Rahandus ja eelarveEelarvemenetlus

Teksti suurus:

Tori valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise alused

Väljaandja:Tori Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.07.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:04.07.2019
Avaldamismärge:RT IV, 02.07.2015, 16

Tori valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise alused

Vastu võetud 17.06.2015 nr 18

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 1, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 lõike 6 ja Tori valla põhimääruse § 46 lõike 2 alusel

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrus reguleerib Tori valla eelarvestrateegia koostamist ja ülesehitust, volikogu eelarve, valitsuse eelarve ja alaeelarvete koostamist ja ülesehitust, lisaeelarvete koostamist ja ülesehitust, eelarve täitmist, eelarve kassalist teenindamist ja eelarve aruandluse koostamist ning finantsinformatsiooni avaldamist.

  (2) Kord on täitmiseks kohustuslik vallavalitsusele ja valla hallatavatele asutustele.

§ 2.   Mõisted

 
  1) ametiasutus - vallavalitsus kui ametiasutus;
  2) hallatav asutus - valla poolt hallatav munitsipaalasutus;
  3) eelarve vastutav täitja - ametnik või hallatava asutuse juht, kellele on antud õigus planeerida ja käsutada alaeelarve tulusid ja kulusid;
  4) sõltuv üksus - raamatupidamise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse üksustelt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest;
  5) konsolideeriv üksus - emaettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise raamatupidamiskohustuslase üle. Valitsev mõju võib muu hulgas tuleneda järgmistest asjaoludest: suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses; seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest;
  6) konsolideerimisgrupp - konsolideeriv üksus koos ühe või mitme konsolideeritava üksusega moodustavad konsolideerimisgrupi;
  7) eelarve - eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse vastava aasta tegevuste finantseerimisele;
  8) tekkepõhine eelarve - eelarve, kus kajastatakse tehingud vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse;
  9) volikogu eelarve - volikogu tasandil kinnitatud eelarve;
  10) valitsuse eelarve - valitsuse poolt kinnitatud alaeelarved;
  11) alaeelarve - ametiasutuse ja hallatava asutuse poolt esitatud tulude ja kulude prognoos alaeelarve taotluse detailsuses;
  12) eelarve tegevussuund - eelarvestruktuuriga määratud üks ametiasutuse ja hallatava asutuse tegevuse suundadest;
  13) eelarvestruktuur - eelarve ülesehitus ja jaotus;
  14) eelarveaasta eesmärgid - olukorra analüüsi ja arengukava alusel eelarveaastaks püstitatud konkreetsed ja mõõdetavad sihid (sisaldavad arvulisi näitajaid, käsitlevad tegevussuundi eraldi), mille teostamiseks on planeeritud aasta eelarve kulud;
  15) põhitegevuse tulu - majandustegevusest saadav tulu;
  16) põhitegevuse kulu - põhitegevuseks tehtav kulu;
  17) eelarve juht - eelarve tunnused tulude või kulude kandmiseks eelarvesse;
  18) objekt - kulukandja (projekt, teenus, sündmus jne);
  19) rahavooplaan - tegevustulude laekumise ja tegevuskulude väljamaksete kava kuude lõikes;
  20) kestvusleping - püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping;
  21) brutopõhine arvestus - tehingu kajastamisel välditakse tasaarvestuste tegemist.

§ 3.   Tori valla eelarvestamise ja finantsarvestuse üldpõhimõtted

  (1) Kõikehõlmavuse põhimõte - eelarvestamisel ja finantsarvestuses võetakse arvesse ja kajastatakse kõik Tori valla tehingud mis puudutavad põhitegevuse tulusid, põhitegevuse kulusid, investeerimistegevust, finantseerimistegevust ja likviidsete varade muutust.

  (2) Eelarve aastasuse põhimõte - strateegilisest planeerimisest tulenevalt koostatakse eelarve üheks eelarveaastaks algusega 1. jaanuar ja lõpuajaga 31. detsember.

  (3) Eesmärgist sõltumatuse põhimõte - tehingute kajastamine eelarvestamisel ja finantsarvestuses peab põhinema otstarbekal arvepidamisreeglitel kus minimeeritakse eelarveliste laekumiste seotust konkreetsete väljaminekutega.

  (4) Tehingute liigendamise põhimõte - eelarvestamisel ja finantsarvestuses kajastatakse tehinguid ametiasutuse ja hallatavate asutuste, tegevusalade, tegevussuundade ja objektide lõikes tekkepõhise arvestuse printsiibist lähtuvalt kahekordse kirjendamise teel kasutades reeglina brutopõhist arvestust.

  (5) Avalikkuse põhimõte - eelarvestamisega ja finantsarvestusega seonduv peab olema avalik määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate Tori valla finantsjuhtimise ja –arvestuse põhimõtetest, finantsolukorrast ja finantsplaanidest.

  (6) Kontrollitavuse põhimõte - sisekontrollisüsteem on toimiv.

2. peatükk EELARVEPROTSESS 

§ 4.   Eelarveprotsessi juhtimine

  (1) Eelarveprotsessi juhitakse ajagraafiku alusel mille koostab ja kinnitab vallavalitsus hiljemalt 25. juuniks.

  (2) Eelarveprotsess koosneb:
  1) eelarveprotsessi ajagraafiku heakskiitmine valitsuses;
  2) eelarve koostamise lähtetingimuste ja vormide kehtestamine;
  3) arengukava koostamine ja menetlemine;
  4) eelarvestrateegia koostamine ja menetlemine;
  5) alaeelarvete taotluste esitamine;
  6) alaeelarvete taotluste läbivaatamine ja läbirääkimised;
  7) eelarve eelnõu koostamine;
  8) eelarve eelnõu menetlemine valitsuses ja esitamine volikogule;
  9) eelarve eelnõu I lugemine;
  10) volikogu poolt tehtud muudatusettepanekute sisse viimine eelarve eelnõusse;
  11) eelarve eelnõu II lugemine (vajadusel ka III lugemine);
  12) eelarve kinnitamine volikogus;
  13) eelarve ja volikogu istungite protokollide avaldamine veebilehel;
  14) valitsuse tasandi eelarve kinnitamine;
  15) lisaeelarved.

3. peatükk EELARVESTRATEEGIA 

§ 5.   Eelarvestrateegia koostamine

  (1) Eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 20-st.

  (2) Eelarvestrateegia struktuur on:
  1) sissejuhatus;
  2) sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs (Riigi ja KOV tasand);
  3) tulubaasi ülevaade ja prognoos;
  4) põhitegevuse kulude prognoos;
  5) investeeringute kavandamine;
  6) kohustuste planeerimine;
  7) likviidsete varade planeerimine;
  8) sõltuvate üksuste finantstegevuse olukord ja prognoos;
  9) finantsdistsipliin;
  10) tundlikkusanalüüs;
  11) kokkuvõte (põhijäreldused ja soovitused).

  (3) Eelarvestrateegia aastad kavandatakse valdkondade lõikes tekkepõhisel meetodil.

  (4) Eelarvestrateegia kavandatakse järgmise nelja aasta kohta ning prognoosi baasina kajastatakse eelneva (tegelik) ja jooksva aasta (jooksva aasta lõpuks oodatav eelarve täitmine) näitajad.

  (5) Eelarvestrateegia sisaldab informatsiooni arengukavas nimetatud eesmärkide finantseerimisest.

  (6) Eelarvestrateegias kajastatakse reservtegevuste nimekiri.

4. peatükk EELARVE 

§ 6.   Volikogu eelarve

  (1) Eelarve on tekkepõhine, eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

  (2) Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks.

  (3) Eelarve osad on:
  1) koondeelarve;
  2) põhitegevuse tulude eelarve;
  3) põhitegevuse kulude eelarve;
  4) investeerimistegevuse eelarve;
  5) finantseerimistegevuse eelarve;
  6) likviidsete varade muutus.

  (4) Koondeelarve põhitegevus jaotub:
  1) põhitegevuse tuludeks, mis jaotatakse vähemalt maksutuludeks, tuludeks kaupade ja teenuste müügist, saadavateks toetusteks ja muudeks tegevustuludeks;
  2) põhitegevuse kuludeks, mis jaotatakse vähemalt antavateks toetusteks, eraldisteks, personalikuludeks ja tegevuskuludeks;
  3) põhitegevuse tulemiks;
  4) nõuete ja kohustuste muutuseks põhitegevusest;

  (5) Koondeelarve investeerimistegevus jaotub:
  1) põhivara müügiks;
  2) põhivara soetuseks;
  3) põhivara soetuseks saadavateks sihtfinantseeringuteks;
  4) põhivara soetuseks antavateks sihtfinantseeringuteks;
  5) osaluste müügiks;
  6) osaluste soetuseks;
  7) muude aktsiate ja osade müügiks;
  8) muude aktsiate ja osade soetuseks;
  9) tagasilaekuvateks laenudeks;
  10) antavad laenudeks;
  11) finantstuludeks;
  12) finantskuludeks;
  13) nõuete ja kohustuste muutuseks investeerimistegevusest;
  14) eelarve tulemiks.

  (6) koondeelarve finantseerimistegevus jaotub:
  1) laekumisteks finantseerimistegevusest;
  2) väljamakseteks finantseerimistegevusest.

  (7) Koondeelarve likviidsete varade muutus koosneb raha ja pangakontode saldo muutusest, rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutusest ning soetatud võlakirjade saldo muutusest.

  (8) Põhitegevuse tulude eelarve jaotus:
  1) Maksutulud jaotatakse vähemalt füüsilise isiku tulumaksuks ja maamaksuks;
  2) Tulud kaupade ja teenuste müügist jaotatakse vähemalt riigilõivudeks, tuludeks haridusasutuste majandustegevusest, tuludeks kultuuri- ja kunstiasutuste majandustegevusest, tuludeks sotsiaalasutuste majandustegevusest, tuludeks elamu- ja kommunaalmajandusest, tuludeks transpordialasest tegevusest, üüri- ja rendituludeks, tuludeks õiguste müügist ja muudeks tuludeks teenuse osutamisest.
  3) Tulud saadavatest toetustest jaotatakse vähemalt saadavateks sihtotstarbelisteks toetusteks ja mittesihtotstarbelisteks.
  4) Muud tegevustulud jaotatakse vähemalt tuludeks varude müügist, muudeks tuludeks varadelt ja muudeks tuludeks.

  (9) Põhitegevuse kulude eelarve jaotus:
  1) Põhitegevuse kulud jaotatakse klassifikaatori tegevusalade, ametiasutuse ja hallatavate asutuste lõikes vähemalt eraldisteks, antavateks toetusteks, personalikuludeks ja tegevuskuludeks.

  (10) Investeerimistegevuse eelarve jaotus:
  1) Investeerimistegevuse eelarve jaotatakse vähemalt klassifikaatori tegevusalade lõikes sissetulekuteks materiaalse ja immateriaalse varade müügist ja väljaminekuteks materiaalsete põhivarade soetamiseks ja renoveerimiseks, sissetulekuteks põhivara soetuseks saadavatest sihtfinantseeringutest ja väljaminekutest põhivara soetuseks antavatest sihtfinantseeringutest, sissetulekuteks osaluste ning muude aktsiate ja osade müügist ja väljaminekuteks osaluste ning muude aktsiate ja osade soetamisest, sissetulekutest tagasilaekuvatest laenudest ning väljaminekutest antavateks laenudeks, sissetulekutest finantstuludest ja väljaminekuteks finantskuludest, investeerimistegevusega seotud nõuete ja kohustuste muutuseks.

  (11) Finantseerimistegevuse eelarve jaotus:
  1) Finantseerimistegevuse eelarve jaotatakse vähemalt kohustuste suurenemiseks ja kohustuste vähenemiseks. Kohustused liigitatakse laenude võtmiseks, võlakirjade emiteerimiseks, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmiseks ning kohustuste võtmiseks teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.

  (12) Likviidsete varade muutuse jaotus:
  1) raha ja pangakontode jääk perioodi alguses;
  2) raha ja pangakontode jääk perioodi lõpuks;
  3) raha ja pangakontode jäägi muutus perioodi lõpuks.

  (13) Eelarve lisadena kuuluvad esitamisele määruse seletuskiri, põhitegevuse katteallikate ja kulude seletuskiri, investeerimistegevuse seletuskiri ja finantseerimistegevuse seletuskiri. Seletuskirjades kajastatakse kavandatava eelarve, jooksva aasta eelarve ja eelneva aasta tegelike kulude andmed. Põhitegevuse katteallikate ja kulude seletuskirjas kajastatakse eelarveaasta eesmärgid.

  (14) Eelarve eelnõud menetletakse volikogus vähemalt kahel lugemisel.

  (15) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt novembrikuu istungile.

  (16) Eelarve eelnõusse muudatusettepanekute tegemisel peab selle algataja lähtuma järgmistest nõuetest:
  1) põhjendus väljamineku lisamise või suurendamise vajaduse kohta;
  2) lisanduva väljamineku suurus ja mõju nii eelarveaastal kui ka sellele järgneva kolme aasta jooksul;
  3) lisanduva väljamineku katteallikad eelarveaastal ja püsiva iseloomuga väljamineku korral vähemalt kolmel järgneval aastal;
  4) täiendavate sissetulekute planeerimisel nende laekumise realistlikkuse tõestamine;
  5) mõne muu väljamineku vähendamisel selle mõju tegevussuunale.

§ 7.   Valitsuse eelarve

  Valitsus kinnitab alaeelarved peale volikogu eelarve jõustumist tegevussuundade järgi vähemalt neljakohaliste artiklite detailsuses.

§ 8.   Alaeelarved ja eelarve eelnõu koostamine

  (1) Eelarve eelnõu koostamise aluseks on alaeelarved.

  (2) Alaeelarved koostatakse vallavalitsuse poolt kinnitatud eelarvestruktuuri, eelarve lähtetingimuste ja vormide kohaselt.

  (3) Eelarve lähtetingimuste aluseks on eelarvestrateegia.

  (4) Alaeelarvete koostamise põhimõtted on:
  1) alaeelarve on koostatud realistlikult ning suunatud tulemuslikkusele;
  2) alaeelarves on kajastatud kõik tulud ning neid reguleerivad sätted;
  3) alaeelarves on kajastatud kulud lähtudes säästva majandamise põhimõttest;
  4) alaeelarve kuludes on kajastatud arengukavas planeeritud tegevused.

  (5) Eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekute planeerimisel uude aastasse lähtutakse järgmisest:
  1) kui alaeelarvete taotluste koostamise ajaks on teada, et jooksva aasta eelarves kavandatud väljamineku tegemine on vaja objektiivsetel põhjustel lükata järgmisse eelarveaastasse, kajastatakse väljaminek alaeelarve taotluses kooskõlas eelarve koostamise lähtetingimustega;
  2) kui pärast alaeelarvete taotluste esitamist valitsusele, kuid enne eelarve eelnõu esitamist volikogule selgub, et jooksva aasta eelarves kavandatud väljamineku tegemine on vaja objektiivsetel põhjustel lükata järgmisse eelarveaastasse, otsustab valitsus alaeelarve taotluse esitaja ettepanekul muudatusettepaneku esitamise;
  3) kui pärast alaeelarvete taotluste esitamist volikogule, kuid enne eelarve vastu võtmist volikogu poolt selgub, et jooksva aasta eelarves kavandatud väljamineku tegemine on vaja objektiivsetel põhjustel lükata järgmisse eelarveaastasse, otsustab valitsus alaeelarve taotluse esitaja ettepanekul väljamineku lülitamise eelarve eelnõusse;
  4) kui pärast eelarve vastu võtmist volikogus selgub, et jooksva aasta eelarves kavandatud väljamineku tegemine on vaja objektiivsetel põhjustel lükata järgmisse eelarveaastasse, otsustab valitsus alaeelarve taotluse esitaja väljamineku lülitamise lisaeelarve eelnõusse;
  5) üleviidavate väljaminekute sihtotstarve peab jääma samaks, mis see oli eelmise aasta eelarves;
  6) ühelgi ülal nimetatud juhul ei aktsepteeri valitsus alaeelarve taotluse esitaja ettepanekut väljamineku edasi lükkamist järgmisesse eelarveaastasse, mis esitati pärast alanud aasta 31. jaanuari.

§ 9.   Eelarve muutmine, lisaeelarve

  (1) Volikogu eelarve muudatused kajastatakse lisaeelarvega.

  (2) Lisaeelarvet ei pea koostama ning muudatused kajastatakse valitsuse eelarves kui:
  1) sissetulekud suurenevad kuid väljaminekuid ei suurendata;
  2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;
  3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud;
  4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra;
  5) võetakse kasutusele reservfondis kavandatud vahendid;
  6) kulude ümberpaigutus mis ei muuda volikogu eelarvet. Muudatuse alus on eelarve vastutava täitja taotlus.

  (3) Käesoleva määruse lõikes 2 nimetatud muudatused kajastatakse lisaeelarves kui lisaeelarve koostatakse.

  (4) Lisaeelarve eelnõu koostamine, vastu võtmine ja avaldamine toimub vastavalt volikogu eelarve menetluse korrale.

  (5) Lisaeelarve projekti seletuskirjale lisatakse:
  1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ning nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal;
  2) andmed kulude kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse;
  3) selgitused muudatuste kohta võrreldes põhieelarvega.

§ 10.   Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine

  (1) Eelarve võtab vastu volikogu seaduses sätestatud korras.

  (2) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

§ 11.   Eelarve täitmine

  (1) Arvestuse pidamine eelarve täitmise üle toimub tekkepõhiste arvestusprintsiipide kohaselt.

  (2) Eelarve täitmise põhinõuded on:
  1) eelarve vastutaval täitjal on keelatud teha eelarvega mitte ette nähtud tehinguid va väljaminekud, mis on kajastatud eelarve või lisaeelarve eelnõus ning sihtfinantseeringuna saadavate toetuste arvelt tehtavad väljaminekud;
  2) põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata eeldusel, et planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud;
  3) põhitegevuse tulude eelarve alatäitmise korral finantseeritakse alaeelarvete põhitegevuse kulusid alatäitmise summa võrra vähem (välja arvatud tulud teiste kohalike omavalitsuste osalemisest haridusasutuste tegevuskuludes);

  (3) Sissetulekute alalaekumise või väljaminekute ületäitmise korral on vallavalitsus kohustatud:
  1) teostama täiendavate sissetulekute leidmise võimaluste analüüsimise;
  2) vormistama korralduse väljaminekute tegemata jätmiseks või edasi lükkamiseks kuni olukorra paranemiseni;
  3) muutma valitsuse eelarvet vähendades eelarveaasta väljaminekuid tervikuna, kui see ei lähe vastuollu volikogu poolt kinnitatud eelarvega;
  4) koostama lisaeelarve eelnõu ja esitama volikogule vastu võtmiseks.

§ 12.   Eelarve täitmise seire

  (1) Eelarve täitmise jälgimiseks koostatakse seirearuandlus millega antakse teavet:
  1) eelarve vastutavatele täitjatele üks kord kuus hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 20. kuupäevaks;
  2) valitsusele üks kord kvartalis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu lõpuks;
  3) volikogule üks kord kvartalis hiljemalt mai, augusti ja novembri istungitel;
  4) kodulehele üks kord kvartalis peale volikogule aruandluse edastamist.

  (2) Volikogule esitatav seirearuandes tuuakse välja:
  1) suhtarvud eelarve protsentuaalse täitmise kohta;
  2) eelarves mitte kajastatud täiendavad sissetulekud sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest või annetustest ja nende arvel tehtavad täiendavad väljaminekud;
  3) tegelike laekumiste hälbimine ning selle põhjused;
  4) teadaolevad arengud laekumiste aluseks olevates tulubaasides;
  5) kas alalaekumise ühes tululiigis võib lugeda kompenseerituks ülelaekumisega teises tululiigis või tuleb teha ettepanek lisaeelarve koostamiseks;
  6) tegelike kulude hälbimine eelarves kavandatuga võrreldes ning selle põhjused;
  7) kas on ilmnenud vajadus teatud kululiikide suurendamiseks või kokkuhoiuks eelarves ning sellest lähtuvalt tuleb teha ettepanek lisaeelarve koostamiseks;
  8) investeerimisprojektide teostamine vastavalt kavandatud graafikule;Alampunkti tekst
  9) investeeringute katteks mõeldud sihtfinantseeringuna saadavate toetuste laekumise vastavus kavandatud tähtaegadele ja summadele;
  10) põhivarade müügi plaani täitmine ja selle mittetäitmise tagajärjed;
  11) intressitulude ja –kulude vastavus eelarvestatule;
  12) kohustuste võtmise ja põhisumma tagasimaksete vastavus eelarves kavandatule;
  13) sildfinantseeringuna võetud kohustuste tagasi maksmine vastavalt kavandatule;
  14) eelarves mitte kajastatud täiendavad sissetulekud ja nende arvel väljaminekud (mille suurendamiseks pole lisaeelarve koostamine nõutud);
  15) reservfondi kasutamise analüüs.

  (3) Pearaamatupidaja tagab valitsuse liikmetele ja eelarve vastutavatele täitjatele soovi korral raamatupidamisprogrammist väljavõtete saamise.

5. peatükk EELARVE KASSALINE TEENINDAMINE 

§ 13.   Eelarve kassaline teenindamine

  (1) Eelarve kassaliseks teenindamiseks koostab valitsus rahavooplaani planeerides tegevustulude laekumised ja tegevuskulude väljamaksed kuude lõikes.

  (2) Rahavooplaani koostamisel ja täitmisel planeeritakse likviidsete varade jääk kuu lõpul tagamaks:
  1) rahalise katte aastasisestele tavapärastele kõikumistele sissetulekute laekumises ja väljaminekute tegemises;
  2) tõrgeteta planeeritud suuremate väljaminekute teostamise;
  3) toimetuleku järsust majanduskeskkonna halvenemisest või muust ootamatust sündmusest tingitud sissetulekute languse korral;
  4) rahalise katte erakordsete väljaminekute korral.

  (3) Valitsus võib muuta alaeelarvesse planeeritud kulude ülekandeid kui ilmneb, et eeldatav tulude laekumine mingil perioodil ei kata nimetatud perioodi väljamakseid, teavitades sellest eelarve vastutavat täitjat.

  (4) Eelnevatel kuudel prognoositud kuid kasutamata väljamakseid võib planeerida järgnevate kuude väljamakseteks.

  (5) Rahavooplaani täpsustatakse planeeritud tegevustulude suurenemisel või vähenemisel.

  (6) Rahavooplaani koostamisel ja täitmisel arvestatakse ka reservfondi arvelt tehtavate väljamaksetega.

  (7) Rahavoogude tõrgeteta juhtimiseks võib vallavalitsus võtta arvelduskrediiti kinnitatud eelarves planeeritud mahus. Arvelduskrediit makstakse tagasi hiljemalt 31. detsember.

  (8) Vallavalitsusel on õigus piirata väljamakseid rahavooplaanis planeeritud laekumiste alalaekumiste korral informeerides väljamaksete piiramise vajadusest volikogu ning eelarve vastutavat täitjat..

  (9) Eelmises punktis nimetatud piirangu korral peab eelarve vastutavat täitja väljamaksete teostamisel lähtuma järgmisest järjekorrast:
  1) töötasud, töötasudelt kinnipeetavad või töötasult arvestatavad maksud ja maksed, valla laenude teenindamisega seotud maksed;
  2) lepingulistest kohustustest tulenevad maksed;
  3) väljamaksed füüsilistele isikutele;
  4) muud väljamaksed.

§ 14.   Konsolideerimisgrupi üksuste osalemine eelarveprotsessis

  (1) Konsolideerimisgrupi üksused osalevad valla eelarvestrateegia koostamise protsessis.

  (2) Konsolideerimisgrupi üksused koostavad ja esitavad vajalikud finantsandmed iga-aastases eelarveprotsessis, võtteks aluseks valitsuse poolt kinnitatud eelarveprotsessi ajagraafiku ning eelarve koostamise lähtetingimused ja vormid.

  (3) Konsolideerimisgrupi üksused osalevad majandusaasta aruande ja seirearuandluse protsessides.

§ 15.   Finantsdistsipliini tagamise meetme rakendamise kava

  Finantsdistsipliini tagamise meetme rakendamise kava koostatakse vajadusel eelarvestrateegia osana.

6. peatükk MAJANDUSAASTA ARUANNE 

§ 16.   Majandusaasta aruande koostamine ja menetlemine

  (1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seadusest ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest. Aastaaruande koostamist korraldab pearaamatupidaja. Majandusaasta aruande koostamise ning revisjonikomisjonile ja finantsaudiitorile esitamise tähtaeg on 30. aprill. Majandusaasta aruanne vormistatakse järgmistes osades:
  1) tiitelleht;
  2) sisukord;
  3) tegevusaruanne;
  4) raamatupidamise aastaaruanne;
  5) audiitori järeldusotsus;
  6) allkirjad majandusaasta aruandele.

  (2) Raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest osadest:
  1) konsolideeritud bilanss;
  2) konsolideeritud tulemiaruanne;
  3) konsolideeritud rahavoogude aruanne;
  4) konsolideeritud netovara liikumise aruanne;
  5) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad;
  6) eelarve täitmise aruanne koos selgitustega;
  7) reservfondi kasutamise aruanne.

  (3) Tegevusaruande koostab vallavalitsus ja allkirjastab vallavanem.

  (4) Eelarve täitmise aruandes kajastatakse aruandeaasta:
  1) esialgne eelarve;
  2) kõik lisaeelarved;
  3) lõplik eelarve;
  4) eelarve tegelik täitmine.

Selgitustes eelarve täitmise aruande juures kajastatakse aruandeaasta lõplik eelarve ja eelarve tegelik täitmine tegevusalade kaupa.

  (5) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande vallavolikogule kinnitamiseks hiljemalt 1. juuniks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Vallavolikogu kuulab ära revisjonikomisjoni aruande ja ettepaneku majandusaasta aruande kohta ning kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks oma otsusega.
  1) Majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, vallavalitsuse protokollilise otsuse aruande heakskiitmise kohta ning vallavolikogu otsuse aruande kinnitamise kohta avaldab vallavalitsus seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.

§ 17.   Finantsaudit

  (1) Finantsauditi viib ellu vallavolikogu kinnitatud vandeaudiitor, andes hinnangu konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandele

  (2) Valla konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtted esitavad oma majandusaasta aruanded 31. märtsiks.

  (3) Valla konsolideerimisgrupi audiitor koostab majandusaasta aruande kohta sõltumatu audiitori aruande ja esitab selle vallavalitsusele hiljemalt 20. maiks.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 18.   Määruse rakendamine

  Määrust rakendatakse 2016. aasta eelarve ja sellele järgnevate aastate eelarvete suhtes.

§ 19.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Kalev Kiisk
volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json