ElamumajandusEluruumid

Linna ja valla valitsemineLinna- ja vallavara valitsemine

Teksti suurus:

Järva valla omandis olevate eluruumide kasutusse andmise ja kasutamise kord

Väljaandja:Järva Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.09.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 02.09.2021, 1

Järva valla omandis olevate eluruumide kasutusse andmise ja kasutamise kord

Vastu võetud 26.08.2021 nr 14

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ja elamuseaduse § 8 punkti 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Järva valla omandis olevate eluruumide kasutusse andmise (edaspidi ka üürimine) ja kasutamise kord (edaspidi kord) sätestab Järva valla omandis olevate eluruumide kasutusse andmise ja kasutamise, sh sotsiaalhoolekande seaduse 2. jao 9. jaotises sätestatud eluruumi tagamise teenuse osutamiseks, põhimõtted.

  (2) Eluruum korra tähenduses on valla omandis olev alaliseks elamiseks kasutatav elamu, korter või muu ruum, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele.

  (3) Juhul, kui eluruumi rajamist või rekonstrueerimist on finantseeritud toetusmeetme abil, tuleb eluruumi kasutusse andmisel järgida toetusmeetme reegleid ning lähtuda toetusmeetme eesmärgist.

  (4) Käesolevas määruses reguleerimata juhtudel juhindutakse Järva Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) kehtestatud vallavara valitsemise korrast ning teistest asjakohastest õigusaktidest.

§ 2.   Eluruumi üürile andmise põhimõtted

  (1) Eluruumi üürile andmist on õigustatud taotlema:
  1) füüsiline isik, kes vajab elukohta Järva vallas tulenevalt töökohast või selle muutumisest,
  2) füüsiline isik, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama ja kellel on õigus eluruumi tagamise teenusele,
  3) juriidiline isik, kelle tegevuskoht asub Järva valla territooriumil ning kes vajab eluruumi enda ettevõtte töötaja majutamiseks (edaspidi majutatav töötaja).

  (2) Vabade eluruumide olemasolul ja tingimusel, et eluruumile ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlejaid, on õigus eluruume üürile anda ka teistele isikutele.

  (3) Eluruumi üürile andmine otsustatakse haldusakti andmisega.

  (4) Eluruumi kasutamise hinna (üüri) kinnitab Järva Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) arvestades vallavolikogu kehtestatud üüri piirmäära ning samas piirkonnas, samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatava vara tasumäärasid. Isikule, kellel on õigus saada eluruumi tagamise teenust, võib rakendada madalamat üüri. Üür ei sisalda eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulusid (vee- ja kanalisatsiooniteenus, elektrienergia, prügivedu, muruniitmine, lumetõrje, korterühistu kehtestatud tasu jt).

  (5) Järva Vallavalitsusel kui ametiasutusel (edaspidi ametiasutus) on õigus nõuda üürnikult üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Tagatisraha tasumine tuleb kokku leppida enne üürilepingu sõlmimist.

2. peatükk Eluruumi taotlemine ja üürileping 

§ 3.   Eluruumi taotlemine ja üürile andmise otsustamine

  (1) Eluruumi üürimiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus, milles märgitakse:
  1) taotleja isiku- ja kontaktandmed;
  2) füüsilise isiku puhul andmed taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete ja ülalpeetavate või teiste isikute, kellega koos taotletakse eluruumi, kohta;
  3) juriidilise isiku puhul majutatavate töötajate arv;
  4) eluruumi taotlemise põhjus;
  5) korra § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku puhul tööle või teenistusse asumise aeg ja töö- või ametikoha asutus;
  6) kas eluruumis soovitakse pidada lemmiklooma loomakaitseseaduse tähenduses;
  7) eluruumi üürimise tähtaeg;
  8) kas üürile taotletava eluruumi aadress esitatakse rahvastikuregistrisse kandmiseks üürniku või majutatava töötaja alalise või peamise elukoha aadressina või kui üürnik või majutatav töötaja kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, kas ta valib üürile saadava elukoha aadressi õigusliku tähendusega elukoha aadressiks.

  (2) Taotluse vaatab läbi ametiasutuse vastav teenistuja, kellel on õigus küsida taotluse esitajalt vajadusel täiendavaid andmeid.

  (3) Taotluse hindamisel, v.a eluruumi tagamise teenuse taotlemisel, on eelistatud isik, kelle töö- või tegevuskoht asub Järva valla territooriumil.

  (4) Vallavalitsus otsustab haldusaktiga eluruumi üürile andmise või mitteandmise kolmekümne (30) päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse registreerimisest.

  (5) Eluruumi tagamise teenuse korras eluruumi üürile taotlemisele ja määramisele kohaldatakse Järva Vallavolikogu kehtestatud sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatut.

  (6) Taotluse rahuldamise korral määratakse haldusaktis:
  1) kellele eluruum üürile antakse (edaspidi üürnik);
  2) juriidilise isiku puhul maksimaalne lubatud majutatavate töötajate arv;
  3) eluruumi asukoht;
  4) eluruumi suurus ja tubade arv, sh eluruumi juurde kuuluv(ad) abiruum(id);
  5) üürilepingu tähtaeg;
  6) üüri suurus ja põhjendus esitatud üüri suuruse määramisel;
  7) kõrvalkulude ning korrashoiu- ja parenduskulude tasumine;
  8) tagatisraha suurus ja selle maksmise tingimused, kui otsustatakse rakendada tagatisraha maksmine;
  9) üürilepingu sõlmimise eest vastutav isik.

§ 4.   Üürilepingu sõlmimine

  (1) Eluruumi üürimiseks sõlmitakse kirjalik üürileping.

  (2) Üürileping tuleb sõlmida 14 kalendripäeva jooksul vallavalitsuse haldusakti teatavakstegemisest arvates. Eluruumi tagamise teenuse õiguse tekkimisest arvates tuleb üürileping sõlmida viie tööpäeva jooksul. Tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel on õigus vastav haldusakt eluruumi üürile andmise kohta tunnistada kehtetuks.

  (3) Üürilepingule lisatakse eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt, milles fikseeritakse eluruumi seisukord, selles oleva mööbli ja muude seadmete koosseis ning seisukord, samuti eluruumi lokaalsete elektri-, vee-, ja soojusmõõdikute näidud ning võtmete arv.

  (4) Üürilepingu sõlmimise eest vastutav teenistuja tagab eluruumi lepingujärgseks kasutamiseks sobiva seisundi.

§ 5.   Üürilepingu pikendamine

  (1) Eluruumi üürilepingu pikendamiseks esitab taotleja ametiasutusele vähemalt 30 kalendripäeva enne üürilepingu lõppemist põhjendatud taotluse.

  (2) Üürilepingut pikendatakse juhul, kui üürnik on täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused.

  (3) Üürilepingut ei pikendata, kui üürnik on jätnud korrast või üürilepingust tulenevad kohustused täitmata või rikkunud neid ning eelnevalt nimetatud asjaolud on üürilepingu sõlmimise eest vastutav teenistuja kirjalikult fikseerinud.

  (4) Üürilepingu pikendamine otsustatakse haldusaktiga.

  (5) Üürilepingut võib pikendada korduvalt.

§ 6.   Üürilepingu lõppemine

  (1) Üürileping lõpeb tähtaja möödumisel, lepingu ülesütlemisel või lõppemisel muul alusel, sh eluruumi hävimisel või kasutamiskõlbmatuks muutumisel.

  (2) Üürilepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduse vastavaid sätteid, v.a eluruumi tagamise teenuse osutamiseks sõlmitud üürilepingule, mille võib üürnik üles öelda mistahes põhjusel, teavitades sellest ametiasutust kirjalikult 14 kalendripäeva ette.

  (3) Ametiasutusel on õigus üürileping erakorraliselt üles öelda, kui:
  1) üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude, hoone korrashoiu- ja parenduskulude või nende olulise osa maksmisega, oluliseks osaks on vähemalt ühe kuu üür, kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud;
  2) võlgnetav üür ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluva üüri;
  3) võlgnetavad kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud ületavad kahe kuu eest maksmisele kuuluvad vastavalt kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud;
  4) üürnik või majutatav töötaja lõhub või rikub tahtlikult eluruumi või kasutab eluruumi mittesihipäraselt;
  5) üürnik või majutatav töötaja teeb ümberehitusi ja parendusi üürileandja kirjaliku loata;
  6) üürniku või majutatava töötaja tegevus takistab teiste üürnike või elamu elanike tegevust või on nende huvidega vastuolus;
  7) füüsilisest isikust üürnik on andnud eluruumi allüürile üürileandja eelneva kooskõlastuseta;
  8) üürnik ei vaja elukohta Järva vallas tulenevalt töökohast või selle muutumisest;
  9) muul õigusaktis sätestatud juhul.

  (4) Üürilepingu sõlmimise eest vastutav teenistuja on kohustatud algatama üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse sissenõudmise ja/või üürilepingu ülesütlemise, kui selleks esinevad üürilepingus, käesolevas korras või õigusaktides sätestatud alused.

  (5) Üürilepingu lõppemisel vormistatakse eluruumi üürnikult vastuvõtmise akt, milles fikseeritakse käesoleva korra § 4 lõikes 3 nimetatud andmed.

3. peatükk Eluruumi kasutamine 

§ 7.   Eluruumi kasutamise õigus

  (1) Eluruumi kasutamise õigus on üürnikul, kellega on sõlmitud üürileping ja kellele on eluruum aktiga üle antud.

  (2) Juriidilisest isikust üürnik võib majutada eluruumi mitte rohkem, kui käesoleva korra § 3 lõike 6 punktis 2 määratud arvu töötajaid, kellega juriidiline isik on sõlminud üürilepingu ja kellele on eluruum aktiga üle antud.

  (3) Üürnikul on õigus saada kasutamiseks lepingutingimustele vastav eluruum ja seda üürilepingu kestel kasutada.

  (4) Füüsilisest isikust üürnik võib majutada talle üürile antud eluruumi oma abikaasat või elukaaslast, alaealisi lapsi ning töövõimetuid ja hooldust vajavaid vanemaid. Teisi isikuid võib üürnik eluruumi majutada ametiasutuse kirjalikul nõusolekul.

§ 8.   Üürniku kohustused

  (1) Peale üürilepingu sõlmimist on füüsilisest isikust üürnik kohustatud 14 päeva jooksul arvates eluruumi üleandmisest üürnikule registreerima üürile saadud eluruumi aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks oma elukoha aadressina. Kui üürnik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks.

  (2) Üürnik või majutatav töötaja on kohustatud järgima üürilepingus sätestatud nõudeid ja eelkõige:
  1) tasuma üürilepingus ettenähtud tasusid lepingus sätestatud tähtajal ja korras;
  2) kasutama üürile antud eluruumi ja abiruume (kui need on üürile antud) vastavalt otstarbele ja kehtestatud kasutuseeskirjadele või sisekorrareeglitele ning arvestama teiste elamu elanike ja naabrite huvidega;
  3) pidama eluruumis, elamu üldkasutatavates ruumides ning eluruumi hoone kinnistul kinni jäätmete käitlemise, tervisekaitse-, tuleohutus- ning sanitaarnõuetest ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest;
  4) hoidma elamu üldkasutatavates ruumides ja hoone kinnistul puhtust ning korda;
  5) kõrvaldama eluruumi pisipuudused, mida on võimalik parandada väikese koristamise või hooldamisega;
  6) hüvitama enda süü läbi eluruumi, elamu või nendes asuvate seadmete, ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud;
  7) teatama eluruumis või elamu üldkasutatavates kohtades eluruumi või elamu kasutamisega seotud süsteemide riketest viivitamatult ametiasutusele;
  8) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks eluruumi siseneda ametiasutuse esindaja(te)l;
  9) andma üürilepingu lõppemisel eluruumi üle ametiasutuse esindajale mitte halvemas seisukorras, kui see oli eluruumi tema kasutusse andmisel (v.a arvestades normaalset kulumist);
  10) vabastama eluruumi üürilepingu lõppemisel.

  (3) Eluruumi remondikohustuste jaotus määratakse kindlaks üürilepinguga.

  (4) Füüsilisest isikust üürnikul on keelatud anda eluruumi allüürile vallavalitsuse kirjaliku nõusolekuta.

  (5) Üürnikul või majutataval töötajal on keelatud teha eluruumi või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta.

  (6) Eluruumis ja hoone üldkasutatavates ruumides on suitsetamine keelatud.

  (7) Lemmiklooma pidamine eluruumis lepitakse kokku üürilepingus.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 9.   Järelevalve

  (1) Eluruumi üürilepingute täitmist ja tähtaegadest kinnipidamist kontrollib üürilepingu sõlmimise eest vastutav teenistuja.

  (2) Enne käesoleva korra jõustumist sõlmitud üürilepingud kehtivad kokkulepitud tingimustel kuni lepingu lõppemiseni.

§ 10.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Rait Pihelgas
Vallavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json