Teksti suurus:

Alustavate ettevõtjate projektide kaasfinantseerimise kord

Väljaandja:Narva Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.11.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 02.11.2018, 53

Alustavate ettevõtjate projektide kaasfinantseerimise kord

Vastu võetud 25.10.2018 nr 18

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 2 ja § 22 lõike 1 punkti 5 järgi.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kohaldamisala

  Alustavate ettevõtjate projektide kaasfinantseerimise kord (edaspidi kord) reguleerib Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti (edaspidi Arenduse ja Ökonoomika Amet) kaudu alustavate ettevõtjate projektide kaasfinantseerimiseks Narva linna eelarvest antavate rahaliste vahendite kasutamist ettevõtlusega alustamise stimuleerimiseks ja arendamiseks ning alustavate ettevõtjate toetamiseks Narvas.

§ 2.  Mõisted

  Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) projekt - konkreetse eesmärgi saavutamiseks kavandatud ühekordse iseloomuga ajaliselt piiritletud alustava ettevõtja tegevuste kogum või alustava ettevõtja tegevuse alustamiseks vajaliku seadme jms soetamine;
 2) projekti kaasfinantseerimine (edaspidi kaasfinantseerimine) on Narva linna rahaline panus alustava ettevõtja projekti finantseerimisse;
 3) projekti kaasfinantseerimise taotlus (edaspidi taotlus) on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid kaasfinantseerimise taotlemiseks;
 4) taotleja – Narva linnas tegevust alustav ettevõtja, kes esitab taotluse Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ametile kaasfinantseerimise saamiseks;
 5) abikõlblikud kulutused ja tegevused on projekti abikõlblikkuse perioodil kaetavad kulutused ja läbiviidavad tegevused;
 6) projekti abikõlblikkuse periood on kaasfinantseerimise lepingus määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad;
 7) alustav ettevõtja on registreerimisel olev ettevõtja ja ettevõtja, kes on kantud Äriregistrisse mitte varem kui 36 kuud enne taotluse esitamist;
 8) äriplaan on ettevõtja tegevuskava, milles on kirjeldatud ettevõtja finantsprognoos; ettevõtja eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tegevused ja nende elluviimise ajakava, mille elluviimise tulemusena arendatakse ettevõtja kasvupotentsiaali ja konkurentsivõimet vähemalt Eestis;
 9) turundusplaan on ettevõtja äriplaani osa, milles on väljatoodud turundustegevused, nende oodatavad tulemused, turundustegevuste potentsiaalne sihtrühm ning turundustegevuste ajakava.

§ 3.  Kaasfinantseerimise andmise põhimõtted

 (1) Kaasfinantseerimist antakse ühekordselt.

 (2) Käesoleva korra alusel eraldatav kaasfinantseerimine on vähese tähtsusega abi 18.12.2013.a Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

 (3) Käesoleva korra alusel väljastatav kaasfinantseerimine on tagastamata toetus, v.a. käesoleva korra § 13 toodud juhtumid.

2. peatükk Tegevusvaldkond, kulude abikõlblikkus ja kaasfinantseerimise suurus 

§ 4.  Tegevusvaldkond

  Kaasfinantseerimist ei anta järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
 1) põllumajandustoodete esmane tootmine, töötlemine ja turustamine;
 2) jahindus ja seda teenindavad tegevusalad;
 3) kalandus- ja vesiviljelus;
 4) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine;
 5) müügi vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus;
 6) veondus ja laondus;
 7) kinnisvaraalane tegevus;
 8) tubakatoodete ja joogitootmine;
 9) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;
 10) finants- ja kindlustustegevus;
 11) juriidilised toimingud ja arvepidamine; peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine, reklaamindus (ka on-line reklaamindus) ja turu-uuringud;
 12) hoonete, ruumide rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent.

§ 5.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab Arenduse ja Ökonoomika Ametile taotluse esitamise kuupäevast või kaasfinantseerimise lepingus määratud kuupäevast ning lõpeb kaasfinantseerimises lepingus toodud kuupäeval.

 (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on mitte pikem kui 12 kuud.

 (3) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil. Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult neid kulusid, mis tekivad projekti abikõlblikkuse perioodil.

 (4) Materiaalse põhivara ja teenuste ostmine on abikõlblik isikutelt, kelle tegevusalaks on vähemalt viimase kolme aasta jooksul tehingu tegemisest arvates olnud soetatava põhivara müük või teenuste osutamine.

 (5) Kaasfinantseerimise abil ostetava asja tarnija või teenuse osutaja peab olema juriidiline isik.

 (6) Kaasfinantseerimist võib taotleda ainult konkreetse projekti põhjendatud kulude katteks, sh:
 1) masinate, seadmete või muu taotluses esitatud äriprojekti teostamiseks otseselt vajaliku materiaalse põhivara soetamisega seotud kulud, kusjuures soetatava materiaalse põhivara üksiku eseme maksumuseks peab olema vähemalt 100,00 eurot ning kasutuses olema vähemalt 3 aastat peale projekti lõpetamist;
 2) käesoleva korra § 5 lõike 6 punktis 1 nimetatud materiaalse põhivara soetamisega seotud transpordi-, paigaldamise ja seadistamise kulud;
 3) tööstusdisainilahenduse ja kaubamärgi otsese väljatöötamise ning arendamisega seotud teenustasud;
 4) patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi või tööstusdisainilahenduse ja litsentsi omandamisega seotud litsentsitasud;
 5) otseselt vastavushindamisega seonduvad kulud, sealhulgas toote katsetamise ja toote või tootmisprotsessi käsitleva kvaliteedisüsteemi sertifitseerimisega, tootmise inspekteerimisega seonduvad kulud;
 6) ehitiste renoveerimisega või EL nõuetega ja Eesti Vabariigi seadustega vastavusse viimiseks seotud kulud;
 7) olmeelektroonika soetamise kulud juhul, kui olmeelektroonika on otseselt seotud äriprojekti raames planeeritud teenuse osutamisega;
 8) kontorimööbli ja kontoritehnika soetamise kulud;
 9) projekti põhitegevusega seotud rakendustarkvara soetamise ja arendamise kulud.

 (7) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
 1) käibevara soetamise kulud;
 2) kinnisvara soetamise kulud;
 3) ehitiste soetamise ja ehitamisega seotud kulud;
 4) sõiduauto soetamise kulud;
 5) mitterahalised sissemaksed;
 6) ettevõtja üldkulud ja personalikulud;
 7) amortisatsioonikulud;
 8) pangagarantiid;
 9) finants- ja pangakulud;
 10) trahvi- ja sunniraha kulud;
 11) transpordikulud, välja arvatud käesoleva korra § 5 lõige 6 punktis 2 sätestatud kulud;
 12) konsultatsioonikulud, sealhulgas õigusabikulud.

 (8) Abikõlblike kulutuste hulka ei arvata tehinguid taotleja või taotlejas osalust omavate isikute ja tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on tulumaksuseaduses sätestatud tähenduses seotud isikud.

 (9) Arenduse ja Ökonoomika Ametisse esitatava projekti eelarves arvestatakse summad ilma käibemaksuta.

 (10) Kulud peavad olema makstud raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel.

 (11) Hinnapakkumine esitatakse:
 1) vähemalt üks hinnapakkumine iga taotluse kohaselt ostetava asja ja teenuse osas, kui ostetava asja või teenuse maksumus ilma käibemaksuta jääb alla 5000 euro.
 2) kui ostetava asja või teenuse eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem, siis tuleb esitada kolm sõltumatut ja omavahel võrreldavat hinnapakkumist. Hinnapakkumised ei või olla vanemad kui kolm kuud arvates taotluse esitamise päevast. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumist, tuleb esitada sellekohane põhjendus. Seadme ostmisel peab hinnapakkumine sisaldama seadme tehnilist kirjeldust.

 (12) Kui kaasfinantseerimist on taotletud kasutatud seadmete soetamiseks, peavad väljamakse taotlusele olema lisatud dokumendid, mis tõendavad, et seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete hinnast madalam ning deklaratsioon, millega seadme müüja kinnitab:
 1) seadme päritolu ja soetamisaega;
 2) et seadmel on ettevõtluseks vajalikud tehnilised omadused ja see vastab talle kohalduvatele tehnilistele normidele ja standarditele;
 3) et seadme ostmisel pole kasutatud riigipoolset ega muud toetust viimase seitsme aasta jooksul;
 4) seadme müüja on Äriregistris registreeritud ettevõtja või välismaal registreeritud ettevõtja.

§ 6.  Kaasfinantseerimise ja omafinantseerimise suurus

 (1) Kaasfinantseerimise ülemmääraks on 50% Arenduse ja Ökonoomika Ametisse esitatava projekti kogusummast, kuid mitte rohkem kui 3 000,00 eurot.

 (2) Omafinantseeringu summad peavad olema ära kasutatud projektis kindlaks määratud ajaks ja eesmärkidel;

 (3) Projekti kaasfinantseerimise korral mitmest allikast ei arvestata võõraid vahendeid omafinantseeringuna ja sellised kaasfinantseeringud peavad olema ära näidatud.

3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotluse menetlemine 

§ 7.  Nõuded taotlejale

 (1) Taotlejad peavad vastama järgmistele tingimustele:
 1) kaasfinantseerimise taotlejaks võib olla alustav ettevõtja, milles teised juriidilised isikud kokku võivad omada mitte rohkem kui 25% osalust;
 2) taotleja poolt jooksval ja kahel eelneval majandusaastal saadud vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi ületada seadusega lubatud vähese tähtsusega abi ülemmäära;
 3) taotleja asukoht ja tegevuskoht on Narva linn ning kaasfinantseerimise toel tehtavad investeeringud on suunatud ettevõtluse edendamisele Narvas;
 4) taotleja töötajate arv on kuni 50;
 5) taotluse esitamisele eelneva majandusaasta müügitulu või bilansimaht ei tohi ületada 80 000 eurot;
 6) taotlejas osalust omav isik ei tohi taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul olla omanud ega rahuldamise otsuse tegemiseni omada osalust taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas ettevõtjas ega tegutseda ettevõtjana taotlejaga samas tegevusvaldkonnas. Taotlejas osalust omav isik ei tohi olla taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutseva teise ettevõtja juhatuse liige;
 7) taotleja või taotleja juhatuse liige ei tohi taotluse esitamise hetkel omada osalust taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas teises ettevõtjas;
 8) taotleja või taotleja juhatuse liige ei tohi viimase 12 kuu jooksul olla omanud osalust samas tegevusvaldkonnas tegutsevas teises ettevõtjas ning taotluse esitamise hetkel kuuluda juhatuse koosseisu taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas teises ettevõtjas;
 9) taotleja ettevõte ei ole teiste juriidiliste isikute tütarettevõte Eesti Vabariigi seaduste tähenduses;
 10) taotlejal puuduvad maksuvõlad;
 11) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;
 12) taotlejal on olemas nõutavad vahendid toetuse omafinantseerimiseks vajalikus ulatuses;
 13) taotleja peab nõuetekohaselt täitma maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse.

 (2) Kaasfinantseerimist ei saa taotleda ettevõtja, kes on saanud varem linnaeelarvest Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu äritegevuse projektiks kaasfinantseerimist.

 (3) Kaasfinantseerimise lepingu sõlmimise ajaks peab Taotleja olema registreeritud Äriregistris.

§ 8.  Nõuded taotlusele ja taotluse esitamine

 (1) Taotleja esitab vormikohase taotluse koos kõigi vajalike lisadokumentidega Arenduse ja Ökonoomika Ametisse elektrooniliselt e-posti aadressile areng@narva.ee või paberkandjal aadressil Peetri plats 3-5, 20308 Narva. Taotlus ja taotlusele lisatud dokumendid peavad olema allakirjutatud ettevõtja seadusliku esindaja, prokuristi või volitatud esindaja poolt.

 (2) Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:
 1) äriplaan (sh turundusplaan) koos finantsprognoosidega kolmeks aastaks;
 2) tegevus- ja finantsaruanded eelneva majandustegevuse kohta või ainult tegevusaruanne juhul, kui majandustegevust ei ole veel toimunud;
 3) juhtorgani liikme või liikmete või füüsilisest isikust ettevõtja elulookirjeldus;
 4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
 5) juhul kui taotleja suhtes on tehtud otsus toetusfondide või abiprogrammide poolt, millega on otsustatud toetada sama tegevusala, mille arendamise toetamist taotletakse käesoleva korra alusel, siis taotleja esitab kõik finantseeritavasse toetusfondi või abiprogrammi esitatud dokumendid, finantseerimisotsuse või toetusfondi või abiprogrammiga sõlmitud lepingu;
 6) taotleja juhtimisorgani liikmete, asutajate või osalejate nõusoleku käenduse andmiseks kaasfinantseerimise lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks.

 (3) Kaasfinantseerimise saamiseks vajalikud dokumentide vormid (taotlus, kaasfinantseerimise leping, lõpparuanne, deklaratsioon jm.) kinnitab Narva Linnavalitsus.

 (4) Kord ja dokumentide vormid on elektrooniliselt kättesaadavad Narva linna koduleheküljel aadressil: www.narva.ee.

 (5) Kaasfinantseerimist taotletakse jooksvalt, kuid Arenduse ja Ökonoomika Ametisse esitatavate taotluste esitamise päevaks on iga kuu esimene esmaspäev, millest arvestatakse maha hindamiskomisjoni istungi toimumise kuupäev ja taotluse läbivaatamise periood vastavalt käesoleva korra § 9 lõigetele 22 ja 24. Juhul kui taotlus laekub Arenduse ja Ökonoomika Ametisse hiljem kui jooksva kuu esimesel esmaspäeval, siis taotluse läbivaatamise perioodi alguseks on järgmise kuu esimene esmaspäev.

 (6) Taotluste esitamise viimane tähtaeg on jooksval aastal 01. oktoober.

§ 9.  Taotluste menetlemine, hindamine ja otsuste langetamine

 (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, esmasest läbivaatamisest, menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, projektide hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

 (2) Taotlused vaadatakse läbi peale linna eelarve kinnitamist juhul, kui taotluse rahuldamiseks on eelarves vajalikud rahalised vahendid ette nähtud.

 (3) Taotluste läbivaatust korraldab Arenduse ja Ökonoomika Amet, kes kontrollib esitatud taotluste vastavust käesoleva korra § 8 nõuetele ja edastab selle Hindamiskomisjonile.

 (4) Arenduse ja Ökonoomika Amet võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrab Arenduse ja Ökonoomika Amet kuni 10 tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

 (5) Arenduse ja Ökonoomika Ametil on õigustagasi lükata mittevormikohaselt esitatud taotlusi.

 (6) Otsuse taotluse rahuldamise kohta ning otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta teeb Hindamiskomisjon.

 (7) Hindamiskomisjoni kuulub 7 (seitse) liiget. Komisjoni koosseisu, sh. komisjoni esimehe ja aseesimehe kinnitab Narva Linnavalitsus.

 (8) Hindamiskomisjoni tööd juhib Hindamiskomisjoni esimees. Hindamiskomisjoni esimehe puudumisel või taotluse läbivaatamisest taandamisel juhib Hindamiskomisjoni tööd Hindamiskomisjoni aseesimees.

 (9) Käesoleva korra § 9 nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel:
 1) projekti mõju käesoleva korra eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti panust käesoleva korra §-s 1 toodud toetuse andmise eesmärki, sealhulgas projekti tulemuste eeldatavat ulatust, taotleja kasvupotentsiaali ning taotleja võimekust pärast projekti lõppu tegutseda iseseisva jätkusuutliku ettevõtjana;
 2) projekti läbimõeldus, mille raames hinnatakse muu hulgas projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, sealhulgas potentsiaalse turu olemasolu, kitsaskohti või kasutamata arenguvõimalusi; projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõju, sealhulgas, kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud väljundeid ja tulemusi, nende sidusust eesmärkidega ning mõju arusaadavust; tegevuste ajakava realistlikkust, arvestades sealhulgas tegevuste omavahelist koosmõju ning projekti ettevalmistamise kvaliteeti;
 3) projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse muu hulgas, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed, et saavutada planeeritud väljundeid ja tulemusi; kas planeeritud eelarve on realistlik ja selge ning sisaldab vajalikus mahus omafinantseeringut, sealhulgas võimekust täiendavate püsikulude rahastamiseks ning milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, ning kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud;
 4) toetuse taotleja meeskonna suutlikkus projekti ellu viia, mille raames hinnatakse, kas toetuse taotlejal meeskonnal on olemas vajaminevad teadmised, oskused ja kogemused projekti elluviimiseks kavandatud viisil.

 (10) Kaasfinantseerimise otsuse tegemisel eelistatakse järgmiste asjaoludega projekte:
 1) äriidee on projektis selgelt ja konkreetselt välja toodud;
 2) kavandatavatel toodetel või teenustel on nõudlus;
 3) kavandatavate toodete või teenuste turg ei ole üleküllastatud;
 4) projekti finantseerimisskeem on läbipaistev ja terviklikult kirjeldatud;
 5) projektis on veenvalt põhjendatud kaasfinantseerimise vajadus projekti elluviimiseks, eesmärgid ja tähtajad ning on kuluartiklite lõikes selgelt lahti kirjutatud;
 6) lühemat tasuvusaega;
 7) uue tootmise loomine; uue või oluliselt täiustatud toote või teenuse turule toomine, samuti uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi (sealhulgas tehnoloogiliste lahenduste) rakendamisega ettevõttes, töökohtade arv ja palgakulud töökoha kohta projekti lõpus;
 8) luuakse uusi töökohti;
 9) projekt orienteerub ekspordi arendamisele;
 10) suuremat omafinantseeringut omavaid projekte;
 11) taotleja suhtes on tehtud käesoleva korra § 8 lõike 2 punktis 5 määratud otsus;
 12) projekti suunitlus vastab ülesannetele, mis on kehtestatud Narva linna arengukavaga.

 (11) Ettevõtja tegevuse täielikumaks hindamiseks võib Hindamiskomisjon sõita taotleja tegevuskohta.

 (12) Juhul, kui hindamiskomisjoni liikmel esineb huvide konflikt taotluse läbivaatamisel, siis hindamiskomisjoni liige, kellel tekkis huvide konflikt, on kohustatud viivitamatult teatama Hindamiskomisjoni esimeehele huvide konfliktist ja esitama enesetaandamise avalduse.

 (13) Juhul, kui hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti olemasolust saab teada Hindamiskomisjoni esimees, ta algatab hindamiskomisjoni liikme taandamise menetluse.

 (14) Hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti esinemisel, otsustab hindamiskomisjoni liikme taandamise hindamiskomisjoni esimees.

 (15) Juhul, kui huvide konflikt esineb hindamiskomisjoni esimehel, peab hindamiskomisjoni esimees teatama huvide konflikti olemasolust Arenduse ja Ökonoomika Ameti direktorile.

 (16) Juhul, kui hindamiskomisjoni esimehe huvide konflikti olemasolust saab teada Arenduse ja Ökonoomika Ameti direktor, algatab ta hindamiskomisjoni esimehe taandamise menetluse.

 (17) Hindamiskomisjoni esimehe huvide konflikti esinemisel, otsustab hindamiskomisjoni esimehe taandamise Arenduse ja Ökonoomika Ameti direktor.

 (18) Taotluse korral, mille kohta on esitatud teade huvide konflikti olemasolu kohta, lükatakse taotluse läbivaatamine edasi kuni huvide konflikti teate lahendamiseni.

 (19) Juhul kui otsustatakse, et teade hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti olemasolu kohta on põhjendatud, taandatakse taotluse läbivaatamisest hindamiskomisjoni esimehe otsusega hindamiskomisjoni liige, kellel tekkis huvide konflikt.

 (20) Juhul kui otsustatakse, et teade hindamiskomisjoni esimehel huvide konflikti olemasolu kohta on põhjendatud, taandatakse Arenduse ja Ökonoomika Ameti direktori otsusega hindamiskomisjoni esimees taotluse läbivaatamisest ja hindamiskomisjoni esimehe kohustusi täidab hindamiskomisjoni aseesimees.

 (21) Hindamiskomisjon loetakse õiguspäraseks, kui sellest võtab osa vähemalt pool hindamiskomisjoni koosseisust. Häälte võrdsuse puhul on otsustavaks hindamiskomisjoni esimehe hääl.

 (22) Hindamiskomisjoni istung toimub taotluste olemasolul üks kord ühe kuu jooksul.

 (23) Hindamiskomisjon võtab vastu otsuse hääletamisel lihthäälteenamusega.

 (24) Hindamiskomisjon teeb käesoleva korra § 8 lõike 5 sätestatud tähtajaks laekunud nõuetekohaste taotluste rahastamisotsused hiljemalt 60 (kuuekümne) päeva jooksul taotluste laekumise päevast arvates.

 (25) Arenduse ja Ökonoomika Amet informeerib kirjalikult taotlejaid kaasfinantseerimise või rahuldamata jätmise otsusest 10 päeva jooksul alates otsuse tegemisest.

 (26) Hindamiskomisjonil on õigus vastu võtta otsus projekti mitte kaasfinantseerida või kaasfinantseerida projekti taotletavast summast väiksema summa ulatuses.

 (27) Hindamiskomisjon võib esitada peale taotluse rahuldamist taotlejale nõude taotleja juhtimisorgani liikme, asutaja või osaleja käenduse esitamiseks kaasfinantseerimise lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.

 (28) Hindamiskomisjoni rahastamisotsus on kehtiv 1 (ühe) kuu jooksul alates otsuse tegemise päevast, selle aja jooksul peab taotleja sõlmima Arenduse ja Ökonoomika Ametiga kaasfinantseerimise lepingu.

 (29) Kaasfinantseerimise leping võib olla jäetud sõlmimata juhul, kui lepingust tulenevate kohustuste tagatiseks käesoleva paragrahvi lõikes 27 nõutav käendus jääb esitamata Hindamiskomisjoni poolt nõutud mahus.

 (30) Hindamiskomisjoni positiivse rahastamisotsuse kehtivuse tähtaja muutmise üle otsustab Arenduse ja Ökonoomika Amet hindamiskomisjoni otsuse alusel vastavalt taotleja kirjalikule avaldusele.

 (31) Arenduse ja Ökonoomika Ametil on õigus reserveerida rahalisi vahendeid kuni jooksva aasta 01.oktoobrini.

 (32) Kui taotleja ei kasutanud ära hindamiskomisjoni otsuse alusel reserveeritud vahendeid käesoleva paragrahvi lõigetes 28 ja 31 määratud tähtaegadeks, siis on tal õigus esitada taotlus vahendite saamiseks järgmise aasta eelarvest vahendite olemasolul.

 (33) Hindamiskomisjoni istungid protokollitakse. Protokollile kirjutab alla protokollija ja hindamiskomisjoni esimees. Hindamiskomisjoni protokoll on Arenduse ja Ökonoomika Ametile aluseks kaasfinantseerimise lepingu sõlmimiseks.

4. peatükk Kaasfinantseerimise esitamine, nõuded kaasfinantseerimise kasutamisele ja aruandlus 

§ 10.  Kaasfinantseerimise väljamaksmine

 (1) Käesoleva korra alusel eraldatud kaasfinantseerimise kasutamist ja väljamaksmist reguleerib Arenduse ja Ökonoomika Ameti ja kaasfinantseerimise taotleja vahel sõlmitav kaasfinantseerimise leping.

 (2) Kaasfinantseerimist makstakse tegelike kulude alusel. Kaasfinantseerimise lepingu allakirjutamise momendiks peab Taotleja esitama koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping) ja kulude tasumist (sealhulgas käibemaksu ja omafinantseeringu kulusid) tõendavatest dokumentidest vastavalt käesoleva Korra § 5 lõikele 10.

 (3) Kaasfinantseerimise eraldamisel kannab Arenduse ja Ökonoomika Amet kaasfinantseerimise summa üle taotleja pangaarvele 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist.

§ 11.  Logo kasutamine

 (1) Taotleja on kohustatud paigaldama Narva Linnavalitsuse poolt sätestatud logot kaasfinantseerimise abil rahastatud objektidel.

 (2) Taotleja kohustub kõigis oma projekti või kaasfinantseerimist puudutavates esinemistes ja sõnavõttudes, trükistes, artiklites ja muudes mis tahes kirjalikes või suulistes avaldustes ära märkima Narva linna kui projekti toetajat ning kasutama logot.

 (3) Taotleja kohustub märgistama kaasfinantseerimise abil ostetud seadmeid/ renoveeritud või sisustatud hooneid või ruumi/ kliendi vastuvõtmise/teenindamise ruumi logoga.

 (4) Logo antakse taotlejale tasuta peale investeeringu teostamist ja kaasfinantseerimise lepingu sõlmimist.

 (5) Logo tuleb paigaldada alates projekti algusest ja peale projekti lõppu vähemalt kolmeks aastaks. Juhul, kui logo kahjustub enne selle perioodi möödumist, tuleb logo välja vahetada.

§ 12.  Kohustused,aruandlus ja kontroll

 (1) Taotleja on kohustatud:
 1) kasutama Narva linna eelarvest eraldatud rahalisi vahendeid sihtotstarbeliselt ja projekti eesmärkidest lähtudes;
 2) kasutama rahalisi vahendeid taotleja ja Arenduse ja Ökonoomika Ameti vahel sõlmitud kaasfinantseerimise lepingus sätestatud projekti lõpetamise tähtajaks;
 3) kasutama kaasfinantseerimise eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ja vähemalt kolme aasta jooksul arvates projekti lõppemisest;
 4) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
 5) hoidma talle kasutamiseks antud logot heaperemehelikult ja tagama selle paigalduse vastavalt käesoleva korra nõuetele;
 6) esitama aruanded 30 päeva jooksul peale projekti lõppemist ja/või kaasfinantseerimise lepingus sätestatud korras ja tähtajal. Aruandluse dokumentide esitamise vajadus on kohustuslik kaasfinantseerimise lepingu tingimus. Lõpparuannete esitamise tähtaega võib pikendada seoses projekti kestvuse aja pikendamisega. Lõpparuannete esitamise tähtaja muutmise üle otsustab Arenduse ja Ökonoomika Amet hindamiskomisjoni otsuse alusel vastavalt taotleja kirjalikule avaldusele;
 7) lisama lõpparuandele aruandlusperioodil tehtud projektieelarvega seotud kulusid tõendavad dokumendid;
 8) esitama projekti elluviimise järgsete aruannete koostamise jaoks vajalikke andmeid kolme aasta jooksul alates projekti lõppemisest;
 9) projekti teostamise käigus esialgses projektis muudatuste tegemisel on taotleja kohustatud pöörduma Arenduse ja Ökonoomika Ametisse vastava avaldusega ja saama tema nõusoleku juhul, kui eelarve konkreetne artikkel muutub üle 20% ja eelarve üldmaht isegi ei muutu, või kui muutub projekti kestvus, tegevusalad või eesmärgid. Iga muudatus, millega kaasneb taotleja omafinantseeringu vähendamine alla kaasfinantseerimise lepingus sätestatud määra, tuleb kooskõlastada Arenduse ja Ökonoomika Ametiga;
 10) säilitama projektidega seotud dokumente 7 aasta jooksul alates projekti lõppemisest;
 11) viivitamatult informeerima kirjalikult Arenduse ja Ökonoomika Ametit igast kaasfinantseerimisega seotud kohtulikust menetlusest või selle võimalikkusest; oma kavandatavast likvideerimisest või ümberkujundamisest; kõikidest asjaoludest, mis võivad muuta projekti teostamise võimatuks ja mida tavalise hoolsuse korral peaks ette nägema; projekti ellurakendamisega seotud probleemidest; kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamist või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud Äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
 12) mitte kasutama kaasfinantseerimist projekti omafinantseeringu kulude katteks;
 13) tagama aastaringselt vähemalt ühe töötaja töötamise täieskoormusega või füüsilisest isikust ettevõtja teenib aasta jooksul minimaalse töötasu projekti kehtivuse jooksul;
 14) tagastama eraldatud kaasfinantseerimise (või osa sellest) peale hiljemalt määratud tähtaega Arenduse ja Ökonoomika Ameti vastavasisulises nõudmises.

 (2) Arenduse ja Ökonoomika Ametil on õigus nõuda taotlejalt lisainformatsiooni ja täiendavaid dokumente, mis on seotud projekti realiseerimisega.

 (3) Arenduse ja Ökonoomika Amet võib nõuda parandusi või täiendavat informatsiooni juhul, kui projekti lõpparuanne on mittetäielik või mitterahuldav.

 (4) Projekti lõpparuande kinnitab Arenduse ja Ökonoomika Amet.

 (5) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist Arenduse ja Ökonoomika Ameti poolt.

 (6) Käesoleva korra alusel eraldatud rahaliste vahendite käsutamise üle teostab kontrolli Arenduse ja Ökonoomika Amet.

 (7) Eraldatud kaasfinantseerimise sihipärase kasutamise kontrollimisel lähtub Arenduse ja Ökonoomika Amet kaasfinantseerimise lepingust, kaasfinantseerimise taotlusest, Hindamiskomisjoni otsusest, nendega kaasnevast dokumentatsioonist ja vajadusel teostatud kontrolli tulemustest.

 (8) Kaasfinantseerimise lepingu tingimuste rikkumise juhul on Arenduse ja Ökonoomika Ametil õigus informeerida taotlejat toetanud toetusfonde või programme taotlejapoolsetest rikkumistest.

 (9) Juhul kui projekt ei ole saanud kaasfinantseeringut, ei tohi hindamiskomisjoni liikmed edastada selle projekti äriideid ja andmeid kolmandatele isikutele.

 (10) Arenduse ja Ökonoomika Amet korraldab rahastatud taotluste, taotluste kohta tehtud otsuste ja projekti aruannete säilitamist.

§ 13.  Kaasfinantseerimise tagasinõudmine

 (1) Kaasfinantseerimise leping võib olla ülesöeldud ja eraldatud kaasfinantseerimine võib olla tagasi nõutud täielikult või osaliselt järgmistel juhtudel:
 1) kaasfinantseerimise mittesihipärasel kasutamisel;
 2) taotleja poolt käesoleva korra või kaasfinantseerimise lepingu tingimuste rikkumisel;
 3) taotleja poolt valeandmete esitamisel.

 (2) Kaasfinantseerimise lepingu ülesütlemise ja eraldatud kaasfinantseerimise tagastamise tähtaja määramise üle otsustab Hindamiskomisjoni ettepanekul Arenduse ja Ökonoomika Amet.

 (3) Eraldatud kaasfinantseerimise tagastamise maksimaalne tähtaeg – 3 kuud arvates tagasinõude esitamise päevast.

 (4) Eraldatud kaasfinantseerimise tagastamisega viivitamisel peab taotleja tasuma Arenduse ja Ökonoomika Ametile viivised 0,5 % päevas tähtaegselt tagastamata jäetud summast.

5. peatükk Määruse rakendamine 

§ 14.  Rakendussätted

 (1) Tunnistada kehtetuks Narva Linnavolikogu 28.06.2007.a määrus nr 25 „Alustavate ettevõtjate projektide kaasfinantseerimiseks vahendite eraldamise kord” (Avaldamismärge RT IV, 26.04.2014, 29 ).

 (2) Enne käesoleva korra kehtestamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 määratud korra alusel tehtud otsuste täitmiseks välja antud kaasfinantseerimisele kohaldatakse käesoleva korra sätteid.

 (3) Määrus jõustub seadusega sätestatud korras.

Irina Janovitš
Linnavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json