Isikliku abistaja teenuse osutamise kord Narva linnas
Vastu võetud 27.08.2020 nr 13
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 5 alusel.
§ 1. Üldsätted
Isikliku abistaja teenuse osutamise kord reguleerib Narva linnas isikliku abistaja teenuse (edaspidi teenus) osutamist täisealistele inimestele, kes puudest tingituna vajavad füüsilist kõrvalabi ja kelle rahvastikuregistrijärgne ning alaline või peamine elukoht on Narva linnas.
§ 2. Teenuse eesmärk
Teenuse eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
§ 3. Teenuse kirjeldus
(1) Isiklik abistaja (edaspidi ka teenuse vahetu osutaja) abistab füüsiliselt teenuse saajat igapäevastes tegevustes, mille sooritamisel vajab teenuse saaja puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Teenuse vahetu osutaja lähtub oma töös iga konkreetse teenuse saaja erivajadustest ning viimase poolt antavatest mõistlikest tööjuhistest. Isikliku abistaja põhiülesandeks on teenuse saaja abistamine tegevustes, milles teenuse saaja vajab juhendamist ja kõrvalabi nagu liikumine, söömine, toidu valmistamine, riietumine, hügieenitoimingud, majapidamistööd ja muud analoogilised tegevused.
(2) Teenuse vahetu osutaja tööülesannete hulka ei kuulu füüsilise abistamisega mitteseotud muud spetsiifilist laadi ja eriteadmisi nõudvad tegevused nt meditsiini- ja tervishoiu-, tõlke-, juriidilised, remondi- ja ehitus- ning muud analoogilised teenused.
§ 4. Teenuse määramise põhimõtted
(1) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid, samuti isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
(2) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tervisliku seisundi või elukeskkonna tõttu, tuleb läbi viia korduv hindamine.
(3) Teenuse sagedus ja kestus sõltuvad iga teenuse saaja puhul eraldi teenuse vajaduse hindamise tulemustest.
§ 5. Teenuse osutamise koht ja teenuse eest tasumine
(1) Teenuse osutamise koht sõltub isiku vajadustest ja asjaolust, kas abivajav isik vastab käesoleva korra §-s 1 märgitud asukoha tingimustele. Narva linnal ei ole kohustust korraldada sotsiaalteenust teise omavalitsusüksuse või riigi territooriumil alaliselt või peamiselt elavale abi vajavale isikule.
(2) Teenuse rahastamise allikaks on Narva linna eelarve ja teenuse saaja omaosalustasu. Teenuse osutamiseks linnaeelarvest eraldatud vahendite üle peab arvestust Narva Linna Sotsiaalabiamet (edaspidi Sotsiaalabiamet).
(3) Teenuse eest isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Tasu suurus ei tohi olla takistuseks isikule teenuse osutamisel.
(4) Teenuse saaja poolt omaosaluse maksmise üle otsustatakse pärast abivajaduse väljaselgitamist. Sotsiaalabiamet hindab, kas ja millisel määral on inimene võimeline teenuse eest maksma, vajaduse korral ülalpidajate abiga ning sõlmima sellekohase kirjaliku kokkuleppe. Kirjaliku kokkuleppe võib fikseerida ka pooltevahelises lepingus.
(5) Juriidiliselt isikult või füüsiliselt isikult teenuse ostmisel lähtutakse teenuse osutaja hinnakirjast, kuid teenuse saaja ei ole kohustatud sellisel juhul tasuma rohkem, kui on Sotsiaalabiameti poolt välja selgitatud abivajava isiku tegelikud võimalusel teenuse eest tasumiseks.
§ 6. Teenuse osutaja ja teenuse vahetu osutaja
(1) Teenuse osutaja on juriidiline isik või füüsiline isik, kes osutab teenust ja kellega Narva linn on Sotsiaalabiameti kaudu sõlminud teenuse osutamiseks lepingu.
(2) Isikliku abistaja teenust vahetult osutav isik on seaduses kindlaksmääratud nõuetele vastav palgaline töötaja, kes vastavalt lepingule abistab teenust saama õigustatud isikut füüsiliselt tegevustes, millega isik puude tõttu iseseisvalt toime ei tule.
(3) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab Sotsiaalabiamet teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.
(4) Isikliku abistaja ülesanded ja tööaeg ja muud olulised asjaolud sätestatakse osapoolte vahelises lepingus, mille sõlmivad teenuse saaja, isiklik abistaja ja Sotsiaalabiamet. Juhul, kui teenust osutab juriidiline isik, sõlmitakse leping teenuse osutaja ja Sotsiaalabiameti vahel.
§ 7. Teenuse taotlemine ja määramine
(1) Teenuse saamiseks esitab teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja Sotsiaalabiametile taotluse. Teenuse taotleja lisab avaldusele dokumentaalsed tõendid: isikliku abistaja kandidaadi ja taotleja isikut tõendavate dokumentide koopiad; perearsti tõend kandidaadi tervisliku seisundi kohta, milles märgitakse tema sobivus isikliku abistaja kohustuste täitmiseks.
(2) Taotluse esitamine on vormivaba. Hindamise testi vormid kehtestatakse Sotsiaalabiameti direktori käskkirjaga.
(3) Taotleja ja Sotsiaalabiamet teevad koostööd vajalike tõendite kogumisel ja taotlusdokumentide nõuetekohasuse saavutamisel.
(4) Menetlus teenuse saamiseks algatatakse Sotsiaalabiameti poolt juhul, kui teenust vajav isik ei ole taotlust teenuse saamiseks esitanud. Sotsiaalabiamet hindab teenuse vajadust hindamisinstrumendi (hindamise test) abil ja teeb kodukülastuse. Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
(5) Sotsiaalabiamet otsustab teenuse määramise ja selle osutamise tingimused või määramisest keeldumise 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.
(6) Sotsiaalabiamet teavitab esimesel võimalusel teenuse taotlejat või tema esindajat arusaadaval viisil teenuse määramisest või keeldumisest.
(7) Sotsiaalabiamet koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuse osutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised, sh fikseeritakse teenuse osutamise kokkulepitud algusaeg, koht, maht, isikliku abistaja töökohustused ja muud teenuse osutamisel olulist tähtsust omavad asjaolud.
(8) Kui teenuse taotleja on võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse teda teenuse osutamise alustamisel suuliselt või kirjalikult tema õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal, sh vaide esitamise võimalusest ning korrast. Kui teenuse taotleja ei ole võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse teenuse taotleja õigustest ja piirangutest, sh vaide esitamise võimalusest ning korrast, tema seaduslikku esindajat.
(9) Vaie sotsiaalkaitse korraldamisel tehtud otsuse või toimingu peale esitatakse otsuse teinud või toimingu sooritanud haldusorganile, kui seadus ei sätesta teisiti.
(10) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates vaide esitamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile, kui seadus ei sätesta pikemat tähtaega. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
§ 8. Nõuded teenuse vahetule osutajale, teenuse vahetu osutaja õigused ja kohustused
(1) Teenust vahetult osutav isik lähtub kehtivast seadusest, teenuse osutamiseks sõlmitud haldusaktis või halduslepingus märgitud ülesannetest, teenuse saaja erivajadustest ja tema poolt antavatest mõistlikest juhistest.
(2) Teenuse vahetu osutaja ei või olla isik:
1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(3) Teenuse vahetul osutajal on õigus keelduda tegevustest, mida ei ole lepingus kokku lepitud, mis on seadusevastane või vastuolus heade kommetega. Tegevustest, mis ei ole lepingus fikseeritud, kuid on hädavajalikud käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi saavutamiseks, teenuse vahetu osutaja keelduda ei tohi.
(4) Teenuse vahetu osutaja esitab vastavalt sõlmitud halduslepingule Sotsiaalabiametile igakuiselt töötundide arvestuse ja sisulise aruande.
(5) Teenuse osutaja või teenuse vahetu osutaja esitab üks kord kvartalis Sotsiaalabiametile kirjaliku ülevaate teenuse saaja toimetulekust ning saavutatud eesmärgi täitmisest.
§ 9. Teenuse lõpetamine
(1) Isikliku abistaja teenus lõpetatakse Sotsiaalabiameti otsusega kui:
1) teenuse saaja on kehtivalt esitanud teenuse lõpetamise avalduse;
2) ära on langenud isikliku abistaja teenuse määramist põhjustanud asjaolud;
3) teenuse saajal on tekkinud õigus muule hüvitisele või muu hüvitise andmise algusega, kui seaduse kohaselt hüvitised asendavad üksteist ja seadus sätestab õiguse peatumise muu hüvitise andmise korral;
4) teenuse saaja asub alaliselt elama teise omavalitsuse või riigi territooriumile;
5) teenuse saaja on teadvalt andmeid varjanud või esitanud valeandmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks;
6) seoses kliendi surmaga;
7) muul põhjusel teenuse saaja ei vasta enam seaduses sätestatud tingimustele.
(2) Teenuse ja teenuse vahetu osutaja määramine lõpetatakse alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude tekkimisest.
§ 10. Järelevalve teostamine ja arvestuse pidamine
(1) Järelevalvet teenuse osutamise kohta teostab Sotsiaalabiamet.
(2) Teenuse korraldamise ja osutamise üle arvestuse pidamise eest vastutab teenuse osutaja või teenuse vahetu osutaja, kes esitab Sotsiaalabiametile vastavad aruanded.
§ 11. Rakendussätted
Määrus jõustub seadusega sätestatud korras.
Irina Janovitš
Linnavolikogu esimees
Facebook
Twitter