Misso Vallavolikogu määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2016-10-27 21 RT IV2016-11-022016124021120160122016-11-05+02:002022-03-27+02:00 1 2016-10-28 maarus_1_10.02.2010.xsd 402112016012 7 2022-03-24 Gerly Kuivkaev 1036362Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks avaldamineesitatud avaldamiseks12016-10-27Kaire Trumm Misso valla jäätmehoolduseeskiri Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike 1 punkti 36⁵, “Jäätmeseaduse” § 66 lõike 4, § 71 lõike 1 ja 2 ning “Pakendiseaduse” §15 lõike 1 alusel.1Üldsätted1Reguleerimisala1Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Misso valla haldusterritooriumil jäätmete, sh olme- ja tootmisjäätmete kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, hoidmist, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja Misso valla kui omavalitsusüksuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses.2Misso valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonnad, jäätmete vedamise sageduse ja aja Misso vallas.2Jäätmehoolduseeskirja eesmärk1Eeskirja eesmärgiks on säilitada Misso vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.2Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Misso valla haldusterritooriumil. 3 Mõisted 1 Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses: 1 aia- ja haljastujäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed ja oksad); 2 taaskasutatavad jäätmed - jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (vanapaber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed); 3 segaolmejäätmed ehk prügi - kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed, mida ei ole liigiti kogutud või liigiti kogutud olmejäätmetest üle jäänud sortimisjääk; 4 püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi, ega bioloogilisi muutusi; 5 ohtlikud jäätmed - jäätmed, mis vähemalt ühe kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 6 biolagunevad jäätmed – jäätmed, mis lagunevad anaeroobselt või aeroobselt, nagu toidujäätmed, paber ja papp; 7 ehitus-ja lammutusjäätmed - ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed ning väljaveetud pinnas; 8 probleemtoode - toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise-või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist; 9 jäätmete kogumismahuti - standardne jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada; 10 jäätmehoidla - lukustatud uksega ruum või hoone, kus hoitakse jäätmeid kuni nende üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele; 11 jäätmete kokkukandepunktid - hajaasustusega piirkonnas jäätmete kogumiskohad, kus kogutakse ühismahutites segaolmejäätmeid; 12 sortimine - jäätmete sortimine, sealhulgas liigiti kogumine, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ning ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi; 13 kompostimine - orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või komposteris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamise eesmärgil; 14 komposter - orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav anum; 15 jäätmejaam - spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid; 16 jäätmepunkt - taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jne) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad mahutid, vajadusel piiratud aiaga. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust; 17 jäätmepunkt - taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jne) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad mahutid, vajadusel piiratud aiaga. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust. 18 territooriumi haldaja - kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik; 19 jäätmevaldaja - jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed; 20 jäätmetekitaja - isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 21 jäätmekäitluskoht - tehniliselt varustatud rajatis või ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 22 jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis; 23 jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja või jäätmevedaja vahel sõlmitud leping, millega jäätmekäitleja või jäätmevedaja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti; 24 pakendipunkt – pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite ja pakendijäätmete mahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Misso valla haldusterritooriumil viibivatele füüsilistele isikutele; 25 tühisõit – vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule või krundile tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu; 26 vedaja – jäätmekäitleja, kellele vallavalitsus on riigihanke tulemusena andnud teenuste kontsessiooni korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks Misso valla haldusterritooriumil. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata termini kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest. 2Jäätmekäitluse üldnõuded4Jäätmekäitluse üldnõuded1Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.2Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.3Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohta on keelatud.4Mahutite tühjendamiseks peab olema tagatud veokiga ligipääs. Jäätmeveoki peatumiskoha ja mahuti vahelisel alal ei tohi olla liiklusvahendeid või muid takistusi.5Jäätmete põletamine on keelatud, välja arvatud jäätmevaldaja enda tegevuse käigustekkinud aia- ja haljastujäätmete, immutamata ja värvimata puidu ning kiletamata paberi ja kartongi. Sealjuures tuleb kiletamata paberi ja kartongi põletamisele võimalusel eelistada nende liigiti kogumist ja taaskasutuseks üle andmist. Okste ja lehtede põletamine on lubatud hajaasustusega aladel jäätmevaldaja kinnistu piires naabreid mittehäirival viisil järgides kõiki tuleohutusnõudeid.5Jäätmehoolduse korraldamine ja arendamine1Jäätmehoolduse arendamist korraldab Misso Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).2Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:1nõustab valla elanikke ja levitab jäätmealast teavet;2kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist;3teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist;4kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid kinnistutel, sõltumata maakasutuse sihtotstarbest;5kontrollib jäätmekäitlustoiminguid tänavakaubanduses;6korraldab jäätmete liigiti kogumist ja käitlust.3Vallavalitsus teavitab liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimalustest Misso valla kodulehel.6Läheduse põhimõte jäätmekäitlusesJäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.7Jäätmevaldaja1Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja, kelleks on:1jäätmetekitaja;2kinnisasjal kinnisasja omanik;3kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega, siis hoonestaja;4korteriomandite või korterihoonestusõiguse korral korteriühistu või kui korteriühistut moodustatud ei ole, siis korteriomanike poolt volitatud isik;5ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) ehitise omanik;6muu isik.2Kui jäätmetekitaja ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–6 nimetatud isikud on erinevad, määratakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga.3Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti.8Jäätmevaldaja kohustused1Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a. korraldatud olmejäätmeveo korral.2Jäätmevaldaja on kohustatud:1korraldama jäätmete üleandmise asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele;2vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;3korraldama jäätmete liigiti kogumist selleks ettenähtud mahutitesse, jäätmepunktidesse või keskkonnajaamadesse ja jäätmejaamadesse;4mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole nõuetekohaselt registreeritud jäätmete vedamiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitselised vahendid;5kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühist kogumismahutit, taotlevad selleks vallavalitsuselt loa;6hoidma kogumismahuteid tervena ja puhtana ning neid vajadusel pesema. Kogumismahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitluslepinguga ei sätesta teisiti;7hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ja ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale;8võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumismahutisse asetamist kokkupressimise teel;9säilitama aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu järelvalve ametniku nõudel kontrollimiseks.3Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sh korteriühistu, kinnisvarahalduse ja -hooldusega tegelev ettevõtja) on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtte töötajaid Misso valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.9Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded1Jäätmete liigiti kogumisel eraldatakse taaskasutatavad (pakendid, kartong, paber ja papp), biolagunevad aia-ja haljastujäätmed ning ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest. Selle tulemusena väheneb oluliselt prügilasse ladestavate jäätmete hulk.2Eraldi kogutava jäätmeliigi kogumismahutil peab olema nähtavas kohas märk või kiri, mis määrab mahutiga kogutava jäätmeliigi. Kogumismahutisse pandavad jäätmed pakitakse nii, et nad ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu tervisele ja keskkonnale.3Jäätmete kogumismahutisse tohib panna ainult neid jäätmeid, mille kogumiseks antud mahuti on ette nähtud.4Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:1paber ja kartong (20 01 01);2plastid (20 01 39);3metallid (20 01 40);4klaas (20 01 02);5biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);6biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);7bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);8pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;9puit (20 01 38);10tekstiil (20 01 10, 20 01 11);11suurjäätmed (20 03 07);12probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);13käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (20 01 tärniga* tähistatud) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.5Lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad „Jäätmeseaduse“ §-s 7 toodud olmejäätmete mõistele.6Jäätmete kogumisel tuleb vältida nende segunemist muude, näiteks tootmistegevuses tekkinud jäätmetega, ning olmejäätmete üleandmist jäätmekäitlejale segatult muude jäätmetega.7Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused.8Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud jäätmemahutisse.9Lõike 4 punktides 1-6, 8, 9 ja 11-13 nimetatud ja jäätmekoodiga (15 01 01, 15 01 02, 15 01 04 ning 15 01 07) määratud pakendijäätmete liigiti kogumine on alates 02.01.2015 kohustuslik.10Lõike 4 punktides 7 ja 10 nimetatud jäätmete liigiti kogumine korraldatakse alates 2017. aasta 1. veebruarist.11Jäätmetekitajatel on võimalus liigiti kogumisel kasutada avalikes kohtades paigaldatud eraldi konteinereid.12Alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid ja muid liigiti kogutud kodumajapidamisest pärinevaid jäätmeid ning muudest allikatest pärinevaid samalaadseid jäätmeid, välja arvatud tootmisjäätmed ja põllumajanduslikust tootmisest või metsandusest pärinevad jäätmed, korduskasutuseks ettevalmistamisena ja ringlussevõtuna vähemalt 50 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.10Jäätmete põletamine1Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.2Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi.3Aia-ja haljastujäätmete põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest, metsast või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast, kusjuures tuleb arvestada ilmastikutingimusi. Tule tegemise koht peab vastama siseministri 30.08.2010 määruse nr 40 „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded” nõuetele.3Korraldatud jäätmevedu11Korraldatud jäätmeveduKorraldatud jäätmevedu on segaolmejäätmete kogumine ja vedamine valla haldusterritooriumilt jäätmekäitluskohta või -kohtadesse vallavalitsuse korraldatud hanke korras valitud jäätmekäitlusettevõtte poolt. Kui seda tingib avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike. Misso valla korraldatud jäätmeveole üleminek toimub 2017. a veebruaris.12Jäätmevedaja leidmine1Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab vallavalitsus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega teenuste kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust.2Volikogu võib riigihangete seaduse §-s 13 sätestatud korras korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamisega seonduvate ülesannete täitmiseks volitada teist kohaliku omavalitsuse üksust, mittetulundusühingut või sihtasutust, mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit.3Vallavalitsus annab teenuste kontsessioonil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamist veopiirkonnas. Ainuõigus antakse kuni 5 aastaks.4Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal (edaspidi vedaja) on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas.5Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul tekkinud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle andma jäätmevedajale, kellega on sõlmitud kontsessioonileping.13Korraldatud jäätmeveoga liitumise korraldus1Misso vallas on üks korraldatud jäätmeveo piirkond, mis hõlmab kogu Misso valla haldusterritooriumi.2Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Misso valla haldusterritooriumil.3Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.4Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, äri- või eluruum.5Jäätmete kogumiseks korraldatud jäätmeveo piirkonnas on kaks võimalust:1Jäätmevaldaja individuaalne kogumiskonteiner. Individuaalset kogumiskonteinerit peaks kasutama jäätmevaldajad piirkondades, kus teed võimaldavad pääseda prügiautol majapidamise juurde. Isikliku kogumiskonteineri kasutamine tagab jäätmevaldajale kontrolli oma jäätmekoguse, tühjendussageduse ja teenuse maksumuse üle.2Rajatakse ühised jäätmete kokkukandepunktid. Kokkukandepunktidesse on paigutatud 0,6-5m³ suurused segaolmejäätmete kogumiskonteinerid. Kokkukandepunktid peaksid asuma piirkonna hajakülades, kus ei ole võimalik prügiautol pääseda iga majapidamise juurde.6Eramu või korterelamu jäätmemahuti suurus sõltub elanike arvust ja jäätmemahuti tühjendussagedusest. Ettevõtete jäätmemahuti suurus ja tühjendussagedus sõltub ettevõtte töötajate arvust ja tegevusalast.7Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine.14Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid1Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks on:1segaolmejäätmed;2paber ja kartong.2Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata jäätmeliike, kui seda tingib kohaliku omavalitsuse oluline avalik huvi või õigusaktidest tulenevad nõuded.15Jäätmevaldaja liitunuks lugemine1Kõik jäätmevaldajad, kes elavad või tegutsevad Misso valla korraldatud jäätmeveo veopiirkonnas, loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.2Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja on kohustatud:1omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid. Mahuti peab olema standardne ja vedajale tühjendatav;2andma tekkinud jäätmed vedajale üle vastavalt veograafikule;3täitma kõiki jäätmekäitluslepingu tingimusi;4hoidma puhtana jäätmemahuti ümbruse;5teavitama koheselt vallavalitsust muudatustest, mis mõjutavad jäätmete vedu (elukoha muutus, jäätmevaldaja muutus jms).16Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest1Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveost vabastatuks lugemiseks kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.2Taotluses tuleb märkida:1jäätmevaldaja nimi, elukoht ja kontaktandmed;2kinnistu aadress;3korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjused (ei ela seal või ei kasuta kinnistut ning selgituse);4tähtaeg, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest.3Vallavalitsusel on õigus kehtestada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotluse vorm.4Vallavalitsuse ametnik või volitatud isik kontrollib kohapeal, et taotluses esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.5Vallavalitsusel on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest tema põhjendatud taotluse alusel perioodiliselt kuni kontsessiooniperioodi lõpuni.6Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.7Jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest lõpeb vallavalitsuse korralduses märgitud tähtaja möödumisel või käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud alusel.8Vallavalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest enne tähtaja lõppu, kui:1otsuse aluseks olnud jäätmevaldaja taotlus sisaldas valeandmed;2jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele vastava taotluse;3vabastamise aluseks olnud põhjused on ära langenud;4kinnistul elatakse või kinnistut kasutatakse;5jäätmevaldaja ei esita tähtaegselt jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kinnitust või sisaldab jäätmevaldaja esitatud kinnitus valeandmeid.4Jäätmete kogumine ja üleandmine17Nõuded kogumismahutile1Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid kogumismahuteid. Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda.2Jäätmete kogumismahuti peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs.3Kogumismahutina võib kasutada:160 - 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid plastmassist või metallist kogumismahuteid, mis vastavad Eesti Vabariigis kehtivale standardile ja mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivasse jäätmeveokisse;2ühe pere jäätmete kogumiseks võib kasutada jäätmekotti, kaaluga kuni 15 kg;3kaanega varustatud 1,5 - 4,5 m³ metallist kogumismahuteid, mis vastavad Eesti Vabariigis kehtivale standardile ja mida on võimalik mehhaanilisel teel jäätmeveokisse tühjendada või toimetada käitluskohta;4presskonteinereid.4Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.5Jäätmete kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.6Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi-või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.7Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada vastava informatsiooniga sildistatud ja eelistatult erinevat värvi jäätmemahuteid:1must, hall, roheline – olmejäätmed2pruun – biolagunevad jäätmed3sinine – paberi-ja papijäätmed4kollane – pakendijäätmed5punane – ohtlikud jäätmed.8Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Kogumispunktidesse paigutatud mahutitel peab lisaks olema kirjas mahutit tühjendava ettevõtte nimi ja kontaktandmed.18Nõuded jäätmete kogumismahuti asukohale ja juurdepääsuteele1Jäätmevaldaja on kohustatud paigutama jäätmete kogumismahuti tema omandis või kasutuses olevale krundile või kinnistule (va jäätmete veo päevaks), kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsusega.2Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse tingimustel ja kirjalikul loal.3Kogumismahuti tuleks võimaluse korral paigutada selliselt, et mahutit saaks tühjendada liiklust häirimata.4Jäätmete kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt 3 m kaugusel, välja arvatud juhul, kui naaberkinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti.5Jäätmete kogumismahuteid tohib paigutada väljapoole oma kinnistut või krunti ainult jäätmete veo päevaks või vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult.6Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde segaolmejäätmete kogumismahuti.7Avalike ürituste toimumise paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigustekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.8Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja.9Kogumismahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.10Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu. Kogumismahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.11Kogumismahuti või kogumismahuti hoiukoha või aiavärava lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama juurdepääsu kogumismahutile tühjenduspäeval. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.12Hajaasustusega piirkondade kokkukandepunktide asukohad, arvu ja jäätmekogumisringi täpse kuupäeva määrab kindlaks vallavalitsus. Kogumismahutid kokkukandepunktidesse paigutab jäätmeveoettevõte.19Ühismahuti kasutamise nõuded1Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühismahutit, on kohustatud sõlmima omavahel kirjaliku ühismahuti kasutamise kokkuleppe ja volitama ühte jäätmevaldajat sõlmima jäätmekäitluslepingut.2Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes lähestikku asetsevatel kinnistutel või kruntidel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks.3Jäätmevaldaja, kes kasutab lepingu alusel teise jäätmevaldajaga ühismahutit, on kohustatud sellest teavitama vallavalitsust.20Kogumismahutisse paigutamise keeld1Olmejäätmete kogumismahutisse ei tohi paigutada:1ohtlikke jäätmeid;2üle 40° C kuuma tuhka;3lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;4vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;5käimlajäätmeid;6kogumiskaevude setteid;7nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;8radioaktiivseid jäätmeid;9erikäitlust vajavaid jäätmeid;10jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekäitlusettevõtteid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid;11aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;12taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;13ehitus-ja lammutusjäätmeid.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmetekitaja või kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukohad, spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid, muud eraldi määratavad vastuvõtukohad (jäätmejaam)) või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.3Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kogumismahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40° C).4Kuum tuhk temperatuuriga üle 40° C kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahenditesse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumismahutisse.5Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded21Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine1Pakendimaterjali liigid on järgmised: klaas; plastik; paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong; metall; puit; muu materjal.2Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud avalikesse kogumispunktidesse või pakendijäätmete mahutisse (info valla kodulehel www.misso.ee) .3Juriidilised isikud, kellel tekib pakendijäätmeid rohkem kui 25 kg nädalas, korraldavad pakendijäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigutamise ise. Juriidiline isik peab pakendijäätmed üle andma jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.4Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja, taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.5Pakendijäätmete avalikud kogumismahutid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud vähemalt pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud. Pakendijäätmete veo kogumispunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.6Pakendijäätmete kogumismahutite asukohad kooskõlastab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon vallavalitsusega.7Taaskasutusorganisatsioon tagab pakendikonteinerite tühjendamise selliselt, et oleks välditud ületäitumine või ümbruse reostumine.8Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega eestikeelne kiri või märk, mis vastab kogutavale pakendiliigile, ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja sidevahendite numbrid.9Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise.22Tagatisrahaga pakendite vastuvõtmise nõuded1Joogipakendile (klaas-ja plastpudel ning metallpurk) on määratud tagatisraha ehk pant, mis on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest.2Pakend, millele on määratud tagatisraha (tagatisraha suurus kantud pakendile või etiketile) tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta (taaravastuvõtu punkti, taaraautomaati), kus tagastatakse tagatisraha.3Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Kui müügikoha suurus on alla 20 m², ei pea tagatisrahaga pakendi tagasi võtmist korraldama müügikohas või selle teenindusmaal.23Ohtlike jäätmete käitlemine1Ohtlike jäätmete kogumise nõuded:1ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja võimalusel säilitada need originaalpakendis;2ohtlike jäätmete kogumismahutid peavad olema kinnised ja vajadusel lukustatavad;3ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale;4vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kinnistes kogumismahutites, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni.2Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, värvid, lakid, lahustid jne) tuleb viia valla ohtlike jäätmete kogumispunkti, Umbsaare jäätmejaama või anda üle asjakohast litsentsi omavale isikule (info valla kodulehel www.misso.ee ).3Ohtlike jäätmete kogumispunktis võetakse füüsilistelt isikutelt tasuta vastu ainult kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid.4Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni asjakohast jäätmeluba omavale isikule.5Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigutamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.6Kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumiseks elanikelt võib vallavalitsus korraldada kogumiskampaania, millest teavitatakse valla kodulehel www.misso.ee ja valla ajalehes.7Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.8Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehniliselt teostatav ja kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks.24Suurjäätmed1Suurjäätmed on olemjäätmete tekkevaldkonda kuuluvad suuregabariidilised ja rasked jäätmed (nt mööbel, vaibad, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid jne), mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmete hulka ei kuulu probleemtooted ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed.2Suurjäätmed saab üle anda Umbsaare jäätmejaama (info valla kodulehel www.misso.ee ) vastavalt jäätmejaama eeskirjadele.3Suurjäätmeid kogutakse hooajaliselt elanikelt ka kogumiskampaaniate käigus. Elanikke teavitatakse eelnevalt valla ajalehes ja kodulehel www.misso.ee.25Probleemtooted1Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise-või keskkonnahäiringuid või kekkonna ülemäärast risustamist.2Probleemtoodete hulka kuuluvad:1patareid ja akud;2mootorsõidukid ja nende osad;3elektri-ja elektroonikaseadmed ja nende osad;4rehvid;5põllumajandusplast.3Probleemtoodete (elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, akud ja patareid, vanarehvid ning mootorsõidukid ja nende osad) ja nendest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon onkohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast.4Probleemtooted ja nendest tekkinud jäätmed saab füüsiline isik üle anda Misso valla ohtlike jäätmete kogumispunkti (info valla kodulehel www.misso.ee ).5Elektri-ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad, audio- ja videotehnika, infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniseadmed) ning neist tekkinud jäätmed tuleb üle anda Umbsaare jäätmejaama (info valla kodulehel www.misso.ee ) või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.6Vanad autorehvid tuleb üle anda Umbsaare jäätmejaama (info valla kodulehel www.misso.ee ) või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega.7Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud jäätmevaldajaid teavitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast.8Romusõiduk ja selle osad tuleb üle anda vanametalli kogumispunkti või autolammutusse.9Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti (info valla kodulehel www.misso.ee ). Tootja on kohustatud põllumajandusplasti jäätmed piiramata koguses tasuta tagasi võtma põllumajandusplasti kasutajalt ja kohalikult omavalitsuselt.26Vanametall ja metallijäätmedVanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta (info valla kodulehel www.misso.ee ).27Biolagunevate jäätmete käitlemine1Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks lähimale kompostimisväljakule (info valla kodulehel www.misso.ee ) või muusse vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida kohapeal vastavalt eeskirja nõuetele.2Kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.3Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.4Kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida selleks ettenähtud kinnistes kompostrites. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.5Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Kompostitava materjali hulka ei ole lubatud panna bioloogiliselt mittelagunevaid jäätmeid.6Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.7Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostrites või vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel.8Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik.9Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kogumismahutisse lahtiselt kallamine on keelatud. Mahutisse tohib paigutada vaid pakendatud köögijäätmeid.28Kogumiskaevude setete ja reovee käitlus1Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute reovee ja fekaalide kogumiskaevud peavad pinnase või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele peab olema vaba. Kogumiskaevu omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.2Kogumiskaevude fekaale, setteid ja reovett võib vedada reovee vastuvõtu sõlme (purgimissõlm). Fekaale ning kogumis- ja settekaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile, välja arvatud asjakohase jäätmeloa olemasolu korral.3Rasvapüüniste jäätmete ning biokütuse jäätmete juhtimine ühiskanalisatsiooni, sh purgimissõlme on keelatud.4Õlipüüniste jäätmeid käideldakse ohtlike jäätmetena. Õlipüüniste valdaja vastutab püüniste korrashoiu ja õigeaegse tühjendamise eest ning peab asjakohast päevikut (aruandlust).5Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks.6Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord29Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemine1Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.2Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise nõuded on kohustuslikud kõikidele Misso valla haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused). 30 Jäätmete käitlemise üldnõuded 1 Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda: 1 teravad-torkivad jäätmed; 2 erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed; 3 patoloogilised jäätmed; 4 mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed; 5 ravimijäätmed; 6 muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 7 olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed; 8 taaskasutatavad jäätmed. 2 Tervishoiu-ja veterinaarteenuse osutaja jäätmed tuleb koguda eraldi, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele: 1 teravad ja torkivad jäätmed nagu nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, muud teravad osad, tuleb tekkekohas paigutada mitte läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavatesse nõudesse ning seejärel vastavalt märgistatud punasesse kotti; 2 bioloogilised ning nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida eraldi jäätmekottidesse, mis on märgistatud vastavalt kirjaga „Bioloogilised jäätmed” punasesse kotti ning „Nakkusohtlikud jäätmed” kollasesse kotti. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda; 3 nakkusohtliku materjali käitlemise kõigil etappidel tuleb täita Sotsiaalministri 31.10.2003.a. määruse nr 119 „Nakkusohtliku materjali käitlemise kord” nõudeid; 4 ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud; ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus. 5 taaskasutatavate jäätmete (diskreetse vanapaberi) käitlemine. Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses. Purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete kogumismahutisse. 3 Inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 4 Loomade pidamise või veterinaarteenuse osutamise tulemusel tekkivad loomsed kõrvalsaadused (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 järgse definitsiooni järgi) tuleb üle anda tunnustust omavale ettevõttele. 5 Tervishoiu teenuse osutaja jäätmed tuleb pakkida tekkekohas, sealhulgas koduvisiitidel tekkinud tervishoiujäätmed vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud nõuetele. 6 Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituina teenuse osutaja hoidlasse. 7 Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa. 8 Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja edasisse käitlusse suunamise eest peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolitust kuidas neid juhiseid järgida. 31Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale1Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:1jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist.2jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm).3jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ja lukustatav.2Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.7Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded32Ehitus- ja lammutusjäätmed1Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid) ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.2Alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada ehitus- ja lammutusjäätmeid korduskasutuseks ettevalmistamisena, ringlussevõtuna ja muu taaskasutamisena, sealhulgas jäätmete kasutamisena kaeveõõnte täitmiseks muude ainete asemel – vähemalt 70 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.33Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel1Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja.2Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.3Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik või hoonestusõiguse omaja.4Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.5Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:1rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;2korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents;3rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;4võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;5tagama ehitusplatsil eraldi märgistatud kogumismahutite olemasolu eri liiki jäätmete kogumiseks;6valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;7kooskõlastama vallavalitsusega jäätmemahutite paigutamise sõidu-, kõnni- või kergliiklusteedele, parklatesse, parkidesse või haljasaladele;8teavitama oma töötajaid vallas kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.34Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded1Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:1puit;2kiletamata paber ja kartong;3metall (eraldi must- ja värviline metall);4mineraalsed püsijäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);5raudbetoon- ja betoondetailid;6tõrva mittesisaldav asfalt;7kiled;8ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa;9muud segajäätmed.2Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.3Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades.4Ehitusjäätmete eraldikogumise eesmärk on nende võimalikult suures ulatuses taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.5Mitteohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel tuleb eelistada jäätmete taaskasutamist. Kui jäätmeid ei ole võimalik taaskasutada, tuleb jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.6Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat teenustööd tegevale jäätmekäitlusettevõttele.7Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.8Eraldi kogutud ehitusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri 21.04.2004 määrusega nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded¹“ kehtestatud tingimustele.9Mineraalsete püsijäätmete segu, nagu betoon, kivi jne kõrvaldamine lisaks ametlikele ladestuspaikadele nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või vallavalitsusega kooskõlastatud heakorraplaani alusel. Mineraalseid püsijäätmeid võib kinnistu omanik kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks.35Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine1Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:1asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsiooni -materjalid jne;2värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne;3naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;4saastunud pinnas.2Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid.3Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust “Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded” ja tööandjal peab olema vastav piirkonna Tööinspektsiooni luba. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega suletavatesse mahutitesse, konteineritesse, kottidesse või muusse pakendisse, et vältida asbesti ja –tolmu sattumist keskkonda. Asbestijäätmete kiu või tolmu kogumisel tuleb lendumise vältimiseks vajadusel materjali niisutada. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.4Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.5Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.6Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmise jäätmekäitlejale.7Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt vallavalitsuse kooskõlastuse alusel.8Jäätmete vedu ja kõrvaldamine36Jäätmevedu jäätmekäitluskohta1Jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud jäätmekäitlusettevõte.2Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.37Kogumismahutite tühjendamissagedus1Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja on kohustatud tellima kogumismahutite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud.2Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamise sagedus kehtestatud veopiirkonnas määratakse kindlaks jäätmetekitaja ja jäätmekäitleja vahelise lepinguga, kuid mitte vähem kui:1tiheda asustusega alal korterelamutes – vähemalt 1 kord kuus;2tiheda asustusega alal eramutes – vähemalt 1 kord kvartalis;3hajaasustusega alal elamutes – vähemalt 1 kord kvartalis;4hajaasustusega alal kokkukandepunktides – vähemalt 1 kord kvartalis;5ettevõtjatel, juriidilistel isikutel ja asutustel – vähemalt 1 kord kuus.3Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest.4Juhul, kui kogumismahutite tühjendussagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini.38Jäätmeveo aeg1Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 22.00 – 7.00.2Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides.39Jäätmekäitlusettevõtte kohustused1Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab teenustööna jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud:1veopiirkonnas kogutavad segaolmejäätmed suunama lähimasse majanduslikult otstarbekasse jäätmekäitluskohta;2koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;3vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;4korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.2Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.40Jäätmete vedamine ja kõrvaldamine1Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo puhul. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab vedaja.2Jäätmekäitleja, kes veab jäätmeid jäätmekäitluskohta, on kohustatud:1koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või vedamise käigus maha kukkunud jäätmed;2pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama kogumismahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus;3vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;4korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.3Korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja või territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.4Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja või selleks volitatud isik vastavalt eeskirja nõuetele.5Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases tava- või ehitusjäätmete käitluskohas.6Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdepääsuteed ja platsid, vältima nendel jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.7Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud.9Vastutus ja järelevalve41Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõue1Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.2Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoha endine käitaja on kohustatud suletud jäätmekäitluskoha ja selle vahetu ümbruse korrastama, puhastama seal leiduvatest jäätmetest ning taastama jäätmekäitluseelse olukorra.3Jäätmehoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.4Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.5Vallavalitsusel on õigusteha Keskkonnaametile ettepanekuid valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete kohta.42Järelevalve teostamine1Järelvalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.2Vallavalitsusel on õigus määrata ametnik või ametnikud, kelle ülesandeks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalve ülesannete täitmine.3Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 66² sätestatud korras.4Eeskirjas sätestatud nõuete rikkumise väärtegude kohtuväline menetleja on vallavalitsuse poolt määratud isik.43VastutusEeskirjaga sätestatud nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §-de 120-126 ja pakendiseaduse §-de 29-30 alusel.44Keskkonnasaastatuse likvideerimine1Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.2Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.3Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.4Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.10Rakendussätted45Määruse kehtetuks tunnistamineMisso Vallavolikogu 20. detsembri 2007. a määrus nr 18 „Misso valla jäätmehoolduseeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.46JõustumineMäärus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. volikogu esimeesAigarPaas