Harkujärve Põhikooli põhimäärus
Vastu võetud 24.11.2016 nr 26
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõigete 1 ja 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2 ja Harku Vallavolikogu 28. oktoobri 2010 määruse nr 16 „Harku valla kooli põhimääruse kehtestamise kord“ § 3 lõike 2 alusel:
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Kooli nimetus
Kooli nimetus on Harkujärve Põhikool (edaspidi kool).
§ 2. Kooli asukoht ja tegutsemiskohad
Kooli asukoht ja tegutsemiskoht on J. Venteri tee 2, Harkujärve küla, Harku vald, Harjumaa 76012, Eesti Vabariik.
§ 3. Kooli tegutsemise vorm ja haldusala
(1) Kooli tegutsemise vorm on põhikool.
(2) Kool on Harku valla (edaspidi nimetatud ka kooli pidaja) haldusalas tegutsev munitsipaalkool, mis lähtub oma tegevuses seadustest, muudest õigusaktidest ning oma põhimäärusest. Kooli tegevuse aluseks on haridus- ja teadusministri poolt välja antud koolitusluba.
§ 4. Sümboolika
(1) Koolil on Harku valla vapi kujutise ja oma nimega pitsat.
(2) Kooli sümboolika ja selle kasutamise kord kehtestatakse kooli direktori käskkirjaga.
§ 5. Kooli kohustuslikud dokumendid
(1) Kool koostab direktori eestvedamisel koosöös hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukoguga kooli järjepidava arengu tagamiseks arengukava. Harku Vallavolikogu (edaspidi nimetatud ka vallavolikogu) poolt kinnitatud kooli arengukava avalikustatakse kooli kodulehel, selles määratletakse kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad.
(2) Kooli kodukorra kehtestab ja avalikustab kodulehel kooli direktor ja see on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik.
(3) Kooli kohustuslike õppe- ja kasvatusalaste dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
2. peatükk KOOLI JUHTIMINE
§ 6. Direktor
(1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Direktor:
1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;
2) kehtestab kooli õppekava;
3) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;
4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale;
5) sõlmib õpetajate ning teiste töötajatega töölepingud;
6) kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu;
7) teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
8) kehtestab kooli sisehindamise korra;
9) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra;
10) kehtestab kooli päevakava;
11) otsustab isikute kooli nimekirja arvamise ning koolist välja arvamise vastavalt põhikooli ja gümnaasiumi seaduse vastavatele paragrahvidele;
12) korraldab tugispetsialistide teenuse rakendamist;
13) korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning kehtestab selle;
14) kehtestab kooli kodukorra;
15) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid.
(3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.
(4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab Harku vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
(5) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab vallavalitsus avaliku konkursi.
(6) Direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik.
§ 7. Hoolekogu
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras.
(2) Hoolekogu ülesanded:
1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse;
2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;
3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas nõusoleku muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 15 sätestatud korras õppeainete nimistut;
4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;
6) annab nõusoleku valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks;
7) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks;
8) kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;
9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;
10) annab arvamuse kooli eelarve projekti kohta;
11) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta;
12) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta;
13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;
14) annab hinnangu huvitegevuse ja pikapäevarühma töökorralduse kohta;
15) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta;
16) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
(3) Kooli hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, vanemate, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kusjuures vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust. Kui koolis on moodustatud õpilasesindus, kuulub hoolekogu koosseisu täiendavalt õpilasesinduse nimetatud esindaja.
(4) Hoolekogu koosseisu kuuluvate vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka.
(5) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord nelja kuu jooksul.
(6) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.
(7) Õpilasel ja vanemal on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.
§ 8. Kooli õppenõukogu
(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse koolis moodustatud õpilasesinduse esindaja.
(3) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister.
3. peatükk KOOLI ÕPPEKORRALDUS
§ 9. Õppe korraldamise põhimõtted
(1) Kooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
(2) Õppe korraldamisel lähtub kool järgmistest põhimõtetest:
1) kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost või hariduslikust erivajadusest;
2) õpilaste liikumisel ühelt kooliastmelt, õppevormilt või haridustasemelt teisele ei ole õppekavadest lähtuvaid takistusi;
3) kool lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära;
4) õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel.
§ 10. Kooli tegutsemise ülesanne, kooli astmed, vorm, õppekeel
(1) Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne – aidata kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult ühiskonnas teostada.
(2) Kool on valla üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks.
(3) Kool tegutseb põhikoolina, kus õpe toimub I ja II kooliastmel.
(4) Koolis toimub statsionaarne õpe. Statsionaarne õpe on õpilastele, kelle jaoks on õppimine põhitegevus, suunatud õpe, kus kooli poolt juhendatud tegevusel on suurem osakaal, kui iseseisval õppimisel.
(5) Kooli õppekeel on eesti keel.
§ 11. Koolikohustus
(1) Koolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt. Koolikohustust ei loeta täidetuks, kui koolikohustuslik isik puudub õppest mõjuva põhjuseta.
(2) Koolikohustuslik on isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
(3) Kool võtab vastu õpilased, kellele vallavalitsus on määranud kooli elukohajärgseks põhikooliks.
§ 12. Kooli õppekava
(1) Riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava (edaspidi kooli õppekava), mis on koolis õpingute alusdokument ja milles eelkõige tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike õppekavade raames.
(2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(3) Kool võib teha õpilase õpetamiseks muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, koostatakse koolis riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel individuaalne õppekava. Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel koduõppes vastavalt ministri kehtestatud tingimustele ja korrale.
§ 13. Õppekeskkond
(1) Kooli õppekeskkond toetab õpilase arengut.
(2) Koolis ja väljaspool kooli toimuva õppe ja kasvatuse korraldamisel lähtub kool riiklikes õppekavades ja teistes õigusaktides õppekeskkonnale sätestatud nõuetest.
§ 14. Õppeaasta, nädala õppekoormus, päevakava ja õppetund
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.
(2) Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja koolivaheaegadest.
(3) Õpperioodides on kokku vähemalt 175 õppepäeva.
(4) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.
(5) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.
(6) Koolis võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppega seotud tegevustest.
§ 15. Klasside täituvus
Klassi täitumuse ülemine piirnorm koolis kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega. Vallavalitsus võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul suurendada klassi täitumuse ülemist piirnormi üheks õppeaastaks.
§ 16. Kooli vastuvõtt ja koolist väljaarvamine
(1) Kooli õpilaste vastuvõtt toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja selle alusel kehtestatud ministri määruse, vallavalitsuse poolt kehtestatud elukohajärgse põhikooli määramise korra ning kooli vastuvõtu korras sätestatud tingimustel.
(2) Koolist väljaarvamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, selle alusel kehtestatud ministri määruses ning kooli vastuvõtu korras sätestatud tingimustel.
§ 17. Õpilase hindamine
(1) Hindamise eesmärk on:
1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
(2) Õpilaste teadmise, oskusi ja vilumusi hinnatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, kooli õppekavas ja kooli kodukorras kehtestatud kriteeriumitel.
§ 18. Õpilase osalemine õppes ja koolis korraldatavast õppest puudumine
(1) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes.
(2) Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel. Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks. Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on järgmised:
1) õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine;
2) läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud, sealhulgas õigusaktidega sätestatud ilmastikutingimused, mille puhul on õppest puudumine põhjendatud;
3) olulised perekondlikud põhjused;
4) muud kooli poolt mõjuvaks loetud põhjused.
(3) Kool sätestab kooli kodukorras õppest puudumisest teavitamise korra.
(4) Kool peab arvestust õpilase õppest puudumiste üle ning teeb sellest kokkuvõtte vähemalt üks kord õppeperioodi jooksul ja teavitab sellest vanemat.
(5) Vanem teavitab hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud, teavitab kool sellest vanemat hiljemalt järgmisel õppepäeval. Hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval pärast puudumise põhjuste ära langemisest teavitab vanem kooli puudumise kestusest.
(6) Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud ning koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, teavitab kool hiljemalt järgmisel õppest puudumise päeval sellest vallavalitsust.
4. peatükk ÕPILASE ARENGU TOETAMINE KOOLIS
§ 19. Õpilase arengu toetamine
(1) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt. Õpilase võimete ja annete arendamiseks tuleb koolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada vajadus el diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.
(2) Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.
§ 20. Pikapäevarühmad
(1) Direktor moodustab hoolekogu ettepanekul ja vallavalitsuse nõusolekul pikapäevarühmi õpilastele või kasutab pikapäevarühmade tegevuseks valla Huvitegevuse ja Noorsootöö Sihtasutust (edaspidi sihtasutus). Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel.
(2) Kooli korraldatava pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor. Sihtasutuse korraldatavates pikapäevarühmades esitab direktor kooli soovid töökorralduse ja päevakava osas sihtasutuse juhile. Sihtasutuse töökorralduse kehtestab sihtasutuse juhataja. Pikapäevarühma päevakavas määratakse aeg koduste õpiülesannete täitmiseks, puhkuseks vabas õhus ja huvitegevuseks.
(3) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja sihtasutuse juhtaja poolt, vanema taotluse alusel või alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud juhul alaealiste komisjoni otsuse alusel
§ 21. Huvitegevus koolis
(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod.
(2) Õpilasel on õigus kasutada huvitegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.
§ 22. Tervishoiuteenuse osutamine koolis
(1) Kooli õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust, mille hulka kuuluvad õe tegevused. Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste aja, mahu, kättesaadavuse ja asukoha kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Kooli pidaja aitab koolil korraldada koolitervishoiuteenuse kättesaadavust ning katab vastava teenuse kulud.
§ 23. Vaimse ja füüsilise turvalisust tagamisest
(1) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse kooskõlas õigusaktidega.
(2) Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise kord sätestatakse kooli kodukorras.
(3) Õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks kooli kodukorras sätestatu kohaselt loob võimalused vallavalitsus ning selle korraldab direktor.
(4) Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimaluse piires selliselt, et see aitaks ennetada õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustava olukorra tekkimist.
(5) Kool võib õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks kasutada kooli territooriumil jälgimisseadmestikku turvaseaduses sätestatud tähenduses ja korras, arvestades isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid.
(6) Jälgimisseadmestiku kasutamise kord sätestatakse kooli kodukorras.
(7) Õpilaste ja koolitöötajate turvalisuse ning õpilaste üle järelevalve tagamiseks võib kool kontrollida ning piirata kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist.
§ 24. Hädaolukorra lahendamine koolis
(1) Hädaolukorrana käsitatakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab koolis viibivate isikute elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju.
(2) Vallavalitsus loob võimalused ja direktor korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras.
(3) Direktor korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, kaasates vajaduse korral õppenõukogu ja hoolekogu ning eksperte. Hädaolukorra lahendamise plaanis nähakse ette:
1) hädaolukorra lahendamise üldpõhimõtted;
2) koolis hädaolukorra lahendamisega seotud isikute ülesanded;
3) hädaolukorra lahendamist juhtivad ja lahendamisele kaasatavad isikud;
4) hädaolukorra lahendamise juhtimise ja koordineerimise korraldus;
5) teabevahetuse korraldus;
6) koolitöötajate, õpilaste, vanemate ning vajaduse korral teiste isikute teavitamise korraldus;
7) õppekorraldus hädaolukorra ajal;
8) tegevused pärast hädaolukorda.
(4) Hädaolukorra lahendamise plaani kehtestab direktor.
(5) Hädaolukorras tuleb koolitöötajatel võtta vastu oma pädevuse piire ületavaid otsuseid juhtudel, mis nõuavad edasilükkamatut tegutsemist ja lahendamist;
§ 25. Koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused
(1) Kool võib õppekavaväliselt korraldada:
1) toitlustamist, sealhulgas õpilaste täiendavat toitlustamist lisaks põhikooli poolt tervisekaitsenõuete kohaselt korraldatavale toitlustamisele;
2) huvitegevust erinevates vormides, sealhulgas ringides, stuudiotes, treening-gruppides ja muudes vormides;
3) võistlusi, kontserte ja näitusi;
4) õppematerjalide valmistamist, koostamist ja kirjastamist;
5) ruumide rentimist ja majutust.
(2) Õppekavavälise tegevuse korraldamise alused sätestatakse kooli kodukorras.
§ 26. Hariduslike erivajadustega õpilase õppekorralduse erisused
(1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtub kool kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane tavaklassis.
(2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.
(3) Direktor määrab hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordinaatori (HEV koordinaatori), kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel.
(4) Kooli direktor moodustab vallavalitsuse nõusolekul erivajadustega õpilaste rühmi ja klasse.
(5) Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides, rühmades, ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe ja koduõppe rakendamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
5. peatükk ÕPILASED JA VANEMAD
§ 27. Õpilase ja vanema teavitamine
(1) Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta.
(2) Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra ning kooli üle haldusjärelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed oma veebilehel.
(3) Õppeperioodi jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitatakse õpilast õppeperioodi algul. Kool loob õppivate õpilaste vanematele võimalused sellekohase teabega tutvumiseks.
(4) Õpilasele ja tema vanemale tehakse kooli kodukorras sätestatud korras teatavaks õpilasele kohalduv osa kooli päevakavast.
(5) Kool teavitab õpilast ja vanemat õpilase hindamise tulemustest.
§ 28. Vanemate koosoleku kokkukutsumine
Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku vanemate koosoleku arvestusega, et kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda vanemate koosolekul. Direktor on vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel kohustatud kutsuma kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.
§ 29. Õpilase tunnustamine
Õpilaste tunnustamise kord ja tingimused kehtestatakse kooli kodukorras.
§ 30. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes
(1) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ning mõjutusmeetmeid.
(2) Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele tugi- või mõjutusmeetme valikut.
(3) Õpilase suhtes võib rakendada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tingimustel ja korras kohaldatavaid tugimeetmeid (sealhulgas arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma, kooli juures tegutsevasse huviringi või õpilaskodusse, tugispetsialisti teenuse osutamine, õpilase üleviimine käitumisprobleemidega või kasvatusraskustega õpilaste klassi) ning üht või mitut järgmist mõjutusmeedet:
1) õpilase käitumise arutamine vanemaga;
2) õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures;
3) direktori otsusel õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus;
4) õpilasele tugiisiku määramine;
5) kirjalik noomitus;
6) esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine;
7) õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused, arvestades koolitranspordi korraldust;
8) konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;
9) kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul;
10) pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul, arvestades koolitraspordi korraldust ja teavitades vanemat;
11) ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest, teavitades vanemat;
12) õppenõukogu otsusel ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused kuni kümme päeva ühes poolaastas.
(4) Kooli hoiule antud esemed hoiustatakse ja need tagastatakse kooli kodukorras sätestatud korras.
(5) Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.
§ 31. Õpilaspileti väljastamine
Õpilase vanema taotlusel väljastatakse õpilasele tasuta kooli õpilaspilet. Õpilaspileti väljaandmise korra ja õpilaspileti vormi kehtestab haridus- ja teadusminister.
§ 32. Õpilaste õigused ja kohustused
(1) Õpilasel on õigus:
1) valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi;
2) taotleda õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas muudatusi või kohandusi ja osaleda individuaalse õppekava koostamises;
3) saada teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta;
4) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises;
5) kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;
6) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras.
(2) Õpilane on kohustatud:
1) osalema õppetöös;
2) täitma kooli kodukorda;
3) õppima vastavalt oma võimetele, täiustama pidevalt oma teadmisi ja oskusi;
4) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutama kodanikutunnet;
5) hoidma kooli kasutuses olevat vara ning ümbritsevat loodust;
6) osalema vastavalt eakohastele võimetele kooli heaks tehtavas töös.
§ 33. Vanema õigused ja kohustused
(1) Vanemal on õigus:
1) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta.
2) saada koolist teavet vastuvõtu tingimused ja korra ning kooli üle riiklikku järelevalvet teostavate asutuste kohta;
3) kooli kodukorras kohta;
4) saada teavet õpilase hinnetest ja käitumisest;
5) pöörduda selgituste saamiseks või vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli hoolekogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, õiguskantsleri, kohtu ja muude asutuste või organisatsioonide poole.
(2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas:
1) looma õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
4) tegema koostööd kooliga käesolevas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras;
5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne vallavalitsus;
6) pöörduma kooli ettepanekul haridussoovituste andja poole;
7) taotlema vajaduse korral koolilt ja/või vallavalitsuselt õpilasele koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.
§ 34. Õpilaskond ja õpilasesindus
(1) Õpilaskonna moodustavad kõik kooli direktori käskkirjaga õpilaste nimekirja arvatud õpilased.
(2) Õpilaskonnal on õigus moodustada õpilasesindus.
(3) Õpilaskonna kõik liikmed võivad esitada kandidaate õpilasesindusse ja osaleda õpilasesinduse liikmete valimistel.
(4) Õpilasesindus valitakse teise kooliastme õpilaste hulgast.
(5) Õpilasesinduse ülesanded ja õpilasesinduse valimiskorra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli õpilaskond ning kinnitab direktor.
§ 35. Esimese õpilasesinduse valimise kord
(1) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor, kes õpilaskonnalt laekunud kirjaliku taotluse alusel teavitab õpilasesinduse moodustamise aja ja koha vähemalt kaks nädalat ette kooli infotahvlil ning kooli koduleheküljel.
(2) Esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonna üldkoosolekul lihthääletamise korras. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool õpilaskonnast. Üldkoosoleku otsused protokollitakse.
§ 36. Õpilasesinduse põhimäärus
(1) Õpilasesindusel on põhimäärus, milles sätestatakse:
1) õpilasesinduse moodustamise kord;
2) õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus;
3) õpilasesinduse töökord.
(2) Põhimäärus kiidetakse heaks õpilaskonna häälteenamusega.
(3) Õpilasesindus esitab põhimääruse kinnitamiseks kooli direktorile.
6. peatükk KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 37. Koolitöötajad
(1) Koolitöötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad.
(2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor kooli pidaja kehtestatud korras.
(3) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, kooli direktori kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.
(4) Õpetajate tegevuse põhieesmärk on kindlustada koolis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja selle alusel vastu võetud õigusaktide nõuetele vastav õppe- ja kasvatustegevus. Õpetajate tegevus tugineb õpilase ja õpetaja vastastikusele lugupidamisele ja üksteisemõistmisele ning koostööle vanematega.
§ 38. Õpetajad
(1) Koolis töötavad klassiõpetajad ja ühe või mitme õppeaine õpetajad.
(2) Õpetaja põhiülesanne on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed. Õpetaja ametialane kohustus on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega.
(3) Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht. Õpetaja tööaeg jaguneb vahetu õppekasvatustöö ja teiste, töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel.
(4) Õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on vähemalt kõrgharidus ning haridus- ja teadusministri kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavad pedagoogilised kompetentsid.
(5) Õpetajate tegevuse põhieesmärk on kindlustada koolis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses või selle alusel välja antud õigusaktidele vastav õppe- ja kasvatustegevus. Õpetajate tegevus tugineb õpilase ja õpetaja vastastikusele lugupidamisele ja üksteisemõistmisele ning koostööle vanematega.
(6) Halduspersonali tegevuse põhieesmärk on kindlustada õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks vajalikud tingimused.
§ 39. Töötajate õigused ja kohustused
(1) Töötajatel on õigus:
1) anda soovitusi ja teha ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks;
2) võtta vastu oma pädevuse piire ületavaid otsuseid juhtudel, mis nõuavad edasilükkamatut tegutsemist ja lahendamist;
3) saada vajaduse järgi täiendusõpet.
(2) Töötajatel on kohustus:
1) teha töölepingus kokku lepitud ja ametijuhendis fikseeritud tööd ning täita ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust ja kooli direktori või tema volitatud isiku korraldustest;
2) pidada kinni ette nähtud tööajast ja töödistsipliinist;
3) täita töökaitse- ja tuleohutusnõudeid ning nõuda seda ka õpilastelt.
7. peatükk MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED
§ 40. Kooli vara
(1) Kooli valduses olev vara on Harku valla omand.
(2) Kooli valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub Harku valla kehtestatud korras.
(3) Koolitöötajate ning õpilaste õigused ja kohustused kooli valduses oleva vara kasutamisel sätestatakse vajadusel kooli kodukorras, ametijuhendites ja töölepingutes.
§ 41. Kooli eelarve
(1) Koolil on oma eelarve, mis kinnitatakse Harku Vallavolikogu poolt Harku valla eelarve osana (alaeelarvena).
(2) Kooli eelarve koostamisel, vastuvõtmisel, muutmisel ja täitmisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ja Harku valla põhimäärusest.
(3) Kooli eelarve tulud moodustavad:
1) eraldised riigieelarvest;
2) eraldised Harku valla eelarvest;
3) laekumised sihtasutustelt;
4) asutuste, organisatsioonide, ettevõtete ja üksikisikute annetustest;
5) tulud kooli õppekavavälisest tegevusest.
§ 42. Õppekava toetava tegevuse rahastamine
(1) Üldjuhul toimub õppekava toetava tegevuse rahastamine kooli eelarvest.
(2) Vanem võib osaleda õppekava toetava tegevuse kaasrahastamisel juhul, kui ta peab lapse arengu seisukohalt oluliseks lapse osalemist koolis korraldatavas tegevuses.
§ 43. Asjaajamise alused
(1) Asjaajamine koolis toimub vastavalt asjaajamiskorrale, mille kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
(2) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.
(3) Kooli raamatupidamine toimub vallavalitsuses.
§ 44. Aruandlus
Kool esitab oma tegevuse kohta aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
8. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 45. Kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Harku Vallavolikogu 28.07.2011 määrus nr 13 „Harkujärve Põhikooli põhimääruse kehtestamine“.
§ 46. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Arno Hirtentreu
Vallavolikogu esimees
Facebook
Twitter