Jõgeva vallas korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
Vastu võetud 30.06.2025 nr 3
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 ja Jõgeva Vallavolikogu 22. mai 2025 määruse nr 74 „Volituse andmine hädaolukorra seaduse täitmiseks” § 1 lõike 1 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Jõgeva vallas (edaspidi vald) korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded.
(2) Määruses sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse taseme ja teenuse osutamise valmisoleku kohta ning nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Samuti sätestatakse elutähtsa teenuse taastamise korraldus ja taastamise prioriteedid, tingimused, mille korral on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga ning hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus.
2. peatükk KAUGKÜTTEGA VARUSTAMISE KUI ELUTÄHTSA TEENUSE KIRJELDUS JA TOIMEPIDEVUSE NÕUDED
§ 2. Kaugküttega varustamise kirjeldus
Kaugküttega varustamine kui elutähtis teenus (edaspidi kaugküttega varustamise teenus) on soojuse tootmine, soojuse edastamine teisele soojusettevõtjale, kaugküttevõrgu kaudu soojuse jaotamine liitumispunktini ja klientide varustamine soojusega. Kaugküttega varustamise teenust osutab kaugkütteseaduse § 7 lõikes 3 nimetatud soojuse tootja või võrguettevõtjast soojusettevõtja (edaspidi soojusettevõtja).
§ 3. Kaugküttega varustamise teenuse nõutud tase
(1) Soojusettevõtja tagab tema omandis või valduses oleva kaugküttesüsteemiga ühendatud tarbijate pideva varustamise soojusega. Soojuskoormuse tagamiseks peab soojusallika temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhu temperatuurist, ilmaprognoosist, tuule kiirusest ja soojusvõrgu inertsist.
(2) Soojusettevõtja tagab soojavarustuse vastavalt klientidega sõlmitud lepingutele. Soojusettevõtja võib elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorras või muus sarnases olukorras langetada teenuse taset, vähendades toodangu mahtu või langetades süsteemi juhitava vee temperatuuri.
§ 4. Nõuded kaugküttega varustamise teenuse toimepidevuse tagamiseks
(1) Soojusettevõtja peab kaugküttega varustamise teenuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuse ennetamiseks tagama vähemalt järgmist:
1) vajalike oskustega personali olemasolu ööpäev ringi, et kindlustada teenusega seotud ülesannete täitmine;
2) autonoomse elektritoitesüsteemi, et jätkata elektrikatkestuse korral teenuse osutamist vähemalt 12 tundi ja niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimaluse, mis tagab soojuse tootmise ja soojusvarustuse vähemalt 48 tundi;
3) lisalepingute olemasolu oluliste vahendite varustajatega ja muude oluliste lepingupartneritega;
4) vajaliku töökorralduse, et jätkata teenuse osutamist, kui on katkenud vedelkütusega varustamine, veega varustamine, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse osutamine ning tipu- ja reservkatlamaja kompleksi küttematerjali tarne.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kohustuse täitmiseks varustab soojusettevõtja autonoomse elektritoitesüsteemiga need ehitised, seadmed ja infosüsteemid, mis on olulised kaugküttega varustamise teenuse osutamiseks.
(3) Kui elektrikatkestus kestab enam kui 12 tundi, tarnib soojusettevõtja avariielektrigeneraatorite töö tagamiseks 48 tunni kestel vajalikus mahus kütust enne olemasoleva kütuse lõppemist. Kui soojusettevõtja kasutab muud autonoomset elektritoitesüsteemi, siis ta kas laeb selle süsteemi või asendab teenuse osutamise jätkamiseks uuega.
(4) Soojusettevõtja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmisi riske ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel:
1) hetkeolukorra kirjeldus ja peamised kitsaskohad toimepidevuse tagamisel;
2) olulise seadme või torujuhtme ulatuslik rike või purunemine, mille tõttu on teenuseta suur hulk kliente;
3) ulatuslik tulekahju soojusettevõttes;
4) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja varustusahela katkemine;
5) elektrikatkestus;
6) vedelkütusega varustamise katkestus;
7) telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse katkestus;
8) erakordselt rasked ilmaolud;
9) küberintsident ja/või olulise infosüsteemi häire või rike;
10) soojusettevõtte oluliste ehitiste evakueerimise või mahajätmise vajadus.
§ 5. Kaugküttega varustamise hädaolukorra määratlus
(1) Kaugküttega varustamise teenus loetakse katkenuks, kui soojusettevõtja ei ole võimeline järjepidevalt ja täies mahus osutama teenust käesoleva määruse paragrahv 3 lõike 1 kohaselt.
(2) Kaugküttega varustamise teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraks loetakse olukord, kus soojusettevõtja ei ole perioodil, kui välisõhu temperatuur on miinuskraadides, võimeline pärast teenuse katkestust taastama teenuse osutamist 24 tunni jooksul.
(3) Soojusettevõtja rakendab kaugküttega varustamise teenuse katkestuse korral viivitamata meetmeid, et taastada teenuse osutamine täies mahus.
(4) Kaugküttega varustamise teenuse katkestuse korral või ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorras taastab soojusettevõtja teenuse toimimise võimaluse korral esmalt korruselamutes, lasteasutustes, meditsiiniasutustes ja sotsiaalasutustes.
3. peatükk VEEGA VARUSTAMISE JA KANALISATSIOONITEENUSE KUI ELUTÄHTSATE TEENUSTE KIRJELDUS JA TOIMEPIDEVUSE NÕUDED
§ 6. Veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse kirjeldus
Veega varustamine ja kanalisatsiooniteenus kui elutähtis teenus (edaspidi veega varustamise ja kanalisatsiooniteenus) on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenus, mida osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud vee-ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja).
§ 7. Veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse nõutud tase
(1) Vee-ettevõtja tagab kliendile vähemalt miinimumrõhuga (üks baar) vee kättesaadavuse ühisveevärgi kaudu ja korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise.
(2) Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama Eesti Vabariigi õigusaktides kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Vee-ettevõtja tagab liitumispunktis tavaolukorras veerõhu vähemalt kaks baari ja hädaolukorras vähemalt ühe baari.
(3) Hädaolukorras või muus sarnases olukorras võib vee-ettevõtja olenevalt ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenuse häirest või katkestusest ajutiselt piirata kliendil vee tarbimist ja kanalisatsiooni kasutamist või need katkestada.
§ 8. Nõuded veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevuse tagamiseks
(1) Vee-ettevõtja peab veevarustamis- ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuse ennetamiseks tagama vähemalt järgmist:
1) vajalike oskustega personali olemasolu ööpäev ringi, et kindlustada teenuse tagamisega seotud ülesannete täitmine;
2) suutlikkus elektrikatkestuse korral jätkata käesoleva määruse paragrahvis 7 kirjeldatud ulatuses teenuse osutamist vähemalt 24 tunni jooksul;
3) lisalepingute olemasolu oluliste vahendite varustajatega ja muude oluliste lepingupartneritega;
4) vajaliku töökorralduse, et jätkata teenuse osutamist, kui on katkenud vedelkütusega varustamine ning telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse osutamine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kohustuse täitmiseks varustab vee-ettevõtja autonoomse elektritoitesüsteemiga need ehitised, seadmed ja infosüsteemid, mis on olulised veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks. Autonoomne elektritoitesüsteem peab tagama elektritoite pärast põhielektritoite katkestust vähemalt kaheksaks tunniks.
(3) Kui elektrikatkestus kestab enam kui kaheksa tundi, tarnib vee-ettevõtja avariielektrigeneraatorite töö tagamiseks 24 tunni kestel vajalikus mahus kütust enne olemasoleva kütuse lõppemist. Kui vee-ettevõtja kasutab muud autonoomset elektritoitesüsteemi, siis ta kas laeb selle süsteemi või asendab teenuse osutamise jätkamiseks uuega.
(4) Vee-ettevõtja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmisi riske ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel:
1) hetkeolukorra kirjeldus ja peamised kitsaskohad toimepidevuse tagamisel;
2) olulise seadme või torustiku (magistraaltoru, pumpla, reoveepuhasti) ulatuslik rike või purunemine, mille tõttu on teenuseta suur hulk kliente;
3) joogivee reostumine ja kõlbmatuks muutumine;
4) ulatuslik tulekahju vee-ettevõttes;
5) elektrikatkestus;
6) vedelkütusega varustamise katkestus;
7) telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse katkestus;
8) erakordselt rasked ilmastikuolud;
9) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja varustusahela katkemine;
10) küberintsident või olulise infosüsteemi häire ja rike;
11) personalirisk.
§ 9. Veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse hädaolukorra määratlus
(1) Vee-ettevõtja osutatav veevarustamis- ja kanalisatsiooniteenus loetakse katkenuks, kui vee-ettevõtja ei ole võimeline täies mahus osutama teenust käesoleva määruse paragrahvis 7 kehtestatud tasemel.
(2) Veevarustuse või kanalisatsiooniteenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraks loetakse olukord, kus vee-ettevõtja ei ole võimeline pärast teenuse katkestust taastama teenuse osutamist 24 tunni jooksul.
(3) Vee-ettevõtja rakendab elutähtsa teenuse katkestuse korral viivitamata meetmeid, et taastada teenuse osutamine täies mahus.
(4) Teenuse vähemalt 24 tundi kestva katkestuse korral tagab vee-ettevõtja klientidele ajutise veevõtuvõimaluse.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 määratud juhul kutsutakse kokku kriisikomisjon.
4. peatükk HÄDAOLUKORRAST VÕI SELLE OHUST TEAVITAMISE JA TEGUTSEMISE KORRALDUS
§ 10. Hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus
(1) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab viivitamatult vallavanemat või kriisikomisjoni aseesimeest elutähtsa teenuse katkestusest, selle tõttu tekkinud hädaolukorrast või selle ohust kui teenuse katkestuse piirkonnas elab vähemalt 30 inimest, piirkonnas on häiritud koolide, lasteaedade tegevus või teenuse katkestusega võib kaasneda reaalne oht inimeste tervisele, elule või nende varale.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) katkestuse toimumise aeg ja eeldatav kestus;
2) olukorra lühikirjeldus ning teadaolev või oletatav põhjus;
3) teenuse taastamiseks või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatavad meetmed.
(3) Vee-ettevõtja ja soojusettevõtja teavitavad vallavalitsust teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorrast või selle ohust esimesel võimalusel. Võimalusel teavitatakse teenuse tarbijaid täiendavate kanalite kaudu (e-post, sms-teavitus, infotelefon).
§ 11. Vallavalitsuse tegevused
(1) Pärast käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud teavituse saamist, kui tegemist on määruse § 5 lõikes 2 või § 9 lõikes 2 nimetatud olukorraga, teavitab vallavalitsus avalikkust oma veebilehe, sotsiaalmeedia kanali ja massimeedia kaudu. Seejärel kutsutakse kokku kriisikomisjon.
(2) Kriisikomisjon juhib hädaolukorra lahendamist kuni valla territooriumil on elutähtsa teenuse tagamine taastunud.
§ 12. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Helle Kajaste
vallavanem
Janne Veski
õigusnõunik vallasekretäri ülesannetes
Facebook
X.com