS JA JÄRELVALVE

§ 12. Rahvamaja vara

(1) Rahvamaja kasutuses oleva vara moodustavad talle volikogu poolt kehtestatud vallavara valitsemise korra alusel vallavalitsuselt või teistelt isikutelt ja asutustelt rahvamajale sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks antud hoone, rajatised, seadmed, rahalised vahendid, inventar ja muu vara.

(2) Rahvamaja valduses olev vara kuulub valla omandisse.

(3) Rahvamaja vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud vallavara valitsemise korra alusel.

§ 13. Rahvamaja finantseerimine

(1) Rahvamaja finantseeritakse:
1) valla eelarvest;
2) tasulistest teenustest;
3) toetustest, annetustest, pärandustest;
4) juriidiliste ja füüsiliste isikute sihtotstarbelistest laekumistest.

(2) Rahvamaja finantstegevust juhib ja jälgib juhataja. Rahvamaja raamatupidamisarvestust ja sellekohast aruandlust korraldab vallavalitsus.

(3) Rahvamaja majandustegevust korraldatakse vastavalt vallavolikogu kinnitatud eelarvele.

§ 14. Aruandlus ja järelevalve

(1) Rahvamaja esitab oma tegevuse kohta aruandeid õigusaktidega kehtestatud ulatuses ja korras ning tähtaegadel.

(2) Teenistuslikku järelevalvet rahvamaja tegevuse üle teostab vallavalitsus. Järelevalve käigus avastatud puudused on juhataja kohustatud kõrvaldama järelevalveorgani määratud tähtpäevaks.

(3) Rahvamaja vara kasutamist kontrollib vallavolikogu revisjonikomisjon ja vallavalitsus.

5. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

§ 15. Rahvamaja ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine

() Rahvamaja ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu ja korraldab õigusaktidega sätestatud alustel vallavalitsus.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 16. Määruse jõustumine

() Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldumist.

Märt Kraft
vallavanem

Daisy Utsar
vallasekretär