Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Viljandi valla jäätmehoolduseeskiri

Viljandi valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Viljandi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 02.07.2015, 21

Viljandi valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 17.06.2015 nr 82
jõustumine 01.08.2015

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 365, jäätmeseaduse § 71 lõike 1, pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Käesolev määrus reguleerib Viljandi valla haldusterritooriumil jäätmehoolduse korraldamist.

 (2) Jäätmekäitlust ja järelevalvet korraldab ning Viljandi valla jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi nimetatud eeskiri) reguleerimata küsimusi valla haldusterritooriumil lahendab Viljandi Vallavalitsus.

 (3) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, lepingu alusel kasutataval maal kasutusõigust omav isik.

 (4) Kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Viljandi valla haldusterritooriumil on käesoleva eeskirja täitmine kohustuslik.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) biojäätmed on biolagunevad jäätmed nagu aia- ja haljastujäätmed, kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
 2) ehitusjäätmed on puidu, metalli, betooni, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel ning mida ehitustööde tegemiseks tekkekohas ei kasutata;
 3) elektroonikaromude all mõistetakse kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmeid;
 4) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
 5) jäätmed on mis tahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
 6) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed;
 7) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;
 8) jäätmevedaja on jäätmekäitleja, kellele riigihanke tulemusena on antud teenuste kontsessioon korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks Viljandi valla haldusterritooriumil;
 9) kompostimine on biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris;
 10) komposter on biolagunevate (orgaaniliste) jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti;
 11) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;
 12) ohtlike jäätmete all mõistetakse jäätmeid, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
 13) olmejäätmete all mõistetakse kodumajapidamise jäätmeid ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed;
 14) pakendiettevõtja all mõistetakse isikut, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
 15) pakendijäätmete all mõistetakse mis tahes pakendit või pakendimaterjali, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
 16) patoloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (koed, amputeeritud kehaosad ja elundid, v.a hambad, luu- ja igeme tükid), katseloomade jäänused;
 17) probleemtoote all mõistetakse toodet, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtooted on patareid ja akud, polüklooritud bifenüüle (PCB-sid) sisaldavad seadmed, sealhulgas elektri- ja hüdraulikaseadmed ning määrdeained, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
 18) purgimissõlm on reovee tekkekohas kogutud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni juhtimise koht;
 19) prügila all mõistetakse jäätmekäitluskohta, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskohta, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskohta, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel;
 20) segaolmejäätmed on jäätmed, mis jäävad järgi pärast olmejäätmete liigiti kogumist ja sorteerimist ning mille käitlemiseks korraldatakse vallavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveo konkurss;
 21) suurjäätmete all mõistetakse tavajäätmeid, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmekonteinerisse. Suurjäätmete hulka ei kuulu elektroonikaromud;
 22) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
 23) taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud. Nende ülesandeks on korraldada pakendiseaduse alusel kohustused üle andnud pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist.

 (2) Käesoleva eeskirja paragrahvis 2 lõikes 1 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.

2. peatükk Jäätmete kogumine 

§ 3.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Iga tegevuse juures tuleb jäätmeteket vältida või vähendada. Et võimalikult palju jäätmeid taaskasutusse suunata, tuleb neid kohapeal sorteerida ja liigiti koguda. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid (segaolmejäätmed), mille taaskasutamine ei ole võimalik.

 (2) Jäätmetekke vältimisel ning rakendamisel juhindutakse prioriteetide järjestuses järgmisest jäätmehierarhiast:
 1) jäätmetekke vältimine;
 2) korduskasutuseks ettevalmistamine;
 3) ringlussevõtt;
 4) muu taaskasutamine;
 5) kõrvaldamine.

 (3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti kogumisel tuleb ülejäänud segunenud olmejäätmed (segaolmejäätmed) käitlemiseks üle anda selleks õigust omavale isikule.

 (4) Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega.

 (5) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
 1) paber ja kartong, sealhulgas ajalehed, raamatud, kaustikud;
 2) pakendid, sealhulgas klaas, plastik, papp, kartong, metall;
 3) ohtlikud jäätmed, sealhulgas vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, akud, patareid jms;
 4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, sealhulgas puulehed, oksad, pügatud muru;
 5) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
 6) põlevjäätmed, sealhulgas puit, plastid;
 7) suurjäätmed, sealhulgas diivanid, madratsid, kraanikausid, WC potid, valamud, vannid, kapid, toolid jms;
 8) metallid, sealhulgas must ja värviline vanametall.

§ 4.  Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused

 (1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja:
 1) peab rakendama oma tegevuses kõiki jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele;
 2) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud;
 3) peab koguma oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud jäätmed;
 4) organiseerima jäätmekonteinerite tühjendamise sagedusega, mis väldib konteinerite ületäitumise, haisu, kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse;
 5) peab tagama juurdepääsu jäätmekonteineritele, lukustatud mahuti, -uste, -värava avamise;
 6) vastutab jäätmekonteineri õige kasutamise, puhtuse ja selle ümbruse korrashoiu eest;
 7) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale;
 8) vajadusel enne paigutamist jäätmekonteinerisse pakkima jäätmed kilekottidesse, kotid sulgema, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele, talvel ei külmuks konteineri külge ega määriks neid;
 9) peab jäätmete kogumiseks ja veoks omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmekonteinereid.

 (2) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja:
 1) peab rakendama oma tegevuses kõiki jäätmete tekke vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele;
 2) korraldama oma tegevuse käigus tekkinud jäätmete käitlust või üleandmist jäätmekäitlus-ettevõttele, taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele;
 3) käitlema ehitus- ja lammutusjäätmeid, tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirja peatükis 4 ja 5 toodud nõuetele;
 4) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;
 5) peab tagama juurdepääsu jäätmekonteineritele, lukustatud mahuti, -uste, -värava avamise;
 6) organiseerima jäätmekonteinerite tühjendamise sagedusega, mis väldib konteinerite ületäitumise, haisu, kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse;
 7) vastutab jäätmekonteineri õige kasutamise, puhtuse ja selle ümbruse korrashoiu eest;
 8) on kohustatud teavitama oma hallataval territooriumil töötavaid töölisi vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest;
 9) on kohustatud Viljandi Vallavalitsuse nõudmisel koostama jäätmekava;
 10) peab jäätmete kogumiseks ja veoks omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmekonteinereid.

§ 5.  Jäätmekäitluse tehnilised nõuded

 (1) Lubatud on kasutada standardseid kaanega suletavaid plastist kaherattalisi jäätmekonteinereid mahuga 80, 140, 240, 370 liitrit ja neljarattalisi 660, 770, 1100 liitrit, või kaanega suletavaid metallist jäätmekonteinereid mahuga 1500, 2500, 3500, 4500 liitrit. Jäätmekonteinereid peab olema võimalik tühjendada jäätmeveoki tõstemehhanismiga.

 (2) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kasutada ka teistsuguseid jäätmekonteinereid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

 (3) Jäätmevedajale võib jäätmevaldaja jäätmekotiga jäätmeid üle anda, täites selleks järgmisi tingimusi:
 1) jäätmekott peab olema valmistatud ilmastikukindlast plastist;
 2) jäätmekott peab vedajale üleandmiseni olema loomade, lindude eest kaitstud;
 3) jäätmekott peab auto peale laadimisel terveks jääma;
 4) jäätmekotti ei tohi jäätmeid paigutada rohkem kui 10 kg;
 5) vedaja ja jäätmevaldaja määravad teeninduslepingus kindlaks jäätmekoti asukoha, kus tühjenduspäeval oleks kotti võimalik veokile laadida.

 (4) Pereelamute jäätmekonteinerid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel.

 (5) Kortermajade puhul tohib vajadusel ning kokkuleppel maaomanikega jäätmekonteineri paigaldada väljapoole kinnistu piire.

 (6) Jäätmekonteineril peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt arusaadav kiri või märk, mis viitab konteineriga kogutavale jäätmeliigile. Kortermajade puhul kui korteriomanikud kasutavad eraldi konteinereid ka aadress ja nimi kellele konteiner kuulub.

 (7) Jäätmekonteinerid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele selliselt, et neid saab tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

 (8) Käsitsi teisaldatava ratastel jäätmekonteineri ja jäätmeveoki lähima peale laadimiskoha vahekaugus määratakse jäätmeveolepinguga.

 (9) Teeolud peavad tagama jäätmekonteineri teenindamise. Kui olud omaniku hinnangul ei võimalda konteinerit teenindada (näiteks talvel, suure lumega ja kevadel, sügisel porise teega), informeerib omanik vedajat teeoludest või ka muudest takistavatest asjaoludest esimesel võimalusel. Omanik ja vedaja lepivad kokku jäätmekonteineri uue teenindamise aja.

 (10) Jäätmekonteinereid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse. Nende olemasolul tuleb tagada juurdepääs, vajadusel kaldtee ja konteineri ümber piisav manööverdusruum konteineri kättesaamiseks.

 (11) Jäätmekonteinerite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

 (12) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, kergliiklusteed, ühissõidukite peatused jm) paigutab jäätmete kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab omanik või valdaja.

 (13) Avalike ürituste paigad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib kehtestatud eeskirja kohaselt kogu ürituse käigus tekkinud jäätmed.

§ 6.  Jäätmete vedu, jäätmevedaja kohustused

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätme-valdaja. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja.

 (2) Jäätmevedaja on kohustatud:
 1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras, elanikke kõige vähem häirival viisil;
 2) vedama jäätmekonteinerisse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi;
 3) vedama jäätmeid kinnises veovahendis või muul asjakohasel viisil, et jäätmed ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda;
 4) koguma kokku jäätmekonteineri tühjendamisel või veokäigus pudenenud jäätmed;
 5) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmekonteinereid;
 6) teenuse mitteosutamisel on vedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama esimesel võimalusel, miks ei olnud võimalik jäätmekonteinerit tühjendada ja millal on võimalik kordustühjendamine.

 (3) Jäätmete, mille säilitamine kinnistul kujutab ohtu inimese tervisele või keskkonnale, äraveo peab koheselt korraldama jäätmevaldaja.

 (4) Juhul kui jäätmevaldaja viib ise oma jäätmed jäätmejaama, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesolevas eeskirjas sätestatud reegleid ning suutma tõestada jäätmete nõuetekohast üleandmist jäätmekäitlejale kahe aasta jooksul peale jäätmete üleandmist.

3. peatükk Jäätmete käitlemise nõuded 

§ 7.  Korraldatud jäätmevedu

 (1) Viljandi vallas on üks jäätmeveo piirkond. See hõlmab kogu Viljandi valla haldusterritooriumi. Jäätmevaldaja sõlmib olmejäätmete äraveoks teeninduslepingu ja kooskõlastab veograafikud ainult riigihangete seaduses sätestatud teenuste kontsessiooni tulemusel valla-valitsusega hankelepingu sõlminud veoettevõttega.

 (2) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse eraldi vallavolikogu määrusega.

§ 8.  Segaolmejäätmete käitlemine

 (1) Segaolmejäätmed, mida sorditult ära anda ei saa, kogumiseks sobib jäätmekonteineritena kasutada:
 1) üksikelamute, 2-4 korteriga korterelamute korral 80-240 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastikust väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;
 2) 5 ja enam korteriga korterelamute, asutuste ja ettevõtete puhul kaanega varustatud 660-4500 liitriseid jäätmekonteinerid (ühiskonteinerid), sh metallist, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;
 3) avalikes kohtades, ürituste korraldamisel jäätmekotte vastavalt jäätmevedaja poolt kehtestatud tingimustele. Kotid likvideeritakse korraldaja poolt kohe pärast ürituse lõppemist. Jäätmekotid peavad olema niiskuskindlast materjalist.

 (2) Üksteisega piirnevad kinnistu omanikud ja garaažiühistu liikmed võivad võtta mitme peale ühise jäätmekonteineri. Lepingu sõlmib jäätmekäitlusettevõttega üks konteineri kasutajatest ühise jäätmekonteineri kasutamise kokkuleppe alusel (vt eeskirja lisa 2, info on leitav ka vallavalitsuse veebilehel www.viljandivald.ee/teenused- ja -toimingud/maa-ja-keskkond).

 (3) Kortermajade juures võib kasutada ühiskonteinereid. Lepingu jäätmekäitlusettevõttega sõlmib üks korteriomanik ühise jäätmekonteineri kasutamise kokkuleppe alusel (vt eeskirja lisa 2, info on leitav ka vallavalitsuse veebilehel www.viljandivald.ee/teenused- ja -toimingud/maa-ja-keskkond), korteriühistu või elamut haldav ettevõte.

 (4) Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi- või halduslepinguga.

 (5) Jäätmekonteinerite kasutamisel ja mahu määramisel tuleb arvestada hinnanguliselt tekkivate jäätmete kogust ja konteinerit kasutavate inimeste arvu.

 (6) Jäätmekonteinerisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid, mis kuuluvad kõrvaldamisele prügilas.

 (7) Segaolmejäätmete konteinerisse ei või panna:
 1) ohtlikke jäätmeid;
 2) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;
 3) üle 400 C kuuma tuhka;
 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
 5) käimlajäätmeid ja kogumiskaevude setteid;
 6) probleemtooteid;
 7) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
 8) suuremõõtmelised jäätmeid;
 9) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
 10) erikäitlust vajavaid jäätmed;
 11) aia- ja pargijäätmed;
 12) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveokit.

§ 9.  Paberi ja kartongijäätmete käitlemine

 (1) Kortermajadel alates 10 korterist on soovitav omada eraldi konteinerit paberi ja kartongi (papi) jaoks. Kohapeal kogumise teenuse võivad valida ka majad, kus on alla 10 korteri.

 (2) Paberi ja kartongijäätmed, sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning on lubatud ka viia tähistatud, selleks ettenähtud avalikesse paberi ja papipakendikonteineritesse (vt eeskirja lisa 1, leitav ka vallavalitsuse kodulehel www.viljandivald.ee/jaatmemajandus).

 (3) Paberiks käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada arhiiviseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse kohaselt.

§ 10.  Paberi ja papipakendite käitlemine

 (1) Paberi ja papipakendite kogumiseks sobivad 600 liitrised ja 800 liitrised plastkonteinerid, 2500 kuni 4500 liitrised metallist konteinerid.

 (2) Paberi ja papipakendi jäätmed, sealhulgas pappkastid- ja karbid, jõupaber, paberkotid jm tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia need tähistatud, selleks ettenähtud avalikesse paberi ja papipakendikonteineritesse, pappkastid- ja karbid kuivalt ja kokkupressitult (vt eeskirja lisa 1, leitav ka vallavalitsuse kodulehel www.viljandivald.ee/jaatmemajandus).

 (3) Pakendatud kauba müüja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba paberist või papist müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas, selle vahetus läheduses või tagasivõtmise kohas, mille kohta on nähtaval kohal arusaadav kirjalik teave.

 (4) Paberi- ja pakendikonteinereid tuleb tühjendada regulaarselt ja vastavalt vajadusele selliselt, et oleks välditud kogumiskonteineri ületäitumine ja ümbruskonna reostus.

§ 11.  Pakendite ja pakendijäätmete käitlemine

 (1) Pakendi kogumiseks sobivad 600, 800 liitrised plastkonteinerid, 2500 kuni 4500 liitrised metallist konteinerid.

 (2) Pakendimaterjali liigid on järgmised:
 1) klaas välja arvatud lehtklaas;
 2) plastik;
 3) paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong;
 4) metall;
 5) puit;
 6) muu materjal.

 (3) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, viia need tähistatud, selleks ettenähtud avalikesse pakendikonteineritesse tühjalt, puhtalt ja kokkupressitult (vt eeskirja lisa 1). Taaskasutatav on puhas pakend.

 (4) Pakendatud kauba müüja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas, selle vahetusläheduses või tagasivõtmise kohas, mille kohta on nähtaval kohal arusaadav kirjalik teave.

 (5) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile.

 (6) Pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud tasuta tagasi võtma pakendid ja pakendijäätmed Viljandi valla haldusterritooriumil, milleks organisatsioon paigaldab pakendi tagasivõtmiseks pakendijäätmete kogumiskonteinerid vallavalitsusega kooskõlastatud vastuvõtukohtadesse (vt lisa 1, III avalikud pakendijäätmete kogumis-konteinerid).

 (7) Pakendijäätmete kogumiskonteinereid tuleb tühjendada regulaarselt ja vastavalt vajadusele selliselt, et oleks välditud konteineri ületäitumine või ümbruskonna reostus ja elanikele tagatud pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus.

 (8) Pakend, millele on määratud pant (sellekohane märgis tagatisraha suurusega kantud pakendile või etiketile), tuleb tarbija poolt tagastada müügikohta, taaravastuvõtu punkti või viia see pakendijäätmete kogumiskonteinerisse.

 (9) Pakendijäätmete kogumiskonteinerisse on keelatud panna muid jäätmeid kui vaid pakendi-jäätmeid, välja arvatud § 9 lg 2 sätestatud juhul.

§ 12.  Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlemine

 (1) Viljandi Vallavalitsus korraldab valla territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele (vt eeskirja lisa 1).

 (2) Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaameti poolt väljaantud vastavat jäätmeluba omav ettevõte.

 (3) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed: vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalgus-lambid, akud, patareid jne tuleb viia valla poolt määratud ohtlike jäätmete kogumispunkti:
 1) Ramsi alevikus Ramsi Turvas AS territooriumil;
 2) Viiratsi alevikus Sakala alajaama ees;
 3) Paistu külas Raamatukogu tee 2 katastriüksusel;
 4) Uusna külas Uusna-Saareküla teel bussipeatuse juures.

 (4) Ohtlike jäätmete vastuvõtupunktid teenindavad vaid Viljandi valla füüsilisi isikuid ja vajaduse korral päästeteenistust.

 (5) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja täielikult lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.

 (6) Ettevõtted ja asutused, sealhulgas põllumajandusettevõtted, peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (7) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

 (8) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete, sh kasutatud autokummide, elektri- ja elektroonikaseadmete jms kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohutus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete probleemtoodetest jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus.

 (9) Kui endisaegsetest probleemtoodetest tekkinud jäätmeid tootja vastu ei võta, korraldab nende üleandmise jäätmekäitlus-ettevõttele jäätmevaldaja.

§ 13.  Suuremõõtmeliste jäätmete käitlemine

 (1) Jäätmevaldaja korraldab suurjäätmete, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada jäätmekonteinerisse, äraveo või paigutab kogutavad jäätmed konteineri juurde jäätmevedajaga kokkulepitud ajaks, kuid mitte kauemaks kui kolmeks päevaks.

 (2) Suurjäätmeid saab anda ka Viljandi jäätmejaama, (vt eeskirja lisa 1).

§ 14.  Elektroonika- ja elektroonikaseadmete käitlemine

  Elektroonikaromude, sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, kogub jäätmevaldaja lahus muudest jäätmetest ja annab üle elektri- ja elektroonikaseadme turustajale tagastamiskohta või viib need Ramsi Turvas AS territooriumil asuvasse ohtlike jäätmete vastuvõtu punkti, Viiratsis Iva tee 17 ees asuvasse elektroonikaromude vastuvõtupunkti või Viljandi jäätmejaama (vt eeskirja lisa 1).

§ 15.  Metallijäätmete käitlemine

  Vanametall, metallijäätmed, romusõidukid ja nende osad tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele (vt eeskirja lisa 1).

§ 16.  Biolagunevate jäätmete käitlemine

 (1) Biolagunevad jäätmed, sealhulgas niidetud muru, umbrohi, köögijäätmed, puude ja põõsaste lehed, tee- ja kohvipaks koos filtriga, peenestatud munakoored, piimajäätmed jms, on soovitatav maksimaalselt kompostida oma kinnistul loomade ja kahjurite eest kaitstult, külmal ajal soojustatud kompostimisnõudes või ühiskompostrites.

 (2) Kompostimiseks ei sobi, rasv ja õli, sool, tuhk, tahm, süsi, brikett, kemikaalid ja arstimid, mähkmed ja plastikut sisaldavad pakendid. Need takistavad kompostimist.

 (3) Komposter või kompostikast peab asuma naaberkinnistust vähemalt kolme, hoonest nelja ja kaevust kümne meetri (sanitaarkaitsetsoon) kaugusel.

 (4) Aia ja haljasaladel tekkivad biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris. Lahtine kompostiaun või komposter peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust ja 10 meetri (sanitaarkaitsetsoon) kaugusel kaevust.

§ 17.  Jäätmekäitlus kalmistutel

 (1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu valdaja. Kalmistu valdaja paigutab territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks avalikus kasutuses olevad jäätmekonteinerid.

 (2) Kalmistul tuleb eraldi koguda biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, sealhulgas lehed, oksad, muru jms ning kilekotid, tühjad küünlatopsid, poolikud küünlad, plastlilled, pärgade ja kimpude plastosad jms.

 (3) Jäätmeveoteenust osutavatel ettevõtetel on kohustus jäätmed vedada ja anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

 (4) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse jäätmekonteineritesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

§ 18.  Reovee ja setete käitlemine

 (1) Reovee kogumiskaevu, sealhulgas välikäimla, omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse, õigeaegse tühjendamise ning suutma tõestada reovee nõuetekohast üleandmist käitlejale kahe aasta jooksul peale reovee üleandmist.

 (2) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

 (3) Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine võib toimuda paakautodega ainult selleks ettenähtud purgimissõlme.

 (4) Puhastamata reovett on keelatud juhtida veekogudesse.

 (5) Sõnnikut, vedelsõnnikut, virtsa ei tohi põllule laotada ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud, perioodiliselt üleujutatud või veega küllastunud.

§ 19.  Loomsete jäätmete käitlemine

 (1) Loomsete jäätmete käitlemise aluseks on veterinaarkorralduse seadus, jahiseadus, loomatauditõrje seadus ja neist tulenevad õigusaktid.

 (2) Loomsed jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele (vt eeskirja lisa 1).

 (3) Loomsete jäätmete matmine on keelatud.

 (4) Järgides vee- ja keskkonnakaitse nõudeid võib oma kinnistul või krundil, v.a kortermajade krundid, matta üksikuid lemmikloomi (kassid, koerad).

§ 20.  Jäätmete kõrvaldamine ja jäätmete põletamine

 (1) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmeluba omavas jäätmekäitluskohas.

 (2) Ladestatavad jäätmed peavad eelnevalt olema sorteeritud. Viljandi valla territooriumil jäätmeid ladestada ei ole lubatud.

 (3) Kodumajapidamistes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi.

§ 21.  Viljandi valla territooriumil asuvate jäätmehoolduskohtade järelhoolduse nõuded

 (1) Jäätmehoolduskoha (jäätmeaed, jäätmemaja) tegevuse lõpetamisel või ümberpaiknemisel on kohustus likvideerida hoolduskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele, toorainete ja abimaterjalide ärakasutamist või üleandmist.

 (2) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonnareostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja poolt.

 (3) Jäätmehoolduskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.

§ 22.  Jäätmekava koostamine

 (1) Viljandi Vallavalitsuse nõudmisel on valla haldusterritooriumil tegutsevad isikud, asutused ja tootjate ühendused kohustatud koostama ja esitama jäätmehoolduse arendamist käsitleva jäätmekava, kui see on vajalik valla jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.

 (2) Jäätmekava peab sisaldama:
 1) andmeid kavaga hõlmatud territooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse ja päritolu kohta ning hinnangut jäätmevoogude muutumisele tulevikus;
 2) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide kirjeldust ning ülevaadet suurematest kõrvaldamis- ja taaskasutamis-rajatistest;
 3) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa;
 4) ülevaadet vanaõli, ohtlike jäätmete ja muude selliste jäätmevoogude käitlemisest, mille kohta on Euroopa Liidus kehtestatud eraldi regulatsioon;
 5) hinnangut uute jäätmekogumissüsteemide rajamise, olemasolevate jäätmerajatiste sulgemise, uute jäätmerajatiste infrastruktuuri ja sellega seotud investeeringute vajaduse hinnangut;
 6) uute jäätmerajatiste infrastruktuuri loomise vajaduse korral andmeid tulevaste kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatiste asukoha ning nende võimsuse kohta;
 7) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, sealhulgas kavandatavate jäätmekäitlustehnoloogiate ja -meetodite või -poliitika ülevaadet nende jäätmete puhul, mille käitlemiseks on vaja võtta erimeetmeid;
 8) jäätmekäitlusega seotud organisatsiooniliste aspektide ülevaadet, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse jaotuse kirjeldust;
 9) üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teadvustamis- ja teavitamiskampaaniate kasutamise ülevaadet;
 10) andmeid minevikus saastunud jäätmekõrvaldamiskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta;
 11) jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust.

4. peatükk Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine 

§ 23.  Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
 1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket;
 2) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitus- ja lammutusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas, mille puhul taaskasutamisvõimalus on mitu korda suurem kui siis, kui jäätmed pannakse tekkekohas kokku ja hiljem püütakse neid lahti sorteerida;
 3) rakendama kõiki võimalusi ehitus jäätmete taaskasutamiseks või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents;
 4) Viljandi Vallavalitsuse nõudmisel esitama jäätmekava, aruande ehitus- ja lammutusjäätmete ning ohtlike jäätmete käitlemise kohta.

 (2) Eraldi tuleb sorteerida:
 1) mitteohtlikke ehitusjäätmeid:

1.1. puitu;

1.2. kiletamata paberit ja pappi;

1.3. kilet;

1.4. metalli;

1.5. mineraalseid jäätmeid (kivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jms);

1.6. raudbetooni- ja betoondetaile;

1.7. pakendit.
 2) ohtlikke ehitusjäätmeid:

2.1. asbesti sisaldavad jäätmeid –eterniiti, asbesttsementplaate, asbesttsementtorusid, isolatsioonimaterjali;

2.2. värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmeid, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;

2.3. naftaprodukte sisaldavad jäätmeid – tõrvapappi, immutatud isolatsioonmaterjali, tõrva sisaldavat asfalti;

2.4. ohtlike aineid sisaldavat betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid või lahus-fraktsioone, või ohtlikke aineid sisaldavat või saastunud plasti, puitu, ja klaasi;

2.5. bituumenitaolisi segusid ning kivisöe- või põlevkivitõrva ja tõrvasaadusi.

 (3) Juhul, kui ehitus- ja lammutusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistama peaks ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

§ 24.  Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Liikidesse sorditud ehitusjäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina taaskasutada, kõrvaldatakse jäätmeluba omavates jäätmekäitluskohtades. Jäätmekonteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

 (2) Mahukad ehitusjäätmed sealhulgas vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad, aknaklaas jne, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlus-ettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

 (3) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada võimalusel samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada maaomanikuga, kelle maale pinnas ladustatakse.

§ 25.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh eterniit, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt, saastunud pinnas tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid.

 (2) Asbesti ja asbesti sisaldavate jäätmete eri liigid tuleb koguda eraldi konteineritesse asbestikiu ja –tolmu keskkonda sattumise vältimiseks. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonna-ministri 21. aprilli 2004. a määrust nr 22 „Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded1“.

 (3) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse.

 (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatud.

 (5) Ohtlikud ehitusjäätmed, sealhulgas ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud asjakohane käitluslitsents ja jäätmeluba.

 (6) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

5. peatükk Tervishoiu- ja veterinaar jäätmete käitlemine 

§ 26.  Üldsätted

 (1) Tervishoiujäätmed on nii inimeste kui ka loomade tervishoiu, ravimise ja hooldusega seotud asutustes tekkivad jäätmed. Termin hõlmab haiglates, hooldekodudes, perearstikeskustes ning veterinaarasutustes tekkivaid jäätmeid.

 (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks ning määrama selleks vastutava isiku.

 (3) Kõikidelt tervishoiu- ja veterinaar jäätmete tekitajatelt on Viljandi Vallavalitsusel õigus saada tasuta järgmise sisuga infot:
 1) tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja nimi ja aadress;
 2) kontaktisik;
 3) äriregistri registrikood;
 4) telefoni number;
 5) ühes kuus tekkivate tervishoiu- ja veterinaar jäätmete hinnanguline liigiline kogus kilogrammides;
 6) jäätmekäitlusettevõtte nimi ja aadress, kellele tekkinud jäätmed üle antakse.

§ 27.  Üldnõuded

  Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
 1) teravad-torkivad jäätmed;
 2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed;
 3) patoloogilised jäätmed;
 4) mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
 5) ravimijäätmed;
 6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
 7) olmejäätmed;
 8) taaskasutatavad jäätmed;
 9) diskreetne vanapaber.

§ 28.  Erikäitlust vajavate tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemine

 (1) Erikäitlemist vajavateks meditsiinilisteks jäätmeteks loetakse tervishoiuteenuste osutamisel tekkinud jäätmeid, millega vahetu kontakti puhul on bioloogilistest ohuteguritest tingituna nakatumise risk ja mida peab nakkuse vältimiseks koguma ning kõrvaldama erinõuete kohaselt. Erikäitlemist vajavate jäätmete hulka ei loeta foto-, ravimi-, kemikaalide-, elavhõbeda ja radioaktiivseid jäätmeid.

 (2) Teravaid-torkivaid ja erikäitlust vajavaid meditsiinilisi jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas.

 (3) Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised ja patoloogilised jäätmed tuleb viia enne üleandmist selleks ettenähtud jäätmete kogumisruumi, kus need tuleb asetada vastavate jäätmete jaoks ettenähtud ja vastavalt tähistatud kogumiskonteineritesse järgmiselt:
 1) teravad-torkivad jäätmed tuleb viia pakituna jäätmehoidlasse ja paigutada ainult selleks ette nähtud kogumiskonteinerisse;
 2) bioloogilised ja patoloogilised jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmetusega külmkapis.

 (4) Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda vastavat luba omavale isikule.

§ 29.  Ohtlike ja ravimijäätmete käitlemine

 (1) Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ning koguma neid nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimi-jäätmete koguste üle peab pidama arvestust ja üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

 (2) Ohtlikud jäätmed sealhulgas elavhõbedajäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumis-konteineritesse ja viia jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, et hiljem edasi anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (3) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse „Kemikaalide jäätmed”. Kasutada tuleks kemikaali originaalpakendit. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (4) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse „Radioaktiivsed jäätmed” ning hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.

§ 30.  Olmejäätmete, taaskasutatavate jäätmete ja muude jäätmete käitlemine

 (1) Tervishoiuasutuses tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Jäätmekotid asetatakse konteineritesse, mida tühjendab Viljandi vallas riigihangete seaduses sätestatud teenuste kontsessiooni tulemusel vallavalitsusega hankelepingu sõlminud veoettevõte.

 (2) Paberi ja papijäätmed, pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja üle anda taaskasutusorganisatsioonile või jäätmekäitlusettevõttele.

 (3) Vanapaberit ja kartongi tuleb koguda eraldi ja suunata taaskasutusse.

 (4) Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses ja panna taaskasutatavate paberi-jäätmete konteinerisse või saata peenestamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.

6. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 31.  Järelevalve

 (1) Järelevalvet jäätmekäitluse üle korraldab Viljandi Vallavalitsus.

 (2) Järelevalve pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise üle toimub pakendiseadusega, keskkonnajärelevalve seadusega ja tarbijakaitseseadusega sätestatud korras.

 (3) Pakendiettevõtjale pakendiseaduses pandud kohustuste täitmist kontrollivad Keskkonna-inspektsioon, Tarbijakaitseamet, Maksu- ja Tolliamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning Viljandi Vallavalitsus.

 (4) Jäätmekäitluse nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb Keskkonnainspektsioon ja Politsei- ja Piirivalveamet.

 (5) Viljandi Vallavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtete jäätmekäitlustingimuste täitmist, füüsiliste ja juriidiliste isikute jäätmehoolduslepingute olemasolu.

§ 32.  Vastutus

 (1) Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvidest 1207 ja pakendiseaduse paragrahvidest 29, 30. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

 (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel (jäätmeseadus paragrahv 128 lõige 1).

 (3) Kui reostuse tekitajat pole ühe aasta jooksul võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused (jäätmeseadus paragrahv 128 lõige 4).

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul on maareformi seaduse paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud maa suhtes enne selle kooskõlas maareformi seadusega riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise korraldamise kohustus Keskkonnaametil.

§ 33.  Rakendussätted

 (1) Tunnistada kehtetuks:
 1) Paistu vallavolikogu 18. jaanuari 2011 määrus nr 2 "Paistu valla jäätmehoolduseeskiri";
 2) Pärsti Vallavolikogu 16. mai 2012 määrus nr 58 „Pärsti valla jäätmehoolduseeskiri“;
 3) Saarepeedi Vallavolikogu 16. juuni 2011 määrus nr 40 "Saarepeedi valla jäätmehoolduseeskiri";
 4) Viiratsi Vallavolikogu 28.10.2010 määrus nr 24 "Viiratsi valla jäätmehoolduseeskirja uue redaktsiooni kehtestamine".

 (2) Määrus jõustub 01.august 2015.

Hellar Mutle
vallavolikogu esimees

Lisa 1

Lisa 2