Rahandus ja eelarveRaha kasutamine

Teksti suurus:

Viljandi linna eelarvest põhivara soetuseks antava sihtfinantseerimise kord

Väljaandja:Viljandi Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.09.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 02.09.2021, 4

Viljandi linna eelarvest põhivara soetuseks antava sihtfinantseerimise kord

Vastu võetud 26.08.2021 nr 115

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel.

§ 1.   Üldsätted

  (1) Viljandi linna eelarvest põhivara soetuseks antava sihtfinantseerimise kord (edaspidi kord) sätestab Viljandi linna (edaspidi linna) eelarvest põhivara soetuseks antava sihtfinantseerimise (edaspidi sihtfinantseerimise) määramise kriteeriumid ja sihtfinantseerimise taotlemise, taotluste menetlemise, raha eraldamise ja raha kasutamise üle järelevalve teostamise korra.

  (2) Korra alusel antakse linnaeelarvest põhivara soetuseks rahalist sihtfinantseerimist, kusjuures taotleja tegevus peab toimuma linnaelanike huvides ning kaasa aitama linna arengukava elluviimisele.

  (3) Määrusega antava sihtfinantseerimise eesmärgid on:
  1) linnas tegutsevate juriidiliste isikute konkurentsivõime suurendamine ning selle kaudu linnas ettevõtluse arendamine;
  2) juriidiliste või füüsiliste isikute omandis olevate ehitiste korrastamine või uute ehitiste rajamine ning selle kaudu linnakeskkonna parendamine;
  3) juriidiliste või füüsiliste isikute poolt muu põhivara soetamise toetamine ning selle kaudu linnakeskkonna või linnaelanikele suunatud teenuste parendamine.

  (4) Antav sihtfinantseerimine on juhtumipõhine ning sihtfinantseerimise andmise otsustab Viljandi Linnavolikogu eelarveliste võimaluste olemasolu korral. Antud sihtfinantseerimise eelarve või sihtotstarbe muudatused kinnitab Viljandi Linnavalitsus.

§ 2.   Sihtfinantseerimisel kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

  (1) Sihtfinantseerimine on linna konkreetse aasta eelarvest põhivara soetamiseks eraldatud rahaline projektipõhine sihtotstarbeline investeeringutoetus, mille põhitingimuseks on see, et sihtfinantseeringu taotleja on kohustatud põhivara kas ostma, ehitama, korrastama vms.

  (2) Sihtfinantseeritav objekt ehk põhivara on käesoleva korra mõistes materiaalne vara, mida taotleja kasutab talle seatud eesmärkide täitmiseks, toodete tootmiseks, teenuste osutamiseks või halduseesmärkidel ja mille soetusmaksumus on suurem kui 5000 eurot koos käibemaksuga ning mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalsed varad on näiteks hooned, rajatised, sõidukid, seadmed, inventar, infotehnoloogilised vahendid.

  (3) Sihtfinantseerimise taotleja on Viljandi linnas või linnaelanike huvides tegutsev juriidiline isik või Eesti rahvastikuregistri andmetel Viljandi linnas elukoha aadressi omav füüsiline isik (edaspidi taotleja).

  (4) Sihtfinantseerimise abikõlblik periood on aeg, mille jooksul peavad sihtfinantseeritava objektiga seotud tegevused (edaspidi tegevused) olema ellu viidud, vajalikud kulud tehtud ning kavandatud väljundid loodud. Kulude abikõlblikkuse perioodi hindamisel lähtutakse tekkepõhisest arvestusest: kulud kajastatakse nende tekkimise perioodil, sõltumata nende eest tasutud raha liikumise ajast.

  (5) Sihtfinantseerimise planeeritud abikõlbliku perioodi esitab taotluses taotleja ise.

  (6) Aruanne on linnavalitsuse volitatud isiku poolt aktsepteeritud sihtfinantseeringu lõpparuanne, mis koosneb nii tegevuste sisulisest kirjeldusest kui ka raha kasutamise aruandest.

  (7) Aruande esitamise tähtaja määrab Viljandi Linnavolikogu ja see ei ole lühem kui 30 kalendripäeva abikõlbliku perioodi lõpust.

  (8) Abikõlblikud ehk sihtfinantseeritavad kulud on kulud, mis on sihtfinantseerimise taotluses märgitud tegevuste elluviimiseks põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud ning on tehtud sihtfinantseeringu abikõlblikkuse perioodi jooksul.
  1) Käibemaks on abikõlblik, kui vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole taotlejal õigust tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
  2) Abikõlblike kulude eest tasumise viimane kuupäev on aruande esitamise kuupäev.

  (9) Sihtfinantseeringu eelarve - taotleja põhivara soetamisega seotud kõikide kulude ja tulude detailne arvestus. Eelarve koostamisel määratakse tegevuste tulemuste saavutamiseks vajalike rahaliste vahendite optimaalne suurus, planeeritakse rahastamisallikad ning kavandatakse nende kasutamine kindlas ajaraamis. Eelarves tuuakse välja, millisele osale kulude eelarvest taotletakse sihtfinantseeringut linnalt, millised ressursid kaetakse omavahendite arvelt ja/või teistest allikatest. Taotluses esitatud eelarve peab olema kirjeldatud detailsusega, mis võimaldab sihtfinantseerimise andjal hinnata projekti tulude realistlikkust, kulude mõistlikkust, seost ja vajalikkust tulemuste saavutamisel.

  (10) Seotud osapool on käesoleva korra tähenduses taotluse esitanud juriidilise isiku juhatuse, nõukogu, volikogu või muu juhtimis- või kontrollorgani liige ja liikme (edaspidi juhtorgani liikme):
  1) abikaasa, vanavanem, juhtorgani liikme või tema abikaasa vanem ning juhtorgani liikme vanema alaneja sugulane, sealhulgas juhtorgani liikme laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva määruse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps;
  2) juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub juhtorgani liikmele endale või temaga seotud isikule;
  3) juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on juhtorgani liige ise või käesoleva lõike punktis 1 või 4 nimetatud isik;
  4) isik, keda seob juhtorgani liikmega ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus juhtorgani liiget väljaspool taotluse esitaja tegevust oluliselt ja vahetult mõjutab või keda juhtorgani liikme seisund või tegevus väljaspool taotluse esitaja tegevust oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool taotluse esitaja tegevust allub juhtorgani liikme korraldustele või tegutseb juhtorgani liikme huvides või arvel.

  (11) Juhtorgani liikmel ei ole käesolevast määrusest tulenevat seotud isiku huvi puudutavat kohustust, kui ta ei tea ega peagi teadma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seosest või seotud isiku huvist.

§ 3.   Sihtfinantseerimise põhimõtted

  (1) Sihtfinantseeringu võib määrata taotlejale:
  1) kes on Viljandi linnas või linnaelanike huvides tegutsev juriidiline isik või Eesti rahvastikuregistri andmetel Viljandi linnas elukoha aadressi omav füüsiline isik;
  2) kellel ei ole taotluse esitamise ajal ega ka sihtfinantseeringu otsustamise ajal tähtaega ületanud rahalisi võlgnevusi linna ees;
  3) kellel ei ole taotluse esitamise ajal ega ka sihtfinantseeringu otsustamise ajal Maksu- ja Tolliameti andmetel maksuvõlgnevusi või kelle maksuvõlad on ajatatud;
  4) kellel on Äriregistris nõuetekohaselt esitatud eelnevate perioodide majandusaastate aruanded (punkt rakendub juriidilisest isikust taotlejatele);
  5) kellel on varasemate toetuste kasutamise aruanded Viljandi linnale nõuetekohaselt esitatud;
  6) kellel on sihtfinantseerimise taotlemisel oma- ja kaasfinantseering eelarves kokku vähemalt 20% põhivara soetamise kogumaksumusest.

  (2) Korra alusel ei toetata linnavalitsuse ametiasutuse hallatavat asutust ega selle huvi- või spordiringi, kultuurikollektiivi, stuudiot, treeningrühma ning linna tütarettevõtteid.

§ 4.   Sihtfinantseeringu taotlemine

  (1) Sihtfinantseeringu saamiseks tuleb linnavalitsusele esitada nõuetekohane taotlus (edaspidi taotlus).

  (2) Taotlus esitatakse linnavalitsusele elektroonilises keskkonnas Spoku.

  (3) Taotluses või selle lisades tuleb esitada vähemalt järgmine informatsioon:
  1) andmed taotleja kohta;
  2) sihtfinantseeritava tegevuse nimetus, taotletav summa;
  3) raha kasutamise planeeritud ajavahemik ehk abikõlblik periood;
  4) sihtfinantseeritava tegevuse toimumise aeg ja koht;
  5) sihtfinantseeritava tegevuse eesmärk, sihtgrupp ja eeldatav kasusaajate arv;
  6) sihtfinantseeritava tegevuse seos linna arengukava tegevuskava punktidega;
  7) sihtfinantseeritava tegevuse täpne kirjeldus;
  8) sihtfinantseeritava tegevuse tulemus ja oodatav mõju;
  9) sihtfinantseeritava tegevuse eelarve, näidates muuhulgas ära omafinantseeringu ja kaasfinantseerijad ning linnalt taotletava summa kasutamise kuluread;
  10) kõigi kulutuste kohta, mille puhul taotleja hangib üheliigiliste teenuste, materiaalsete varade ostutehingu suuremas summas kui 5000 eurot käibemaksuta, tuleb esitada vähemalt kolm hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjeldus. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Kui on valitud kallim pakkumine, tuleb lisada põhjendus;
  11) sihtfinantseeritava tegevusega seotud isikute kirjalikud kokkulepped ja kooskõlastused, kui need on tegevuse elluviimiseks vajalikud;
  12) taotleja kinnitus, et ta on teadlik sihtfinantseeringu taotlemise tingimustest ning et ta vastab taotlejale esitatud nõuetele.

  (4) Taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik isik või selleks volitatud isik.

§ 5.   Taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

  (1) Taotluste menetlemise eest vastutab rahandusameti juhataja, kes kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete õigsust (edaspidi tehniline kontroll) 20 tööpäeva jooksul. Tehnilise kontrolli läbiviimisse on õigus kaasata eksperte.

  (2) Menetlusse võetakse nõuetele vastavad taotlused.

  (3) Kui taotluse tehnilise kontrolli käigus selgub, et taotlus ei vasta nõuetele, antakse taotlejale kuni 30 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise teates märgitakse võimalikult täpselt parandamist ja täiendamist vajavad punktid. Taotlejal on õigus taotleda puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamist.

  (4) Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks, lõpetatakse taotluse menetlus tehnilise kontrolli mitteläbimise ja taotluse nõuetele mittevastavuse tõttu ning antakse taotlejale sellest kirjalikult teada 5 tööpäeva jooksul.

§ 6.   Sihtfinantseeringu andmise otsustamine

  (1) Nõuetekohaselt esitatud taotluste alusel otsustab sihtfinantseeringu andmise või mitteandmise Viljandi Linnavolikogu.

  (2) Sihtfinantseeringu määramisel arvestab Viljandi Linnavolikogu järgmiste kriteeriumitega:
  1) taotleja tegevus on vastavuses käesoleva korra § 1 lõikes 3 nimetatud tegevustega;
  2) taotleja tegevus toimub linna haldusterritooriumil ja on seotud linnakeskkonna parendamisega või ettevõtluse edendamisega;
  3) taotleja tegevus on suunatud linnaelanikele ja on nende huvides;
  4) taotleja tegevus on jätkusuutlik;
  5) taotleja tegevus on arvestatava otseste kasusaajate hulgaga;
  6) taotleja tegevus omab kaasfinantseerijaid;
  7) eelarve on esitatud selgelt ja arusaadavalt ning vastavalt nõuetele.

  (3) Viljandi Linnavolikogu otsuses märgitakse:
  1) sihtfinantseeringu taotleja nimi;
  2) sihtfinantseeritava tegevuse nimetus ja eesmärk;
  3) eraldatav summa;
  4) kui taotlus rahuldati osaliselt või jäeti rahuldamata, siis põhjendused selle kohta;
  5) sihtfinantseeringu taotleja omafinantseeringu osakaal kogueelarvest;
  6) aruande esitamise viis ja tähtpäev ning kulude abikõlblikkuse periood;
  7) sihtfinantseeringu saaja kohustus raha kasutamisel teavitada avalikkust, et toetaja on Viljandi linn, sh kui sihtfinantseeringu saajal on veebileht, siis kohustus viidata veebilehel saadud sihtfinantseeringule;
  8) sihtfinantseeringu tagasimaksmise kohustus juhtudel, mis on sätestatud käesoleva korra § 8 lõikes 11.

  (4) Viljandi Linnavolikogu otsus sihtfinantseerimise andmise või mitteandmise kohta edastatakse taotlejale 10 kalendripäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

  (5) Sihtfinantseerimise kohta sõlmib linnavalitsus taotlejaga rahastamislepingu.

  (6) Sihtfinantseering kantakse pärast rahastamislepingu allkirjastamist taotleja arvelduskontole 20 kalendripäeva jooksul, kui rahastamislepingus ei ole kokku lepitud teistsuguses ülekandmise tähtpäevas.

§ 7.   Sihtfinantseeringu kasutamisest loobumine ja sihtfinantseeringu sihtotstarbe või mahu muutmine

  (1) Sihtfinantseeringu saajal on õigus rahastamislepingu sõlmimisest keelduda ja seega sihtfinantseeringust loobuda, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda sihtfinantseeringu saajal taotluses märgitud eesmärki saavutada ja rahastamislepingut korrektselt täita. Samuti on sihtfinantseeringu saajal õigus rahastamisleping ennetähtaegselt lõpetada, kui ilmnevad rahastamislepingu täitmist takistavad vältimatud asjaolud.

  (2) Sihtfinantseeringust loobumise kohta esitab sihtfinantseeringu saaja Viljandi linnavalitsusele taotluse, milles märgitakse ära sihtfinantseerimisest taganemise põhjus. Juba väljamakstud summa tagastatakse rahastamislepingus kokkulepitud tingimustel.

  (3) Kui sihtfinantseerimise taotlemisel esitatud kulude eelarve muutub, või kui sihtfinantseerimise saaja soovib muuta sihtfinantseerimise sihtotstarvet võrreldes taotluses või Viljandi Linnavolikogu otsuses näidatud sihtotstarbega, peab taotleja 15 kalendripäeva jooksul muutmisvajaduse ilmnemisest taotluste menetlejat teavitama ning põhjendama kirjalikult eelarve või sihtotstarbe muutmise vajadust kogu sihtfinantseeringu summa ulatuses. Eelarve või sihtotstarbe muudatused on abikõlblikud peale muudatuse kinnitamist Viljandi Linnavalitsuse poolt.

  (4) Kui võrreldes taotluses esitatud tegevuste kogumahuga osutub tegelik kogueelarve täitmine suuremaks, siis Viljandi Linnavolikogu sihtfinantseeringut ei suurenda.

  (5) Viljandi Linnavalitsusel on õigus vähendada sihtfinantseeringu suurust, kui esitatud aruandes selgub, et sihtfinantseeringu saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata taotluses kirjeldatud planeeritud tegevusi.

  (6) Viljandi Linnavalitsusel on õigus vähendada proportsionaalselt väljamakstava sihtfinantseeringu suurust, kui sihtfinantseeringu saaja oma- ja kaasfinantseering väheneb alla Viljandi Linnavolikogu otsuses sätestatud määra.

§ 8.   Sihtfinantseeringu väljamaksmine ja järelevalve

  (1) Kui taotleja, kellele on sihtfinantseering määratud ja kellega on rahastamisleping sõlmitud, ei ole enne raha väljamaksmist esitanud linnalt saadud teiste toetuste kasutamise aruandeid tähtaegselt, peatatakse sihtfinantseeringu väljamaksmine kuni aruannete esitamiseni.

  (2) Sihtfinantseeringu saaja on kohustatud sihtfinantseerimise kasutamise kohta esitama rahastamislepingus määratud tähtpäevaks elektroonilise keskkonna Spoku kaudu vormikohase aruande.

  (3) Sihtfinantseeringu saaja on kohustatud eristama sihtfinantseerimisega seotud kulud oma muust arvepidamisest. Kulude eristamiseks võib kasutada kas eraldiseisvat arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, mis peavad olema märgitud algdokumentidele või olema nendega infotehnoloogiliselt seotud.

  (4) Aruanne peab sisaldama kõikide tegevuste sisulist kirjeldust ning tulude ja kulude täielikku eelarve täitmise aruannet (tervikprojekti ülevaade).

  (5) Sihtfinantseerimise arvelt tehtud kulude kohta esitatakse vähemalt sihtfinantseeringu summa ulatuses kuludokumentide ja nende tasumist tõendavate dokumentide andmed (sh nimetus, number, kuupäev, sisu, summa). Iga taotletud eelarverea juurde võib aruande esitaja lisada kuludokumentide ja nende maksmist tõendavate dokumentide koopiad.

  (6) Aruande menetlemisel kontrollitakse:
  1) kas tehtud kulutused on tegevuste ja kululiikide lõikes sihipärased;
  2) kas sihtfinantseeringu saaja tegevus vastab taotlusele ja sihtfinantseeringu eraldamise otsusele.

  (7) Sihtfinantseeringu eesmärgipärast kasutamist kontrollib linnavalitsus, määrates järelevalvet teostama volitatud isikud, kellel on õigus:
  1) nõuda sihtfinantseeringu sihipärast kasutamist tõendavaid dokumente ning selgitusi;
  2) kontrollida sihtfinantseeringu saajat tema poolt osutatud tegevuskohas;
  3) puuduste avastamisel määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks;
  4) esitada linnavalitsusele ettepanek põhjendatud juhul sihtfinantseeringu summa osaliseks või tervikuna tagasinõudmiseks sihtfinantseeringu saajast tulenevatel asjaoludel.

  (8) Sihtfinantseeringu saaja on kohustatud aitama kaasa linnavalitsuse poolt volitatud isikute kontrollitegevusele, sealhulgas võimaldama viibimist sihtfinantseerimisega seotud ruumides ja/või territooriumil, andma vajadusel selgitusi ja esitama ettenähtud andmeid tegevuste elluviimise kohta.

  (9) Kui aruanne sisaldab puudusi, antakse kuni 20 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks.

  (10) Sihtfinantseeringu saaja on kohustatud tagastama projekti elluviimisel või tegevuse läbiviimisel kasutamata jäänud vahendid hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul sihtfinantseeringu kasutamise aruande esitamisest.

  (11) Linnavalitsusel on õigus korralduse alusel nõuda sihtfinantseeringu tagasimaksmist kui:
  1) sihtfinantseerimist ei ole kasutatud sihipäraselt;
  2) sihtfinantseerimise taotlemisel on esitatud valeandmeid;
  3) tegevusi, mille jaoks sihtfinantseering anti, ei tehtud või tervikprojekti ei viidud ellu;
  4) taotleja ei ole võimaldanud sihtfinantseeringu kasutamist kontrollida;
  5) taotleja ei ole tähtajaks esitanud aruannet sihtfinantseeringu kasutamise kohta;
  6) muudel sihtfinantseerimise määramise otsuses või rahastamislepingus sätestatud juhtudel.

  (12) Kui taotleja ei ole tähtajaks esitanud aruannet sihtfinantseeringu kasutamise kohta, küsib linnavalitsus sihtfinantseeringu tagasinõudmisel iga aruande esitamisega hilinetud kalendripäeva eest tagasi 0,3% toetuse summast. Kui tagasiküsimise otsustamisel on linnal taotlejale välja maksmata toetusi, tasaarveldatakse tagasinõutud summa veel välja maksmata sihtfinantseeringu summaga.

§ 9.   Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Peep Aru
linnavolikogu aseesimees

/otsingu_soovitused.json