Jõhvi Kunstikooli põhimäärus
Vastu võetud 25.05.2023 nr 59
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse seaduse § 22 lõige 1 punkti 34 ja § 35 lõike 2 ning huvikooli seaduse § 7 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Jõhvi Kunstikool (edaspidi kunstikool) on Jõhvi Vallavalitsuse kui ametiasutuse hallatav asutus, mis lisaks haridusstandardit tagavatele koolidele loob lastele ja täiskasvanutele võimalused täiendava kunstialase hariduse omandamiseks ja isiksuse arendamiseks.
(2) Kunstikool juhindub oma tegevuses huvikooli seadusest, käesolevas põhimäärusest ja teistest õigusaktidest.
(3) Kunstikool on tegutsenud järjepidevana 1970. aastast, ametlikuks nimeks on Jõhvi Kunstikool.
(4) Kunstikooli asukoht ja aadress on Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse 3, postiindeks 41534.
(5) Kunstikooli teeninduspiirkond on Jõhvi valla haldusterritoorium, vabade kohtade olemasolul võetakse kunstikooli õpilasi teistest omavalitsusüksustest omavalitsuste või lapsevanema ja valla vahelise lepingu alusel.
(6) Kunstikoolil on oma eelarve, pitsat ja sümboolika.
(7) Kunstikooli õppekeeled on eesti ja vene keel.
(8) Kunstikooli asjaajamise keel on eesti keel. Kunstikooli asjaajamise korra kinnitab direktor käskkirjaga.
(9) Kunstikoolil on õigus luua ja arendada välissidemeid.
§ 2. Kunstikooli tegevuse eesmärk ja ülesanded
(1) Kunstikooli tegevuse eesmärk on anda riiklikust huvihariduse raamõppekavast lähtuvalt kunstialast haridust ja valmistada õpilasi ette professionaalse kunstihariduse omandamiseks.
(2) Kunstikooli ülesandeks on:
1) laste, noorte ja täiskasvanute loomevõime avastamine ja kavakindel arendamine;
2) kunstialaseks kutseõppeks vajaliku ettevalmistuse andmine;
3) kohaliku kultuurielu edendamine Eesti kultuuritraditsioonidele tuginedes.
(3) Kunstikooli põhitegevus on kunstihariduse andmine riiklike õigusaktidega määratletud mahus.
(4) Kunstikool võib oma põhitegevuse kõrval läbi viia täiskasvanute koolitust, korraldada seminare ja kursusi, arendada näitusetegevust, tegeleda õppematerjalide kirjastamise ja õppevahendite valmistamisega, välja üürida ruume ja osutada teisi põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid. Tasuliste teenuste hinnad kinnitab direktori taotluse alusel Jõhvi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
(5) Kunstikooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse vähemalt neljaks eelseisvaks aastaks kunstikooli arengukava, mille kinnitab vallavalitsus määrusega.
(6) Arengukava peab kajastama kunstikooli tegevus- ja arengusuundi ning olema kooskõlas valla arengukavaga.
§ 3. Kunstikooli struktuur
(1) Kunstihariduse andmine toimub järgmiste õppeastmete kaupa:
1) ettevalmistuskursus – lapsed alates 5. eluaastast kuni üldhariduskooli 3. klassini;
2) põhikursus – 4 aastat (õpilased alates üldhariduskooli 4. klassist);
3) täiendkursus (noored, täiskasvanud).
(2) Õppeastmete ülesanded on järgmised:
1) ettevalmistuskursustel selgitatakse välja õpilase eeldused, arendatakse tema kunstialaseid oskusi;
2) põhikursusel toimub õpilase loomevõime kavakindel arendamine ja professionaalseks kunstihariduse omandamiseks ettevalmistamine;
3) täiendkursus on mõeldud õpilasele, kes on edukalt läbinud põhikooli ja soovivad sügavamaid kunstialaseid teadmisi ja oskusi, ning täiskasvanutele.
§ 4. Õppekorraldus
(1) Kunstikooli õppekorralduse aluseks on huviharidusstandardi ja huviala riikliku raamõppekava alusel koostatud kunstikooli õppekava. Õppekava peab võimaldama jätkata professionaalse kunstihariduse omandamist.
(2) Õppekavaga sätestatakse õppe eesmärk ja kestus, õppeainete loend ning ainekavad õppeastmete kaupa.
(3) Iga kunstikoolis õpetatava kunsti huviala kohta koostatakse õppekava, mille kinnitab direktor. Õppekava muutmiseks võib ettepanekuid teha kooli pidaja või tema poolt volitatud ametiisik, kunstikooli hoolekogu või õppenõukogu. Tehtud ettepanekud kinnitab direktor. Kunstikooli õppekava muutmine, uue lisamine või olemasoleva sulgemine toimub pärast vastava õppeperioodi lõppu, millest kooli pidaja teavitab Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) volitatud töötajat 30 päeva jooksul.
(4) Kunstikooli õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis.
(5) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini. Õppekasvatustöö toimub õppuri tööst, alus-, põhi-, üldkesk-, kutse- ja kõrgharidust või tööalast koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal. Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ning õppevaheaegadest.
(6) Õppeperiood on vähemalt 175 kalendripäeva. Õppeaasta jaguneb kaheks poolaastaks, mis korrapärase õppetöö kõrval sisaldavad eksameid ja loomingulist praktikat.
(7) Õpe koolis toimub rühmatundides, mille pikkus on põhikursustel 45 minutit ja ettevalmistuskursustel 40 minutit.
(8) Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilase nädalakoormus õppetundides määratakse kunstikoolis kasutatava tunniplaaniga. Suurim lubatud koormus on:
1) ettevalmistuskursusel – 4 tundi;
2) põhikursusel – 13 tundi;
3) täiendkursusel – 13 tundi.
(9) Õpilaste teadmisi ja oskusi hinnatakse iga õppeperioodi (poolaasta, õppeaasta) lõpul, aga samuti arvestusel, lõputöö kaitsmisel ja eksamitel, mille hulk ja põhinõuded on määratud õppekavaga.
(10) Kunstikooli klassi- ja lõputunnistusele kantavad hinded lähtuvad 5-pallisest hindamissüsteemist (5 = väga hea, 4 = hea, 3 = rahuldav, 2 = puudulik, 1 = nõrk).
(11) Õppimine kunstikoolis on tasuline. Õppekulude osaliseks katmiseks kehtestab õppetasu suuruse Jõhvi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu). Õppetasust vabastamise või soodustuste andmise korra kehtestab hoolekogu ettepanekul vallavalitsus.
(12) Kunstikool võib anda ka täiskasvanute vabahariduslikku koolitust, mille õppekorraldus vastab täiendkursuse õppekorraldusele.
§ 5. Õpilased ja nende vanemad
(1) Kooli vastuvõtt toimub avalduse alusel, mis esitatakse elektroonselt haridusteenuste haldamise tarkvarasüsteemi ARNO kaudu. Erandjuhul võib avalduse esitada paberkandjal. Alaealise õppuri eest esitab avalduse lapsevanem või eestkostja.
(2) Õpilaste vastuvõtmise ning koolist väljaarvamise ja lõpetamise tingimused ja korra kehtestab vallavalitsus.
(3) Lapsevanem on kohustatud:
1) tasuma õppetasu vallavolikogu poolt kinnitatud ulatuses ja korras;
2) teavitama aegsasti kursusejuhatajat või direktorit lapse puuduma jäämisest või lahkumisest;
3) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja kunstihariduse omandamiseks;
4) kandma materiaalset vastutust õpilase käsutusse antud kunstikooli inventari eest.
(4) Lapsevanemal on õigus:
1) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks kunstiliseks arenguks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujundamisele;
2) osaleda kunstikooli töös ja juhtimises hoolekogu liikmeks valitud vanema kaudu.
(5) Täisealisena õppima asunule laienevad eespool nimetatud lapsevanema õigused ja kohustused.
(6) Õpilane on kohustatud järgima kunstikooli kodukorda, kohusetundlikult täitma õppeülesandeid, võtma osa õppetööst ning osalema eksamitel ja näitustel nii kunstikoolis kui väljaspool kunstikooli.
(7) Õpilastel on õigus:
1) õppida vastavalt õppekavale;
2) saada kunstikoolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta;
3) osaleda valitud esindaja kaudu hoolekogu töös;
4) saada õpetajatelt täiendavat abi ainekavas ettenähtu omandamiseks;
5) saada võimalusel ainelist abi selleks eraldatud summadest ja fondidest.
(8) Õpilastel ja nende vanematel on õigus õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kunstikooli hoolekogu, õppenõukogu või direktori, samuti riiklike järelevalveorganite poole.
(9) Õpilasele avaldatakse tunnustust ja laitust kunstikooli kodukorras ettenähtud korras.
(10) Kunstikool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse.
(11) Õpilase poolt kunstikoolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või tema vanem (eestkostja).
(12) Kunstikooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kunstikooli juhtkond vajadusel kokku lastevanemate üldkoosoleku.
§ 6. Kunstikooli personal
(1) Kunstikooli personali moodustavad õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad (direktor, õpetajad, spetsialistid) ja teenindav personal.
(2) Kunstikooli personali koosseisu määrab direktor kooskõlastatult vallavalitsusega.
(3) Kunstikooli personaliga sõlmib, muudab, peatab, ütleb üles ja lõpetab töölepingud kunstikooli direktor.
(4) Kunstikooli personali tööülesanded ja -kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kunstikooli töösisekorraeeskirja ning töötajate ametijuhendite ja töölepingutega.
(5) Kunstikooli personali palga lepib töötajaga kokku direktor, lähtudes töötaja kvalifikatsioonist, ametikohast, töökoormusest ning kunstikooli eelarvelistest võimalustest.
(6) Õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad:
1) loovad tingimused laste arenemiseks vastastikusel lugupidamisel ning üksteisemõistmisel põhinevas koostöös laste ja nende kodudega;
2) vastutavad lapse elu, tervise ja turvalisuse eest kunstikoolis viibimise ajal;
3) tagavad kehtiva õppekava ja tunniplaani järgimise;
4) nõustavad lapsevanemaid neid huvitavates õppetööalastes küsimustes.
(7) Kunstikooli teenindav personal:
1) tagab kunstikooli majandusliku teenindamise;
2) tagab kunstikooli korrashoiu ning vara säästliku kasutamise;
3) jälgib kunstikooli territooriumi, ruumide ja sisseseadete seisukorda ning töökaitse- ja tuleohutusvahendite korrasolekut ning rakendavad abinõusid nende õigeaegseks remondiks.
§ 7. Juhtimine
(1) Kunstikooli juhib direktor, kes on asutuse seaduslik esindaja oma töölepingu kehtivuse ajal.
(2) Kunstikooli direktor:
1) juhib kunstikooli õppe-, majandus- ja finantstegevust koostöös õppenõukogu ja hoolekoguga;
2) tagab kunstialase õppekorralduse ja õppekava vastavuse Haridus- ja Teadusministeeriumi kinnitatud huviharidusstandardile ning hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
3) koostab kunstikooli eelarveprojekti, esitab selle arvamuse avaldamiseks hoolekogule ning kinnitamiseks vallavolikogule;
4) korraldab kunstikooli arengukava koostamise ning vastutab selle tähtaegse kinnitamise ja ajakohasuse eest;
5) vastutab vallavolikogu poolt kehtestatud korras kunstikooli vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise eest;
6) tunnustab koolitöötajaid;
7) kutsub kokku koosolekuid ja nõupidamisi ning juhatab kunstikooli õppenõukogu;
8) tagab personalile ohutud töötingimused, tutvustab töötaja tööle võtmisel, samuti töötamise ajal töökorralduse reegleid, tööohutuse ja töötervishoiu ning tuleohutuse nõudeid;
9) annab oma pädevuse piires käskkirju;
10) on aruandekohustuslik kunstikooli hoolekogu ja vallavalitsuse ees;
11) kinnitab kunstikooli õppekava, tunniplaani ja kodukorra.
(3) Kunstikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ning selle läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus kooskõlas kooli hoolekoguga. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse vallavalitsus.
(4) Kunstikooli direktoril peab olema kõrgem kunstialane haridus.
(5) Kunstikooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab, ütleb üles ja lõpetab töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik.
(6) Kunstikooli direktori äraolekul täidab direktori kohuseid vallavanema käskkirjaga määratud isik.
(7) Kunstikoolil on kunstialase õppetegevuse arendamiseks, analüüsimiseks ja juhtimiseks vajalike otsuste vastuvõtmiseks õppenõukogu, mille liikmeteks on kõik kunstikooli õppe- ja kasvatustööga seotud töötajad. Õppenõukogu koosolekuid juhatab direktor või tema asendaja
(8) Õppenõukogu koguneb vähemalt neli korda aastas (iga õppeaasta algul, iga poolaasta lõpul ning enne eksamiperioodi) ja see on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa 2/3 liikmetest, sealhulgas direktor või tema asendaja. Õppenõukogu erakorralise koosoleku kutsub kokku direktor või tema asendaja, kui seda nõuab vähemalt 2/3 liikmetest või kui see on vajalik riikliku järelevalve tulemuste läbiarutamiseks või eelmisel õppenõukogu koosolekul kiireloomulise otsustamist nõudva otsuse uue salajase hääletuse läbiviimiseks. Õppenõukogu koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse õppenõukogu liikmetele ja kutsutud isikutele vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist.
(9) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse, protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Õppenõukogu otsused tehakse adressaatidele teatavaks koosolekule järgneva kolme tööpäeva jooksul. Avalikustamisele ei kuulu info, mille suhtes kehtib õigusaktidega sätestatud juurdepääsupiirang.
(10) Õppenõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega ja hääletamine on avalik. Võrdsete häälte korral avalikul hääletamisel saab otsustavaks direktori või tema puudumisel asendaja hääl.
(11) Õppenõukogu:
1) arutab kunstikooli arengu- ja tegevuskavasid;
2) määrab kindlaks õpilaste hindamise üldpõhimõtted;
3) annab hinnangu õppetulemustele;
(12) Õppenõukogu otsuste täitmise tagab direktor.
(13) Kunstikooli tegevuse suunamiseks moodustab vallavalitsus korraldusega kunstikooli hoolekogu.
(14) Hoolekogu moodustamise korra ja töökorra kehtestab Jõhvi Vallavolikogu.
(15) Kunstikooli hoolekogu:
1) teeb vajadusel kooli pidajale järelevalve teostamise ettepaneku;
2) kuulab ära direktori aruande kooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning edastab selle koos omapoolse hinnanguga vallavalitsusele;
3) kuulab ära direktori ettekande kunstikooli eelarve planeerimise kohta eelarveaastal;
4) teeb õppekava ja õppekorralduse ning vajadusel kunstikooli põhimääruse muutmiseks ettepanekuid;
5) osaleb kunstikooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamiseks esitamist oma arvamuse.
§ 8. Finantseerimine, aruandlus ja järelevalve
(1) Kunstikooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras.
(2) Kunstikoolil on oma eelarve, mis on vallaeelarve osa.
(3) Kunstikooli finantseeritakse:
1) vallaeelarve eraldistest;
2) riigieelarve eraldistest;
3) õppekulude osaliseks katmiseks võetavast õppetasust, mille kehtestab vallavolikogu;
4) sihtotstarbelistest eraldistest ja annetustest;
5) kunstikooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest;
6) muudest vahenditest.
(4) Kunstikooli eelarve täitmist kontrollib vallavalitsus ning eelarve täitmine kinnitatakse valla majandusaasta aruandega vallavolikogu poolt.
(5) Kunstikool esitab oma tegevuse kohta statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud ulatuses, korras ja tähtaegadel.
(6) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus teostada riiklikku järelevalvet kunstikooli õppe- ja kasvatustegevuse seaduslikkuse üle. Riiklikul järelevalveorganil on õigus kaasata riikliku järelevalve teostamisse eksperte.
(7) Järelevalvet teostava organi poolt avastatud puudused tuleb kõrvaldada ettenähtud tähtajaks.
§ 9. Ühistegevus
(1) Kunstikool osaleb Eesti Kunstikoolide Liidu ühistegevuses vallavolikogu loal, tasudes liikmemaksu kunstikooli eelarvest.
(2) Kunstikool osaleb üleriiklikel ja rahvusvahelistel õpilaskonkurssidel ja -festivalidel.
§ 10. Tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine
(1) Kunstikooli tegevuse korraldab ümber või lõpetab vallavalitsus vallavolikogu otsuse alusel seaduses ettenähtud korras. Ümberkorraldamine seisneb kunstikooli ühinemises või jagunemises.
(2) Kunstikooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.
(3) Kunstikooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse teatavaks õpilastele, lastevanematele, personalile ja EHISe volitatud töötajale vähemalt neli kuud enne õppeperioodi lõppu.
(4) Kunstikooli ümberkorraldamisel ja tegevuse lõpetamisel kustutatakse see EHISest kahe kuu jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.
(5) Tegevuse lõpetanud kunstikooli õigused ja kohustused, sealhulgas dokumentatsiooni säilitamine ning duplikaatide väljastamine, läheb üle vallavalitsuse määratud asutusele.
§ 11. Rakendussätted
(1) Jõhvi Vallavolikogu 21. veebruari 2008 määrus nr 108 „Jõhvi Kunstikooli põhimääruse kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.
(2) Määrus jõustub üldises korras.
Vallo Reimaa
Volikogu esimees
Facebook
X.com