Väljaandja: Kambja Vallavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 05.11.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.07.2022
Avaldamismärge: RT IV, 02.11.2016, 9

Kambja valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 13.10.2016 nr 53


Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 36^5  ja 36^6  ning jäätmeseaduse § 71 lõike 1 alusel.

1. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLDNÕUDED

1. jagu Reguleerimisala ja mõisted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Kambja vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond, rakendada jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

(2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed) käitlemise korra valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Kambja valla haldusterritooriumil.

§ 2. Jäätmehoolduse korraldamine

(1) Jäätmehooldust vallas korraldab ning järelevalvet teostab Kambja Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt oma pädevusele.

(2) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet järgmiselt:
1) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist;
2) korraldab valla üldkasutatavatel haljasaladel tekkivate aia- ja haljastujäätmete kogumist ning võimalusel ka kompostimist valla territooriumil selleks rajataval kompostimisväljakul;
3)  loob tingimused kogumispunktide paigaldamiseks;
4) teostab järelevalvet prügi ebaseadusliku mahapaneku üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist;
5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid;
6) korraldab vallaelanike koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete ja probleemtoodete kogumisringe vähemalt üks kord aastas;
7)  nõustab valla elanikke ja levitab jäätmetealast teavet;
8) avaldab regulaarselt informatsiooni jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest valla territooriumil ning teavitab elanikke uutest jäätmekäitlemise võimalustest väljaspool valla territooriumi.

§ 3. Terminid ja mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse termineid ja mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba;
2) ehitusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, plaatide ja keraamikatoodete, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad jäätmed ning pinnas, mis tekib ehitus-, lammutus- ja remonttööde, tee-ehituse ja pinnasetööde käigus (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitustööde tegemiseks ei kasutata;
3) ehituse suurjäätmed on suuremõõtmelised ja rasked ehitamisel tekkinud jäätmed (vannid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne);
4) ehituse tavajäätmed on ehitamise käigus tekkivad ehitusjäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
5) ehitusjäätmete valdaja on ehitusettevõtja, kui tema ja ehitise omaniku vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed;
6) ehitusjäätmete õiend on dokument, kus näidatakse ehitamise käigus tekkinud jäätmete kogused liigiti ja nende käitlemine;
7) elavhõbedajäätmed on purunenud või vanadest kraadiklaasidest vererõhuaparaatidest ning elavhõbedat sisaldavatest reagentidest tekkivad elavhõbedat sisaldavad jäätmed. Elavhõbeda jäätmete hulka kuuluvad muuhulgas ka amalgaami jäätmed;
8) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed on jäätmed, mis sisaldavad tõenäoliselt mikroorganisme diagnostika-protsessist ja patsientide ning loomade ravist katsetes kasutatud loomadelt ja meditsiinitarbed, mis sisaldavad verd ja/või kehavedelikke;
9) erikäitlust vajavad tervishoiu- ja veterinaarjäätmed on teravad-torkivad jäätmed, inimveri, vereproduktid, muud kehavedelikud, ekskreedid ja sekreedid ning nendega küllastunud materjalid, patoloogilised jäätmed ning mikrobioloogia ja immunoloogialaborite jäätmed. Erikäitlust vajavate jäätmete hulka ei kuulu fotojäätmed, ravimijäätmed, kemikaalide jäätmed, elavhõbedajäätmed ning tsütotoksiliste ja - staatiliste ravimite jäätmed, mida käsitletakse ohtlike jäätmetena;
10) hankeleping on vallavalitsuse ja riigihanke võitnud ettevõtja vaheline leping, millega sätestatakse olmejäätmete veoks antud teenuste kontsessiooni teostamise tingimused;
11) järelevalve on keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine;
12) jäätmed on mistahes jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
13) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
14) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;
15) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ning maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi;
16) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;
17) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
18) jäätmete korduskasutus on mis tahes toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel;
19) jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks;
20) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt;
21) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid;
22) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed;
23) jäätmeveo piirkond on volikogu määrusega kindlaks määratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab selleks ainuõigust omav ettevõtja;
24) jäätmeveo teenustasu on olmejäätmete valdaja poolt jäätmevedajale segaolmejäätmete vedamise eest makstav tasu;
25) kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid;
26) kogumisring on vallavalitsuse korraldatud ohtlike jäätmete kogumine kindlaksmääratud ajal ja kohtades;
27) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedu määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;
28) korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine on olmejäätmete valdaja erandlik ja tähtajaline vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise kohustusest;
29) metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed;
30) mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed on kasutamata elusvaktsiinid, nakkusohtlike mikroorganismide kultuurid ja tüved ning kultuuride kasvatamiseks, külvamiseks või segamiseks kasutatavad vahendid;
31) ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel;
32) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale;
33)  ohtlike jäätmete käitluslitsents on isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses;
34) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed;
35) pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted;
36) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
37) pakendijäätmed on mistahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse § 2 tähenduses;
38) patoloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (koed, amputeeritud kehaosad ja elundid,v.a hambad, luu ja igeme tükid), katseloomade jäänused;
39) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid, põllumajandusplast;
40) prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel;
41) ravimijäätmed on ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud või mille kasutamine on Eesti Vabariigis keelustatud. Ravimijäätmed on ohtlikud jäätmed;
42) saastunud pinnas on pinnas, milles leidub ohtlikke aineid üle keskkonnaministri määruses kehtestatud piirnormide;
43) segaolmejäätmed on olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid;
44) taaskasutusorganisatsioon on keskkonnaministri akrediteeritud juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad;
45) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
46) teravad-torkivad jäätmed on kasutamata terariistad ning terariistad, mida on kasutatud loomade või inimeste ravimisel, meditsiinilistel uuringutel või kliinilistel, farmakoloogilistel töödel (nt süstlad, nõelad, skalpelliterad, ampullikillud ja purunenud klaasijäätmed, saastunud vere või kehavedelikega pipetid ning laboratooriumide klaasijäätmed jmt);
47) territooriumi haldaja on kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik;
48) tervishoiu- ja veterinaarjäätmed on jäätmed, mis tekivad inimeste või loomade haiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või haiguste ärahoidmisel, sellesuunalise uurimistöö käigus või bioloogiliste preparaatide testimisel ja tootmisel;
49) tsütotoksilised ja -staatilised jäätmed on sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad jmt, mis on protseduuri käigus kokku puutunud tsütotoksiliste ja –staatiliste ravimitega;
50) tootja on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames kavandab, projekteerib, valmistab, töötleb, müüb või veab sisse tooteid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.

(3) Kambja valla üldplaneeringuga kehtestatud tiheasustusalad on Kambja alevik, Vana-Kuuste kompaktse hoonestusega alad, Pangodi maastikukaitseala, planeeritud uued elamu-, tootmis- ja sotsiaalmaa, va üldmaa, sihtotstarbega maa-alad.

(4) Hajaasustusaladena käsitletakse käesolevas eeskirjas kõiki valla külasid, välja arvatud lõikes 3 nimetatud territooriumid.

2. jagu Jäätmekäitluse korraldamine

§ 4. Jäätmekäitluse üldnõuded

(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt või mõnel muul mõjuval põhjusel võimalik.

(2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti kogumisel tuleb ülejäänud segunenud olmejäätmed viia põhimõtet järgides töötlemiseks ja ladestamiseks keskkonnaluba omavasse lõppkäitluskohta.

(3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

(4) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega.

(5) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

(6) Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega, peab omama jäätmeluba. Oma seisukoha jäätmeloa taotluse juurde annab vallavalitsus. Ohtlike jäätmete käitlemiseks, sh kogumiseks või veoks, on lisaks nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents.

(7) Jäätmevaldaja peab vältima jäätmete segunemist, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ning sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale.

(8) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohtadesse.

(9) Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.

(10) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ning võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

(11) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist.

§ 5. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel

(1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab territooriumi haldaja.

(2) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule;
2) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama vastavalt eeskirja nõuetele või andma jäätmed eeskirjaga määratud korras üle jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
3) omama või üürima eeskirja nõuete kohaselt piisavas koguses jäätmemahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;
4) paigutama jäätmemahutid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse;
5) hoidma mahuteid terve ja puhtana ning neid regulaarselt pesema. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;
6) vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras.

(3) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljaspoole kinnistut ainult maaomaniku loal.

(4) Vallavalitsus, territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehoolduse süsteemist ning eeskirja nõuetest.

§ 6. Jäätmete kogumise üldnõuded

(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

(2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud samal kinnistul või krundil asuvasse mahutisse või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühismahutisse, mida kasutatakse jäätmekäitluslepingu alusel. Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele.

(3) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu on jäätmevaldaja poolt korraldatud hiljemalt kolme ööpäeva jooksul.

(4) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda ning segunenud olmejäätmete sortimisel jäätmekäitluskohas tuleb välja noppida vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt Vabariigi Valitsuse 14.12.2015. a määruse nr 70 "Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu" (edaspidi jäätmenimistu) jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (820 01 399);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02),
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

(5) Jäätmemahutid võivad olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõttelt.

(6) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõtja. Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. Neisse kogumismahutitesse tohib panna ainult üldkasutatavates kohtades tekkinud jäätmeid.

(7) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:
1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
2) vedelaid jäätmeid;
3) ohtlikke jäätmeid;
4) käimlajäätmeid;
5) kogumiskaevude ja reoveepuhastuse setteid;
6) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või mahutit või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
7) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
8) pakendijäätmeid;
9) probleemtooteid;
10) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
11) tervishoiujäätmeid.

(8) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

(9) Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid.

(10) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia kogumiskohta. Kogumiskohtadest ja jäätmeliikidest teavitab vallavalitsus regulaarselt valla veebilehel ja valla ajalehes.

§ 7. Paberi- ja kartongijäätmete liigiti kogumine

(1) Territooriumil, mille jäätmetekkekohaks on 10 ja enama korteriga elamu, peab olema paberi ja kartongi mahuti.

(2) Territooriumil, mille jäätmetekkekohaks on vähem kui 10 korteriga elamu või kui korterelamus on projektijärgne ahiküte või tahkekütusega katel, peab paberit ja kartongi koguma eraldi, viies nimetatud jäätmed selleks valla lehes või valla veebilehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ettenähtud kogumispunkti või põletades kiletamata paberi ja kartongi küttekoldes.

(3) Paberi ja kartongi kogumiseks territooriumil, kus jäätmetekkekohaks on mitteeluruum, peab olema eraldi kogumismahuti või koht paberi ja kartongi kogumiseks juhul, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas ja need ei leia kohapealset taaskasutust. Eraldi kogutud paberi- ja kartongijäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel ja tingimustel.

(4) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb paberit ja kartongi koguda eraldi ka väiksema jäätmetekkega kinnistutel, viies nimetatud jäätmed selleks valla ajalehes ja/või valla veebilehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ettenähtud kogumispunkti või põletades need küttekoldes.

(5) Paberi ja kartongijäätmeid kogutakse korraldatud jäätmeveo raames.

§ 8. Pakendite ja pakendijäätmete liigiti kogumine

(1) Pakendid ja pakendijäätmed (jäätmenimistu kood 15 01) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle valla ajalehes ja/või valla veebilehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

(2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid.

(3) Pakendiettevõtja, sealhulgas postimüügiga tegelev pakendiettevõtja, on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba pakendid või pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

(4) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m^2 .

(5) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel.

(6) Elanike paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon koostöös vallavalitsusega pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, kogumispunktide paigaldamise.

(7) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

(8) Juriidilised isikud korraldavad pakendite ja pakendijäätmete kogumise ise.

§ 9. Boilagunevate jäätmete liigiti kogumine ja kompostimine

(1) Biolagunevad aia- või haljastujäätmed (jäätmenimistu kood 20 02 01) tuleb jäätmevaldajal kompostida oma territooriumil või anda üle kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele.

(2) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

(3) Koduses majapidamises tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes ehk kompostrites.

(4) Väikeelamute, aga ka selliste korterelamute puhul, kus korterite arvu ja krundi suuruse suhe võimaldab keskkonnahäiringuteta kompostimist, on soovitatav biolagunevad aia- ja haljastujäätmed kompostida oma territooriumil. Väljaspool oma territooriumit, välja arvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel.

(5) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket ning kahju tervisele ja ümbruskonnale.

(6) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

§ 10. Suurjäätmete liigiti kogumine

(1) Suurjäätmed (kood 20 03 07) on tavajäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmekogumismahutisse. Suurjäätmed on näiteks diivanid, lauad, toolid, kapid, kardinapuud, vaibad, voodid, madratsid jms. Suurjäätmete hulka ei kuulu probleemtooted ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed.

(2) Suurjäätmed võib jäätmetekitaja paigutada ajutiselt oma maaüksusel asuvate mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo vastavalt korraldatud jäätmeveo tingimustele.

(3) Suurjäätmeid kogutakse korraldatud jäätmeveo raames.

§ 11. Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete liigiti kogumine

(1) Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda ära vallavalitsuse poolt korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringil. Patareide kogumiseks on kauplustesse ja valla asutustesse paigaldatud patareide kogumiskastid.

(2) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale isikule.

(3) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

(4) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

(5) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale isikule.

(6) Elanikelt probleemtoodete kogumist ja nende käitlemist peavad korraldama tootjad (seaduse mõistes ka müüjad ja maaletoojad). Vallavalitsus saab probleemtoodete eraldi kogumist soodustada elanikke teavitades ja tootjatega koostööd tehes

(7) Vähemalt kord aastas korraldab vallavalitsus elanikele kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete ja probleemtoodete kogumisringi (teavitatakse valla veebilehel ja valla ajalehes).

3. jagu Jäätmekäitluse tehnilised nõuded

§ 12. Jäätmemahutite tehnilised nõuded

(1) Jäätmemahutid ja kompostimisanumad või -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(2) Olmejäätmete kogumiseks võib reeglina mahutitena kasutada:
1)  ühe pere jäätmete kogumiseks 50 – 150-liitriseid jäätmekotte täiskaaluga kuni 10 kg;
2) 80, 140, 240, 370, 600, 660, 770, 800, 1100 liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse;
3) kaanega varustatud 1,5; 2,5 ja 4,5 m^3  konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
4) presskonteinereid.

(3) Kinnistul võib kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.

(4) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

(5) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

(6) Kuni 370 liitrised konteinerid (kaherattalised konteinerid) võib paigutada jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast maksimaalselt 10 m kaugusele

(7) 600 – 800 liitrised mahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõvakattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 m.

(8) Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõvakattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

(9) Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs mahutite tühjenduspäeval. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks.

(10) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega, vähemalt 4 m laiad ning tasased. Tee peab võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Vaba kõrgus tee ja mehaaniliselt tühjendatavate mahutite kohal peab olema vähemalt 6 m

(11) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest kinnistul vastutab territooriumi haldaja.

§ 13. Jäätmete vedu

(1) Jäätmeveo v.a korraldatud jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja.

(2) Olmejäätmete korraldatud äravedu peab toimuma sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise ning haisu tekke, kuid mitte harvemini kui:
1)  üks kord 4 nädala jooksul valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal, jäätmemahuti suurus vähemalt 80 liitrit;
2)  üks kord 12 nädala jooksul valla üldplaneeringuga määratud hajaasustusalal, jäätmemahuti suurus vähemalt 240 liitrit;
3) üks kord 12 nädala jooksul valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal biojäätmete kompostimise korral jäätmetekkekohas, kui jäätmevaldaja on vallavalitsusele vastava nõuetekohase taotluse (lisa 2) esitanud ning vallavalitsus, olles vajadusel asjaolud kohapeal kontrollinud, on vastava nõusoleku andnud.

(3) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust sagedamini.

(4) Pakendimahuteid, samuti paberi ja kartongi mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele vältides nende ületäitumist, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul.

(5) Suurjäätmete äravedu, mahutite paigaldamine ja nende tühjendamine toimub vastavalt jäätmevaldaja või territooriumi haldaja ja jäätmevedaja vahelisele kokkuleppele.

(6) Jäätmed, mille säilitamine maaüksusel kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. Jäätmete nõuetekohase äraveo korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.

(7) Jäätmed tuleb vedada keskkonnaloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja või territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

(8)  Jäätmeid (v.a suurjäätmeid) peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nii et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

(9) Jäätmeid vedav ettevõtte on kohustatud:
1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
2) eemaldama jäätmemahutisse kogutud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust;
3) koguma kokku jäätmemahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse;
4)  oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmete kogumismahuteid;
5) paigutama tühjendatud jäätmemahuti tagasi selle esialgsesse kohta;
6) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel;
7) korraldama jäätmemahutite tühjendamist ja jäätmete vedu elanikkonda vähim häirival viisil, sealhulgas tagama ajavahemikul kell 23.00 – 6.00 elanike öörahu.

2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU

§ 14. Jäätmeveo piirkond

() Kambja valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveo piirkonna

§ 15. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud
1) 20 03 01 – prügi (segaolmejäätmed);
2) 20 01 01 – paber ja kartong;
3) 20 03 07 – suurjäätmed.

(2) Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata jäätmeliike kui selle tingib oluline avalik huvi või õigusaktidest tulenevad nõuded. 

§ 16. Korraldatud jäätmeveo sagedus ja aeg

(1) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama eeskirja § 13 lõigetes 2 – 5 toodud sagedusega.

(2) Jäätmemahutite tühjendamine võib toimuda ajavahemikul kella 6.00 - 23.00.

§ 17. Jäätmete kogumiskohad

() Jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks ja edasiseks käitlemiseks toimetada, on kirjeldatud eeskirja § 5 lõigetes 2 ja 3 ning § 12 lõigetes 5 kuni 10.

§ 18. Jäätmevedaja valik

(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab vallavalitsus teenuste kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses ja jäätmeseaduses sätestatust. 

(2) Vallavalitsus avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta valla veebilehel ja kohalikus ajalehes. 

(3) Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel vallavalitsusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust eeskirja § 15 määratud jäätmeliikide osas Kambja valla jäätmeveopiirkonnas.

§ 19. Korraldatud jäätmeveoga liitumine ja jäätmekäitlusleping

(1) Kambja valla haldusterritooriumil loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks kõik jäätmevaldajad jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel.

(2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellele on väljastatud jäätmeluba või kompleksluba.

(3) Jäätmevedaja sõlmib kahe kuu jooksul alates vallavalitsusega sõlmitud hankelepingu kehtima hakkamisest jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi.

(4) Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel ei muuda kehtetuks jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist. 

(5) Jäätmevaldajal on õigus volitada kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtteid sõlmima jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingut jäätmevaldaja nimel.

(6) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid. Jäätmekäitluslepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. Jäätmevaldajad peavad ühise jäätmemahuti kasutamiseks esitama vallavalitsusele vormikohase ühise jäätmemahuti kasutamise kokkuleppe (lisa 4). Ühise jäätmemahuti kasutamise õigus antakse vallavalitsuse korraldusega, millest teavitatakse avaldajat ja vedajat.

(7) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest vastavalt jäätmevedaja esitatud arvetele.

(8) Juhul kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, toimub jäätmemahutite tühjendamine eeskirja § 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud sagedusel ja jäätmekonteinerite minimaalsetel suurustel, jäätmevedaja esitab jäätmevaldajale veo eest arve vähemalt kord kvartalis.

(9) Jäätmevedaja teostab jäätmeveolepingu sõlminud jäätmevaldaja soovil lisaks regulaarsele veole ka konteineri tühjendamist tellimisel. Jäätmevedaja tühjendab lisatellimuse alusel konteinereid pakkumises esitatud hinnaga, millele on lubatud lisada lisatasu (maksimaalselt 30 % kogumistasust).

§ 20. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine

(1) Vallavalitsus võib vabastada olmejäätmete valdaja erandkorras tähtajaliselt korraldatud jäätmeveoga liitumisest tema põhjendatud vormikohase taotluse (lisa 1) alusel järgmistel juhtudel:
1) kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
2) suveperioodil elava või asuva jäätmevaldaja kuni viieks aastaks talveperioodiks. Talveperioodiks loetakse ajavahemikku alates 1. oktoobrist kuni 30. aprillini;
3) kui jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks presskonteinerit.

(2) Korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks loetud jäätmetevaldaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse (lisa 3), et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.

(3) Olmejäätmete valdaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

(4) Vallavalitsus teavitab avalduse esitajat kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või avalduse tagasilükkamisest ning jäätmevedajat olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemisest ja selle tähtajast.

(5) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates jäätmevaldajale nende asjaolude teatavaks saamisest.

(6) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine lõpeb vallavalitsuse korralduses fikseeritud tähtaja möödumisel. Jäätmevaldajal on õigus esitada uus avaldus.

(7) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmetevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine kui jäätmetevaldaja on esitanud valeandmeid.

§ 21. Korraldatud jäätmeveo tehnilised nõuded

(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmetevaldaja peab jäätmemahutitena kasutama käesoleva eeskirja § 12 lõike 2 punktides 1 kuni 3 toodud mahuteid.

(2) Korraldatud jäätmeveol kasutatava segaolmejäätmete kogumismahuti vähim suurus on:
1) tiheasustusaladel 80 liitrine jäätmemahuti;
2) hajaasustusaladel 240 liitrine jäätmemajuti;
3) 4 ja enama korteriga korterelamu puhul vähemalt 240 liitrit.

(3) Korraldatud jäätmeveol kasutatava paberi ja kartongi kogumismahuti vähim suurus jäätmetekkekohtadel on 600 liitrit.

§ 22. Korraldatud jäätmeveo teenustasu

(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks vedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmeveo teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatu. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja korraldatud jäätmeveo hankedokumentides toodud tingimustel.

(2) Korraldatud jäätmeveo teenustasu on ühe kuupmeetri (1 m^3 ) olmejäätmete käitlustasu eurodes. Teenustasus ei sisaldu jäätmevaldaja jäätmemahutite soetamise, rendi, amortisatsiooni jmt jaoks tehtavad kulutused.

(3) Konkreetse jäätmevaldaja jäätmeveo teenustasu suurus arvutatakse 1 m^3  teenustasu ja jäätmemahuti suuruse korrutisena.

(4) Jäätmeveo teenustasu hinda jäätmeveo perioodil ei muuda saastetasu määra muutus.

(5) Korraldatud jäätmeveo toimingud on jäätmeveo lepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine; selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine; jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m; jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Vallavalitsusel on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.

(6) Jäätmevedaja võib taotleda teenustasu muutmist juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud (nt kütuse hinna muutus), mis mõjutavad märkimisväärselt jäätmete veo- ja/või käitluskulusid. Teenustasusid ei saa muuta enne kolmandat veoaastat ja edasipidi mitte sagedamini kui üks kord veoaasta jooksul. Täpsemad tingimused sätestatakse hankedokumentides.

(7) Vedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja –dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kui vedaja selgitused ei ole piisavad või ta ei esita lisadokumente nõutud tähtajaks, lõpetatakse taotluse menetlus.

(8) Jäätmevedaja teavitab kõiki korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldajaid veoperioodi jooksul kehtivatest jäätmeveo teenustasudest kaheksa nädala jooksul pärast hankelepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui on veoperioodi alguskuupäev. Hiljem täiendavalt liitunud jäätmevaldajaid teavitatakse jäätmeveo teenustasudest jäätmekäitluslepingu sõlmimisel.

§ 23. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õiguse ennetähtaegne äravõtmine

(1) Vallavalitsusel on õigus võtta vedajalt ennetähtaegselt ära korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise ainuõigus olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaoludest:
1) jäätmevedaja ei ole sõlminud ühe kuu jooksul pakkumuse edukaks tunnistamise päevast vallavalitsusega hankelepingut;
2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist ühe kuu jooksul alates hankelepingus sätestaud tähtpäevast;
3) jäätmevedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt üks kuu pärast korraldatud jäätmeveo ainuõiguse rakendumist;
4) jäätmevedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või valla ja jäätmevedaja vahelist lepingut.

(2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus vedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada 10 tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest jäätmevedaja poolt.

(3) Juhul kui jäätmevedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus vedajalt korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õiguse ennetähtaegse äravõtmise.

(4) Jäätmevedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avatud hanke tulemusena väljaselgitatud uus jäätmevedaja veopiirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist.

3. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED

§ 24. Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded

(1) Ehitusprojektis peab olema näidatud:
1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
2) pinnasetööde mahtude bilanss;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
4) jäätmete edasine käitlemine.

(2) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete valdaja.

(3) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
1) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud või ohtlike ehitusjäätmete korral ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule;
3) vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus, ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;
4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks.

(4) Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda:
1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
2)  puidujäätmed;
3) papp ja kartong;
4) metallijäätmed;
5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne);
6) plastijäätmed (sh kile);
7) muud segajäätmed.

(5) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides lähiümbruses paiknevas ja vastavat keskkonnaluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas.

(6) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid üle 10 m^3 , tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

§ 25. Ehituse tavajäätmete käitlemine

(1) Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.

(2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavat keskkonnaluba omavale isikule.

(3) Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb ladestada vastavat luba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat keskkonnaluba omavale isikule.

(4) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamisel väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) tuleb lähtuda keskkonnaministri 21.04.2004. a määrusest nr 21 ”Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded”.

(5) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Vallavalitsuse kooskõlastust pole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks oma kinnistul või krundil vähem kui 50 m^3 . 

(6) Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse, võib koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta.

(7) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks.

(8) Betoonijäätmete ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud.

(9) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat keskkonnaluba omavale isikule. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta.

(10) Ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda ülepurustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ei ole võimalik, siis tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta.

(11) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule.

§ 26. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

(2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised.

(3) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.

(4) Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jm ning värvide, lakkide, lahustite, liimide jm jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis ning paigutada kindlalt suletavasse mahutisse.

(5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

4. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMNE

§ 27. Üldnõuded

(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti. Eraldi tuleb koguda:
1) teravad-torkivad jäätmed;
2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed;
3) patoloogilised jäätmed;
4)  mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
5) ravimijäätmed;
6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
8) taaskasutatavad jäätmed.

(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa.

(3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolitust juhiste järgimiseks.

§ 28. Erikäitlust vajavate tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemine

(1) Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas liigiti jäätmeid käitlemiseks vastu võtva isiku kehtestatud nõuete kohaselt. Jäätmepakenditele tuleb märkida jäätmeliik, jäätmete tekitaja nimi ning pakkimiskuupäev. Pakendid tuleb hoolikalt sulgeda. Pakendi välispinna saastumise või purunemise korral tuleb pakend asetada koos sisuga uude samadele nõuetele vastavasse pakendisse.

(2) Teravate-torkivate jäätmete, erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmete ja patoloogiliste jäätmete pakendid tuleb viia jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, kus need tuleb asetada vastavate jäätmete jaoks ettenähtud ja vastavalt tähistatud kogumismahutitesse järgmiselt:
1) teravad-torkivad jäätmed tuleb viia pakituna jäätmehoidlasse, kui pakend on täitunud ja paigutada ainult selleks ettenähtud kogumismahutisse;
2) erikäitlust vajavaid meditsiinilisi jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse ning asetada ainult selleks ettenähtud kogumismahutisse;
3) patoloogilised jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmetusega külmkapis.

(3) Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda vastavat luba omavale isikule, kusjuures erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda ühe nädala jooksul.

§ 29. Ohtlike jäätmete käitlemine

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ettenähtud jäätmete kogumisruumi, ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

(2) Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ning koguma neid nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimijäätmete koguste üle peab pidama detailset arvestust.

(3) Ravimijäätmed suunatakse edasisse käitlusesse järgmistel viisidel:
1) antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ravimijäätmete üleandmisel koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, pakendi tüüp, kõlbmatuse põhjus, üleandmise kuupäev;
2)  hävitatakse tekkekohal. Hävitamiseks tekkekohal peab esitama taotluse Riigi Ravimiametile;
3) tagastatakse tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev.

(4) Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad vms, mis on kokku puutunud tsütotoksiliste või -staatiliste ravimitega, tuleb pakendada kahekordsesse prügikotti, seejärel pakendada pappkasti, mis tuleb hoolikalt kinni teipida.

(5) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

(6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

5. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED

§ 30. Jäätmekäitluskohad

() Jäätmekäitluskohad Kambja vallas on loetletud Kambja valla veebilehel keskkonnakaitse/jaatmemajanduse rubriigis ja nendeks on:
1)  kompostimisplats;
2) jäätmekogumispunktid;
3)  ehitis või maa-ala, kus jäätmeid ümber laaditakse, töödeldakse, sorditakse või pakendatakse.

§ 31. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

(5) Vallavalitsusel on õigus teha Keskkonnaametile ettepanekuid Kambja valla haldus­territooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

(6) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

6. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE EESMÄRGID

§ 32. Jäätmete taaskasutamise eesmärgid jäätmeliikide kaupa

(1) Segaolmejäätmete kogumiseks nende tekkekohas on aastaks 2020 eesmärk liita jäätmetekkekohtadest 90 % korraldatud jäätmeveoga ning suunata taaskasutusse 50 % piirkonnas tekkivate olmejäätmete kogumassist.

(2) Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise eesmärgiks on pakendikonteinerite võrgustiku täiendamine ja aastaks 2020 vähemalt 60 % pakendijäätmete kogumassist ringlusesse suunamine. Selleks tuleb elanikkonda pakendijäätmete liigiti kogumisest rohkem teavitada.

(3) Paberi ja kartongi taaskasutamise eesmärgiks on liigiti kogumine tekkekohas ja taaskasutamine materjalina. 2017. aastast on tekkekohas paberi ja kartongi jäätmete kogumine minimaalses mahus õigusaktidega sätestatud.

(4) Biolagunevate jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on 2020. aastaks vähendada biolagunevate jäätmete osakaal olmejäätmetes 20 massiprotsendini. Järgnevatel aastatel on vajalik alustada biolagunevate jäätmete liigiti kogumisega tekkekohas. Võimalusel kompostida omal kinnistul, kui kinnistu suurus seda lubab, ning olemasolevatel/loodatavatel kompostimisplatsidel. 2020. a lõpuks peab olema käivitunud biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja kompostimine. Korrusmajade juures on soovituslik võtta koostöös korteriühistutega kasutusele ühised biolagunevate jäätmete kompostrid kortermajade elanike jäätmete jaoks või koostöös jäätmevedajatega leida parem lahendus nende käitlemiseks. Kompostrite paigaldamisega seonduvad kulud katavad jäätmetekitajad ehk elanikud ise. Parema arusaamise ja edukama tulemuse tagamiseks peab elanikkonda pidevalt teavitama, sealjuures tegelema tarbimisharjumuste muutmisega.

(5) Suurjäätmete, vanarehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on vähemalt aastani 2020 koguda neid jäätmekogumiskohas ning pidev teavitustöö äraandmise võimaluste kohta.

(6) Plasti, metalli, klaasi, puidu, tekstiili taaskasutamise eesmärgiks on vajadusel soetada jäätmekogumiskohta inventari ja luua tingimusi, et oleks võimalik ära anda plasti, metalli, klaasi, puitu ja tekstiili. Lisaks tekitada võimalus kasutatud, kuid korraliku mööbli, elektri- ja elektroonikaseadmete ning kasutatud rõivaste äraandmiseks.

(7) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on aastaks 2020 suunata taaskasutusse 70 % ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Selleks on vajalik teha teavitustööd, et ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine toimuks kohapeal materjalipõhiselt ning läbi viia jäätmete kohtsorteerimine. Kindlasti koguda eraldi eterniiti.

7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS

§ 33. Keskkonnareostuse likvideerimine

(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul Keskonnainspektsiooni või vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

(2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

(3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 34. Järelevalve ja vastutus

(1) Järelevalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

(2) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostavad vallavalitsus, Keskkonnainspektsioon ning politseiasutus.

(3) Jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120^7  alusel.

(4) Väärtegude kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 nimetatud isikud.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 35. Määruse rakendamine

(1) Tunnistatakse kehtetuks:
1) Kambja Vallavolikogu 17.03.2011 määrus nr 19 „Kambja valla jäätmehoolduseeskiri“;
2) Kambja Vallavolikogu 17.03.2011 määrus nr 20 „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“.

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Irma Drenkhan
vallavolikogu esimees
Lisa 1 Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise taotlus
Lisa 2 Korraldatud jäätmeveol konteineri harvema tühjendamise taotlus
Lisa 3 Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise aluse kinnitus
Lisa 4 Ühise olmejäätmekonteineri kasutamise kokkulepe