Jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 29.03.2012 nr 4
Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 6 lõige 1 ja § 22 lõige 1 punkt 365, “Jäätmeseaduse” § 71 lõige 1 ja “Pakendiseaduse” § 15 lõige 1 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab üldnõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveo üldise korra, ehitus- ja lammutusjäätmete ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra Sangaste valla (edaspidi omavalitsus) haldusterritooriumil.
(2) Eeskiri kehtestatakse eesmärgiga tagada omavalitsuses “Jäätmeseaduse”, “Pakendiseaduse” ja nende rakendusaktide ning teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuete täitmine, vähendada tekkivate jäätmete koguseid, soodustada jäätmete sortimist ja taaskasutamist ning tagada tervislik ja puhas elukeskkond.
(3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on omavalitsuse haldusterritooriumil eeskirja täitmine kohustuslik.
(4) Eeskirjas kasutatakse mõisteid “Jäätmeseaduses”, “Pakendiseaduses” ja nende rakendusaktides ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sätestatud tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses.
§ 2. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid võimalusi, mis vähendavad ja väldivad jäätmeteket. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas.
(2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
(3) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
1) paber ja kartong;
2) pakendid;
3) ohtlikud jäätmed;
4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
5) biolagundatavad toidu- ja köögijäätmed (edaspidi toidujäätmed);
6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
7) põlevjäätmed, sealhulgas puit, plastid;
8) suurjäätmed;
9) metallid.
(4) Liigiti kogutud jäätmete kogumisel ja veol peab vältima nende segunemist teiste jäätmeliikidega.
(5) Keelatud on jäätmete ladestamine või ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse.
(6) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.
(7) Jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omavas ettevõttes. Küttekolletes võib põletada enda tegevuse tulemusel tekkinud ohtlikke aineid mittesisaldavat kiletamata paberit, pappi ja keemiliselt töötlemata puidujäätmeid.
§ 3. Jäätmevaldaja kohustused jäätmekäitlusel
(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutav isik on jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Kui jäätmevaldaja ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse kinnistu omanik.
(2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks.
(3) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule;
2) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmete vedajana Keskkonnaametis;
3) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ja ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale;
4) korraldama jäätmete, mille säilitamine kinnistul kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, varale või keskkonnale, kohese äraveo;
5) paigutama tekkinud jäätmed selleks ette nähtud kogumismahutisse;
6) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid;
7) esitama ühise kogumismahuti kasutamisel Sangaste Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) ühise kogumismahuti kasutajate vahel sõlmitud lepingu;
8) hoidma kogumismahuteid terve ja puhtana ning neid regulaarselt hooldama.
(4) Territooriumi haldaja, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõte ja juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtte töötajaid toimivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja nõuetest.
(5) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukipeatused jm) paigutab kogumismahutid territooriumi haldaja.
(6) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde kogumismahuti.
§ 4. Kogumismahuti tehnilised nõuded
(1) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis välistab ohu inimeste tervisele, varale ja keskkonnale ning tagab:
1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;
2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
3) lekke vältimise;
4) tuleohutuse.
(2) Olmejäätmete kogumisvahendina võib kasutada:
1) ühepereelamu jäätmete kogumiseks kuni 50 liitrist (maksimaalselt 10 kg) jäätmekotti, mis peab oma vastupidavuselt tagama jäätmete üleandmise ning olema keskkonnaohutu;
2) käsitsi teisaldatavat 80, 140, 240, 360, 370, 600, 660, 800 või 1100 liitrist kaanega suletavat kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
3) kaanega suletavat 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
4) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
5) presskonteinerit.
(3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 nõuetele.
(4) Avalikul kogumismahutil (tootjavastutusega hõlmatud jäätmete kogumismahutil) peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav tähistus, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile ning kogumismahutit teenindava jäätmekäitleja nime ja kontakte sisaldav informatsioon.
(5) Kogumismahuti tehnilise korrashoiu tagab kogumismahuti omanik.
§ 5. Kogumismahuti paiknemine
(1) Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühisesse kogumismahutisse.
(2) Kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(3) Ühise kogumismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi omaniku ja vallavalitsusega.
(4) Jäätmekott tuleb paigutada nii, et see oleks kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ja lindude ligipääsu eest.
(5) Kuni 800 liitrine käsitsi teisaldatav ratastel kogumismahuti tuleb paigutada tasasele kõvale alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga.
(6) Suurem kui 800 liitrine kogumismahuti tuleb paigutada jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.
(7) Kogumismahuti ligipääsutee kalle ei tohi olla üle 10% ning tee sõidetavus peab olema tagatud.
(8) Kogumismahuti paiknemiskoha ja ligipääsutee korrashoiu eest kinnistul vastutab kinnistu omanik. Kui kogumismahuti paikneb riigi- või munitsipaalmaal, tagab korrashoiu kogumismahuti valdaja.
§ 6. Kogumismahuti tühjendamine ja jäätmete vedu
(1) Kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. Kogumismahuti tuleb tühjendada koheselt, kui see levitab haisu.
(2) Olmejäätmete kogumismahuti minimaalne tühjendamissagedus on tihe- ja kompaktse asustusega alal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Täpsemad nõuded kehtestatakse eeskirja §-s 16 lõige 6 sätestatud volikogu määrusega.
(3) Kogumismahuti tühjendamine elamute juures toimub ajavahemikus 06:00-23:00.
(4) Kogumismahuti lukustamisel peab kogumismahuti valdaja tagama selle avamise tühjenduspäeval. Juhul, kui kogumismahuti paigutatakse jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse ja see lukustatakse, tuleb vedajale tagada ligipääs kogumismahutile vastavalt jäätmekäitluslepingule.
(5) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab vedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.
(6) Isikul, kes veab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena, peab olema “Jäätmeseaduse“ tähenduses jäätmeluba või ta peab olema registreeritud jäätmete vedajana Keskkonnaametis.
(7) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
(8) Jäätmevedaja on kohustatud ära koristama jäätmete laadimisel ja vedamisel maha kukkunud jäätmed.
§ 7. Jäätmete kogumine ja sortimine
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.
(2) Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed (paber ja kartong, pakendijäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed), suurjäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed, kompostitavad biojäätmed (aia- ja haljastujäätmed, toidujäätmed) ja segaolmejäätmed.
(3) Kinnistul tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kogumismahutisse, mis asub samal kinnistul või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud lepingu alusel kasutatavasse ühisesse kogumismahutisse. Jäätmeid ei ole lubatud jätta kogumismahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele.
(4) Suurjäätmed on rasked või kogukad esemed, mis võivad takistada või ohustada kogumismahuti tühjendamist või jäätmete kokkupressimist jäätmeveokis. Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada kogumismahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt 5 tööpäeva jooksul, viia jäätmejaama või anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõtjale.
(5) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna:
1) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
2) ohtlikke jäätmeid;
3) kuuma tuhka;
4) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
5) vedelaid jäätmeid;
6) käimlajäätmeid;
7) kogumiskaevude setteid;
8) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
9) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;
10) toidujäätmeid;
11) metallijäätmeid;
12) probleemtoodete jäätmeid, sealhulgas romusõidukeid ja nende osi, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
13) suurjäätmeid - rasked või kogukad esemed, mis võivad takistada või ohustada kogumismahuti tühjendamist või jäätmete kokkupressimist jäätmeveokis;
14) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
15) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada kogumismahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kogumispunkti, jäätmejaama või andma üle vastavat õigust omavale ettevõtjale.
(7) Liiva, jahtunud tuhka ja pühkmeid võib panna kogumismahutisse ja vedada jäätmekäitluskohta, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele.
(8) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja haisvad jäätmed tuleb panna kogumismahutisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida kogumismahutit.
(9) Liigiti kogutavad toidujäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult. Toidujäätmete kogumismahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
(10) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja kogumismahuti säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmeid hiljem töödelda või taaskasutada.
§ 8. Biolagunevate jäätmete käitlemine
(1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul peab olema paberi ja kartongi kogumiseks eraldi kogumismahuti kui kinnistul on vähemalt 5 korterit ning kaugküte, elektriküte või vedel- või gaasikütust kasutav lokaalküte.
(2) Tihe- ja kompaktse asustusega alal peab elamumaa sihtotstarbega kinnistul olema toidujäätmete kogumiseks eraldi kogumismahuti, välja arvatud juhul, kui toidujäätmeid kompostitakse eeskirjas sätestatud korras ning sellest on teavitatud vallavalitsust.
(3) Paberi ja kartongi ning toidujäätmete kogumiseks peavad mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul olema eraldi kogumismahutid, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. Paberiks käesoleva lõike tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt “Isikuandmete kaitse seadusele” ja “Arhiiviseadusele”.
(4) Eraldi kogutud biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse, kui neid ei ole võimalik kompostida kohapeal vastavalt eeskirja nõuetele.
(5) Biojäätmed võib jäätmevaldaja oma kinnistul kompostida juhul, kui:
1) kompostimiskoht on paigutatud selliselt, et see ei reosta keskkonda ega ohusta inimeste tervist;
2) kompostimiskoht ei ole salvkaevule või puurkaevule lähemal “Veeseaduses” sätestatud piirangutest;
3) kompostimiskoht ei asu veekaitsevööndis.
(6) Kompostimiskoht peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(7) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks näriliste ja putukate teket. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.
(8) Biojäätmed võib kompostida lahtiselt aunas. Tihe- ja kompaktse asustusega alal võib toidujäätmeid kompostida ainult selleks ettenähtud suletavas kompostris.
§ 9. Metallijäätmete käitlemine
(1) Metallijäätmed tuleb viia jäätmejaama või anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõtjale.
(2) Metallijäätmete valdaja peab suutma jäätmete vastuvõtjale tõestada oma omandiõigust üleantavatele jäätmetele.
§ 10. Loomsete jäätmete käitlemine
(1) Loomsete jäätmete valdaja peab tagama enda valduses olevate loomsete jäätmete nõuetekohase käitlemise.
(2) Loomsed jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda selleks tunnustatud ettevõttesse või matta selleks lubatud kohta.
§ 11. Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlemine
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(2) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta.
(3) Kogumismahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama lekkekindlates kogumismahutites.
(4) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale.
(5) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvid jt olmes kasutatavad kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti, jäätmejaama või anda üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale. Ravimeid võib üle anda ka turustaja müügikohta.
(6) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja peab tagama oma territooriumil ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite olemasolu. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale.
(7) Ohtlikud jäätmed, mis üksteisest eraldatakse, peavad paiknema nii, et oleks välistatud ohtlike ainete kokkupuutumine nende käitlemise käigus või õnnetuse, sealhulgas taara lekkimise, korral.
(8) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumispunkti, elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunkti, jäätmejaama või turustaja müügikohta.
(9) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunkti, jäätmejaama või uue toote ostmise korral kauplusse.
(10) Vanarehvid tuleb üle anda vanarehvide kogumispunkti, jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral kauplusse või rehviettevõttesse.
(11) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti, vanametalli kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral kauplusse.
(12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 8 – 11 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon koostöös vallavalitsusega.
§ 12. Pakendite ja pakendijäätmete käitlemine
(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud kogumismahutisse, viia selleks ettenähtud kogumispunkti või jäätmejaama.
(2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja puhtad ning vajadusel (nt suuremahulised pappkarbid ja mahlapakid) enne kogumismahutisse asetamist kokku surutud.
(3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise, veo käitluskohta ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid.
(4) Pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused, arvestades “Jäätmeseaduses“ ja “Kemikaaliseaduses“ ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid.
(5) Tagatisrahata pakendi ja pakendijäätmete kogumismahutite asukohad määrab vallavalitsus.
(6) Tagatisrahaga tagatud pakendi ja pakendijäätmete kogumisel tuleb lähtuda “Pakendiseaduse“ nõuetest.
§ 13. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitus-, remondi- ja lammutustöödel (edaspidi ehitustegevus).
(2) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete omanik.
(3) Ehitusjäätmete kogumismahuti paigutamine tänavatele, sõidu- või kõnniteedele, parklatesse, parkidesse ja haljasaladele kooskõlastatakse vallavalitsusega.
(4) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud tekkekohal eraldi koguma järgmised jäätmed:
1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
2) puidujäätmed;
3) paber ja kartong;
4) metallijäätmed;
5) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas jne);
6) raudbetoon- ja betoondetailid;
7) pinnas;
8) plastjäätmed (sh kile);
9) muud segajäätmed.
(5) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõtjale.
(6) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskivide ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõtjale.
(7) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning bituumenit mittesisaldav asfalt tuleb anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõtjale.
(8) Keemiliselt töötlemata puidujäätmed tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõtjale.
(9) Bituumenit sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.
(10) Tihe- ja kompaktse asustusega alal võib saastumata pinnast või sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kasutada heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega.
(11) Ehitusloa alusel toimuva ehitustegevuse lõpetamisel tuleb esitada vallavalitsusele tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid.
§ 14. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkinud jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käitlemisel.
(2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sealhulgas neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt jne;
4) saastunud pinnas.
(3) Vedelad ohtlikud jäätmed (näiteks kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid) tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse kogumismahutisse.
(4) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Kogumismahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid.
(5) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale.
§ 15. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemine
(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed (bioloogilised jäätmed, teravad ja torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed, ravimid, kemikaalid jms) tuleb sortida liigiti, pakendada, vajadusel märgistada ja säilitada nõuetekohastes kogumismahutites ning ruumides kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba omavale ettevõtjale.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, tuleb käidelda kui ohtlikke jäätmeid.
§ 16. Korraldatud jäätmevedu
(1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse tagab jäätmevaldaja liitudes korraldatud jäätmeveoga ning korraldades ise korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmete kogumispunktidesse.
(2) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt.
(3) Omavalitsuse haldusterritoorium moodustab koos teiste Valga maakonna kohaliku omavalitsuse üksustega ühise jäätmeveo piirkonna, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajale kohustuslik. Jäätmevaldaja on korteriühistu, selle puudumisel aga kinnistu omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.
(4) Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid, paberit ja kartongi, toidujäätmeid ning suurjäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike.
(5) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine.
(6) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse volikogu määrusega.
§ 17. Jäätmete kõrvaldamine
(1) Omavalitsuse haldusterritooriumil tekkinud, sealhulgas korraldatud jäätmeveoga kogutavad ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases jäätmekäitluskohas.
(2) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool jäätmekäitluskohta on keelatud, välja arvatud oma kinnistul tekkivad biojäätmed ja keemiliselt töötlemata puidujäätmed, mida võib käidelda oma kinnistu piires eeskirjas sätestatud korras.
§ 18. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.
(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
§ 19. Järelevalve ja vastutus
(1) Järelevalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub “Keskkonnajärelevalve seaduses” sätestatud korras.
(2) Füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud enda tegevuse kohta andma teavet eeskirja nõuete täitmise kohta jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele.
(3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise toimub vastavalt “Jäätmeseadusele”.
(4) Järelevalvet teostaval isikul on õigusteha käesoleva eeskirja täitmise tagamiseks ettekirjutusi. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendeid „Asendustäitmise ja sunniraha seaduses“ sätestatud korras.
(5) Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse “Jäätmeseaduse”, “Pakendiseaduse”, “Ravimiseaduse“, “Kiirgusseaduse“, “Väärteomenetluse seadustiku” ja “Karistusseadustiku” sätteid.
§ 20. Rakendussätted
(1) Käesolevas eeskirjas sätestatud toidujäätmete eraldi kogumismahutisse kogumise nõue hakkab kehtima alates korraldatud jäätmeveo toidujäätmetele rakendumisest.
(2) Volikogu 28. detsembri 2007. a määrus nr 7 (KO 2008, 13, 217) “Jäätmehoolduseeskiri” tunnistatakse kehtetuks.
(3) Määrus jõustub 2. aprillil 2012. a.
Rando Undrus
Volikogu esimees
Facebook
Twitter