SotsiaalhoolekanneTeenused

SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord - sisukord
Väljaandja:Rapla Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.06.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:07.07.2017
Avaldamismärge:RT IV, 02.06.2017, 14

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Vastu võetud 25.05.2017 nr 11

Määrus kehtestatakse “Sotsiaalhoolekande seaduse“ paragrahvi 14, paragrahvi 16 lõike 1, paragrahvi 89, paragrahvi 133 lõike 6 ning “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ paragrahvi 22 lõike 1 punkti 5 ja paragrahvi 22 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse Rapla vallas “Sotsiaalhoolekande seadusega“ kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmine ning isikutele sotsiaalkaitse tagamiseks hüvitiste andmine.

  (2) Määrusega sätestatakse:
  1) sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus ja alused;
  2) sotsiaalhoolekandelise abi liigid ja rahastamise põhimõtted;
  3) Rapla valla antavad või makstavad hüvitised, hüvitise õiguse tekkimise alused ja hüvitise andmise korraldus;
  4) Rapla valla osutatavad tasulised sotsiaalteenused ning tasu suuruse määramise kord;
  5) riigieelarvest Rapla valla eelarvesse sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamise kord;
  6) igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ruumide kulu katmise ulatus;
  7) järelevalve sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise ning abi andmise üle.

§ 2.   Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine

  (1) Määrust kohaldatakse eeskätt koos “Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse“ ja “Sotsiaalhoolekande seadusega“ ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja riiklike määrustega.

  (2) Sotsiaalhoolekandelist hüvitist saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse “Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse“ 2. peatüki sätteid ning hüvitise õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.

  (3) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatu tähenduses.

  (4) Isik määruse mõistes on füüsiline isik.

2. peatükk Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus ja üldised põhimõtted 

§ 3.   Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

  (1) “Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse“, “Sotsiaalhoolekande seaduse“ ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Rapla valla ülesandeid täidab üldiselt Rapla Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus), kelle struktuuris on ette nähtud sotsiaaltöötajate ametikohad ja hallatav asutus (edaspidi Rapla Hooldekeskus) kui peamine sotsiaalteenuste osutaja. Sotsiaaltöötajate õigused ja pädevus sätestatakse ametiasutuse sisepädevust reguleerivate aktidega (ametiasutuse põhimäärus, ametijuhendid, vallavanema käskkirjad, asjaajamist reguleerivad korrad jms).

  (2) Määruses sätestatud juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise Rapla Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus).

  (3) Rapla Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.

§ 4.   Sotsiaalkaitse korraldamise ja hüvitiste andmise põhimõtted

  (1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks “Sotsiaalseadustiku üldosa seadusega“ sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.

  (2) Ametiasutus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.

  (3) Ametiasutus peab abivajajast teada saamisel selgitama välja sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ning abistama isikut taotluste esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta ja hüvitis andmata.

  (4) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on ametiasutus kohustatud isiku abivajadust igakülgselt isiku tahtest ning elukorraldusest tulenevalt ning isiku nõusolekul koostöös isiku lähedaste (perekond, kooselus olevad isikud, ülenejad ning alanejad sugulased) ja seadusega sätestatud asjaomaste institutsioonidega (riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, juriidiline isik) hindama. Kompleksse hindamisega ning isiku abivajadusele terviklikust lähenemisest tulenevalt peab ametiasutus selgitama välja parima asjakohase abi (hüvitise andmine, nõustamine, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamine), toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikkust korraldada iseseisvalt oma elu.

  (5) Ametiasutus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks ning hüvitiste andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada ametiasutuse juures tegutseva komisjoni.

3. peatükk Sotsiaalhoolekandelise abi liigid ja rahastamine 

1. jagu Sotsiaalhoolekandelise abi jaotus ja pädevus abi andmisel 

§ 5.   Sotsiaalhoolekandelise abi liigid

  (1) Sotsiaalhoolekandeline abi jaguneb järgmiselt:
  1) riigi korraldatav abi;
  2) kohaliku omavalitsuse ehk Rapla valla korraldatav abi.

  (2) Sotsiaalhoolekandeline abi on:
  1) isikule antav mitterahaline hüvitis;
  2) isikule makstav rahaline hüvitis.

§ 6.   Rapla valla ülesanded riigi korraldatava abi andmisel

  (1) Rapla vald osaleb “Sotsiaalhoolekande seadusega“ sätestatud ulatuses ning korras riigi korraldatava mitterahalise abi andmise menetluses.

  (2) Rapla vald määrab ja maksab “Sotsiaalhoolekande seadusega“ sätestatud ulatuses, tingimustel ja korras riigi korraldatava rahalise hüvitisena toimetulekutoetust, riigieelarvest makstavat sotsiaaltoetust ning vajaduspõhist peretoetust.

  (3) Toimetulekutoetuse määramiseks “Sotsiaalhoolekande seaduse“ § 133 lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad kehtestab volikogu määrusega.

§ 7.   Rapla valla korraldatav sotsiaalhoolekandeline abi

  (1) Rapla vald korraldab “Sotsiaalhoolekande seadusega“ kohaliku omavalitsuse pädevuses oleva abi andmist käesoleva määrusega sätestatud alustel ja korras.

  (2) Rapla valla sotsiaalhoolekandelise abi liigid on:
  1) isikule antav mitterahaline hüvitis ehk Rapla valla osutatavad või korraldatavad sotsiaalteenused;
  2) isikule makstav rahaline hüvitis ehk Rapla valla eelarvest isikule rahasummana makstav sotsiaaltoetus.

  (3) Rapla valla osutatavad sotsiaalteenused on:
  1) koduteenus;
  2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  3) täisealise isiku hooldus;
  4) isikliku abistaja teenus;
  5) öömaja-varjupaigateenus;
  6) sotsiaaltransporditeenus;
  7) sotsiaaleluruumi tagamise teenus;
  8) igapäevaelu toetamise teenus;
  9) toetatud elamise teenus.

  (4) Teisi määruses sätestatud mitterahalisi hüvitisi ehk sotsiaalteenuseid Rapla vald ise ei osuta, vaid korraldab abivajajale teenuse saamise.

  (5) Rahalise hüvitisena maksab Rapla vald määruse 6. peatükis sätestatud ulatuses, tingimustel ja korras eri liiki sotsiaaltoetusi.

2. jagu Sotsiaalhoolekandelise abi rahastamine 

§ 8.   Sotsiaalhoolekandelise abi rahastamise alused

  (1) Riigi korraldatavat sotsiaalhoolekandelist abi rahastatakse riigieelarvest ning “Sotsiaalhoolekande seadusega“ riigi korraldatava rahalise hüvitise maksmiseks vajalik raha kantakse riigi kehtestatud korras Rapla valla eelarvesse.

  (2) Rapla valla korraldatavate või osutatavate hüvitiste andmine tagatakse Rapla valla eelarvega.

  (3) Rapla valla korraldatavaid või osutatavaid hüvitisi ning sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisega seotud kulusid kaetakse võimalusel ka struktuurifondidest ja sihtfinantseeringutest saadud rahaga. Ametiasutusel on kohustus selgitada välja sotsiaalkaitse korraldatust toetavad meetmed ning struktuurifondide või sihtfinantseerimise tingimuste täitmise võimaluste esinemisel tuleb sotsiaalkaitse tagamiseks ning sotsiaalhoolekande korraldamiseks taotleda täiendavat rahastust või korraldada täiendava rahastamise taotlemine.

  (4) Rapla valla osutatavate sotsiaalteenuste eest on teenust vajavalt isikult õigus võtta tasu. Teenused, mille eest on õigus võtta tasu, sätestatakse käesolev määrusega.

  (5) Määruses sätestatud Rapla valla osutatavate tasuliste sotsiaalteenuste eest võetava tasu tingimused ja suuruse kehtestab vallavalitsus.

§ 9.   Sotsiaalhoolekandelise abi rahastamise planeerimine

  (1) “Sotsiaalhoolekande seadusega“ Rapla vallale esitatud ning Rapla valla enda esitatud sotsiaalhoolekandealase statistika alusel planeerib ametiasutus iga järgmise aasta eelarve sotsiaaltoetusteks ning teenusteks vajaliku raha ning esitab vastavad rahasummad hiljemalt iga aasta 01.09 vallavalitsusele.

  (2) Hiljemalt 01.09 peab vallavalitsus üle vaatama toimetulekutoetuse määramiseks kehtestatud eluasemekulu piirmäärad ning Rapla valla osutatavate tasuliste sotsiaalteenuste hinnad. Eelarve planeerimisel tuleb nimetatud määrasid või hindasid enne järgmise eelarve aasta algust muuta, arvestusega, et muudetud hinnad või määrad hakkavad kehtima uuest eelarveaastast.

4. peatükk Rapla valla sotsiaalhoolekandelise abi taotlemine ning abi andmise korraldus 

§ 10.   Hüvitise taotlemine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus, v.a juhul, kui hüvitist saab seaduse või käesoleva määrusega sätestatud juhtudel taotleda taotlust esitamata.

  (2) Taotlus esitatakse “Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse“ § 24 lõigetes 3 ja 4 sätestatud põhimõtteid arvestades. Üldjuhul esitatakse taotlus hüvitise õiguse tekkimisel või võimalusel enne hüvitisele õiguse tekkimist.

  (3) Taotluses tuleb märkida:
  1) määrusega sätestatud sotsiaalteenuse või -toetuse liik ehk taotletav abi;
  2) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isiku sünniaeg või isikukood;
  3) taotleja valikul tema kontaktandmed (postiaadress, e-postiaadress, telefoninumber);
  4) hüvitise saamise õiguse tekkimise või hüvitise andmiseks olulised asjaolud, sh vajadusel andmed kolmandate isikute kohta;
  5) vajadusel määruses sätestatud täiendavad andmed;
  6) taotluse koostamise kuupäev ning taotleja allkiri.

  (4) Kui taotletakse rahalist hüvitist (sotsiaaltoetust) märgitakse taotlusele ka:
  1) toetuse maksmise viis (sularahas või ülekandega panka);
  2) raha maksmisel ülekandega panga arvelduskontole vastava arvelduskonto omaniku nimi ning arvelduskonto number.

  (5) Taotlusele lisatakse määruses sätestatud juhtudel või ametiasutuse ametniku põhjendatud nõudmisel dokumendid ja tõendid, mis on vajalikud hüvitise õiguse tekkimise või hüvitise andmiseks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks.

  (6) Kui seadusest või muust õigusaktist ei tulene teisiti, esitatakse taotluses ka informatsioon, millisel “Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse“ § 27 lõikes 1 sätestatud viisil soovib taotleja haldusakti või halduslepingu teatavakstegemist.

  (7) Kui infosüsteemide kasutusvõimalustest või õigusaktide erinõuetest tulenevalt on hüvitise taotlemisele sätestatud erinõuded, tuleb taotluse koostamisel lähtuda ka erinõuetest.

  (8) Taotlus esitatakse üldjuhul kirjalikult või elektrooniliselt. Kui isik objektiivsetel põhjustel ei ole võimeline ise taotlust kirjalikult või elektrooniliselt esitama, võib taotluse esitada ametiasutuse sotsiaalametnikule suuliselt, kes isiku avalduse protokollib. Määruses sätestatud juhtudel võib taotluse esitada isiku eest ning tema nõusolekul ka ametiasutuse ametnik.

  (9) Kui hüvitise andmiseks tuleb või on võimalik esitada taotlus infosüsteemi kaudu, koostab ametiasutuse vastav ametnik infosüsteemi kaudu riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude või teiste andmeallikate andmete alusel isiku eest elektroonilise taotluse. Kui isikule endale on tagatud võimalus esitada infosüsteemi kaudu eeltäidetud taotlus, teeb hüvitise taotleja seda ise, kontrollides, kas eeltäidetud andmed on õiged ning peab vajadusel teavitama andmeandjat andmete ebaõigsusest või puudulikkusest.

  (10) Üldjuhul on taotluse esitamine vormivaba. Ametiasutusel on õigus isikute abistamiseks koostada kirjalikke või elektroonilisi taotluste näidiseid.

  (11) Ametiasutusel on kohustus abivajajaid taotluse esitamisel nii esitamise viisi valikul kui ka taotluse koostamisel vajalike andmete esitamisel abistada ning nõustada.

§ 11.   Taotluse menetlemise põhimõtted

  (1) Taotluse ametiasutusele esitamisel kontrollib ametiasutus selle nõuetele vastavust.

  (2) Puuduste esinemisel või ebapiisavate andmete korral annab ametiasutus taotlejale aja puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete esitamiseks. Võimalusel kogub ametiasutus andmeid andmekogude, millele on ametiasutusele tagatud juurdepääs, kaudu ise.

  (3) Taotlust menetletakse sisuliselt ehk selgitatakse välja isiku õigus hüvitisele ajast, mil taotlus on koostatud ja esitatud ametiasutusele nõuetekohaselt ning kõigi vajalike tõenditega.

  (4) Hüvitise andmine otsustatakse kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest alates, kui muude õigusaktidega ei ole sätestatud teistsugust tähtaega. Kui esinevad asjaolud, mis takistavad 10 tööpäeva jooksul abi andmise otsustamist, võib ametiasutus võimalusel hüvitise andmise otsustamist erandkorras veel kuni 10 tööpäeva võrra pikendada.

  (5) Taotluse menetlemisel tuleb lähtuda määruse § 4 lõikest 4 ning „“Sotsiaalseadustiku üldosa seadusega“ sotsiaalkaitse menetlusele ning “Haldusmenetluse seadusega“ haldusmenetlusele kehtestatud nõuetest.

§ 12.   Hüvitise andmise korraldus

  (1) Hüvitis antakse:
  1) ametiasutuse ametniku haldusakti alusel;
  2) ametiasutuse haldusaktiga;
  3) ametiasutusega sõlmitud halduslepingu alusel;
  4) toiminguga, millega isik saab soodustuse või millega rahuldatakse isiku taotlus hüvitise saamiseks.

  (2) Üldjuhul otsustatakse hüvitise andmine haldusakti alusel. Haldusaktiga otsustatakse “Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse“ § 23 lõikes 2 märgitud asjaolud ning haldusaktis märgitakse vähemalt “Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse“ § 26 lõigetes 1 ja 2 märgitu.

  (3) Hüvitise andmine otsustakse halduslepingu alusel juhul, kui hüvitise andmine või andmise tingimused otsustatakse ametiasutuse ja hüvitise saajaga või ametiasutuse, hüvitise saaja ning hüvitise vahetu andjaga (teenuseosutajaga) koosöös. Halduslepingu alusel antava hüvitise andmise menetlusele kehtivad haldusakti andmise menetluse nõuded ning halduslepingule haldusakti ning “Haldusmenetluse seadusega“ halduslepingule kehtestatud nõuded.

  (4) Hüvitist antakse toiminguga järgmiste mitterahaliste hüvitiste ehk sotsiaalteenuste taotlemisel:
  1) sotsiaaltransporditeenuse osutamine;
  2) varjupaigateenuse tagamine;
  3) turvakoduteenuse tagamine;
  4) võlanõustamisteenuse osutamine;
  5) tugiisikuteenuse osutamine.

  (5) Rahalist hüvitist antakse toiminguga, st raha maksmisega, kui:
  1) hüvitise suurus on igale taotlejale ühesugune kindlaks määratud rahasumma ja makstava hüvitise suurus ei olene otsustaja kaalutlusõigusest (nt sünnitoetus, 1. klassi astuja toetus jms);
  2) hüvitis määratakse taotleja põhjendatud summas või käesoleva määrusega sätestatud kõrgeimas määras.

  (6) Kui hüvitis antakse toiminguga, tuleb ametiasutusel hüvitise taotlejat taotleja määratud viisil (e-post, telefoni teel, kirjalikult või suuliselt ametiasutuses) hüvitise andmisest teavitada. Rahalise hüvitise maksmisel rakendatakse “Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse“ § 28 põhimõtteid.

  (7) Haldusakt või haldusleping tuleb taotlejale teatavaks teha “Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse“ §-s 27 sätestatud viisil.

§ 13.   Hüvitise andmisest keeldumine, hüvitise andmise peatamine või lõpetamine

  (1) Hüvitise andmisest keeldumine vormistatakse haldusaktiga.

  (2) Hüvitise andmisest keeldutakse, kui isikul puudub õigus hüvitisele.

  (3) Hüvitise andmise peatamine või lõpetamine vormistatakse:
  1) haldusakti alusel antud hüvitise puhul haldusaktiga;
  2) halduslepingu alusel antud hüvitise puhul halduslepingu muutmise või lõpetamisega.

  (4) Hüvitise andmine peatatakse või lõpetatakse, kui:
  1) hüvitise saaja taotleb hüvitise andmise peatamist või lõpetamist;
  2) esineb “Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 18 lõike 1 punktides 1-3 või § 19 lõike 1 punktides 2-4 või käesolevas määruses sätestatud asjaolu, mille alusel isiku hüvitise saamise õigus kas peatub või lõpeb.

5. peatükk Rapla valla sotsiaalteenused 

1. jagu Koduteenus 

§ 14.   Koduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Koduteenus on ametiasutuse hallatava asutuse poolt (Rapla Hooldekeskuse) osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

  (2) Koduteenuse raames pakutavad tegevused on:
  1) toiduainete, esmatarbekaupade ja ravimite toomine;
  2) teenuse saajaga kaupluses ja ametiasutustes käimine;
  3) abistamine toidu valmistamisel;
  4) esmase arstiabi korraldamine ja vajadusel saatmine arsti juurde;
  5) hooldus- või abivahendite soetamine;
  6) pesu pesemise korraldamine;
  7) kommunaal- ja muude maksete tasumise korraldamine;
  8) küttepuudega varustamise korraldamine;
  9) kütte eluruumi toomine ja tuha välja viimine eluruumist;
  10) vee tuppa toomine ja heitvee väljaviimine eluruumist;
  11) eluruumi koristamine teenuse saaja ja osutaja kokkulepitud ulatuses vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile;
  12) saunateenuse korraldamine;
  13) muude sotsiaalteenuste korraldamine (transporditeenus, nõustamisteenus ja muud teenused).

  (3) Koduteenuseid osutatakse vastavalt vajadusele, kuid soodustusega mitte rohkem kui 20 tundi kuus, kui riikliku õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Kui “Sotsiaalhoolekande seaduse“ alusel on koduhooldusteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus koduteenuse osutamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 15.   Õigus hüvitisele

  Koduhooldusteenust on õigus saada “Sotsiaalhoolekande seaduse“ § 5 alusel sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (edaspidi sotsiaalhoolekandega hõlmatud isik), kes üldjuhul on võimeline harjumuspärases keskkonnas ise hakkama saama, kuid vajab iseseisvaks toimetulekuks teatud ulatuses kõrvalabi.

§ 16.   Hüvitise taotlemine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel taotlus.

  (2) Teenuse taotleja kohta avatakse toimik, mis sisaldab järgmisi dokumente:
  1) taotlus teenuse saamiseks;
  2) hindamisinstrument hoolduse seadmiseks;
  3) abivajaja kaart koduteenuse määramiseks;
  4) igakuine teenuse aruanne;
  5) muud dokumendid.

  (3) Kui taotlejale otsustakse teenus määrata, lisanduvad hiljem toimikusse:
  1) määruse § 14 lõikes 2 märgitud toimingud, milles soovitakse abi saada;
  2) kui isikul on olemas “Perekonnaseadusest“ tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, nende nimed ja kontaktandmed ning põhjused, miks ülalpidamiskohustusega isikud ei ole suutelised ise hüvitise taotlejale kodus hakkama saamiseks vajalikku tuge või abi andma.

§ 17.   Hüvitise andmine

  (1) Koduhooldusteenused määratakse Rapla Vallavalitsuse hallatava asutuse Rapla Hooldekeskuse haldusaktiga. Hooldusjuhi ettepanekul teeb hooldekeskuse juhataja otsuse teenuse osutamiseks või sellest keeldumise kohta viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide laekumist ja teatab sellest koduhooldusteenuse taotlejale. Koduhooldusteenuse taotlejaga sõlmitakse haldusleping.

  (2) Haldusaktis ja halduslepingus määratakse muuhulgas:
  1) koduteenusena tehtavad toimingud;
  2) toimingute tegemise aeg ja maht.

  (3) Kui koduteenuse osutamise eest võetakse teenuse saajalt tasu, märgitakse halduslepingus ka teenuse eest tasumise kord ja teenuse hind.

  (4) Koduhooldusteenuse osutamisega seotud vaidlusi lahendab Rapla Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

§ 18.   Koduteenuse eest tasumine

  (1) Teenus on selle saajale tasuline või tasuta.

  (2) Koduteenuse eest tasub teenuse saaja või tema seadusjärgsed ülalpidajad vallavalitsuse kehtestatud hindade alusel. Koduteenuse eest tasumise arvestuse aluseks on kalendrikuu.

  (3) Teenus on tasuta järgmistele isikutele:
  1) kes saavad toimetulekutoetust;
  2) kelle sissetulek on väiksem kui 75% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast.

  (4) Kui koduteenuse saaja või tema seadusjärgsed ülalpidajad ei ole võimelised raske majandusliku olukorra tõttu koduteenuse eest tasuma, tuleb avaldusele lisada taotleja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulekuid tõendavad dokumendid.

2. jagu Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 19.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus) on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ning kes ise, või kelle suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole võimelised üldhooldusteenuse eest oma varalisest seisukorrast tulenevalt täies osas tasuma.

  (2) Üldhooldusteenuse sisu on sätestatud “Sotsiaalhoolekande seaduse“ §-s 20.

§ 20.   Õigus hüvitisele

  (1) Üldhooldusteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes erivajaduse või sotsiaalse olukorra tõttu pole suuteline iseseisvalt kodustes tingimustes elama ja kelle toimetulekut pole võimalik tagada mõne muu Rapla valla või riigi osutatava sotsiaalhoolekandelise abi toel ning kes ise, või kelle suhtes “Perekonnaseaduse“ alusel ülalpidamist andma kohustatud isik või isikud ei ole iseenda tavapärast ülalpidamist kahjustamata võimeline või võimelised üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse osutajale täies mahus tasuma.

  (2) Õigust hüvitisele ei ole isikul, kes ise või kelle suhtes “Perekonnaseadusega“ ülalpidamist andma kohustatud isik või isikud on võimeline või võimelised üldhooldusteenuse iseseisvalt tagama ning selle eest täies mahus tasuma.

§ 21.   Hüvitise taotlemine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutuse hallatavale asutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 10 lõikes 3 märgitud andmetele:
  1) isiku varaline seisukord ning võime ise üldhooldusteenuse hinna eest tasuda;
  2) kui isikul on olemas “Perekonnaseadusest“ tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, nende nimed ja kontaktandmed ning põhjused, miks ülalpidamiskohustusega isikud ei ole suutelised ise üldhooldusteenuse eest täies mahus tasumiseks ülalpidamist andma.

  (2) Taotlusele lisatakse kohtuotsus ülalpidamist andma õigustatud isiku või isikute ülalpidamise kohustuse täitmisest vabastamise või täitmise ajalise piiramise või elatise suuruse vähendamise kohta.

§ 22.   Hüvitise andmine

  (1) Hüvitise andmiseks koostab ametiasutus koostöös teenust saava isiku, vajadusel tema lähedaste ning üldhooldusteenuse osutajaga „“Sotsiaalhoolekande seaduse“ §-s 21 sätestatud nõuetele vastava hooldusplaani.

  (2) Hooldusplaanist lähtuvalt antakse hüvitist hooldust saava isiku, kui isikul on, siis tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isiku või isikute, ametiasutuse ja üldhooldusteenuse osutajaga haldusakti või sõlmitud halduslepingu alusel. Halduslepingus sätestatakse muu hulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.

  (3) Haldusaktis või halduslepingus määratakse ka poolte rahalised kohustused üldhooldusteenuse eest tasumisel.

§ 23.   Üldhooldusteenuse eest tasumine

  (1) Üldhooldusteenuse eest tasub üldjuhul üldhooldusteenuse saaja.

  (2) Kui üldhooldusteenuse saajal on “Perekonnaseadusest“ tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, tasuvad üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse saaja koos ülalpidamist andma kohustatud isikutega.

  (3) Kui üldhooldusteenuse saaja või üldhooldusteenuse saaja ja tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised üldhooldusteenuse eest täies mahus tasuma, makstakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa Rapla valla eelarvest. Rapla valla eelarvest makstava summa otsustamisel lähtub vallavalitsuse sotsiaalkomisjon põhimõttest, et üldhooldusteenuse saajal võib pärast üldhooldusteenuse eest tasumist isiklikuks kasutamiseks jääda kuni 5% igakuisest sissetulekust.

§ 24.   Üldhooldusteenuse rahastamisest keeldumine

  (1) Vallavalitsus võib jätta taotluse rahuldamata, kui:
  1) hooldust vajava isiku ülalpidamiskohustuslased, keda kohus ei ole vabastanud ülalpidamiskohustuse täitmisest või kelle ülalpidamiskohustuse ulatust ei ole kohus vähendanud, ei osale hoolekandeteenuse kulu katmisel;
  2) hooldust on võimalik tagada ülalpidamiskohustuslastel;
  3) üldhooldusteenust vajav isik või ülalpidamiskohustuslased jätavad ametiasutusele täiendavalt nõutud dokumendid esitamata;
  4) üldhooldusteenust vajaval isikul on vara, kuid ta keeldub seda võõrandamast või kasutusse andmast, et tasuda enda ülalpidamiskulud.

  (2) Otsus üldhoolekandeteenuse taotluse rahastamata jätmise kohta võetakse vastu vallavalitsuse juures olevas sotsiaalkomisjonis.

  (3) Taotlejale saadetakse kirjalik vastus.

3. jagu Täisealise isiku hooldus 

§ 25.   Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

  Täisealisele isikule seatakse hooldus, kui isik vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

§ 26.   Õigus hüvitisele

  (1) Hooldaja määramist on õigus taotleda sotsiaalhoolekandega hõlmatud täisealisel isikul, kellel puuduvad “Perekonnaseaduse“ alusel ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kellele ei ole määratud eestkostjat, kuid kes oma vaimse või kehalise erivajaduse tõttu vajab oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks teatud toiminguteks kõrvalabi.

  (2) Erandjuhtudel võib hooldaja määrata sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikule, kellel on ülalpidamist andma kohustatud isikud või eestkostja, kuid kelle suhtes ülalpidamist andma kohustatud isik või eestkostja ei ole võimeline tagama hooldatavale hooldust enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist või elukorraldust kahjustamata.

§ 27.   Hüvitise taotlemine

  (1) Hoolduse seadmiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 10 lõikes 3 märgitud andmetele:
  1) toimingud, milleks hooldajat soovitakse;
  2) võimalusel isiku, keda soovitakse hooldajaks, andmed;
  3) kui isikul on olemas “Perekonnaseadusest“ tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, siis nende nimed ja kontaktandmed ning põhjused, miks ülalpidamiskohustusega isikud ei ole suutelised ise hüvitise taotlejale kodus hakkama saamiseks vajalikku tuge või abi andma.

  (2) Kui hoolduse seadmist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib hooldajaks, lisatakse taotlusele hooldaja kirjalik nõusolek hooldajaks määramise kohta.

§ 28.   Hüvitise andmine

  (1) Hooldaja määramiseks hindab ametiasutus hooldatava hooldusvajadust.

  (2) Hooldatava hooldusvajadusest lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne hooldaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustest tulenevalt võimeline hooldatavale vajalikku abi, juhendamist ja järelevalvet tagama ning vastab “Sotsiaalhoolekande seadusega“ teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab sotsiaaltööspetsialist hooldatava hooldusvajadusest lähtuvalt sobiva hooldaja leidmisel. Ametiasutuse poolt pakutava hooldaja määramiseks peab olema hooldatava kirjalik nõusolek.

  (3) Hooldaja määratakse ametiasutuse haldusaktiga, milles lisaks muudele haldusaktile kehtestatud nõuetele sätestatakse hooldusülesanded ja vajadusel hoolduse tähtaeg.

  (4) Hooldus seatakse üldjuhul tähtajatult, v.a juhul, kui hoolduse seadmise aluseks olevad asjaolud on ajutise iseloomuga või kui hooldatav taotleb hooldust teatud perioodiks.

§ 29.   Hooldusteenuse eest tasumine

  (1) Hooldusteenuse eest hooldaja määramist taotlev isik tasu ei maksa, v.a juhul, kui hooldatav ja hooldaja omavahel ei ole väljaspool avaliku ülesande täitmist tasu maksmises kokku leppinud.

  (2) Hooldajal on määruse 6. peatüki 4. jao 1. jaotise alusel õigus hooldajatoetusele.

  (3) Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 11 alusel maksatakse isiku, kes hooldab puudega isikut ning ei tööta ega saa riiklikku pensioni, eest Rapla valla eelarvest sotsiaalmaks.

4. jagu Isikliku abistaja teenus 

§ 30.   Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Isikliku abistaja teenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on isiku ühiskonda integreerimise toetamine.

  (2) Isikliku abistaja teenust osutatakse raske- ja sügava liikumis- või nägemispuudega isikule, võimaldamaks tal osaleda teistega võrdselt ühiskonnaelus.

  (3) Isiklik abistaja abistab teenust saama õigustatud isikut lähtuvalt tema puudest tulenevatest vajadustest liikumisel, söömisel, riietumisel, suhtlemisel (raske kõnepuude puhul), hügieeniprotseduuride sooritamisel, kirjutamisel, lugemisel, samuti majapidamistöödes ja teistes toimingutes, milles isik puude tõttu abi vajab. Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, st ta ei aja üksinda isiku asju, vaid isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.

  (4) Hüvitise rahastaja ja teenust saava isiku konkreetsed tööülesanded ja tööaeg sätestatakse isikliku abistaja ja teenust saava isiku vahelises töö- või võlaõiguslikus lepingus. Teenust saav isik vastutab isikliku abistaja juhendamise eest.

§ 31.   Õigus hüvitisele

  Isikliku abistaja teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellele on määratud puue ning kellel objektiivsete asjaolude hindamise tulemusena on vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäevaelutegevustes, et tagada harjumuspärases keskkonnas võimalikult iseseisev toimetulek ning võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus.

§ 32.   Hüvitise taotlemine

  (1) Isikliku abistaja teenuse taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 10 lõikes 3 märgitud andmetele:
  1) põhjus, milleks isiklikku abistajat soovitakse, ning puude raskusaste;
  2) tegevused, milleks isiklikku abistajat vajatakse;
  3) võimalusel isiku, keda soovitakse isiklikuks abistajaks, andmed.

  (2) Kui isikliku abistaja määramist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib enda isiklikuks abistajaks, lisatakse taotlusele isikliku abistaja kirjalik nõusolek isiklikuks abistajaks määramise kohta.

§ 33.   Hüvitise andmine

  (1) Isikliku abistaja määramiseks hindab ametiasutus puudega isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenusesaajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud.

  (2) Puudega isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne isiklik abistaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustelt võimeline puudega isikule vajalikku kõrvalabi tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega isikliku abistaja teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab ametiasutus puudega isiku kõrvalabi vajaduse määra ning sellest tulenevatest toimingutest lähtuvalt sobiva isikliku abistaja leidmisel. Ametiasutuse poolt pakutava isikliku abi määramiseks peab olema isikliku abistaja kirjalik nõusolek ning puudega isiku, kellel vastav isik isiklikuks abistajaks määratakse, nõusolek.

  (3) Isiklik abistaja määratakse halduslepinguga, milles lisaks muudele haldusaktile kehtestatud nõuetele sätestatakse ka kõrvalabi tegevuste loetelu, teenuse maht ning vajadusel teenuse osutamise tähtaeg.

  (4) Isiklik abistaja määratakse perioodiks, mil isikule on määratud puue.

§ 34.   Isikliku abistaja teenuse eest tasumine

  (1) Isikliku abistaja teenust finantseeritakse Rapla valla eelarvest ja isiku omaosalustasust.

  (2) Isikliku abistaja teenuse hinna ja omaosalustasu suuruse kehtestab vallavalitsus.

  (3) Isikliku abistaja teenuse finantseerimise maht kinnitatakse igal aastal valla eelarvega.

5. jagu Öömaja - varjupaigateenus 

§ 35.   Öömaja - varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

  (1) Öömaja-varjupaigateenus on Rapla Vallavalitsuse (ametiasutuse) korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma.

  (2) Öömaja-varjupaigateenust Rapla vallas osutatakse ametiasutuse hallatava asutuse Rapla Hooldekeskuse allüksuse ( Alu Sotsiaalmaja) aadressil Tallinna mnt 10, Alu kaudu.

  (3) Teenuse osutamise kellaaeg on 18.00 - 09.00.

  (4) Kui “Sotsiaalhoolekande seaduse“ alusel on varjupaigateenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus varjupaigateenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 36.   Õigus hüvitisele

  (1) Öömaja- varjupaigateenust osutatakse nii alalise elukoha kasutamise võimaluseta isikutele, kui ka vältimatu abi raames ööbimiskohta vajavatele isikutele.

  (2) Teenuse vajajaks võib olla inimene, kes vajab ajutist elamispinda, kes on mingil põhjusel ilma jäänud oma kodust (tulekahju, looduskatastroofid jne.) või kes on jäänud mõnel muul põhjusel kodutuks.

  (3) Vältimatule abile on õigus kõigil Eestis viibivatel inimestel, kui nad on Rapla valla territooriumil sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu. Vältimatut abi osutatakse seni, kuni inimene ei ole enam sotsiaalselt abitus olukorras elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu.

§ 37.   Hüvitise taotlemine

  (1) Teenuse saamiseks tuleb pöörduda otse öömaja-varjupaigateenuse osutaja poole. Otsuse abivajaja vastuvõtmise kohta teeb teenuse osutaja esindaja või valvetöötaja.

  (2) Teenust saada sooviv isik peab esitama öömaja- varjupaigateenuse valvetöötajale isikut tõendava dokumendi.

§ 38.   Teenuse osutamine

  (1) Ajutises ööbimiskohas on tagatud magamiskoht põrandaküttega ruumis, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond. Teenuse osutamise käigus pakutakse sotsiaalnõustamist ja teavet erinevate abisaamise ning toimetuleku parandamise võimaluste kohta.

  (2) Teenuse osutajal on kohustus teenuse vahetus osutamiskohas vajadusel abi kutsumine (kiirabi, politsei, päästeamet).

  (3) Teenuse osutaja kehtestab sisekorraeeskirja. Valvetöötaja on kohustatud teenuse osutamise alustamisel teavitama isikut sisekorraeeskirjadest, isiku õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal sellisel viisil, et isik on võimeline neid mõistma.

  (4) Alkohoolsete ja narkootiliste ainete tarvitamine on öömajateenusel viibimise ajal keelatud.

§ 39.   Varjupaigateenuse eest tasumine

  Vältimatu sotsiaalabi korras on öömaja-varjupaigateenuse esimene öö isikule tasuta. Alates teisest ööst on teenus tasuline (v.a rahvastikuregistri andmetel Rapla valla elanikud), mille eest tasub isiku elukohajärgne omavalitsus.

6. jagu Sotsiaaltransporditeenus 

§ 40.   Sotsiaaltransporditeenus

  (1) Sotsiaaltransporditeenus on ametiasutuse korraldatav ja osutatav sotsiaalteenus mille eesmärk on puudega inimeste toimetulekule kaasaaitamiseks võimaluste loomine.

  (2) Teenust osutatakse rahvastikuregistri andmetel Rapla vallas elavale raske või sügava nägemis- või liikumispuudega isikule, kes ei saa puudest tingituna kasutada ühistransporti ja/või kellel puuduvad võimalused kasutada isiklikku transporti.

  (3) Teenust osutatakse isikule ravi- või rehabilitatsiooniasutusse transpordiks väljaspoole Rapla valla piire või arsti vastuvõtule või haiglasse sõiduks Rapla valla piires ja koolikohustuslikus eas lapse sõiduks kooli ja tagasi.

  (4) Teenust osutatakse ametiasutuse hallatava asutuse Rapla Hooldekeskuse kaudu või muu teenuseosutaja poolt.

  (5) Kui “Sotsiaalhoolekande seaduse“ alusel on sotsiaaltransporditeenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 41.   Õigus hüvitisele

  Sotsiaaltransporditeenust on õigus saada:

§ 42.   Sotsiaaltransporditeenuse tagamine

  Sotsiaaltransporditeenus tagatakse ametiasutuse hallatava asutuse korraldatud juhuveona.

§ 43.   Sotsiaaltransporditeenuse osutamine

  (1) Juhuveona sotsiaaltransporditeenuse saamiseks peab sotsiaaltransporti juhuveona saama õigustatud isik esitama ametiasutusele vähemalt üks nädal enne teenuse vajadust taotluse.

  (2) Taotluses tuleb esitada sotsiaaltransporditeenuse vajaduse aeg ja sihtkoht või marsruut.

  (3) Taotluse võib esitada mistahes viisil (suuliselt, kirjaga, e-postiga) (edaspidi nimetatud tellimus).

  (4) Tellimus loetakse kokku lepituks, kui tellija ja ametiasutus on kinnitanud teenuse osutamise aja kuupäevaliselt ja kellaajaliselt. Tellimused sisestab ametiasutus sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse, edastab selle teenuse osutajale ning peab nimetatud andmekogu alusel teenuse osutamise arvestust.

§ 44.   Sotsiaaltransporditeenuse rahastamine ja teenuse eest tasumine

  Sotsiaaltransporditeenuse eest võetakse tasu juhul, kui teenust osutatakse rohkem kui aastas hüvitatav kogus. Teenuse hinna arvestuse aluseks on vallavalitsuse kehtestatud hind ühe läbitud kilomeetri kohta.

7. jagu Sotsiaaleluruumi tagamise teenus 

§ 45.   Sotsiaaleluruumi tagamise teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Sotsiaaleluruumi tagamise teenus on ametiasutuse korraldatav ja tagatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule ja tema perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama.

  (2) Kui “Sotsiaalhoolekande seaduse“ alusel on eluruumi tagamise teenusele riikliku määrusega kehtestatud täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus eluruumi tagamise teenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 46.   Sotsiaaleluruumi mõiste

  (1) Sotsiaaleluruumina käsitletakse:
  1) sotsiaalkorter – Rapla valla omandis olev eluruum, mis antakse üürile sotsiaalteenusena eluaset vajavale perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale tagama;
  2) sotsiaalpind – Rapla valla omandis olev eluruum, mis antakse üürile sotsiaalteenusena eluaset vajavale isikule, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale tagama;
  3) sotsiaalmaja – Rapla valla omandis olev hoone, kus asuvad sotsiaaleluruumid, sotsiaalhoolekandeks vajalikud ameti- ja abiruumid ning ruumid varjupaigateenuse osutamiseks.

  (2) Eluruumi tunnistab sotsiaaleluruumiks Rapla Vallavolikogu.

§ 47.   Õigus hüvitisele

  (1) Sotsiaalkorteri olemasolul antakse see üürile järgmistele eluaset mitteomavatele isikutele:
  1) isikule, kes lähtuvalt oma võimetest ja varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale tagama ning sotsiaaleluruumi eraldamata jätmine ohustab isiku või tema perekonna toimetulekut, elu ja tervist;
  2) isikule, kes tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi või muul sarnasel põhjusel on kaotanud oma eluaseme.

  (2) Sotsiaalpind antakse üürile eluaset mitteomavatele järgmistele isikutele:
  1) kinnipidamiskohast vabanenutele, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht enne kinnipidamiskohta paigutamist oli Rapla vald;
  2) muid sotsiaalteenuseid vajavatele vähekindlustatud probleemsetele isikutele;
  3) isikule, kes on tulnud asenduskodust ja asenduskodusse suunatud Rapla vallast.

  (3) Õigus kasutada konkreetset sotsiaaleluruumi tekib isikul pärast üürilepingu sõlmimist.

  (4) Sotsiaaleluruumi üürnik võib majutada talle üürile antud eluruumi oma abikaasat ja alaealisi lapsi. Teisi isikuid on lubatud sotsiaaleluruumi majutada ainult sotsiaalkomisjoni otsuse alusel.

§ 48.   Hüvitise taotlemine

  (1) Sotsiaaleluruumi üürimiseks esitab taotleja vallavalitsusele kirjaliku vormkohase taotluse.

  (2) Taotluse vormi kehtestab vallavalitsus.

  (3) Taotluses märgitakse:
  1) avaldaja isiku- ja kontaktandmed (nimi, sünniaeg, telefon, aadressandmed);
  2) andmed perekonnaliikmete ja ülalpeetavate kohta;
  3) andmed sissetuleku ja vara kohta;
  4) sotsiaaleluruumi taotlemise põhjus.

  (4) Asjaolude selgitamiseks on vallavalitsuse vastaval spetsialistil õigus vajadusel taotlejalt nõuda täiendavaid dokumente ja andmeid.

§ 49.   Hüvitise andmine

  (1) Taotlus registreeritakse dokumendihaldussüsteemis asjaajamist reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.

  (2) Taotluse vaatab läbi vallavalitsuse juures olev sotsiaalkomisjon, kes langetab otsuse sotsiaaleluruumi üürile andmise kohta.

§ 50.   Üürilepingu sõlmimine

  (1) Isikuga, kellele on sotsiaaleluruum üürile antud sõlmitakse kirjalik üürileping (edaspidi leping).

  (2) Enne lepingu sõlmimist on sotsiaaleluruumi taotlejal õigus talle määratud eluruum üle vaadata.

  (3) Leping sõlmitakse kahe nädala jooksul komisjoni otsuse teatavakstegemisest.

  (4) Lepingu sõlmimisel lähtutakse “Võlaõigusseaduse“ paragrahvi 272 lõike 4 punktis 4 sätestatust, millest tulenevalt üürnikku teavitatakse, et temale üürile antud sotsiaaleluruumile ei kohaldata “Võlaõigusseaduses“ elu- ja äriruumide üürimise kohta sätestatut.

  (5) Väljaspool Rapla Hooldekeskust asuvate sotsiaaleluruumide lepingu sõlmib vallavanem.

  (6) Rapla Hooldekeskuse halduses olevate sotsiaaleluruumide lepingud sõlmib Rapla Hooldekeskuse juhataja.

§ 51.   Sotsiaalkorteri või -eluruumi kasutamise nõuded (kõrvaltingimused teenuse kasutamiseks)

  (1) Sotsiaalkorterit kasutama õigustatud isik on kohustatud:
  1) kasutama sotsiaalkorterit või pinda enda alalise elukohana;
  2) kasutama sotsiaalmaja abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ning arvestama teiste sotsiaalmaja elanike ja naabrite huvidega;
  3) pidama sotsiaalkorteris, sotsialmaja üldkasutatavates ruumides ning kinnistul kinni jäätmete käitlemise, tervisekaitse-, tuleohutus- ning sanitaarnõuetest ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest;
  4) hoidma sotsiaalmaja üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda;
  5) hüvitama enda süü läbi sotsiaalkorteri, sotsiaalmaja või nendes asuvate seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud;
  6) teatama sotsiaalkorteris või sotsiaalmaja üldkasutatavates kohtades sotsiaalkorteri või pinna kasutamisega seotud süsteemide riketest viivitamatult ametiasutusele;
  7) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks tema kasutusse antud sotsiaalkorterisse siseneda ametiasutuse esindajal ja remonti teostaval isikul;
  8) andma sotsiaaleluruumi tagamise teenuse vajaduse lõppemisel sotsiaalkorteri üle ametiasutusele mitte halvemas seisukorras kui see oli sotsiaalkorteri tema kasutusse andmisel (v.a arvestades normaalset kulumist);
  9) vabastama sotsiaalkorteri sotsiaaleluruumi tagamise teenuse õiguse lõppemisel või lõpetamisel.

  (2) Sotsiaalkorterit kasutama õigustatud isikul on kehtiva haldusakti alusel õigus ning rahvastikuregistri seaduse § 391 alusel kohustus esitada sotsiaalkorteri aadressiandmed Eesti rahvastikuregistrisse elukoha andmetena.

  (3) Sotsiaalkorterit kasutama õigustatud isikul on keelatud:
  1) majutada sotsiaalkorterisse isikuid, kellel ei ole sotsiaalkorteri kasutamise õigust;
  2) pidada sotsiaalkorteris kodu- ning lemmikloomi või -linde;
  3) anda sotsiaalkorteri kasutamise õigust edasi kolmandatele isikutele;
  4) teha sotsiaalkorteri või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma nõusolekuta.

§ 52.   Sotsiaaleluruumi tagamise teenuse eest tasumine

  (1) Sotsiaaleluruumi tagamise teenuse eest on ametiasutusel õigus võtta tasu.

  (2) Sotsiaaleluruumi tagamise teenuse hinna vastavalt igale sotsiaaleluruumile eraldi kehtestab vallavalitsus. Sotsiaaleluruumi tagamise teenuse hind võib olla kehtestatud kindla tasuna või tasu arvestusliku alusena.

  (3) Määratud teenuse hinda käsitletakse eluruumi üürina või eluasemekuluna.

  (4) Sotsiaaleluruumi teenuse eest tasutakse ametiasutuse väljastatud arve alusel.

§ 53.   Alused sotsiaaleluruumi tagamise teenuse lõpetamiseks

  (1) Sotsiaaleluruumi lepingu võib üürnik ennetähtaegselt üles öelda, esitades vastava avalduse vallavalitsusele vähemalt üks kuu enne lepingu lõpetamist.

  (2) Kui sotsiaaleluruumi üürnik rikub temaga sõlmitud lepingu tingimusi, võib komisjon lepingu ennetähtaegselt üles öelda, esitades sellekohase protokollilise otsuse lepingu lõpetamiseks Rapla vallavanemale või Rapla Hooldekeskuse juhatajale.

§ 54.   Järelevalve

  (1) Väljaspool Rapla Hooldekeskust asuvate sotsiaal eluruumide sihipärase kasutamise ning üürilepingute tähtaegadest kinnipidamise üle teostab järelevalvet sotsiaalnõunik.

  (2) Rapla Hooldekeskuse halduses olevate sotsiaaleluruumide sihipärase kasutamise ning üürilepingute tähtaegadest kinnipidamise üle teostab Rapla Hooldekeskuse juhataja.

8. jagu Võlanõustamisteenus 

§ 55.   Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Võlanõustamisteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

  (2) Kui ametiasutuses on teenistuses “Sotsiaalhoolekande seaduse“ § 45 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav ametnik, osutab võlanõustamisteenust ametiasutus.

§ 56.   Õigus hüvitisele

  Õigus hüvitisele on isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

§ 57.   Hüvitise andmine

  Võlanõustamisteenust antakse ametiasutuse kaudu leitud võlanõustamisteenust vahetult osutava isiku poolt ning võlanõustamisteenus hõlmab teenust saama õigustatud isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

6. peatükk Rapla valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused 

1. jagu Abivajadusest sõltumatud mitteperioodilised toetused 

1. jaotis Sünnitoetus 

§ 58.   Sünnitoetus

  (1) Sünnitoetus on Rapla valla eelarvest lapse kasvatamisega kaasnevate kulutuste katmiseks makstav ühekordne toetus.

  (2) Sünnitoetuse suurus on 190 eurot.

§ 59.   Õigus toetusele

  (1) Sünnitoetust on õigus saada lapse vanemal, kelle lapse ning lapse ühe vanema elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Rapla vallas.

  (2) Sünnitoetust makstakse vanemale täies määras juhul, kui lapse sünniakti kantud mõlemad vanemad või üksikvanem on oma elukoha registreerinud Rapla vallas, kusjuures üks vanematest vähemalt aasta enne lapse sündi.

  (3) Kui vanematest üks on elanud Rapla vallas vähemalt aasta ja teine vanem ei ole oma elukohta registreerinud Rapla vallas ja lapse elukoht rahvastikuregistris on Rapla vald, on sünnitoetuse suurus 95 eurot.

  (4) Lapsendatud lapsele määratakse toetust samadel alustel.

§ 60.   Toetuse taotlemine

  (1) Sünnitoetuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus.

  (2) Taotlus sünnitoetuse saamiseks tuleb esitada 3 kuu jooksul sünnitoetuse saamise õiguse tekkimisest arvates.

§ 61.   Toetuse andmine

  (1) Toetuse maksmiseks kontrollib ametiasutus toetuse saamise õigust ning vormistab dokumendi toetuse maksmise ülekandmiseks.

  (2) Toetuse maksmiseks ei anta haldusakti ega vormistata halduslepingut, vaid hüvitist antakse toiminguga, st raha ülekandmisega taotluses märgitud arvelduskontole või raha sularahas taotlejale üleandmisega kuu aja jooksul avalduse esitamisest.

2. jaotis Toetus 1. klassi astujale 

§ 62.   Toetus 1. klassi astujale

  (1) Toetus 1. klassi astujale on Rapla valla eelarvest lapse põhihariduse omandamise alustamisel kaasnevate kulutuste katmiseks makstav ühekordne toetus.

  (2) Toetuse suurus 70 eurot lapse kohta.

§ 63.   Õigus toetusele

  Toetust määratakse lapsele, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Rapla vallas ning kes asub õppima Rapla valla üldhariduskooli või mujal asuvasse erivajadustega lastele mõeldud õppeasutusse nõustamiskomisjoni otsuse alusel.

§ 64.   Toetuse taotlemine

  (1) 1. klassi astuja toetuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras vallavalitsuse poolt kehtestatud vormikohase taotluse, milles märgitakse ka lapse, kes alustab põhihariduse omandamist, andmed ning kooli nimetus, kus laps põhihariduse omandamist alustab.

  (2) Toetust makstakse vanemale kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Rapla vallas.

  (3) Taotlus kooli alustamise toetuse maksmiseks tuleb esitada õppeaasta algusest 3 kuu jooksul.

§ 65.   Toetuse maksmine

  (1) Toetuse maksmiseks kontrollib ametiasutus toetuse saamise õigust ning vormistab dokumendi toetuse maksmise ülekandmiseks.

  (2) Toetuse maksmiseks ei anta haldusakti ega vormistata halduslepingut, vaid hüvitist antakse toiminguga, st raha ülekandmisega taotluses märgitud arvelduskontole või raha sularahas taotlejale üleandmisega.

3. jaotis Eakate sünnipäevatoetus 

§ 66.   Eakate sünnipäevatoetus

  (1) Eakate sünnipäevatoetus on Rapla valla eelarvest eakatele sünnipäeva puhul makstav mitteperioodiline toetus.

  (2) Eakate sünnipäevatoetust makstakse isikule tema 100. sünnipäeva puhul.

  (3) Toetust makstakse 100 eurot.

§ 67.   Õigus toetusele

  Sünnipäevatoetust makstakse Eesti rahvastikuregistri andmetel Rapla vallas elavale 100.aastasele isikule.

§ 68.   Toetuse maksmine

  Toetuse maksmiseks kontrollib ametiasutus toetuse saamise õigust ning vormistab dokumendi toetuse maksmise ülekandmiseks või kassalehe sünnipäevalapsele üleandmisega sularahas.

2. jagu Abivajadusest sõltuvad mitteperioodilised toetused ja hüvitised 

1. jaotis Abivajaduse hindamise alus ja abivajadusel hüvitist taotlema õigustatud isik 

§ 69.   Abivajaduse hindamise alus

  (1) Abivajaduse hindamisel selgitatakse välja isiku võimalused ning valmisolek iseseisvalt ning kõrvalise abita ehk sotsiaalhoolekandelise hüvitiseta toime tulla.

  (2) Rahalist hüvitist makstakse isikule, kes on toimetulekuraskustes.

  (3) Määruse mõistes loetakse isik toimetulekuraskustesse sattunuks, kui netosissetulek pereliikme kohta on alla kolmekordset riiklikult kehtivat toimetulekupiiri või kui isik on sattunud abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse tõttu või isikul puudub oskus oma rahaasju iseseisvalt juhtida ning vajab tuge igapäevaelu korraldamisel.

§ 70.   Õigus abivajadusest sõltuvale rahalisele hüvitisele

  Määruses sätestatud abivajadusest sõltuvat rahalist hüvitist on õigus saada toimetulekuraskustesse sattunud sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul.

2. jaotis Toetus ravikulude hüvitamiseks ja abivahendi soetamiseks 

§ 71.   Toetus ravikulude hüvitamiseks ja abivahendi soetamiseks

  (1) Ravikulu hüvitamise või abivahendi soetamise toetus on Rapla valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule ravikulude või abivahendi soetamisega kaasnevate kulude katmiseks makstav mitteperioodiline toetus.

  (2) Toetust makstakse:
  1) laste prillide ning täiskasvanutel prilliklaaside soetamise kulu hüvitamiseks;
  2) proteeside (v.a hambaproteesid), tugiaparaatide ja muude erivajadusest tulenevate abivahendite soetamise omaosaluse või rentimise kulu hüvitamiseks;
  3) retseptiravimite ostmise kulu hüvitamiseks;
  4) haigla väljastatud omaosalusarve tasumisega seotud kulu hüvitamiseks.

§ 72.   Hüvitise taotlemine ja andmine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus Rapla Vallavalitsusele, millele lisatakse ravi- või abivahendi kulu tegemist tõendav dokument.

  (2) Hüvitist antakse ametiasutuse ametniku haldusakti või toimingu alusel.

  (3) Isiku suhtes, kelle taotlus sotsiaaltoetuse saamiseks rahuldati taotletavas summas, vormistab ametnik dokumendi sotsiaaltoetuse maksmise ülekandmiseks. Ametnik teavitab taotlejat kas suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil hüvitise määramisest ning taotluse rahuldamisest. Hüvitist antakse toiminguga, st raha ülekandmisega taotluses märgitud arvelduskontole või raha sularahas taotlejale üleandmisega.

  (4) Kui isiku taotlus sotsiaaltoetuse saamiseks rahuldati osaliselt või kõrvaltingimusega, vormistatakse hüvitise andmine ametniku haldusaktiga.

3. jaotis Toetus laste toimetuleku tagamiseks 

§ 73.   Toetus laste toimetuleku tagamiseks

  Toetus koolitarvete, riiete, jalanõude ja muu hädavajaliku ostmiseks, lasteasutuste ühisürituste katteks Rapla valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud perede lastele.

§ 74.   Toetuse taotlemine ja andmine

  (1) Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse isiku nimi ja huvitegevuse koht.

  (2) Toetust antakse kas toimingu või ametiasutuse ametniku haldusakti alusel, lähtudes määruse § 72 lõigetes 3 ja 4 sätestatust.

  (3) Kui taotleja on esitanud taotluses vastava tahteavalduse, võib toetuse maksta ka teenuse osutajale (huvitegevuse läbiviijale).

4. jaotis Sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise teenuse hüvitamine 

§ 75.   Sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise teenuse hüvitamine

  (1) Sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise teenuse hüvitamine toimub Rapla valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule, kellele endale või kelle perekonnale on iseseisvaks turvaliseks toimetulekuks, suuremaks iseseisvuseks ning omavastutuse võime arendamiseks vajalik sotsiaalne või psühholoogiline nõustamine.

  (2) Sotsiaalse või psühholoogilise nõustamise teenuse hüvitamine teenuse hinna suuruses summas toimub üldjuhul teenuseosutajale.

§ 76.   Hüvitise taotlemine ja andmine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, millele lisatakse teenuseosutaja väljastatud arve.

  (2) Hüvitist antakse kas toimingu või ametiasutuse ametniku haldusakti alusel, lähtudes määruse § 72 lõigetes 3 ja 4 sätestatust.

  (3) Kui taotleja on esitanud taotluses vastava tahteavalduse ja juba tasunud teenuse eest, võib hüvitise maksta ka teenusesaajale.

3. jagu Abivajadusest sõltuvad perioodilised toetused 

1. jaotis Toetus haridusasutuses laste toitlustamiseks 

§ 77.   Toetus haridusasutuses laste toitlustamiseks

  Haridusasutuses laste toitlustamiseks kulu katmise toetus on Rapla valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule või perele, kes kasvatab Rapla valla üldhariduskoolis või lasteaias käivat last. Muudes haridusasutustes õppivatele lastele makstakse toetust ainult nõustamiskomisjoni otsusega eriharidusasutusse suunatuile, kui tegemist on toimetulekutoetust saavate perede lastega või muul erijuhtumil vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni ettepanekul.

§ 78.   Toetuse taotlemine ja andmine

  (1) Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse ka lapse või üldhariduskoolis õppiva isiku nimi ning vastava õppeasutuse nimetus.

  (2) Toetust antakse kas toimingu või ametiasutuse ametniku haldusakti alusel, lähtudes määruse § 72 lõigetes 3 ja 4 sätestatust.

  (3) Kui taotleja on esitanud taotluses vastava tahteavalduse, võib toetuse maksta ka haridusasutuse pidajale või haridusasutuses vastava teenuse osutajale (toitlustajale).

2. jaotis Toetus laste huvitegevuseks 

§ 79.   Toetus laste huvitegevuseks

  Toetus laste huvitegevuseks on Rapla valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud perede lastele.

§ 80.   Toetuse taotlemine ja andmine

  (1) Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse isiku nimi ja huvitegevuse koht.

  (2) Toetust antakse kas toimingu või ametiasutuse ametniku haldusakti alusel, lähtudes määruse § 72 lõigetes 3 ja 4 sätestatust.

  (3) Kui taotleja on esitanud taotluses vastava tahteavalduse, võib toetuse maksta ka teenuse osutajale (huvitegevuse läbiviijale).

4. jagu Erivajadusest tulenevad toetused 

1. jaotis Hooldajatoetus 

§ 81.   Hooldajatoetus

  Hooldajatoetus on Rapla valla eelarvest raske või sügava puudega isiku hooldamise toetamiseks makstav perioodiline toetus.

§ 82.   Õigus toetusele

  (1) Hooldajatoetust on õigus saada “Sotsiaalhoolekande seaduse“ § 26 ning käesoleva määruse 5. peatüki 4. jaos sätestatud korras sügava või raske puudega täisealise isiku hooldajaks määratud isikul, kellele ei maksta töötutoetust ning kelle suhtes on samaaegselt täidetud alljärgnevad tingimused:
  1) hooldatav vajab oma psüühilise seisundi tõttu igapäevast juhendamist ja järelevalvet;
  2) hooldataval puudub ülalpidamiskohustusega isik või ülalpidamiskohustusega isik ei ole oma tervislikust või varalisest seisundist tulenevalt võimeline oma ülalpidamiskohustust täitma või on ülalpidamiskohustusega isikul oht tööturult väljalangemiseks.

  (2) Hooldajatoetust on õigus saada raske või sügava puudega 3-18-aastast last kasvataval ja hooldaval vanemal, eestkostjal (v.a juriidilisel isikul) või perekonnas hooldamise lepingu alusel perekonnas hooldamisele suunatud puudega last kasvataval ja hooldaval isikul, kes lapse hooldamise tõttu ei saa töötada.

  (3) Hooldajatoetust on õigus saada hooldajatoetuse taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast.

  (4) Hooldajatoetust on õigus saada aja jooksul, millal hooldataval on olemas kehtiv arstliku ekspertiisi otsus puudeastme määramise kohta.

  (5) Hooldajatoetuse maksmise lõppemisel või lõpetamisel makstakse hooldajatoetust jooksva kuu eest täismahus.

  (6) Hooldajatoetust makstakse iga kuu 25. kuupäevaks.

§ 83.   Toetuse suurus

  Hooldajatoetust makstakse:
  1) raske puudega isiku hooldajale 20 eurot kuus;
  2) sügava puudega isiku hooldajale 30 eurot kuus;
  3) puudega lapse hooldajale 50 eurot kuus.

§ 84.   Toetuse taotlemine ja andmine

  (1) Toetuse saamiseks tuleb esitada §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse ka:
  1) hooldatava andmed (nimi, elukoht, kontaktandmed);
  2) hooldatava puudeaste;
  3) haldusakti, millega isik on määratud hooldajaks, või kohtuotsuse, millega isik on määratud eestkostjaks, kuupäev ja number;
  4) lapse rehabilitatsiooniplaan;
  5) omakäeline kinnitus, et puudega isiku hooldamise tõttu ei saa asuda tööle.

  (2) Vajadusel lisatakse taotlusele eestkostjaks määramise kohtuotsuse ning hooldatavale puude määramise arstliku ekspertiisi otsuse koopia.

  (3) Hüvitist antakse ametiasutuse ametniku haldusakti alusel.

2. jaotis Isikliku abistaja toetus 

§ 85.   Isikliku abistaja toetus

  Isikliku abistaja toetus on Rapla valla eelarvest raske või sügava puudega isikule määratud isikliku abistaja ülesannete täitmisel teenust osutava isiku isikliku aja hüvitamiseks makstav toetus.

§ 86.   Õigus toetusele

  (1) Isikliku abistaja toetust on õigus saada füüsilisel isikul, kes “Sotsiaalhoolekande seaduse § de 27-29 ning käesoleva määruse 5. peatüki 5. jaos sätestatud alustel on määratud raske või sügava puudega isiku isiklikuks abistajaks.

  (2) Isikliku abistaja toetust makstakse arvestuslikult lähtuvalt puudega isikule abi osutamiseks kulunud ajast. Arvestuse aluseks on kalendrikuu jooksul isikliku abistamise aja ja tegevuse kohta koostatud aruanne. Aruandes märgitakse kuupäevaliselt isikliku abistaja tegevused. Aruande peab kinnitama isik, kellele isikliku abistaja teenus on määratud või selle isiku seaduslik esindaja.

§ 87.   Toetuse suurus

  (1) Isikliku abistaja toetus määratakse vastavalt ühes kuus puudega isiku abistamiseks kulunud tundidele korrutatuna isikliku abistaja toetuse arvestusliku määraga ühe tunni kohta, kuid mitte rohkem kui 20 tunni eest kuus.

  (2) Isikliku abistaja toetuse arvutamise arvestuslik määr ühe tunni kohta on võrdne “Töölepingu seaduse“ alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära tunnitasu alammääraga.

§ 88.   Toetuse taotlemine ja andmine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb esitada §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse ka isiku, kellele isikliku abistaja teenust osutatakse, andmed (nimi, elukoht, kontaktandmed).

  (2) Isikliku abistaja toetuse maksmiseks peab isiklik abistaja isikliku abistamise teenuse osutamisele järgneva kuu 10. kuupäevaks esitama koos taotlusega ametiasutusele aruande. Aruande alusel koostab ametiasutuse ametnik dokumendi toetuse väljamaksmiseks.

  (3) Hüvitise maksmiseks ei anta haldusakti ega vormistata halduslepingut, vaid hüvitist antakse toiminguga, st raha ülekandmisega taotluses märgitud arvelduskontole või raha sularahas taotlejale üleandmisega.

3. jaotis Vältimatu sotsiaalabi toetus 

§ 89.   Vältimatu sotsiaalabi toetus

  (1) Vältimatu sotsiaalabi toetus on Rapla valla eelarvest elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule toidu, riietuse ja muude kulude katmiseks makstav toetus.

  (2) Vältimatut sotsiaalabi toetust makstakse isikule, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

  (3) Vältimatu sotsiaalabi toetust makstakse tegelike kulude ulatuses, mis on vaja teha, et isik ei ole enam sotsiaalselt abitus olukorras.

§ 90.   Toetuse taotlemine ja andmine

  (1) Toetuse saamiseks võib sotsiaalses abitus olukorras isik ise või isikust teada saamisel ametiasutuse sotsiaaltöötaja esitada määruse § 10 lõikes 3 sätestatud taotluse. Taotluse esitamiseks hinnatakse koostöös abitus olukorras isikuga sotsiaalsest abitust olukorrast väljumiseks vajalike kulude liigid ja eeldatav suurus ning vastavad asjaolud märgitakse avaldusse.

  (2) Toetust makstakse ametiasutuse ametniku haldusakti alusel.

  (3) Toetust ühekordse maksena.

7. peatükk Riigi eelarvest sihtotstarbeliselt raske ja sügava puudega lastele eraldatud vahendite kasutamine 

§ 91.   Riigi eelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks

  Riigi rahastatavaks lapsehoiuteenuseks eraldatud raha võib kasutada:
  1) raske või sügava puudega lapsele lapsehoiuteenuse osutamiseks;
  2) raske või sügava puudega lapsele või tema perele määratud tugiisikuteenuse eest tasumiseks;
  3) puudega lapse perele sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamisteenuse hüvitamiseks;
  4) puudega lapse eluaseme lapse igapäevaelu vajadustele kohandamise kulu katteks;
  5) puudega lapsele ravi-, rehabilitatsiooni- või haridusasutusse ametiasutuse osutatava transporditeenuse kulu katmiseks;
  6) puudega lapsele koostatud rehabilitatsiooniplaanis soovitatud teenuste osutamise korraldamise või osutamise kulu katmiseks (teraapiad, logopeediline abi jms). Teenuse osutamise kulu hüvitatakse teenuseosutaja arve alusel;
  7) abivahendite soetamiseks (proteesid, ortopeedilised ja muud hooldus- ja abivahendid);
  8) puuetega lastele osutatavate sotsiaalteenuste arendamiseks, projektide omaosaluse tasumiseks.

§ 92.   Hüvitise taotlemine ja andmine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus Rapla Vallavalitsusele, millele lisatakse ravi- või abivahendi kulu tegemist tõendav dokument.

  (2) Hüvitist antakse ametiasutuse ametniku haldusakti või toimingu alusel.

  (3) Isiku suhtes, kelle taotlus sotsiaaltoetuse saamiseks rahuldati taotletavas summas, vormistab ametnik dokumendi sotsiaaltoetuse maksmise ülekandmiseks. Ametnik teavitab taotlejat kas suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil hüvitise määramisest ning taotluse rahuldamisest. Hüvitist antakse toiminguga, st raha ülekandmisega taotluses märgitud arvelduskontole või raha sularahas taotlejale üleandmisega.

8. peatükk Igapäevaelu toetamise teenuse osutamisel Rapla valla eelarvest teenusega seotud kulu katmine 

§ 93.   Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ruumide kulude katmine

  (1) Vallavalitsuse hallatava asutuse kaudu igapäevaelu toetamise teenuse osutamisel, kaetakse teenuse osutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulu täies ulatuses Rapla valla eelarvest.

  (2) Riigi- või mõne teise kohaliku omavalitsuse asutusena või juriidilise isikuna tegutseva igapäevaelu toetamise teenuse osutaja, kes osutab nimetatud teenust Rapla valla elanikele, kasutuses või omandis olevate ruumide kulu kaetakse Rapla valla eelarvest järgmiselt:
  1) osaletakse nende ruumide kulu katmisel, mida kasutatakse teenusesaajale otseselt teenuse osutamiseks (v.a büroo-, lao-, abiruumid jms);
  2) punktis 1 nimetatud ruumide kulu kaetakse Rapla valla eelarvest põhimõttel, et ruumide majanduskulu jagatakse teenust saavate isikute arvuga ning Rapla vald tasub majanduskulu ühe isiku kohta vastavalt Rapla vallas elavate teenust saavate isikute arvule.

9. peatükk Järelevalve 

§ 94.   Kohaliku omavalitsuse järelevalve

  (1) Ametiasutuse ja ametiasutuse ametiisikute poolt määrusega sätestatud nõuete täitmist, haldusaktide õiguspärasust ning tegevuse otstarbekust kontrollib “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ alusel teenistusliku järelevalve korras vallavalitsus.

  (2) Ametiasutuse ja vallavalitsuse poolt määruses sätestatud nõuete täimist ning määruse alusel vallaeelarve kasutamist kontrollib “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ ning Rapla valla põhimäärusega sätestatud korras vallavolikogu revisjonikomisjon.

§ 95.   Riiklik ja haldusjärelevalve

  (1) Ametiasutuse antud haldusaktide õiguspärasuse üle ning riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab “Vabariigi Valitsuse seaduse“ ning “Sotsiaalhoolekande seadusega“ sätestatud korras haldusjärelevalvet Rapla maavanem.

  (2) Riiklikku järelevalvet sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise üle teostab “Sotsiaalhoolekande seadusega“ sätestatud alustel Rapla maavanem.

10. peatükk Rakendussätted 

§ 96.   Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse järgmised Rapla Vallavolikogu õigusaktid:
  1) Rapla Vallavolikogu 26. augusti 2010. a määrus nr 13 “Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise kord“;
  2) Rapla Vallavolikogu 26. aprilli 2012. a määrus nr 9 “Tugiisikuteenuse osutamise kord Rapla vallas“;
  3) Rapla Vallavolikogu 29. novembri 2012. a määrus nr 20 “Rapla valla eelarvest sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord“;
  4) Rapla Vallavolikogu 27. märtsi 2014. a määrus nr 6 “Puudega isiku hooldajale hooldajatoetuse maksmise kord“;
  5) Rapla Vallavolikogu 27. novembri 2014. a määrus nr 26 “Rapla valla sotsiaaleluruumide üürile andmise ja kasutamise kord“;
  6) Rapla Vallavolikogu 18. detsembri 2014. a määrus nr 27 “Koduteenuste osutamise tingimused ja kord“;
  7) Rapla Vallavolikogu 29. mai 2015. a määrus nr 11 “Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord“.

§ 97.   Määruse jõustumine

  Määrus on jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Tarmo Lukk
Volikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json