Tori valla finantsjuhtimise kord
Vastu võetud 20.06.2019 nr 76
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 1 ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 lõike 7, § 21 lõike 1 ja § 28 lõike 31 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Tori valla finantsjuhtimise kord (edaspidi määrus) reguleerib järgmist:
1) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimusi ja korda;
2) Tori valla eelarve (edaspidi eelarve) ülesehitust ja liigendamise põhimõtteid;
3) eelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamist, menetlemist ja vastuvõtmise ning avalikustamise nõudeid ja korda;
4) reegleid vallaeelarvest väljaminekute tegemiseks, kui vallaeelarve on eelarveaasta alguseks vastu võtmata;
5) vallaeelarve täitmise reegleid, sh vallaeelarve täitmise käigustulude (kogumahus) kavandatust väiksema laekumise korral vallaeelarves ettenähtud väljaminekute tegemise piiramise tingimusi, ulatust ja ajalist kestust;
6) reservfondi kasutamise tingimusi ja korda;
7) valla majandusaasta aruande koostamise, menetlemise, kinnitamise ja avalikustamise tingimusi ja korda.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) finantsosakond – Tori Vallavalitsuse struktuuris olev osakond, mille eesmärk on korraldada eelarvelist juhtimist ning raamatupidamist;
2) eelarveliste vahendite kasutajad – vallavalitsuse struktuuriüksused, hallatavad asutused ja ametiasutuses valdkondade koordineerimise eest vastutavad ametnikud;
3) kulujuht – teenistuja, kes vastutab kindla valdkonna/osakonna kulude planeerimise, teostamise ja aktsepteerimise eest oma pädevuse piires.
2. peatükk Eelarve ülesehitus, koostamine ja menetlemine
§ 3. Eelarve ülesehitus
(1) Eelarve koosneb osadest ja on tekkepõhine.
(2) Eelarve osad on põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevus, finantseerimistegevus ja likviidsete varade muutus.
(3) Eelarve osad liigendatakse vastavalt §-s 4 sätestatule.
§ 4. Eelarve liigendamine
(1) Põhitegevuse tulude liigid majandusliku sisu järgi on:
1) maksutulud;
2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
3) saadavad toetused;
4) muud tegevustulud.
(2) Põhitegevuse kulude liigid majandusliku sisu järgi on:
1) antavad toetused;
2) muud tegevuskulud;
3) personalikulud;
4) majandamiskulud;
5) muud kulud (sh reservfond).
(3) Investeerimistegevuse liigid on:
1) põhivara müük (+);
2) põhivara soetus (-);
3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+);
4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-);
5) osaluste soetus (-);
6) osaluste müük (+);
7) muude aktsiate ja osade soetus (-);
8) muude aktsiate ja osade müük (+);
9) antavad laenud (-);
10) tagasilaekuvad laenud (+);
11) finantstulud (+);
12) finantskulud (-).
(4) Finantseerimistegevuse liigid on:
1) kohustuste võtmine (+);
2) kohustuste tasumine (-).
(5) Likviidsete varade muutuse liigid on:
1) raha ja pangakontode saldo muutus;
2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;
3) soetatud võlakirjade saldo muutus.
§ 5. Eelarve koostamise tingimused
(1) Eelarve koostatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud eelarvosadele ning käesoleva määrusega sätestatud liigendusele, eelarvestrateegia alusel ning arvestades eelarve taotluste menetluse tulemusi.
(2) Eelarve ja lisaeelarve koostatakse ja kinnitatakse volikogu poolt määrusega.
(3) Lisaks käesoleva määruse § 4 sätestatule liigendab vallavolikogu eelarve põhitegevuse kulud tegevusalade lõikes.
(4) Struktuuriüksuste ja allasutuste juhid liigendavad eelarve tuludeks ja kuludeks neljakohaliste tulu- ja kululiikidena. Liigenduse kinnitab vallavalitsus korraldusega.
(5) Eelarve puudujääk peab olema kaetud finantseerimistehingutega ja/või likviidsete varade muutusega.
(6) Eelarves nähakse reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks kuni 1% kavandatud põhitegevuse kulude mahust.
§ 6. Eelarve seletuskiri
(1) Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, mis on informatiivse, seletava ja prioriteete kehtestava tähendusega. Seletuskiri ei ole eelarve osa, vaid seal sisalduva numbrilisel ja tekstilisel kujul esineva info ning tehtavate otsuste põhjendus.
(2) Eelarve eelnõu seletuskiri peab sisaldama:
1) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 22 lõikes 2 sätestatut;
2) ülevaade võetud laenudest tulenevad kohustused eelseisvate eelarveaastate lõikes;
3) ülevaade netovõlakoormuse tasemest eelarve menetlemisega alustamisele eelneva aasta seisuga, planeeritav netovõlakoormuse tase eelarve menetlemisega alustamise aasta lõpuks ja planeeritav netovõlakoormuse tase menetletava eelarve eelnõu eelarveaasta lõpuks;
4) ületulevad ja üleminevad kohustused.
(3) Eelarve seletuskirjale lisatakse tabelid, kus eelarve eelnõu selgitamiseks ja põhjendamiseks on eelarve lahti kirjutatud Rahandusministeeriumi eelarveklassifikaatoris toodud kuni kuuekohaliste tulu- ja kululiikidena. Tabelid on seletava tähendusega.
§ 7. Eelarve koostamise kord
(1) Eelarve eelnõu koostamist korraldab vallavalitsus. Eelarve eelnõu koostab ning selleks vajaliku info kogumist ja vahendamist koordineerib finantsosakond.
(2) Eelarve eelnõu koostamiseks kinnitab vallavalitsus finantsosakonna ettepanekul hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 31. maiks eelarve koostamise lähteseisukohad, arvestades valla arengukava ja eelarvestrateegiat ning teisi antud valdkonda reguleerivaid volikogu õigusakte, investeeringute, töötasufondi, vallapoolsete sotsiaaltoetuste ja mittetulundusühingutele eraldatavate toetuste määrasid ning muid olulisi asjaolusid.
(3) Vallavalitsus kehtestab finantsosakonna ettepanekul eelarve taotluse vormid.
(4) Eelarve taotluste kogumiseks edastab finantsosakond kehtivad eelarve taotluste vormid eelarveliste vahendite kasutajatele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 30. juuniks.
(5) Vallaeelarvest raha taotlemiseks tuleb vormikohane taotlus esitada vallavalitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 31. augustiks. Käesolev lõige kehtib eelarveliste vahendite kasutajatele kellel on õigus vallaeelarvest raha taotleda riikliku või volikogu õigusakti alusel.
(6) Taotlusele lisatakse seletuskiri, mis peab sisaldama selgitust taotletava raha suuruse, kasutamise otstarbe ja seadusele vastavuse kohta. Samuti märgitakse seletuskirjas eelarve alusandmed ja kulude arvestus, tuues eraldi välja arvestused ja selgitused lisanduvatele kuludele, mis on seotud uute objektide kasutusele võtmise või muudatustega õigusaktides. Samuti ülevaade kavandatavaks eelarvesaastaks lõppenud erinevate kulude (projektid, üritused, uute ruumide sisustamine jne) mahu ja sisu kohta.
(7) Finantsosakond vaatab esitatud eelarve taotlused läbi ja kontrollib eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust, nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele. Puuduste esinemisel taotluses on finantsosakonnal õigus tagastada taotlus esitajale puuduste kõrvaldamiseks. Esitaja on kohustatud puudused taotluses kõrvaldama hiljemalt 15. oktoobriks. Finantsosakonnal on õigus iseseisvalt parandada taotlustes esinevaid vormilisi vigu, mis ei muuda taotluse sisu.
(8) Taotlusi menetletakse aruteludena, milles osalevad finantsosakonna esindaja, vallavalitsuse vastava osakonna juht või teenistuja ning vajadusel taotluse esitaja.
(9) Finantsosakond koostab läbivaadatud taotluste ja muude asjakohaste materjalide, info ja õigusaktide alusel eelarve eelnõu ning esitab selle vallavalitsusele, kes hindab taotletud kulude otstarbekust ning vajadusel korrigeerib seda eelarve eelnõu menetluse käigus, lähtudes vallaeelarve tulude prognoosist ja muudest olulistest asjaoludest.
§ 8. Eelarve eelnõu menetlemine volikogus
(1) Vallavalitsus esitab eelarve eelnõu menetlemiseks volikogule hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 30. novembriks.
(2) Volikogu esimees edastab eelarve eelnõu menetlemiseks kõikidele volikogu alatistele komisjonidele. Vallavalitsus tutvustab eelarve eelnõud kõigis volikogu alatistes komisjonides. juhtivkomisjoni poolt heaks kiidetud eelarve eelnõu edastatakse volikogu päevakorda esimesele lugemisele.
(3) Eelarve menetlemiseks korraldatakse volikogus vähemalt kaks lugemist, mis ei tohi toimuda samal istungil. Lugemiste täpse arvu, nende katkestamise ja lõpetamise otsustab volikogu.
(4) Eelarve eelnõu esimese lugemise lõpetamisel volikogu istungil määrab volikogu tähtaja muudatusettepanekute tegemiseks eelarve eelnõusse.
(5) Ettepanekuid võivad teha volikogu liikmed, volikogu alatised komisjonid ja nende liikmed ning vallavalitsus.
(6) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Volikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus. Võimalusel tuleb vältida katteallikateks finantseerimistehingute või likviidsete varade muutuse toomist.
(7) Finantsosakond koostab tähtajaks esitatud muudatusettepanekute alusel koondi ning esitab selle vallavalitsusele seisukoha võtmiseks.
(8) Muudatusettepanekute koond koos vallavalitsuse seisukohtadega esitatakse juhtivkomisjonile. Volikogu juhtivkomisjon võib eelarve projekti teha ettepanekuid ka pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist ettepanekute läbivaatamise käigus. Juhtivkomisjoni ettepanekutele lisatakse vallavalitsuse arvamus.
(9) Vallavalitsus võib teha juhtivkomisjonile ettepaneku muudatusettepaneku tagasilükkamiseks juhul, kui see on vormistatud puudulikult, selle mõjusid või katteallikaid ei ole piisavalt selgitatud või see ei ole kooskõlas valla kehtiva arengukava ja eelarvestrateegiaga. Samuti juhul, kui muudatusettepanekud suurendavad kulude kogusummat, kuid katteallikaid ei ole lisatud või katteallikad ei ole reaalsed.
(10) Volikogule esitatakse teiseks lugemiseks muudatusettepanekute koond, kus kajastuvad muudatusettepanekud koos vallavalitsuse ja juhtivkomisjoni seisukohtadega.
(11) Pärast muudatusettepanekute hääletamist volikogu otsustab, kas võtta eelarve vastu või saata kolmandale lugemisele.
§ 9. Eelarve vastuvõtmine
(1) Volikogu võtab eelarve vastu poolthäälteenamusega.
(2) Vallaeelarve vastuvõtmisega samal ajal volikogu:
1) otsustab eelarve vastuvõtmise ajal teadaolevate kohustuste võtmiseks loa andmise, määrates ära kohustuste piirmäärad;
2) otsustab sõltuvale üksusele laenu andmise (sealhulgas laenu tähtaja ja intressimäära) või kehtestab sõltuvale üksusele rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu andmiseks piirmäära, milleni võib antavate laenude kogusumma ulatuda.
§ 10. Eelarve ja eelarve eelnõu avalikustamine
Eelarve eelnõu, lisaeelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve ja eelarve seletuskiri avaldatakse kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras.
§ 11. Väljaminekute tegemine vastuvõtmata eelarve korral
Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve korral lähtub vallavalitsus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatust.
3. peatükk Lisaeelarve
§ 12. Lisaeelarve koostamine
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Lisaeelarvet ei pea koostama, kui eelarve muutub kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõikes 4 sätestatud asjaoludest tulenevalt.
(2) Lisaeelarve vajaduse selgitab välja ning lisaeelarve eelnõu koostab finantsosakond, lähtudes kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusega lisaeelarvele sätestatud nõuetest. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, milles märgitakse põhjendus lisaeelarve vajadus ja lisaeelarve jaotus, samuti täiendavate väljaminekute vajadused ning ülevaade konkreetsetest katteallikatest.
(3) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus esitada volikogule negatiivne lisaeelarve.
§ 13. Lisaeelarve menetlemine ja vastuvõtmine
(1) Vallavalitsuse poolt heaks kiidetud lisaeelarve eelnõu esitatakse menetlemiseks volikogule.
(2) Volikogu esimees edastab lisaeelarve eelnõu menetlemiseks volikogu juhtivkomisjonile ja vajadusel teistele volikogu alatistele komisjonidele. Vallavalitsus tutvustab lisaeelarve eelnõud komisjonis. Juhtivkomisjoni poolt heaks kiidetud lisaeelarve eelnõu edastatakse volikogu päevakorda.
(3) Lisaeelarve vastuvõtmise võib volikogu otsustada ühel lugemisel.
(4) Kui lisaeelarve eelnõusse tehakse avalikustamise ajal või volikogu alatiste komisjonide poolt muudatusettepanekuid, siis otsustab volikogu, kas lisaeelarve eelnõu menetlemiseks korraldatakse mitu lugemist.
(5) Volikogu võib otsustada, et ühel ja samal istungil teha lisaeelarve kaks lugemist.
(6) Lisaeelarve võtab volikogu vastu poolthäälteenamusega.
(7) Kui eelarveaasta jooksul lisaeelarvet ei koostata, esitatakse ülevaade sihtotstarbeliselt eraldatud raha ja annetuste kasutusse võtmise kohta volikogule eelarve täitmise aruande koosseisus.
4. peatükk Eelarve täitmine
§ 14. Eelarve täitmise tingimused ja kord
(1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine.
(2) Eelarve kassalist teenindamist (sh rahavoogude planeerimist, jälgimist ja reguleerimist) teostab finantsosakond.
(3) Eelarve täitmise eest vastutavad vallavanema käskkirjaga kinnitatud kulujuhid ja valla hallatavate asutuste juhid.
(4) Kui vallaeelarve tulu laekub kavandatust vähem, siis on vallavalitsusel õigus piirata vallaeelarves ettenähtud väljaminekute tegemist, lubades vaid vältimatute kulude tegemist. Väljaminekute tegemise piiramise otsustab vallavalitsus korraldusega, teavitades sellest koheselt ka vallavolikogu esimeest ja juhtivkomisjoni esimeest.
(5) Eelarve täitmisel peavad vallavalitsus ja kulujuhid lähtuma vallavara valitsemise korraga vara omandamisele ja teenuste tellimisele sätestatud otsustuspädevustest ja piirmääradest.
(6) Vähemalt üks kord kuus edastab finantsosakonna juht vallavalitsusele kokkuvõtte vallaeelarve täitmisest.
(7) Vallavalitsus annab vallavolikogule eelarve täitmisest ülevaate kord kvartalis vallavolikogu istungil.
5. peatükk Reservfondi kasutamise kord
§ 15. Reservfondi kasutamine
(1) Reservfondi kasutatakse ootamatute ja reeglina ühekordsete ettenägematute kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida.
(2) Reservfondist võib raha eraldada ainult sihtotstarbeliselt.
(3) Vallavalitsus võib reservfondist raha eraldada järgmiste kulude katteks:
1) tulekahju, loodusõnnetuse või muu vääramatu jõu poolt tekitatud kahjude likvideerimise kulud;
2) elutähtsate teenuste toimimise tagamiseks ja avariiliste olukordade tagajärgede likvideerimiseks vajalikud edasilükkamatud kulud;
3) eelarveaasta jooksul objektiivsetel põhjustel suurenenud kulud (nt elektrikulu, küttekulu, telefonikulu vms);
4) auhinnad valla elanikele või kollektiividele eduka osalemise eest konkurssidel, võistlustel vms üritustel;
5) ühekordsed toetused vallaga seotud kultuuri- ja spordi- vms ürituste korraldamiseks;
6) kohtulahenditest tulenevad ja juriidilise teenindamise kulud;
7) seadustest või muudest õigusaktidest tulenevad täiendavad kulud;
8) koondamishüvitiste kulu katmiseks, mida ei olnud eelarve koostamisel võimalik ette näha;
9) projektide omaosaluste katmiseks, kui selleks ei ole valla eelarvesse vahendeid planeeritud või planeeritud vahendid on ebapiisavad;
10) teistest seadustest või muudest õigusaktidest tulenevate täiendavate ning muude ettenägemata ja põhjendatud kulude katmiseks.
(4) Taotlus reservfondist täiendava raha eraldamiseks esitatakse vallavalitsusele kirjalikult. Taotlusele tuleb lisada seletuskiri üksikasjaliku arvestusega taotletava summa kohta ning põhjendustega raha kasutamise otstarbe kohta.
(5) Vallavalitsusel on õigus:
1) tagastada taotlus ja nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi või
2) jätta taotlus rahuldamata ühes põhjuste äranäitamisega või
3) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt.
(6) Raha eraldamine reservfondist vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Reservfondist eraldatud summa ulatuses võib teha kulusid ainult pärast vastava korralduse jõustumist. Reservfondist eraldatud raha tuleb kasutada eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult.
(7) Vallavalitsus esitab volikogule ülevaate reservfondi kasutamise kohta eelarve täitmise aruande koosseisus ning samuti volikogu igakordsel nõudmisel.
6. peatükk Majandusaasta aruanne
§ 16. Majandusaasta aruande koostamine, menetlemine ja kinnitamine
(1) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus seaduses toodud tähtajaks ning esitab selle volikogule kinnitamiseks.
(2) Majandusaasta aruanne edastatakse volikogu esimehe poolt menetlemiseks volikogu juhtivkomisjonile.
(3) Kui juhtivkomisjonil on majandusaasta aruande kohta märkusi või tähelepanekuid või kui juhtivkomisjon ei ole majandusaasta esitatud kujul kinnitamise poolt, esitab komisjoni esimees volikogule sellekohase kirjaliku arvamuse.
(4) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.
(5) Majandusaasta aruannet menetletakse volikogus üldises korras ning majandusaasta aruanne kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega.
(6) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne ja volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast volikogu otsust majandusaasta aruande kinnitamise kohta seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel. Avalikustamise korraldab finantsosakond.
§ 17. Määruse rakendamine
(1) Määrusega tunnistatakse kehtetuks:
1) Tori Vallavolikogu 17.06.2015 määrus nr 18 „Tori valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise alused“;
2) Tori Vallavolikogu 19.02.2014 määrus nr 2 „Tori valla eelarve reservfondi käsutamise kord“;
3) Are Vallavolikogu 22.11.2012 määrus nr 14 „Are valla eelarve reservfondi kasutamise kord“;
4) Sauga Vallavolikogu 16.06.2016 määrus nr 9 „Reservfondi kasutamise kord“;
5) Sindi Linnavolikogu 11.10.2012 määrus nr 44 „Sindi linna eelarve koostamise, täitmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise kord“;
6) Sindi Linnavolikogu 20.03.1997 määrus nr 7 „Sindi linna eelarve reservfondi käsutamise kord“.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Enn Kuslap
volikogu esimees
Facebook
Twitter